Sihitis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Eesti keele reeglid

osaline ­halli kivini. On täiendeid, mis ei ühildu ­ vilunud töölised, sõstrakarva silmades, plikaohtu piigat (st laadi, karva, värki, ohtu, asesõnadest mis, kogu, oma). Muus vormis täiendid- kiri sõpradelt, valjusti hüüdmine. LAUSELIIKMED Lauseliikmeteks kutsutakse lause osalidi. Lause pealiikmeteks on alus ja öeldis. · Öeldis ­väljendab lause tegevust, on tegusõna. · Alus ­ väljendab tegijat või olijat. · Sihitis ­ väljendab objekti kellele või millele tegevus on suunatud. · Öeldise täide ­ annab edasi alusele iseloomulikku · Määrus ­ väljendab tegevuse aega, viisi, kohta või vahendit. LAUSE MOODUSTAJAD Lausemoodustajad on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilise seose liike on kolm: alistus, rinnastus, predikatsioon. Rinnastus seob samaväärseid moodustajaid. Rinnastus seos esineb siis, kui on tegemist loeteluga. Kasutatakse enamasti sidesõnu ja, ning, et, vaid, aga jt.

Eesti keel

9

doc

Eesti keele reeglid

Lause koosneb fraasidest ja lause tuumaks on öeldis. Lause tuum on ÖELDIS e tegusõna pöördeline vorm. Sellele tõmbame lauses alati KAKS joont alla. Nt Peeter laulis ja mängis trummi. Lauses on tavaliselt ka see, kes midagi teeb e ALUS. Alusele tõmbame alla ühe joone. Nt Peeter laulis. Alus võib mõnikord ka puududa, siis on alus juurde mõeldav. Nt Õues müristab. Kirjutati eksamit. Millele või keelele on lauses tegevus sihitud/suunatud, seda näitab SIHITIS. Sihitis võib olla: Ainsuse nimetavas (kes? mis?) käändes. Nt Hinne kirjutati päevikusse. Ainsuse omastavas (kelle? mille?) käändes. Nt Hinde kirjutas õpetaja päevikusse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) käändes. Nt Hinnet päevikusse ei kirjutatud. Mitmuse nimetavas käändes. Nt Hinded on välja pandud. Mitmuse osastavas käändes. Nt Õpetaja kirjutas hinded päevikusse. Öeldise juurde kuulub sageli ÖELDISTÄIDE ja ta näitab, kes, mis või missugune alus on. Nt Kas te olete õpilased

Eesti keel

44

doc

Grammatika edasijõudnule

, , Õpilase käsiraamat 1  Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ain

Vene keel

11

docx

Eesti keele väljendusõpetus: LAUSE VORMISTAMINE

Ajaloolane Küllo Arjakase sõnul… Jõudsime piirilinn Valgani. Viisime tiigripoeg Kriimu loomaarsti juurde. Külalised tänasid korraldaja Estonia teatrit. Vajutage klahv X. Käisin Kalev spaas ujumas. Leppisin kokku sekretäriga Anneli Kaasik. Baleriinist Anna Pavlovast räägitakse legende. Leks kindlustus Grundig teler Vabadussõja veteran August Puustile anti orden. Näidend “Taevatrepi” autor on Paul Meriste. Kuulake rändajat Hendrik Relvet. SIHITIS Sihitis näitab, kellele või millele on tegevus suunatud. keda? mida? kes? mis? kelle? mille? Aitasin oma sõpra. Ta otsis võtmeid. Lilled pandi vaasi. Anna mulle pliiats. Tõstsin paberi üles. Võtsin selle raamatu kaasa. TÄISSIHITIS (nimetav / omastav) OSASIHITIS (osastav) On seotud tulemusega, tervikuga. Ei ole nende tingimustega seotud; Virve õmbles endale uue kleidi. eitavas lauses. Virve õmbles endale uut kleiti. Virve

Eesti keele väljendusõpetus

22

doc

Eesti keele lauseõpetus 2010/2011

MOODUSTAJATE SÜNTAKTILISED FUNKTSIOONID: LAUSELIIKMED Öeldis e. grammatiline predikaat ­ finiitne verbivorm, nt Poiss jookseb, Lapsed kirjutavad kirjandit. Alus e. grammatiline subjekt­ nimisõna(fraas) nominatiivis või partitiivis (küsimus kes? mis? keda? mida?), väljendab tegijat või olijat, nimetavas käändes alus ühildab endaga öeldisverbi. Nt. Lapsed kirjutavad kirjandit, Metsas on puravikke. Alus ja öeldis on lause pealiikmed. Sihitis e. grammatiline objekt ­ verbist sõltuv nimisõnafraas partitiivis, genitiivis või nominatiivis, mis väljendab tegevuse objekti, nt. Lapsed kirjutavad kirjandit. Öeldistäide e. predikatiiv ­ verbist olema sõltuv käändsõnafraas nimetavas või osastavas käändes, mis näita, kes, mis või missugune on alusega tähistatu, nt. Peeter on õpetaja, Kass on koduloom, Taevas on sinine, Jüri on meie aktiivsemaid tudengeid. Määrus e

Eesti keel

27

doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

Fraas võib koosneda ainult põhisõnadest. Näide: [Pall] (NF) veeres laua alla. [Ilus suur pall] (NF) veeres [laua alla] (KF). Lauseliikmed: Lauseliikmeteks nimetatakse lauseosalisi. Kõige tähtsmad lauseliikmed on alus ja öeldis, mida nimetatakse lausepealiikmeteks. Öeldis on tegusõna, mis väljendab lause tegevust. Alus see vastu väljendab tegijat või tegevuses olijat. Lisaks lausepealiikmetele võivad lauses esineda ka kõrval liikmetena sihitis, öeldistäide ja määrus. Sihitis väljendab kellele või millele on tegevus suunatud/sihitud. Näide: Ma võtsin laualt raamatu. Ma panen lauale raamatu. Öelditäide annabedasi mingit alusele iseloomulikku omadust. Näide: Minu kass on haige. Minu ema on arst. Määrus väljendab tegevuse tiumumis aega, kohta, viisi või vadendit. Näide: Ma tulin täna kooli autoga. Lauseliikmeteks on lausemoodustajad ehk fraasid. Seda millist ülesannedt

Eesti keel

4

doc

Reeglid eesti keelel

Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis ­ Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus ­ Väljendab tegijat. Sihitis ­ Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus ­ Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder

Eesti keel

22

doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

sihitisega. See tähendab, et nende verbide objekt on alati osastavas, sõltumata täissihitise reeglitest. Need on mitteresultatiivsed e irresultatiivsed verbid, mille puhul pole võimalik öelda, kas tegevus on lõpetatud, nt harrastama, alustama, õigustama, sallima. 3) nn segarühm, kus tuleb arvestada lisatingimusi, et otsustada, kas on tegemist kolmekäändelise või osastavalise sihitisega verbiga. Kui sihitis esineb lauses üksi, st ilma laiendita, on verbiga edastatav situatsioon irresultatiivne, nt veereta vaati! Kui aga verbi juurde kuulub määrus, muutub sama verb resultatiivseks ja kolmekäändeliseks, nt veereta vaat eemale! Samuti käituvad ka ahvatlema, ehmatama, arstima, juhtuma, kallama. Verbide jaotus tegevuslaadi alusel. Kestus 1) momentaanid ­ väljendavad hetkelist või ühekordset tegevust: haugatama, minema; 2) frekventatiivid ­ väljendavad korduvat tegevust: hõikuma, limpsima;

Eesti keel

Meedia

Kommentaarid (0)