“Elu nullpunkt ”
Peet Vallak
Puusepp Reos
Lugu räägib puusepp Villem Reosest, kes armastab Ellu, kuid naine
abiellub hoopis kingsepp Veskega. Villem nägi, et Ell ei ole õnnelik
ja lootis, et naine tuleb tema juurde tagasi, sest tema ju armastas Ellu üle kõige.
Puusepp parandas oma maja ja külas räägiti, et ta teeb seda
seepärast, et kavatseb naise võtta. Ann, kes oli naabertalu
teenijatüdruk, käis iga päev Villemi juures. Ann armastas
puuseppa, kuid viimane oli Anne vastu väga tõrges. Villem pidas plaane Liinaga, aga kuna kogu küla rääkis, et Villem võtab Anne
endale naiseks , jäi puusepp Liinast ilma. Peale seda hakkas ta
mõtlema, et võiks siis ikkagi Annega naituda, mis sest, et Ann
vanuse poolest ta tütar võiks olla. Kuid oli juba liiga hilja . Ühel
õhtul tuli Ann jällegi Villemi juurde ja teatas, et leidis endale
omavanuse noormehe, kellega abiellub. Nii jäi puusepp kõigist
naisekandidaatidest ilma.
Lodjavahi surm
Novell lodjavaht Aadust, kes jäi halvatuks ja kelle asemel hakkas
lodjavahiks Tuunas. Aadul oli naine Minna, keda ta oli petnud
lesknaisega, kelle nimi oli samuti Minna. Kui Aat voodist Minnat
hõikas, ütles naine, et ta ei hüüa mind, vaid seda teist Minnat.
Minna tahtis Aadule abielurikkumise eest kätte maksta ja vallatles
Aadu kuuldes Tuunasega. Ühel õhtul, kui naine saunast tuli, ei
tõmmanud ta Aadu voodi ette punast kardinat, mis seal tavaliselt ees
oli. Ta käskis Tuunasel end võtta. Aadu nähes. Tuunas alguses
puikles vastu, kuid lõpuks oli nõus. Minna oli rahul, et Aat nägi
teda ja Tuunast, kuid kui ta Aadu voodi juurde läks, sai ta aru, et
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
233 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katre711
Õppematerjali autor
ja panevad ka lugeja sellega mõnusalt muhelema. Peet Vallak oli tähelepanelik eluvaatleja, ta oli veendunud realist. Juba tema reaalsustajust pidi järgnema, et ta teoste ainestikku sattus negatiivset palju rohkem kui positiivset. Negatiivse kujutamisest ei ole meil õigust järeldada, nagu oleks autor kibestunud, pessimist või midagi sellelaadilist. Autor oli ainult tõeline realist. (Palgi, 2011, lk510.) Kasutatud Allikad Vallak, Peet (1985). Elu nullpunkt. js: Heino Puhvel. Tallinn: Eesti raamat Vallak, Peet (1968). Tuuled ümber maja. js: Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat Palgi, Daniel (2011). Peet Vallak: elu ja looming. Tartu: Ilmamaa
Kuidas elad, Ann? (Aidi Vallik) Ühel päeval, kui Ann ema käsul pudeleid keldrisse viis, märkas ta ühe kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA. VÕÕRAS, ÄRA PUUTU! Kärtsuks hüüavad Anni ema tema noorepõlve sõbrad. Ann võttis kaustiku ja läks tagasi üles oma tuppa. Ta hakkas lugema. Tüdruk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võim
Kuidas elad, Ann? (Aidi Vallik) Ühel päeval, kui Ann ema käsul pudeleid keldrisse viis, märkas ta ühe kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA. VÕÕRAS, ÄRA PUUTU! Kärtsuks hüüavad Anni ema tema noorepõlve sõbrad. Ann võttis kaustiku ja läks tagasi üles oma tuppa. Ta hakkas lugema. Tüdruk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võimatu
KUIDAS ELAD, ANN? ühel päeval, kui ann keldrisse läks ema käsul pudeleid viima, märkas ta ühe kasti peal olevat kaustikut. sinna peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA, VÕÕRAS ÄRA PUUTU! kärtsuks kutsusid ema tema noorpõlve sõbrad. ann võttis kaustiku & läks üles oma tuppa. ta luges seda & ei suutnud uskuda, et ta ema oli midagi sellist kirjutanud/teinud. järgmisel õhtul sai ann kokku oma kahe parima sõbranna kätlini & reenaga. ta rääkis neile kogu loo ära, nad arvasid, et ann peaks emalt küsima miks ta pole rääkinud midagi sellest. lõpuks ütles reena niisama naljaga, et kui vaja võib ann minna ta vanaisa majja, vanaisa on surnud & maja täiesti tühi. ann otsustas sellele mõelda. järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis rita annil koguaeg sabas, sest tahtis mate kodust tööd. kui rita juba täiesti võimatuks muutus, karjus ann ta peale, et ega tema pole süüdi, et tal kodused tööd tegematta & et ta nii loll on, et ise ei oska midagi teha. tü
“Põrgupõhja uus vanapagan” Tegelased Jürka – vanapagan, Välimuselt kasvult üle keskmise, aga pigem tünn kui mees. Käsivarred hoidsid kehast nagu kaugelt eemale. Lai ja lopergune nägu, madal ja lame otsaesine, peaaegu nagu nõos. Suur ja ümarik pea, punakad kräsus juuksed. Samasugune (pikk?) habe. Lisete – vanapagana naine, väikesevõitu ja kõhn, pisut vimmas süsimust eit. Leeni – Kase minia, neile vastu tulnud naine, kes pakkus neile kassipoega (Kaval-) Ants – rikas sakslane, tegi Jürkaga tehinguid Juula – tuli Põrgupõhjale tüdrukuks, hiljem sai temast Jürka naine. Tüse ja tugev, suurte käte ja lamedate jalgadega Noor Jürka ja Joosu – Jürka ning Juula esimesed lapsed, kaksikud. Kusta – Jürka ja Juula poeg Maia – Jürka ja Juula tütar Juuli – Jürka ja Juula tütar Riia – Jürka ja Juula noorim laps Eleonoore – Antsu tütar Noor Ants – Antsu poeg Kupu-Kai- lk 137 mainitud, rohkem ei tea Pime-Mari – külanaine, kes ajas ringi jutu, et
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vana
Ekke Moor A.Gailit I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeestToomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maanteel punnib lehm vastu. K?
Põrgupõhja uus vanapagan Anton Hansen Tammsaare Vanasse Põrgupõhja tallu, kus pole juba aastaid keegi elanud, kolis uus paar - Jürka (erakordselt tugev, rohmaka kehaehitusega, üsna tahumatu kuid samas teatud olukordades kaval) ja Lisete (tilluke ja peenike naine). Varsti peale sissekolimist läksid nad jalutama ja küsisid igalt vastutulevalt inimeselt, kelle käest nad saaksid seapõrsa osta. Üsna pea sattus neile vastu tulema Kase talu minia, kes lubas neile seapõrsa asemel kassipoja anda. Kui kõik Kase tallu jõudsid selgus, et ämm oli see, kellel majas kõige suurem õigus oli. Ta ei tahtnud kassipoega ära anda, sest Jürkal ja Lisetel polnud lehma, kes saaks kassipoja jaoks piima anda. Lisete lubas küll külast tuua ja ämm andis järele, kuid kui Lisete mainis, et neil on rotid võttis ämm kohe kassipoja tagasi ja ütles, et nood murravad kassipoja ära. Jürka ja Lisete lahkusid, kuid kui nad olid värava juures jooksis minia neile järgi, sest Jürka oli unustanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid