Elu nullpunkt (3)

“Elu nullpunkt ”
Peet Vallak
Puusepp Reos
Lugu räägib puusepp Villem Reosest, kes armastab Ellu, kuid naine abiellub hoopis kingsepp Veskega. Villem nägi, et Ell ei ole õnnelik ja lootis, et naine tuleb tema juurde tagasi, sest tema ju armastas Ellu üle kõige.
Puusepp parandas oma maja ja külas räägiti, et ta teeb seda seepärast, et kavatseb naise võtta. Ann, kes oli naabertalu teenijatüdruk, käis iga päev Villemi juures. Ann armastas puuseppa, kuid viimane oli Anne vastu väga tõrges. Villem pidas plaane Liinaga, aga kuna kogu küla rääkis, et Villem võtab Anne endale naiseks , jäi puusepp Liinast ilma. Peale seda hakkas ta mõtlema, et võiks siis ikkagi Annega naituda, mis sest, et Ann vanuse poolest ta tütar võiks olla. Kuid oli juba liiga hilja . Ühel õhtul tuli Ann jällegi Villemi juurde ja teatas, et leidis endale omavanuse noormehe, kellega abiellub. Nii jäi puusepp kõigist naisekandidaatidest ilma.
Lodjavahi surm
Novell lodjavaht Aadust, kes jäi halvatuks ja kelle asemel hakkas lodjavahiks Tuunas. Aadul oli naine Minna, keda ta oli petnud lesknaisega, kelle nimi oli samuti Minna. Kui Aat voodist Minnat hõikas, ütles naine, et ta ei hüüa mind, vaid seda teist Minnat.
Minna tahtis Aadule abielurikkumise eest kätte maksta ja vallatles Aadu kuuldes Tuunasega. Ühel õhtul, kui naine saunast tuli, ei tõmmanud ta Aadu voodi ette punast kardinat, mis seal tavaliselt ees oli. Ta käskis Tuunasel end võtta. Aadu nähes. Tuunas alguses puikles vastu, kuid lõpuks oli nõus. Minna oli rahul, et Aat nägi teda ja Tuunast, kuid kui ta Aadu voodi juurde läks, sai ta aru, et mees on surnud. Ta suri juba enne õhtusööki, seega ei näinud ta naise pattu pealt ja suri teadmises, et tema on perekonnas ainus abielurikkuja.
Laip metsas
Koer hakkas haukuma, mehed tulid majast välja ja nägid metsa veeres tumedat kuju. Nad jooksid kujule järele, püüdsid ta kinni ja sidusid käed. Tõid mehe maja juurde ja otsisid ta läbi. Leidsid taskust viis küünalt. Peremees käis kiirelt majas ja tõi mingi kirja. Laskis kinniseotul seda lugeda. See oli ähvarduskiri, milles lubati peremehe viis maja maha põletada. Arvati, et kinniseotu ongi põletaja.
Kutsuti kordnik, kellele maksti rikkalikult, et ta mehe metsateel maha laseks. Kordnik pani kurjategija oma vankrisse ja sõideti linna poole. Teelahkmel pöörati maantee asemel metsateele. Kõlas kolm püssipauku. Peremees rõõmustas, et sai ähvardajast lahti. Hiljem leiti metsaveerelt laip, kordniku laip.
Raudne sõber
Hulkur Tiimu saab sepp Peebu juurde tööle. Tingimuseks , et Tiimu saaks Peebu juures töötada, on, et ta ei tohi majja minna, vaid peab elama sepikojas. Igal õhtul peale tööd läheb Tiimu kõrtsi ja kulutab kogu teenitud raha. Ta ei taha enam nii elada ja teeb endale raudkasti. Sinna toob Peep talle hommikuti viinapudeli ja maksab viinaga Tiimule tehtud töö eest. Raudkast on ehitatud nii, et viin tilgub klaasi ja teatud aja tagant avaneb kasti uks ning Tiimu saab viina . Peale tööpäeva lukustab Peep sepikoja ukse väljastpoolt. Lihalikud sõbrad olid Tiimu kiusatusse saatnud, rauast sõber pidi ta nüüd päästma.
Ühel päeval läks Peep linna ja Tiimu jäi üksi sepikotta tööd tegema. Võõras teeline tuli tööd tooma , viinapudel kaasas. Koos tehti tööd ja joodi viina. Peale teelise lahkumist läks Tiimu peast segi: ta jooksis tuppa , kuhu poleks tohtinud minna, karjus ja lõhkus, otsis raudkapi võtit. See oli aga Peebul linnas kaasas. Tiimu läks sepikotta tagasi, vaatas seinal olevat raudkasti, võttis vasara ja lõi kapi seinalt maha ning sulatas üles. Ta hävitas kogu sepikoja ja lahkus sealt. Ta ei tahtnud enam mõõdupuu järgi elada.
10 omnibuss 10
Hendrik Nubian otsib tööd  10 omnibussi, 10 piletimüüjat  omnibuss nr 10  Katarina Teras  Leemet  armastab/ei armasta?  hõbeuur  omnibuss nr 6, Tsilli Tuul  vahetus Paasiga  kolmekordne signaal  Tsilli kutsumine lubjatud katusekambrisse Kitse tänavas  Tsilli tagastab uuri  nuga.
Relvad vastamisi
Kälimehed Pärtel ja Kaarli  Kaarli naine, Liina, on surnud  Pärtel räägib Kaarlile, et viimane võtaks Liina õe, Miili, ära  Kaarli ei taha Miilit, tahab Pärtli naist Ellu  Kaarli räägib Pärtlile, et Ellu armastab hoopis teda, mitte oma meest  Pärtel korraldab Ellu matused ja kutsub nii Kaarli kui ka Ellu endale appi kirstu tassima  Ellu on endast väljas  Pärtel paneb kirstu vankri peale ja sõidab minema  Pärtel on kindel, et elu ei saa niimoodi edasi minna ja üks neist peab päriselt surema.
Ulaharitlane
Jüri Pihlap – isatalu pärija, mõistusega mees, ülikooli tudeng  vigane õde, kellele jääb talu, sest sellega on ta mehelesaamine kindlustatud  pärandus  eksmatrikuleerimine  tuim rahvas  koosolekud  kiviloopimine, aknalõhkumine, barrikaadid  poolteist aastat vangistust  kihutuskõned olid vaid petteks, eesmärk oli rahvas ärksamaks muuta.
Silmahimu
Laadakaupmees Taaniel Kiindok  kampsunimüüja Susanna Tihane  saabub talv, Susanna peab linna tulema  tal pole Taanieli jaoks aega  Taanielile räägitakse Susanna kohta lugusid , mida ta uskuda ei taha  Susannal on uus peigmees – raamatukaupmees Rähn  Taaniel saab vihaseks ja hakkab Susanna maja piirama ning ähvardab Rähni  toimub maskiball, Rähn ootab Susannat, kuid Taaniel röövib naise enne ballile jõudmist  Rähn läheb Taanieli ukse taha ja viib Susanna koju tagasi  Taaniel tungib Rähnile kallale ja seejärel annab end ise politseile üles  Taaniel saab kolmeaastase vanglakaristuse ja terve selle aja jooksul saadab ta Susannale kirju.
Teod pahupidi
Tegelased: Ants Paosk, Lui Ränneld, Aadam Ilves, pastor, noor pastoriproua.
Sisu: Lui Ränneld ja Ants Paosk on Aadam Ilvese maalrisellid, kes maalivad kiriku lage . Ränneld räägib Paoskile, et see, mida Paosk teeb, on ajast ja arust ja et tänapäeva kunst on hoopis teistsugune. Ränneld teeb pidevalt Paoskit maha ja paneb talle oma mõtted pähe. Lõpuks taipab Paosk seda ja hoiab isehakanud kunstnikust eemale.
Viis vana ruuna
Tegelased: Taadremaa Kaarli (pereisa); Taadremaa viis ruuna: Juhan, Villem, Hendrik, Oskar , Anton (perepojad).
Sisu: Oli laat , iga poeg tahtis isalt 50 krooni saada, kuid isal oli igale ainult 5 krooni anda. Poisid vihastasid ja ei teinud enam kodus tööd. Isa polnud nõus oma talu poegade nimele kirjutama. Lõpuks viskas isa oma rahakoti põrandale ja ütles, et pojad saavad talu kevadel endale. Poisid asusid uuesti põllule tööle.
Armuleib

• Nooremärdi peremees Juhan ja tema naine Mari.
  
• Peremehe sugulane Tõnn tuleb Nooremärdile sulaseks . Noored sulased ei salli vanemat Tõnni.
  
• Heinatööd, kari, saunamaja, kivide õhkimine.
  
• Marile ei meeldi, et Tõnn nende juures elab, kuid lõpuks ta lepib vanamehega.
  

Teise eest
Peep Lõo asub tööle Jakob Mesilase vanakraamikaupluses. Tüürimehe lesk , Leili Kivi, toob sinna oma mööbli müüki, mille eest Jakob pakub talle 700 krooni. Peep aga teab, et ülemusel on mööblile ostja olemas ja viimane maksab selle eest 1500 krooni. Leili vireleb vaesuses. Ta tuleb poodi ja Peep räägib talle loo ära. Leili viib oma mööbli poest minema ja müüb ise eelpoolmainitud inimesele. Jakob on maruvihane. Ta saab teada, kuidas skeem toimis ja tahab Peepu tulistada. Peep haarab samuti revolvri ja teeb esimese lase. Jakob tulistab samuti. Peep saab surma ja teda koheldakse kui roimarit, kes tahtis Jakobit röövida. Peebu matustel ei ole kedagi peale Leili.
Mustlased

• Mustlased, kes varastavad, petavad raha välja, valetavad.
  
• Lambavargana tuntud Näps, kellele mustlaste külasviibimine kõige rohkem kahju teeb.
  
• Näps loeb varahommikul mustlastele ette käskkirja, mille ta ise kirjutanud on ja milles öeldakse, et mustlased peavad poole tunni jooksul külast lahkuma, kuna Liivamäele, kus nad pesitsevad, ehitatakse kindlus .
  

Korvitegija Siimu õnn
Siim on vana mees, kes elab mereäärses majakeses. Ta teenib leiba korve punudes. Pidevalt jääb ta metsavahile vahele, kui korvide jaoks puujuuri üles kisub .
Ühel päeval näeb Siim unes meest, kes kõnnib mööda mereäärt, raske käi seljas . Ta tuleb Siimu maja juurde ja nõuab süüa. Rändur räägib Siimule, et käib mööda rannikuäärt päripäeva ja otsib õnne. Veel ütleb ta, et kui Siim tahab õnnelikuks saada, peab ta Pärnu sillale minema. Siim ei tee unenäost väljagi.
Aasta pärast näeb Siim sama meest unes, kuid nüüd kõnnib ta vastupäeva. Astub jälle Siimu juurde sisse ja vihastab, et puusepp pole Pärnusse läinud. Siim otsustab selle tee ette võtta, sest kaotada pole ju midagi.
Pärnu sillale jõudes ootab ta terve päeva oma õnne, kuid see ei saabu kusagilt. Siim mõtleb, et on veel ühe päeva sillal ja kui siis ka midagi ei juhtu, läheb tagasi koju. Teisel päeval sillal oodates tuleb sillavaht Siimu juurde ja pärib, mida mees teist päeva järjest sillal teeb. Siim räägib talle oma unenäost, mees hakkab naerma ja ütleb, et kui tema oma unenägu usuks, siis läheks ta Tahkuranda, otsiks väikese maja, mis asub rannajoonest 120 sammu kaugusel, tõstaks maja ees asuva suure kivi üles ja leiaks sealt alt kullapaja. Aga kuna ta unenägusid ei usu, siis ta ei lähe pada otsima . Siimu silmad löövad särama, ta läheb koju tagasi, tõstab ukse ees asuva suure kivi üles, kaevab natuke ja leiabki kullapaja. Pärnus ootas Siimu siiski õnn.
Piibumeister Joobi ulaelu
Joop on vana mees ja võtab endale naiseks Juula. Koos naisega kolib tema ühetoalisesse kambrisse ka ämm. Naised on nõiad ja hommikust õhtuni käivad nende juures külaelanikud, kes lasevad end ravitseda. Oma hädadest ei taheta aga Joobi kuuldes rääkida, seega peab Joop päevad läbi väljas olema.
Jaanipäeval lähevad naine ja ämm pulma. Joop naudib üksindust. Järsku tuleb tal mõte, et kui naised päevast päeva ravitsevad, peab neil ju raha ka olema. Ta leiabki plekk -karbi, milles on rahanutsud. Võtab sealt paar tükki ja läheb linna. Naistele ütleb, et läheb laadima ja lossima. Linnas elab ta ulaelu: sööb ja joob. Põhiliselt joob. Kui raha otsa saab, läheb võtab kodust juurde. Järgmine kord koju naastes saab ta teada, et ta naine on surnud. Ta ei taha, et ämm ta juurest ära läheks, sest siis saaks ka raha otsa. Kevadel pannakse Joobi käed raudu ja päritakse talt raha kohta. Minnakse ta hüti juurde ja seal selgub , et ämm on hulluks läinud ja ei saa ta vastu tunnistada. Joop pääses karistusest ja läks taas linna „laadima ja lossima“.
Rahapada
Konstaabel Hunt tuli jahilt ja juhuslikult möödus Ado hütist. Vaatas aknast sisse ja nägi, kuidas Ado 50-margalisele ühte nulli juurde joonistab. Konstaabel käsib end sisse lasta, et saaks valerahategija Naissaarele saata. Ado ei ava ust. Konstaabel näeb vankrit lähenemas. See on vana sõjakraami täis kuhjatud. Vanker läheb ümber, mees, kes hobust talutas tõuseb peale suitsupilve kadumist nurmelt püsti, kuid konstaabel jääbki kadunuks . Nii ei saadetudki Adot Naissaarele. Tal vedas.
Maanaine
Suurrätt õlgadel, läks Reet kauplusesse tinti ostma. Ta mõtles kaua, millist tinti osta ja uuris kaupmehelt, kas on ikka hea tint . Sama kordus ka sulepea ja sulega . Väljas sadas vihma ja Reet ei olnud vihmavarju kaasa võtnud. Ta seisis kaupluses , keris asjad paberist lahti ja tahtis proovida tindiga kirjutada, kuid tal ei tulnud ühtegi head mõtet, mida võiks kirjutada. Peale pikka sisemonoloogi kirjutas ta: „Suur reheahi !“
Sõbra surm
Tanumataguse Juula – lesknaine, kellel on kaks last ja kes elab viletsas hütis.
Sinimaa Taavet – Juula naaber; loomaarmastaja; tisler.
Tanumataguse Juss – Juula kümneaastane poeg; ei räägi eriti; ei salli valet.
Taavet aitas korduvalt Tanumataguse hobust ravida. Ühel ööl keegi kolistas õues, kuid Taavet ei läinud vaatama, kes seal on. Hommikul õue minnes, oli pihlaka all Juula hobune. Ta oli surnud. Hobune oli tulnud Taaveti juurde abi saama, kuid Taavet ei aidanud...
Uks lahti, siin kriminaalkomissar!
Päären läheb oma sõbra Pendi ukse taha. Et ta aga mitmeid kordi seal tulutult koputamas on käinud, on ta seekord kaval. Laseb kaks korda uksekella ja kui Pent küsib, kes seal on, vastab Päären: „Uks lahti, siin kriminaalkomissar!“ Ust ei avata . Lõpuks läheb Päären ise sisse ja näeb, et Pendil on revolver käes. Pendi naine palub, et mees ennast maha ei laseks. Parem viidagu vangi, kui et ta surnud on. Pent hüpab aknast välja ja jookseb trammi peale. Päären põgeneb korterist samuti, sest tal on selle arusaamatuse pärast häbi. Hiljem mõtleb Päären, et Pent on ju laekur ühes riigiasutuses, loomulikult ehmub, kui hommikul kriminaalkomissar ukse taga on.
Päästekangelane
Härra Mõrd on haige ja arst käsib tal ohtralt jalutada ning dieeti pidada. Niisiis käib Mõrd iga päev puiestikus jalutamas. Kuna aga lihtsalt jalutamine muutub igavaks, hakkab ta
n-ö puiestikuvalvuriks, aidates hädavajajaid. Ta abistab kõiki, keda vaja. Lõpuks leiab
ajalehest kuulutuse, kus 18-aastane Lonny palub paarikümmend krooni ja vastutasuks pakub igavest sõprust. Mõrd otsib Lonny üles ja on õnnelik, et saab tema elu päästa.
Hall elu
Kesköö. Klubisse on jäänud vaid üks laudkond: professor , dotsent, magister ja helilooja . Valvele on jäetud üks kelner – Triks.
Magister Sild kirjeldab väga värvikalt üht oma jahilugu, kus ta sokku tulistanud. Dotsent Soo segab vahele ja hakkab enda jahiloost rääkima, kus ta märkas jõe ääres imeilusat tüdrukut ja asus teda jälitama. Loo haripunktis astub kõrtsi kirjanik Rängel. Vastumeelselt ühineb ta laudkonnaga. Professor Kure hakkab rääkima, kui andeks kirjanik Rängel on, kuid miks ta kirjutab hallidest inimestest, agulitest, küladest? Kirjutagu parem haritlastest ja linnadest. Rängel teeb meestele selgeks, et nemad on samuti hallid inimesed, kui nad oma ametipostilt alla kiskuda. Rängel lahkub . Professor küsib magistrilt, mis edasi sai. Magister vastab, et saab soku lõpuks koerte abil kätte. Dotsendi lugu tütarlapsega lõppeb aga nii, et mees saab ihaldatu veel samal õhtul kätte. Meestel on kirjaniku pärast tuju läinud.
Elu nullpunkt
Lugu räägib perekonnast, kellel oli varem jõukas kauplus, kuid asjad läksid järjest kehvemini, kuni nad lõpetasid keldripoe omanikena. Pereisa mõtles, et mida ta valesti teinud on, et äri ei õitse. Perekonna varanduse oli kokku ajanud vanaisa, kes oli mitmeid kordi vanglas istunud. Tema poeg Hendrik oli olnud väga aus kodanik, niisamuti ka loo peategelane Villem. Nüüd tegigi Villem omad järeldused: tema poeg peab hakkama suliks, nii nagu seda oli Villemi vanaisa. Ausalt elades ei jõua kusagile peale elu nullpunkti.