Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Johannes Voldemar Veski keeleliste seisukohtade kujunemine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Viljandi Gümnaasium
Johannes Voldemar Veski
keeleliste seisukohtade kujunemine
Referaat
Viljandi 2017
Johannes Voldemar Veski sündis 27. juuni 1873 Vaidaveres ning elas kuni 1968. aasta 28. märtsini. Veski oli eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja olulisim edendaja, arvukate normingute esitaja ja ühtlustaja ning koostöös eriteadlastega suurim oskussõnavara looja.
Veskil tuli teha koostööd peaaegu kõigi erialadega, et töötada välja eesti keele teaduslikku sõnavara. Ta ise on omalt poolt rikastanud eesti keelt paljude uudissõnadega, mis peamiselt on murdepäritolu – nt kulles , nugiline, song jne. Veski on oma pika elu jooksul koordineerinud ühtekokku 30 oskussõnastiku koostamist, milles sisaldub üle 150 000 termini. (Tartu Ülikooli Muuseum 2017 ).
Veski keelekorralduse põhimõteteks olid otstarbekus, süsteemsus, traditsioonipärasus ja rahvakeelsus. Veski oli „Eesti õigekirjutuse sõnaraamatu” (1918) toimetaja ning peamiselt Veski koostatud „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat” I–III (1925–1937) andis eesti kirjakeele põhilised normingud.
Veski oli iseloomult tasakaalukas, täpne ja reegleid teostav . Tema keeleuuendustegevuses oli tunda loodusteadlase tahet saavutada “koerakaunis ehitus” ning julgust nii mõndagi selle nimel muuta. Veskil oli kindel ettekujutlus teadliku rahva kirjakeele ideaal iseloomust: “See ei tohi olla tardunud roostevesine mülgas, vaid see olgu pulbitsev, liikuv lättesilm, vastuvõtlik uuele värskendavale veele, keelt uuendavale, rikastavale ja vääristavale uudisainestikule” (Mägiste 1943).
Johannes Voldemar Veski toetas sõnade liitmist ning rahvakeelest ja murretest sõnade nö. laenamist. Ajalehes Postimees (1943) on kirjutatud: Dr. Veski sõnatuletus-põhimõtete avarust, mis riivavad kunstsõnade loomist, valgustab näit. sõltuma, verbi saamislugu, kui järgnev oletus peaks paika pidama . Võiks arvata, et ta oma Maarja-Magdaleena kodumurdest (muidugi ka Wiedemanni sõnaraamatust) võttis noomeni sõltus, mis tema kodukohas tähendab aasataolist rõivakinnitit (näit. rinnaesisel), ja selle põhjal lõi meile korvamatu, rohkelt edasituletatud sõltuma- verb i (ibd).
Keele ühtlustamine oli Veski jaoks väga oluline. Eesti keele õpetajana tunnistas Veski, et kirjakeelt on raske õpetada, kui selle jaoks pole ühiseid norme seatud. Sooviga keelt ühtlustada hakati Johannes Voldemar Veski, Johannes Aaviku , Villem Reimani, Mihkel Kampmaa, Jaan Jõgeva jt poolt korraldama keelekonverentse, kus üheskoos kehtestati reeglid näiteks võõrsõnadele, sihitise kasutamisele, mitmuse omastavale vormile ja üksiksõnade koostamisele.
Veski töötas mitmetes ajalehtedes: Eesti Kirjandus, Rahva Lõbuleht, Teataja ja Päevaleht. Toimetaja ja toimetuse liikmena oli tal võimalik eestlaste jaoks eesti keelt rohkem ühtlustada ja korrektsemaks muuta.
Professor Veski on kokku loonud kuni 150 000 sõna, suurem osa Veski loodud sõnadest on kasutatavad erinevates teadusvaldkondades ja kirjakeeles ning üldkeelde on jõudnud umbes 200 sõna. (Trikkel 1960). Veski püüdis vältida tuletiste mitmetähenduslikkust, kuid tõi keelde mitmeid sarnandsõnu, milledeks olid näiteks käsitlema , käsitama, käsitsema . Johannes Voldemar Veski taaselustas vähekasutatud liiteid: -mu (elamu, valamu ), -ur (haldur, võnkur), -el (tundel, hoidel) (Hallop 2013)
Tänu Johannes Voldemar Veski suurele tööle on loodud oskussõnaraamatuid ja õigekeelsussõnaraamatuid, mis on eesti keelele andnud kõrge taseme. Kõige silmapaistvamaks Veski loodud teoseks peetakse õigekeelsusesõnaraamatut.



Kasutatud kirjandus


Hallop, M (2013). Eesti kirjakeel 20. Sajand -... Kirjakeele ühtlustumine. Kasutatud 09.04.2017
keelkirjandus.weebly.com/uploads/1/3/9/7/13971317/11ptk_kirjakeele_yhtlustumine.pptx
Mägiste, J (1943). Johannes Voldemar Veski 70-aastane, Postimees. Kasutatud 09.04.2017
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19430627.2.40
Tartu Ülikooli Muuseumi kodulehekülg . Kasutatud 09.04.2017
http://www.muuseum.ut.ee/et/content/johannes-voldemar-vesk i
Trikkel, I (1960). Meie silmapaistvad inimesed. Johannes Voldemar Veski. ERR helisalvestis. Kasutatud 09.04.2017
https://arhiiv.err.ee/vaata/meie-silmapaistvaid-inimesi-johannes-voldemar-vesk i
Vasakule Paremale
Johannes Voldemar Veski keeleliste seisukohtade kujunemine #1 Johannes Voldemar Veski keeleliste seisukohtade kujunemine #2 Johannes Voldemar Veski keeleliste seisukohtade kujunemine #3 Johannes Voldemar Veski keeleliste seisukohtade kujunemine #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-06-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor robiella Õppematerjali autor
Referaat teemal Johannes Voldemar Veski
keeleliste seisukohtade kujunemine.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

EESTI KIRJAKEEL 20 sajand - … Kirjakeele ühtlustumine
34
pptx

EESTI KIRJAKEEL 20.sajand - … Kirjakeele ühtlustumine

rahvapärase keelekasutuse sid- mitm osastav: juttusid vs juttusi/jutte, otstarbekuse arvestamine lihtmin sivad-vormist sid- vormi: laulsivad – • ää – ea (pea, seal, teadus) laulsid • h kaotada, kus ebakindel (aganad, 1911 Tartus õrn, ani, ernes) • võõrnimede ja –sõnade õigekirjutus • auu, nõuu, kaotada lõpust teine u • sihitise kasutamise reeglite sõnastamine J. V. Veski „Eesti kirjakeele reeglid“ (1912) 1918 rühmatööna 1910-1918 kirjakeele kokkuleppeid sisaldav „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat“ (käsikiri läbi arutatud Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna 167 koosolekul Johannes Aaviku keeleuuendus Radikaalne keeleuuendaja nii sõnavaras kui grammatikas „Keeleuuenduse äärmised võimalused“ 1924 siin: keel kui instrument, mis vajab pidevat

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun