uurimustöö
Tallinn
KEELKOND Heebrea keel kuulub
afroaasia keelkonda,
semiidi keele
kaanani rühma.
SUGULUS TEISTE KEELTEGA
Semiidi
keelte hulka kuuluvad veel ugariti, moabi ja
foiniikia keeled.
Erinevalt heebrea keelest on need keeled välja surnud. Sugulus
aramea keelega.
HEEBREA
KEEL RIIGIKEELENA
Heebrea
keel (irviit) on rahvus- ja ametikeel Iisraelis aastast 1948. Seal
kõneleb seda keelt umbes 3 miljonit inimest.
KEELE
LEVIALA
Heebrea
keelt kõneleti muistses
Palestiinas ja Vahemere idarannikul umbes 3
eKr. Praegu kõnelevad seda keelt paljud juudid üle maailma (aastal
1990 rohkem kui 17 miljonit inimest).
KEELE AJALUGU
Eristatakse
kolme arenemisjärku:
1.
Muinasheebrea keel – selles keeles on kirjutatud suur osa Vanast
Testamendist.
2.
Talmudi-heebrea keel – selles keeles on kirjutatud
talmud ja
rohkesti muud juutide teoloogilist ja õpetlikku kirjandust.
3.
Uusheebrea keel – hakati kasutama keskajal.
Sajandite
jooksul on heebrea keel käibekeelena välja surnud. Siiski ei ole
see täielikult unustuste hõlma vajunud, kuna keelt kasutatakse
palju õpetlaste seas ja kirikukeelena. Eestkätt on heebrea keel
juutide püha keel ning seega tihedalt seotud selle usundiga.
Esimestel
sajanditel hääbus heebrea keel kõnekeelena. See taaselustati 19.
sajandil ning seda rikastati aramea keele usuelementide ja
rahvusvaheliste sõnadega. Seda arenemiskuju nimetatakse irviidiks.
KEELE
ERIPÄRA
Keeles puuduvad käänded. Aluse ja
sihitise eristamiseks
kasutatakse ainult sõnajärge ja eessõnu. Omastav kääne on
asendatud semiidi keeltele omane
status constructus
(heebrea keeles ‘juurdelisamine’). Sellele vastandub
status
absolutus. Need
kaks nüanssi asendavadki käändeid.
Heebrea
keeles on kaks sugu:
meessugu
ja naissugu.
Abstraktsed
nimisõnad
on tavaliselt naissoost.
Heebrea
keeles on kolm arvu:
ainsus ,
mitmus
ja
kaksus ehk
duaal .
Duaali kasutatakse heebrea keeles ainult paarisesemete puhul (näiteks
silmad, käed).
Mineviku
moodustamisel ei ole peamine tähtsus tegusõna vormil. Kui
räägitakse minevikust, siis tuleb lisada ajamäärus. Tegusõnadel
eristatakse vaid lõpetatud ja lõpetamata aspekti. Nagu paljudes
teisteski keeltes, on heebrea keeles ka passiivi,
aktiivi ,
infinitiivi,
imperatiivi
ja muud vormid.
Alfabeeti
kuulub 22 tähte, kirjutamist alustatakse paremalt liikudes vasakule.
Algul tähistati ainult konsonante, kuid umber 6. sajandist lisati
tähtedele abimärgid vokaalide tähistamiseks. Heebrea keeles
kirjutatakse ka juudi (jidišit), espanjooli, karaiimi jmt. keelt.
Valisin
selle keele, sest perekonna tuttavad on juudi usku ning lapsed
õppisid heebrea keelt. Tundus huvitav.
Teadsin vaid, et seda keelt
kõnelevad juudid, keeles puuduvad kaashäälikud ja kirjutatakse
paremalt vasakule. Hea selle töö juures oli see, et sain lahti
valearvamusest: teadsin, et keel oli väljasurnud, kõnelevad vaid
vähesed, kuid keel on hoopiski riigikeel Iisraelis ja seda kõnelevad
miljonid.
ARVAMUS
Olen
rahul, et valisin just heebrea keele. Kuna see keel on usuga tihedalt
seotud ja väga tähis, siis on väga hea selle kohta midagi teada.
http://et.wikipedia.org/wiki/Heebrea_keel ENE
3 lk 338 heebrea keel, kiri
ENE
4 lk 30 invriit, lk 185 kaanani keeled
Kõik kommentaarid