Komad (1)

Lisandi kirjavahemärgid
Eeslisandi eraldamiseks kirjavahemärke ei kasutata, nt Vend Jaan tuli hiljuti sõjaväest.
Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega , nt Kas sina, koolis käinud inimene, oskad inglise keelt? Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma tavaliselt üksnes lisandi ette, nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja kalm asub Tallinnas. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt, nt Leidsin üles Reinu (sihitis), oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta enesele külla.
Komaga ei eraldata :
a) olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa;
b) vähendava või hellitleva varjundiga täienditeta järellisandit, nt Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru;
c) isikulist asesõna laiendavat täienditeta järellisandit, kui lause mõtteselgus ei kannata, nt Teil perenaistel on alati kiire.
Märkus. Isikulist asesõna laiendav lisand tuleb koma (de)ga eraldada, kui a) isikuline asesõna võib segi minna omastavas käändes täiendiga, nt Mirjam oli väga tema, mamma, moodi; b) kui isikuliseks asesõnaks on nemad, mille käänded langevad kokku näitava asesõna need käänetega, nt Neile, kahele, ei tundunud miski raske; c) kui järellisand on rõhutatud, nt Meile, maainimestele, nad ei mõtle.
Mõnel juhul eelistatakse komale mõttekriipsu, koolonit või sulge.
Mõttekriipsuga eraldatakse:
a) eriti esile tõstetud lisand, nt Isegi Toomas -- meie parim õpilane -- lahendas selle ülesande valesti;
b) loetelulisand, mis eelneb oma põhjale (kokkuvõtusõnale), nt Mets, loomad, maa, vesi, õhk -- seda kõike peab hoidma nagu oma hinge.
Kooloniga eraldatakse:
a) selgitav lisand, nt Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus;
b) loetelulisand, mis järgneb oma põhjale (kokkuvõtusõnale), nt Eile jõudis kohale kogu seltskond : õde, õemees, vend, vanaisa ja lell (vt ka SÜ64).
Sulgudega eraldatakse lisand, mille väljendatud mõistet loetakse teisejärguliseks, nt Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba.
Rindlause kirjavahemärgid
Rindlause vahemärgistatakse enam-vähem samade reeglite järgi mis koondlause .
1. Tavaliselt eraldatakse rindlause osalaused üksteisest komaga, nt Sina küsid, mina vastan. Kellassepp on muidu tubli mees, kuid armastab vahel napsitada.
2. Sidesõnade ja, ning, ega ja või puhul vahemärke enamasti ei kasutata, nt Vihma sajab ja päike paistab.
NB! Koma tarvitatakse:
a) ja, ning ees, kui need alustavad järsult uue mõttega lauset, nt Ta ehmus , ja rõõm segunes vihaga;
b) ja, ning, või ees, kui need alustavad vastandavat lauset, nt Oli juba möödunud peaaegu kümme tundi, ja (= aga, kuid) mehi polnud ikka näha. Lapsed tulevad meiega suvitama, või (= või muidu) me loobume üldse maale minekust;
c) ega ees, kui see tähendab 'ei ju', nt Võta aga pealegi kott poisilt vastu, ega tast jumal teab mis koormat pole;
d) ja, ning, ega, või ees, kui see järgneb kõrvallausele, üttele, järellisandile, kiillausele vms, mis nagunii tuleb muust lausest komadega eraldada, nt Vend ütles, et tal ei ole aega sisse astuda, ja sõitis edasi. Tulge siia, poisid, ja vaadake, mis ma leidsin! Andsin selle ülesande Jaagule, oma parimale sõbrale, ja ta oli väga rahul.
3. Kui rindosalause seletab või täpsustab eelneva osalausega avaldatud mõtet või järeldab selle põhjal midagi, võib tema ees kasutada koma asemel koolonit, nt Juba neljas kevad Kadaka noore rahva elus: esimesel pidasid pulmi, teisel said koha enda kätte ja kolmandal asusid uude majja. Kuid tulija jahmus: need silmad ei olnud teadvusetu inimese tuimad , ükskõiksed silmad.
4. Üllatuse väljendamiseks või osalause mõtte esiletõstuks võib rindosalause ees koma asemel kasutada mõttekriipsu, nt Toodi talle kausiga piima -- ei tahtnud. Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni -- keegi ei saanud selle eest tänugi.
5. Rindlause pikemate ja omavahel lõdvemalt seotud osalausete, eriti koosseisult liitsete, omaette sisulise terviku moodustavate osalausete eraldamiseks võib koma asemel kasutada semikoolonit, nt Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu .
Põimlause kirjavahemärgid
1. Kõrvallaused eraldatakse pealausest alati koma(de)ga, nt Ma tean, kus maasikad on. Poiss ütles, et tal pole aega. Nõnda siis anti kahehobusevanker, kuhu pandi tublisti õlgi, et oleks pehmem sõita niihästi surnul kui ka elavail.
2. Raskusi võib tekitada koma kasutamine ühendite nii et, sellepärast et, selleks et, enne kui jms puhul. Kui sellise ühendi esimest, näitava tähendusega sõna (nii, sellepärast, selleks, enne jne) rõhutatakse, st kui kõrvallause sisu peetakse tähtsamaks kui pealause sisu, siis jääb see sõna kõrvallause vastena pealause koosseisu ning koma pannakse lihtsidesõna et, kui jne ette, nt Ma lahkusin sellepärast = selle pärast, et seltskond ei meeldinud mulle. Kui aga näitava tähendusega sõna ei rõhutata, siis kuulub see sõna ühendsidesõna koosseisu ning koma pannakse tema ette, nt Ma lahkusin, sellepärast et seltskond ei meeldinud mulle.
3. Sageli eksitakse võrdlussidesõnade nagu, kui ja otsekui komastamisel, sest need sidesõnad võivad siduda niihästi kõrvallauset kui ka mittelauselist moodustajat. Kui sidendile järgneb öeldisverb, on tegu kõrvallausega ning sidendi ette tuleb panna koma. Kui verbi pole, on tegu mittelauselise moodustajaga ja koma ei panda. Vrd Mees on tugev kui karu -- Sadas vihma, kui väljusin majast. Ulla nagu teisedki ei lasknud end segada -- Ulla vastas, nagu teised olid teda õpetanud. Laps uuris kingitust nagu imeasja -- Laps uuris kingitust, nagu oleks see imeasi.
Sidesõnaga nagu algava loetelu puhul lähtutagu järgmistest juhistest:
a) nagu ette koma ei panda, kui tegu on võrdlussõnade loeteluga ja võrdlustarind algab sõnadega niisugune, seesugune, selline jt, nt Niisuguseid inimesi nagu Juhan Kont ja Peeter Pill ei ole just palju.
b) kui nagu esineb tähenduses näiteks, siis pannakse tema ette koma, nt Mitmed koolid, nagu Kaarepere , Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakud normaalsuuruseni.
Kiillause kirjavahemärgid SY98
Kirjas paigutatakse kiillaused komade , mõttekriipsude või sulgude vahele.
1. Komadega eraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta, nt See poiss, räägitakse, on väga andekas. Te olete kena inimene, aga, vabandage mind, pisut ajast maha jäänud. Koma(de)ga eraldatakse ka üte ja hüüund, nt Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb vastust anda. Jaa, nii see on.
2. Mõttekriipsudega eraldatakse pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause, nt Ühel päeval -- mäletan seda tänagi nii selgesti, nagu oleks see eile juhtunud -- avaldas isa mulle kogu tõe. See noormees -- kuidas ta nimi ongi? -- paistab päris tubli olevat.
Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause on põimlauses pea- ja kõrvallause vahel, siis pannakse kõrvallause koma mõttekriipsu järele, nt Kui Ants rääkis isamaa-armastusest -- ja seda tegi ta väga sagedasti --, siis mõtles ta ikka oma õigustele ja eesõigustele.
3. Sulgudesse pannakse seletavad ja täiendavad märkused, mis on lausega vähem seotud, nagu nimede hääldus, sõnaseletused, viited jms, nt Goethe (loe: gööte) on suurimaid saksa kirjanikke. Mõtlema panevad tema kirjutises (Eesti Arst nr 12) toodud faktid. Saab vesi kuumaks (pea see ei lähe!), siis võib pesta suuremad asjad puhtaks.
Lauselühendite kirjavahemärgid
SY102
1. Alati eraldatakse komaga:
a) verbita lühendid, nt Läksin tahvli juurde, vihik käes;
b) määruslikud nud- ja tud-lühendid, nt Söönud kõhu täis, heitsin magama. Kurja isa ähvardustest hirmutatud, hakkas tüdruk nutma ;
c) kesksõna- ja mata-lühendid järeltäiendina, nt Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema.
2. Määruslike des-, mata-, maks- ja tuna-lühendite komakasutus allub järgmistele reeglitele:
a) Kui des-, mata-, maks- ja tuna-vormil on laiendeid ja need laiendid paiknevad tema järel, siis lühend eraldatakse komadega, nt Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Ta oli mitu tundi nagu joovastuses olnud, suutmata midagi peale mängu mõelda. Paul oli tähelepanelikult jälginud iga lauset, kaasa haaratuna kõne loogilisest arengust. Jaak tahtis püsti tõusta, rõhutamaks sellega oma positsiooni;
b) Kui des-, mata-, maks- ja tuna-vormil pole laiendeid või kui laiendid paiknevad lühendis tema ees, siis lühendit tavaliselt komadega ei eraldata, nt Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Vastust ootamata lahkus mees toast . Polnud vaja end eriti pingutada seda kõike mõistmaks. Ükskõikses suhtumises süüdistatuna tundis Jaan sõprade ees piinlikkust.
3. Ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna-lühendit ning eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud- ja mata-lühendit) komaga ei eraldata, nt Ma tahaksin koju minna. Laps läks metsa marju korjama. Ta tegi magamatusest kurnatuna raske avarii. Ema ootav tütarlaps istus aias. Trepile astunud perenaine vaatas veel kaua külalistele järele.