Lauseliikmed (0)

Lauseliikmed
ÖELDIS
* Öeldis on lause tuum.
* Vastab küsimusele mida tegema ?
* Öeldis kui lause tuum on üldjuhul igas lauses .
* Mõnikord võib lause koosneda ainult öeldisest peamiselt
ilmastikunähtuste märkimisel.
* Mõnikord väljendatakse tegevust ka kahe sõnaga.
NÄITED
Minu ema teeb süüa.
Minu isa triigib pesu.
Õpilased olid kontrolltööst väsinud.
ALUS
* Alus on lauses tegijaks.
* Alus on öeldisega väljendatud tegevuse tegija .
* Tavaliselt on aluseks nimisõna nimetavas või osastavas käändes.
* Harva on alus ka da-tegevusnimi.
* Vastab küsimusele kes? mis ?
* Alus puudub :
- umbisikulise tegumoe korral.
näide: tehti kontrolltööd.
- ilmastikunähtuste puhul.
näide: väljas sajab.
- füsioloogilise protsessi väljendumise korral
näide: kõrvus kohiseb.
- kui ta on juurdemõeldav
näide: ületasime teed.
* Hulka väljendava aluse puhul jääb öeldis harilikult ainsusesse.
NÄITED
Õpilane kirjutas kontrolltööd.
Ema valmistab kooki.
Mängin väljas palli.
Hulk inimesi läks üle tee.
SIHITIS
* Sihitas on objekt, mis näitab kellele või millele on tegevus sihitud.
* Sihitise kääne näitab, kas tegevus on tulemuslik või ei ole.
* Võib vastata küsimustele
- kelle? mille ?, juhul kui tegevus on lõpetatud.
- keda? mida ?, juhul kui tegevus on lõpetamata.
* Sihitis käib kaasas sihilise tegusõnaga.
NÄITED
Õpetaja kirjutas hinde.
Hinded on välja pandud.
Õpetaja kirjutas hindeid päevikusse.
MÄÄRUS
* Määrus kuulub tegusõna juurde.
* Märgib tegevusega seotud asjaolusid.
* Vastab küsimusele millal? kui kaua? kus? kuidas? kui palju?.
* On olemas:
- kohamäärus (kus?, kuhu?, kust?), mis näitab kohta (km)
- ajamäärus (millal?), mis näitab aega (am).
- viisumäärus (kuidas?), mis näitab viisi (vm)
- hulgamäärus (mitu?, kui palju?), mis näitab hulka (hm)
- Ja veel teisigi, näiteks valdajamäärus.
* Ajamääruses, viisimääruses ning hulgamääruses on öeldis
tavaliselt teisel kohal.
NÄITED
Ma jooksin eile(am) kiiresti(vm) kooli (km), kuid hilinesin ja kohtasin kahte(hm) õpetajat.
Õpetaja kirjutas päevikusse(km) hinde.
ÖELDISTÄIDE
* Öeldistäide näitab kes, mis või missugune on alus.
* Lisatakse olema-verbile.
* Öeldistäide võib puududa .