Maa välisjõud ja nende osa pinnamoe kujundamisel Kivimite purunemist Maa välisjõudude toimel nimetatakse murenemiseks Füüsikaliseks murenemiseks e rabenemiseks nimetatakse kivimite purustumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sesoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Kivimi keemiline ja mineraalne koostis rabenemisel ei muutu Liivakivi rabenemise "peasüüdlane" on päike Keemilise murenemise ehk porsumise ajal toimuvad keemilised reaktsioonid, mille kutsuvad esile vees lahustunud happed ning selle tulemusena muutuvad kivimid pehmemaks ja pudedamaks MURENEMISE LIIGID FÜÜSIKALINE KEEMILINE Vee külmumine, jää Põhjus Vee lahustav
Kõrgvesi juulist-oktoobrini(-30). Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool(-2). Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi(-25). Ülejäänud aasta väike(-5). Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 5.Too näited teguritest, mis kujundavad rannikut. Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus., lainetus. 6.Selgita lainete tegevust rannikutel. Lainetus, mõjutab rannikut kõige enam: järskrannikutel kulutavad, kui kulutatakse aluspõjakivimeid tekib pank või pankrannik. Laugrannikutel laened kuhjavad, tekivad rannavallid ja rannabarrid. Kui lanetus jõuab rand teatud nurga all toimub stete pikkiränne ning võivad tekkida maasääred. 7.Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava ja kuhjava tegevuse vahel.
vahel. Globaalne õhuringlus:atmosfääri üldine tsirkulatsioon, tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Õhuringlust mõjutab: Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel): õhk kaldub põhjapoolekeral paremale ja lõunapk-l vasakule; mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine; reljeef. Passaadid: püsivad, ekvaatori suunas puhuvad tuuled, põhjapk-l kirdepassaat, lõunapk-l kagupassaat. Mussoonid: sesoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast jahtumisest ja soojenemisest. Läänetuuled: parasvöötme 40o-60o laiuskraadidel tekkivad tuuled, kohtuvad poolustelt tuleva külma õhuga ja 30o tuleva sooja õhuga. Talvemussoon puhub mandrilt ookeanile(kuiv, langevad õhumassid), suvemussoon ookeanilt mandrile (niiske, tõusvad õhuvoolud). Mussoonid tekivad: suur euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib
Kui Arkona nõo ülemistes kihtides esinevad riimveelised liigid (Chaetoceros wighami, C. holsaticus), siis põhjalähedastes, soolasemates kihtides on ülekaalus merelise päritoluga Nitzschia serriata, Thalassiothrix nitzschoides. Analoogiliselt kandub fütoplankton koos soolasema veega Läänemere keskosast Riia lahte. Jõgedega kandub Läänemerre mitmesuguseid mageveelisi vetikaliike, eriti rohevetikate ja silmviburvetikate hõimkonnast. Fütoplanktoni sesoonsed muutused · Kevadel: fütoplanktoni arvukus suureneb, sest suureneb valguse intensiivsus ja toitesoolade kontsentratsioon. Soolad kantakse pinnakihti sügavamalt vee ringlemise tõttu. Toiteaineid tuuakse ka jõgedest suurveega.Domineerivad ränivetikad ja dinoflagellaadid. Võib esineda vee õitsemine päikeseliste ilmadega. Kevadise õitsengu ajal kasutatakse ära ülemistes kihtides toiteained, esmajoones fosfori- ja räniühendid
suunda, lõunapoolkeral vastupidi. Alati kaasneb sellega pilvisus ja sademed. Õhk liigub äärtelt keskele. Antitsüklon – Kõrgrõhkkond, kus õhk liigub keskelt äärtele. Pöörleb põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas, lõunapoolkeral vastupidi. Alati kaasneb sellega selge ilm, talvel väga külm, suvel kuum. Front – õhumasside piir. Sooja frondi korral tungib peale soe õhk, külma frondi korral külm õhk. Mussoonid – Sesoonsed tuuled, mis mandrite äärealadel puhuvad suvel ookeanilt mandrile, tuues kaasa paduvihmu ning talvel mandrilt ookeanile, tuues kaasa kuiva ilma. Tekivad mandri ja ookeani erineva kiirusega soojenemisest ja jahtumisest, mistõttu kõrg- ja madalrõhualad mandri ja ookeani kohal suvel ja talvel vahelduvad. Kasvuhoonegaasid – atmosfääris olevad gaasid (kokku üle 40), mis neelavad soojuskiirgust. Peamisteks on veeaur, CO2, CH4, N2O
juuli, oktoober. 7. Diagrammil on toodud suuruse X absoluutne alusjuurdekasv, baasaastaks on võetud aasta 2006. Mitme ühiku võrra oli suuruse X väärtus aastal 2011 suurem X väärtusest aastal 2009? 4 ühikut 8. Kuidas leitakse aegrea silutud väärtus eksponentsilumise korral? ajahetkele t vastava tegeliku väärtuse ja eelmise silutud väärtuse kaalutud keskmisena;. 9. Aegrea kompleksanalüüsil kasutati aditiivset mudelit, leiti trendi mudel ja keskmised sesoonsed komponendid. Järgmise perioodi väärtuse prognoosimiseks arvutati trendi väärtus T=17, ja vastav komponent S= -3. Kui suur on prognoositav väärtus y? 14 10. Diagrammil on kasutatud aegrea eksponentsilumist kahe erineva silumiskonstandiga a ja b. Kumma silumiskonstandi väärtus on suurem? silumiskonstandi b väärtus on suurem. 11. Aegrea kompleksanalüüsil kasutati multiplikatiivset mudelit, eraldati trend ja sesoonsed komponendid.
10. Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast, erinevusi saab seletada vee ja elusorganismide olemasoluga. Rõhk 1atm, koostis lämmastik 78%, hapnik 21%, CO2 0,03%, veeaur 4%, inertsgaasid 0,95% 11. Inimtegevus mõjutab Maa kui planeedi seisundit inimeste arvu, süsinikdioksiidi osakaalu ning keskmise temperatuuri kasvuga. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadvale, tõuseb Maa temperatuur. 12. Taevas leiavad aset meteoroloogilised, ööpäevased, sesoonsed ja astronoomilised muutused. Viimaste hulka kuulub ka evolutsioon ja omaliikumine. Öö ja päeva vaheldumine, pilved, lumi, vihm, virmalised, vikerkaar. 13. Tähistaeva muutumine on seotud aastaaegadega sellepoolest, et igal aastaajal on sellele iseloomulik ilm. Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. 14
Maa liikumine. Varjutused Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks.
tingimustest. Sügisega seotud fenoloogilised nähtused on pilvisuse suurenemine, sademete hulga kasv, öökülmade algus, keskmise õhutemperatuuri langus. Neist tulenevad ka teisesed fenoloogilised nähtused, mis kaasnevad sügisega nagu lehtede värvumine ja langemine, rändlindude lahkumine ja loomade talvevarude kogumine (seotud päeva pikkusega), seemnete valmimine (seotud õhutemperatuuri ja valgustingimuste muutumisega). Olenevalt ilmastiku käigust saabuvad elava looduse sesoonsed nähtused igal aastal erinevatel aegadel. Näiteks kevade tulek ja vegetatsiooniperioodi algus võib ühel aastal toimuda märtsis, teisel aastal aga mai alguses. Seega ei saa kalendriliste aastaaegade järgi tegutseda. Selleks on püütud välja töötada fenoloogiliste aastaaegade skeemi, kus jaotus on tehtud õhutemperatuuri käigu alusel. Varakevad- ööpäeva keskmine temperatuur läheb üle 0º C. Lumi läheb ära, maa taheneb. Maaharimist liigniiskuse tõttu veel teha ei saa.
Seega faktormaatriksist teise faktori panust (kirjeldatavust) on võimalik leida, kui teise arvutada teise rea elementide ruutude summa. 26. Millal kasutatakse aegridade komponentanalüüsiks aditiivset, millal multiplikatiivset mudelit? Sesoonse komponendi eraldamiseks võib kasutada komponentanalüüsi, mille levinuimad mudelid on aditiivne ja multiplikatiivne mudel. Aditiivset mudelit rakendatakse aegridadele, mille sesoonsed kõrvalekalded trendist on konstantsed Y T S C H st Y T S C H Multiplikatiivset mudelit saab rakendada siis, kui sesoonsed kõrvalekalded on võrdelised trendi väärtustega Y TSCH Ignoreerides tsüklilist komponenti Y Y T S H ja SH T 27. Mis on korrelogramm? Korrelatsiooni iseloomustab korrelogramm, korrelogrammilt näeme, kuidas autokorrelatsiooni väärtus sõltub vaatlusi eraldavast ajaühikust
Uus sigade gripi viirus, mis on tuvastatud Ühendriikides ja Mehhikos sisaldab sea-, linnu- ja inimese gripi geene. Sellist kombinatsiooni ei ole maailmas varem täheldatud. Lisaks viitavad juhtumid sellele, et viirus levib inimeselt inimesele, millest tulenevalt võib haiguse kulg kujuneda oluliselt raskemaks Kuida s viirus levib? H1N1-viirus levib inimeselt inimesele ja nakkab samuti kui tavalised sesoonsed viirused. Köhides või nuusates levitavad nakatunud inimesed viirust edasi. Nakkuse võib saada ka pindadelt, kuhu viirused on haigelt inimeselt sattunud. Inimene võib ühe hooaja jooksul nakatuda kahe eri viirusega: tavalise sesoonse ja H1N1- tüve gripiviirusega. Gripiviirust levitab nakatunud inimene 1 päev enne ja kuni 56 päeva pärast esimeste haigusnähtude ilmnemist. Seetõttu ei tohiks grippi haigestunud inimene isegi siis, kui ta
Põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. TUULED · Passaadid- püsiva suunaga tuled, mis puhuvad 30.laiuskraadidel ekvaatori suunas. · Põhjapoolkerad kirdest, lõunapoolkeran kagust Coriolisi mõjul. · Läänetuuled- püsiva suunaga tuuled, mis puhuvad 30.laiuskraadideni · Idatuuled- püsiva suunaga tuuled pooluste ümbruses. KOHALIKUD TUULED · Mussoonid- püsivad, valdavalt ühes suunas puhuvad sesoonsed tuuled. · Briis- rannikul esinev tuul. Päeval puhub merelt maale, öösel vastupidi. · Föön- mägedes esinev väga kuiv ja soe tuul. · Erinevaid kohalikke tuuli umbes 100 ÕHURÕHKKONNAD · Tsüklon- õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala. Suvel on ilm pilves ja tuuline, võib sadada vihma, jahedam temperatuur. Talvel ilm pilves ja tuuline, sajab lörtsi, lund ja on sula. Soojem talvine ilm.
· Stabiliseerunud populatsioon populatsiooni arvukus on dünaamilises (muutuvas) tasakaalus, võivad esineda populatsioonilained · Populatsioonilained - populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul Populatsiooni kasv e populatsioonidünaamika · Populatsioonilained e populatsiooni arvukuse kõikumised võivad olla: 1. Perioodilised (sesoonsed, aastased) 2. Aperioodilised 3. Sujuvad 4. Järsud (hulgipaljunemine) 5. Korrapärased 6. Tsüklilised Tsüklilised arvukus aastad Hüpotees populatsiooni tiheduse suurenemine mõjutab organismide sisesekretsiooni süsteeme Kiskja saakloom arvukus Hüpotees lained on põhjustatud ajalisest nihkest aeg kiskja/saaklooma populatsiooni tiheduse suurenemise vahel
Välja valitud ala on väiksem kui Ülenurme alevik. Põhja poolne välja valitud ala osa on piiritletud kõrgemalt kui maantee, sest maanteest põhja poole jääb lasteaed. Ida piir lähtub jõe piirist. Ala lõuna poolne osa lõppeb peale alal asuvaid tähtsamaid asutuseid. Lääne osa on piiritletud Võru maanteega (vaata joonis 1). Ülenurme alevikus elab 2011 aasta seisuga 2043 inimest (PC003: Population… 2011). Kuna alevikus pole suvilaid, elatakse seal aastaringselt. Ainukesed sesoonsed elanikud on Ülenurme kooli ühiselamu elanikud, kuid neid pole autori hinnangul väga palju, 10-20 elaniku. Joonis 1. Ülenurme alevikust valitud ala (Maa-amet 2016) 1.2.Määratletud ala maakasutuslike planeeringute ajalugu Joonistel 1-4 on näha erinevatelt ajaloo kaartidelt Ülenurme aleviku muutusi. Kaheverstase kaardil ja Eesti topograafilisel kaardil on näha, et enamik alast on soo. Joonisel 4 ja 3 pole väga suuri muutuseid toimunud
o Lõhestav valik – kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega. Siis kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Neis piirkondades kujunenud erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega ja mõnevõrra erinevad kohastumused. Hübriidid vähenenud kohasusega mõlema piirkonna tingimuste suhtes. Võib eristuda uus liik. Teguriks võivad olla ka sesoonsed muutused elutingimustes (nt. paaritumise aastaaeg). 5. Mis on "elav fossiil", too näiteid. Elav fossiil on taime- või loomaliik, mis on aja jooksul väga vähe muutunud. Elavad fossiilid on enamasti mõne kõrgema ja kunagi laialt levinud taksoni ainsad allesjäänud reliktsed liigid. Tuntud elavateks fossiilideks on hõlmikpuu ning vihtuimne kala latimeeria 6. Mis on kohastumused, too näiteid?
"hingamispigment". See koosneb valgulisest osast globiinist ja rauda sisaldavast heemirühmast, mis varustab rakke hapnikuga. Norm: 100130 ühikut. Hemoglobiini näitajate alanemine osutab aneemia ilmingutele. Leukotsüüdid need on kaitserakud so spetsialiseeritud vereelemendid, mis vastutavad immuunsuskaitse eest. Leukotsüüdid hävitavad verre sattunud võõrbaktereid ning toksiine. Nende arv muutub raseduse ajal ja ka väliste tegurite mõjutusel sesoonsed, klimaatilised ning päikese aktiivsuse perioodid. Norm: 4,09,0 üh. Leukotsüütide tase tõuseb põletike, bakteriaalsete ja viiruslike infektsioonide, mürgituse, verekaotuse (traumad) või krooniliste varjatud verejooksude (maohaavad), neerukoolikute, allergiate, maksahaiguste ning kestva ravimite tarvitamise tagajärjel, tõuseb oluliselt ka osade kasvajaliste protsesside puhul. Veresete erütrotsüütide settimise kiirus. (mõõdetakse tavaliselt 1 h vererakkude settimise kiirust)
Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma. Tõenäoliselt võib see viia Maa tasakaalu häirimiseni või lausa Maa kui planeedi hävimiseni. Samas moodustab praegune energeetika vähem kui kümnetuhandiku Päikeselt tulevast energiast. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 soodiagi tähtkujuks. 14
Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma. Tõenäoliselt võib see viia Maa tasakaalu häirimiseni või lausa Maa kui planeedi hävimiseni. Samas moodustab praegune energeetika vähem kui kümnetuhandiku Päikeselt tulevast energiast. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 soodiagi tähtkujuks. 14
seisundit? Inimtegevusega on ohtlik üha laienev energiatootmine, kui see läheneb Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma. Energiatootmist tuleks piirata või viia see kosmosesse. Sama moodi mõjub Maale ka inimeste arvu, süsinikdioksiidi osakaalu ning keskmise temperatuuri kasv. Tehnoloogia areng võib rikkuda Maa tasakaalu. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised, ööpäevased, sesoonsed ja astronoomilised muutused (taevakehade evolutsioon ja omaliikumine). 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Tähistaeva muutumise seos aastaaegadega - telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 14. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkujud on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi
Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi. Ülejäänud aasta väike. Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 10.Too näiteid teguritest, mis kujundavad rannikuid. Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus, lainetus. Kujundavad lained, inimesed, tormid, lained, mis on tekkinud vulkaanide või maavärinate tegevuse käigus. 11.Selgita lainete tegevust rannikutel ja iseloomusta rannikuprotsesse järsk- ja laugrannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setteid,
30,71%, püsikultuurid ehk istandused 8,77%. Karjamaade alla jääb kõigest 1,6 % riigi pindalast. Niisutatava maa suurus on 64 150 km 2. Arvestades seda, et riigi põhjaosa on mägine ning lõunas laiuvad mussoonmetsad, kus põlluharimine on võimatu, on märkimisväärne püsikultuuride all oleva maa-ala suhteliselt suur protsent (võrdluseks Eestis kõigest 0,13%). (The World Factbook 2015; Asia 2015) Tai asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kuid kliimat mõjutavad suurelt ka sesoonsed sademeid toovad mussoontuuled. Keskmine temperatuur jaanuaris on riigi põhjaosas 16-24 kraadi, lõunaosas 24-32 kraadi. Suveperioodil on keskmine temperatuur kogu riigis vahemikus 32-36 kraadi. Sademeid on aastas (“Uue maailma atlase” järgi) põhjaosas 1000- 2000 mm, lõunaosas 2000-3000 mm. Tegelikult eristatakse nelja aastaaega: kagumussooni maist septembrini (vihmaperiood), mussoonijärgset perioodi oktoobris (üleminekuperiood),
eriosades. ühed tunnused, teises erinevused Lõhestava valiku teised tunnused tulenevad puhul on liigi keskkonnast levila kas väga suur või geograafiline isolatsioon. Lõhestava valiku võivad põhjustada ka sesoonsed muutused (nt kevad- ja sügisräim; võilillede õitsemine juunis ja augustis)
jaoutunud ( juhuslik jaotumus, rühma-e agregatiivne jaotumus, ühtlane e. Regulaarne jaotumus) Võimalikud nende kolme põhitüübi kombinatsioonid->( nt Rühmad on jaotunud ühtlaselt) Alelobaatilised võimed taimede võime eritada juurtest tokslisi aineid, et hoida eemal liigikaaslased, et ei tekiks konkurentsi. Gruppidesse kogunemise phjused Kasvukeskkonna lokaalsed erinevused Ööpäevased ja sesoonsed( aastaajased) muutused ilmastikus Seosed paljunemisperioodiga. Sotsiaalsed sidemed ( kõrgematel loomadel) Allee reegel Alle reegel( allee printsiip) seaduspärasus, mille järgi asunditena elavate loomade( näiteks kajakad) iive alaneb nii väga väikese kui ka väga suure asustustiheduse korral. Agregatsiooni head ja vead: Ökoloogiline reegel tendents agregatsioonile on pöördvõrdelises sõltuvuses arengujärgu liikumisvõimega
fossiilideks" - näiteks liikide ja organismitüüpide tekkeni: geograafiline isolatsioon hõlmikpuu ja latimeeria). Aju täiustumine selgroogsetel. Näiteks rasside nahavärv. Tööstuslik melanism Lõhestava valiku võivad Tumedavärviliste putukate levik põhjustada ka sesoonsed tööstuspiirkondades. Tahmunud muutused. puutüvedel paistavad nad lindudele Kevad- ja sügisräim. vähem silma. Võilillede õitsemine juunis ja augustis. Kohastumine
Gradientjõud on tekkinud õhurohkude erinevusest ja paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alalt väiksema rõhuga alale (difusioon) Maapinna hõõrdejõud mõjutab tuule tugevust, hõõrdumise vähenemise tõttu kasvab tuule kiirus kõrguse suurenedes 1. Polar high - Polaarne idatuul 2. Westerlies - Läänetuul 3. Northeast trade winds - Kirdepassaat 4. Southeast trade winds - Kagupassaat 5. Westerlies - Läänetuul 6. Polaarne idatuul Mussoonid ...sesoonsed tuuled - Puhuvad 15-20° kraadide vahel - On tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest - Tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise ja jahtumise tõttu - Hästi välja kujunenud Aasia kagu- ja lõunaosas 1. Talvemussoon - Puhub mandrilt ookeanile (manner - kõrgrõhkkond, ookean - madalrõhkkond) - Esineb kuivaperiood 2. Suvemussoon - Puhub merelt maismaale (manner - madalrõhkkond, ookean - kõrgrõhkkond)
Kui see peaks olema nii, siis peaks püüdma selgitada antud profiili teiste sündmuste valguses, mis toimuvad samasuguse regulaarsusega. Nt kõhulahtisus vastsündinud põrsastel. 8. Sporaadilise haiguse mõiste ja haiguse sporaadilisuse põhjused. Sporaadilise esinemise korral tekivad üksikud haigusjuhud ebaregulaarselt, sageli pikema ajavahemiku järel. Haigusjuhud ei tundu olevat seotud üksteisega aga ka seldelt määratlevate riskiteguritega. Nt aktinomükoos veisekarjas. 9. Sesoonsed, tsüklilised ja sekulaarsed. trendid - mõisted ja näited. Trend näitab statistilise aegrea muutuse põhisuunda. Haigestumisel on 4 liiki ajalisi trende: Lühiajalised epideemiad Sesoonsed trended Tsüklised trended Pikaajalised trended (sekulaarsed) 10.Ajaliste trendide hindamise meetodid ja vea allikad ajalistes trendides. Ajaliste trendide määramise meetodid: Aegrea graafiku hindamine "silmamuna" testiga (Võib, aga on ka paremaid mooduseid)
Tuul tekib seepärast, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga piirkonnast madalama õhurõhuga piirkonda. Tuule liikumine ei ole seda mõjutava Coriolisi efekti tõttu mitte sirg-, vaid kõverjooneline. Seetõttu tekivadki tsüklonid aladele, kus valitseb madalrõhkkond (õhk liigub sinna) ning antitsüklonid kõrgrõhkkonnaga aladele (sealt liigub õhk eemale). Erineva iseloomuga tuultele on antud palju erinevaid nimetusi. Näiteks püsivad tuuled on passaat, läänetuuled, idatuuled, sesoonsed tuuled on mussoonid, kohalikud tuuled on briis, mistraal, siroko, föön, tromb, orkaan jne. Tuule suund on tuule kiiruse vastassuund mis esitatakse tavaliselt asimuudina 360°(2 rad) skaalas. Näit. põhjatuule suunale N vastab 0° kirdetuule NE vastab 45° jne. Kõnekeeles öeldakse, et tuul puhub kompassi sisse. Tuule kiirust mõõdetakse anemomeetriga, mõõtühikuks on meeter sekundis (m/s). Tuule kiiruse hindamiseks kasutatakse Beauforti skaalat. .
Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi. Ülejäänud aasta väike. Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 10. Too näiteid teguritest, mis kujundavad rannikuid (töös 2 pilti, peab teadma, kas kulutav või kuhjav ning mille järgi seda aru saab). Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus, lainetus. Kujundavad lained, inimesed, tormid, lained, mis on tekkinud vulkaanide või maavärinate tegevuse käigus. 11. Selgita lainete tegevust rannikutel. 12. Iseloomusta rannikuprotsesse järsk- ja laugrannikutel. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära
e eelispaljunemin eelispaljunemin • liik muutub e e kindlas suunas Näited • Aju täiustumine • rasside • “Elusad selgroogsetel. nahavärv fossiilid”: • Jäsemete teke ja • sesoonsed hõlmikpuu ka nende muutused- • latimeeria ja taandarenemine (Kevad- ja odasaba sügisräim. Võilillede õitsemine juunis ja augustis) 7
e eelispaljunemin eelispaljunemin · liik muutub e e kindlas suunas Näited · Aju täiustumine · rasside · "Elusad selgroogsetel. nahavärv fossiilid": · Jäsemete teke ja · sesoonsed hõlmikpuu ka nende muutused- · latimeeria ja taandarenemine (Kevad- ja odasaba sügisräim. Võilillede õitsemine juunis ja augustis) 7
Tootmise ja turustamise ajaline ning mahuline kooskõlastamine: 1. Igakuised müügikogused on konstantsed. Võib juhtuda ainult firmadega kes toodavad igapäevaselt vajalikke tooteid nt leivatööstus. Mõlemad programmid on mahuliselt võrdsed Müügikogused võib üle kanda tootmisprogrammi Laomajandust pole vaja välja arvatud teatud reservid Tööjõu rakendamises kõikumisis ei esine 2. Müügikogustes erinevad reeglipärased sesoonsed kõikumised nt pühad, kliima Tootmismahud kohandatakse sesoonsete müügikoguste kõikumistele(sünkronisatsioon) Tootmine toimub ühtlaselt kui tootmisvõimsused võivad olla väiksemad, tekivad suured laoseisud. Püütakse leida optimaalsest teed kuidas tootmisvõimsuste parima koormamise ja laosesude minimeerimise korral oleksid kogukulud minimaalsed. Programmi võetakse sellised tooted, mille kõikumine on vastupidine.
Läänemere mõju. Selle pind on tumedam, neelab rohkem kiirgust kui maismaa. Soojus koguneb vette. Läänemeri on madal, sellest tuleneb aastane suur temp.amplituud. Mujal nii põhjas pole nii sooja vett. Termiline inerts, selle mõju pilvedele ja sademetele. Sademetehari. Temp kontrast külma ja sooja talve vahel rannikutel on suurem kui sisemaal. Kui eesti kliimat peaks kõige üldiselt iseloomustama, siis aasataajad sesoonsed muutused on kõige iseloomulikumad. Klimaatilise aastaaja näitajad alguskuupäev, kestus. Ants Raik 1993. a kevad oli imelik. Siis algas Tartus suvi 24. aprillil, kuid Vilsandil 23. juunil. Aastaaja algus: kui positiivseid hälvete summa ületab negatiivsete summa, on alanud. Seega tuleb hälbeid summeerida. Kodutööna tuleb määrata 8 kuupäeva klimaatiliste aastaaegade algused. Tuleb määrata esimesena kevadtalve algus millal hakkasid domineerima sulapäevad. 1928. aasta
Inimesed tegelesid eeskätt küttimisega (mets). Tegeleti koriluse ja kalapüügiga. Inimesed elasid sesoonnsetes külades ehk kogukond vahetas elupaika teatud piirkonna sees vastavalt aastaajale ja kuidas on parem süüa hankida jne. Reviiriks nimetatakse seda ala, kust kogukond elatist hankis ja mille piires asukohta vahetati. 6500 eKr asustus laheneb siseveekogudelt rannikule, sest metsaküttimisega hakati tegelema mereküttimisega eeskätt hülgejahiga. Sesoonsed külad asenduvad aastaringsete küladega. Kokku on Eestis leitud mesoliitikumist umbes 100 külakohta. Inimeste arv külas sõltus sellest, palju toitu oli. Kuni 40 inimest moodustasid ühe kogukonna, paras hulk, et hankida ja jagada toitu võrdselt. Eesti aladelt matusepaiku pole leitud, Lätist on leitud, kuna on sama Kunda kultuur, siis järeldame, et maeti maasse kaevatud haudadesse ja tegemist oli laipmatustega. Laibad on pandud hauda selili
· Kontinentaalsus, mis võib olla kohati suhteliselt sõltumatu kliima keskmisest temperatuurist. Mida suurem on kontinentaalsus (suur temperatuuri erinevus), seda vähem liike on sinna kohastunud. · Heterogeensus (sünonüüm varieeruvusega) - kui keskkond on vaheldusrikas, siis elab seal rohkem liike 34. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; · Sesoonsed muutused (aastaajalised) olulised eelkõige seal, kus aastaajad on olemas, kus näiteks kliima oluliselt muutub mingi aastaaja jooksul. Metsades on varaseim sinilille ja ülase aspekt. · Lühiajalised (mõneaastased ) muutused Van der Maareli karusselli hüpotees. Taimed on justkui lapsed, kes sõidavad lõbustuspargis karusselliga, mis kogu aeg töötab. Mõned ootavad paremat aastat, söövad jäätist. 35
looduslikult uuenevad. *Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult, *ainuke populatsioon, kes jätkuvalt eksponentsiaalselt kasvab, on inimpopulatsioon, ja ei ole teada, kuidas ja millal Maa kandevõime saavutatakse. Populatsioonide tsüklilisus Populatsiooni lained – populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Populatsioonilained võivad olla perioodilised (sesoonsed, aastased) või aperioodilised ning liigist ja keskkonna omadustest olenevalt kas sujuvad või järsud. Mõnede lindude, imetajate ja putukate populatsioonide arvukus varieerub tähelepanuväärse korrapärasusega. Populatsiooni tsüklite seletuseks on pakutud mitmeid hüpoteese. 1. Üks idee on, et tiheduse suurenemine reguleerib populatsiooni, võib-olla mõjutades organismide sisesekretsiooni süsteeme. 2. Teine hüpotees on, et populatsiooni lained on põhjustatud ajalisest
9 Sisesekretsiooninäärmed: · hüpotaalamus hüpofüüsi aktiivsuse reguleerimine; · hüpofüüs ehk ajuripats (kasvuhormoon, gonadotropiin) kasvu- ja sugutsükli regulatsioon; · kilpnääre (türoksiin, trijoodtüroniin) kasvu reguleerimine; · neerupealis (adrenaliin, kortisool, stressireaktsioonid) ioonide tasakaal; · pankreas (insuliin); · pineaalelund (melatoniin) ööpäeva ja sesoonsed rütmid; · munasari ja testis (suguhormoonid); · stanniuse kehakesed (hüpokaltsiin) kaltsiumi tasakaal. Meel Elundid Näidisliigid, erandid Nägemine Silmad Neliksilm, koopakalad on pimedad Kuulmine (ja tasakaal) Sisekõrv, kuulmekivikesed Karplased
kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega . Siis kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Neis piirkondades kujunenud erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega ja mõnevõrra erinevad kohastumused. Hübriidid vähenenud kohasusega mõlema piirkonna tingimuste suhtes. Võib eristuda uus liik. Teguriks võivad olla ka sesoonsed muutused elutingimustes (nt. paaritumise aastaaeg). Kohastumine Populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist, nimetatakse kohastumusteks e adaptatsioonideks . Kohustumusi loob,
vaalad vette, tumedad liblikad tööstuspiirkondades. Lõhestav valik kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega. Siis kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Neis piirkondades kujunenud erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega ja mõnevõrra erinevad kohastumused. Hübriidid vähenenud kohasusega mõlema piirkonna tingimuste suhtes. Võib eristuda uus liik. Teguriks võivad olla ka sesoonsed muutused elutingimustes (nt. paaritumise aastaaeg). Kohastumine Populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist, nimetatakse kohastumusteks e adaptatsioonideks. Kohustumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Päriliku muutlikkuse mitmekesisusest kujundab valik populatsioonile omased kasulikud tunnused kooskõlas elukeskkonna tingimustega kohastumiseks.
Emantsipatsioon- vaatamata sesoonsetele kõikumistele toimub tootmine ühtlaselt Eskalatsioon- püüütakse leida optimaalset kombinatsiooni tootmisvõimsuste optimaalse koormamise ja laoseisu minimeerimise vahel, mille korral kogukulud oleksid minimaalsed Võib välja tuua järgmised variandid: (tootmise ja turustamise vahel) F igakuised müügikogused on konstantsed- pidev tootmine ja tarbimine (leib, piim) F müügikogustes esinevad reeglipärased sesoonsed kõikumised- 4 aastaaega (näiteks: suverõivad, suusad. Kuidas reguleerida, kas toota pidevalt ja müüa ainult kindlal ajal. Pühadega seoses võib olla kõikumine. Tootmisvahendeid saab hoida, kasutada ajutist tööjõudu) F sesoonsed kõikumised esinevad varustamises- on palju keerulisemad, looduse vastu ei saa, näiteks: põllumajanduses (õunad, marjad- konserveerida mingi etapini ja siis edasi hajutada, mida sellest toorainest toota saab).
teiste kaupade hinnamuutus, institutsiooniliste piirangute tühistamine. Et pt toodangu nõudlus on ebaelastne puudub stiimul kogutoodangu suurendamiseks. Pikemas ajalises perspektiivis jõuavad tootjate turumajandusmahtude muutuste tagajärjed läbi hinnasüsteemi tootjani tagasi. Pm saaduste puhul viib iga pakkumise ja nõudmise muutus vahetule hinnamuutusele. 55. hindade kujunemise teoreetilised alused: tsülkid ja sesoonsed kõikumised, konkurentsisituatsioonid. Põllumaj.saaduste tsüklilistest hinna kõikumistest tuleb eristada sesoonseid hinna kõikumisi. Sesoonsed hinna kõikumised on enam- vähem regulaarse loomuga hinna muutused, mis tekivad saagi aasta sees ja on nõudluse, tootmise ja turunduse sesoonsuse tagajärjeks. Näiteks: jõuluhaned, jõulukalkunite hinnatõus. Taimekasvatus- saaduste hinnad on madalamad koristuse ajal. Hilisemal ostmisel peab turg kinni maksma lao kulud ja säilituse kulud
äri- ja elurajoonide telefoniteenused, mitmesugused soodustused pensionäridele. Hinna diskrimineerimise tüübid ei ole vastastikku välistavad. Firma võib varieerida hindu asukoha järgi, kuid pakkuda ka koguselist hinnasoodustust. Näiteks kasutavad lennufirmad väga erinevaid hinna diskrimineerimise tüüpe: - Koguselised hinnasoodustused hulgimüüjatele, konsolideerijatele ja reisioperaatoritele. - Stimuleerivad soodustused reisiagentidele ja korporatiivsetele ostjatele. - Sesoonsed allahindlused, stimuleerivad soodustused jm, mis varieeruvad sõltuvalt kohast. Reisi hind Singapore Peking võib varieeruda sõltuvalt sellest, kas pilet ostetakse Singapore'ist või Pekingist (või veel kusagilt mujalt). - Esimese astme diskrimineerimine, mis baseerub tarbijal. Pole juhuslik, et autorendifirmad ja hotellid küsivad kõrgemat hinda oma lojaalsusprogrammide tipptarbijate käest kui masstarbijatelt.
Tavaliselt arvatakse, et juurutus- või kasvufaasis turud on kõige atraktiivsemad, kuid 12 kogenud turundajad on leidnud viise, kuidas uute võtetega muuta langufaasis olev turg uuesti kasvavaks turuks. Turu tsüklilisus. Majandus on oma olemuselt tsükliline. Seega on ka igal tegevusharul oma arengutsükkel. Sesoonsus. Paljud majandusharud on mingil määral sesoonsed. Sesoonsus olenenb klientide tarbimisharjumusest ning enamikul juhtudel on seda innovaatiliste võtetega võimalik vähendada. Turundusmeetmestik. Igale tegevusvaldkonnale on iseloomulik oma väljakujunenud turundusmeetmestik. Sõltuvalt harust võib rõhuasetus veidi erineda, nt mõnes harus on suurem rõhk tootel, mõnes promotsioonil. Kasumlikkus. Kasumimarginaal on üks olulisemaid tegureid turu atraktiivsuse määratlemisel
Bioloogilise veeringe iseärasus on veemolekulide lagunemine ja moodustumine organismide elutegevuses (fotosüntees ja hingamine) ja vabanemine orgaaniliste jäänuste lagunedes. Aegade jooksul maapinna kuju ja aineline koostis muutub, tekivad ja kaovad pinnavormid. Ainete settimine ja moodustumine ja transport: · Rabenemine füüsikaline protsess, kivimite purustumine, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sesoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. · Porsumine keemiline protsess, kivimite murenemine vees või õhus esinevate hapniku ja CO2 mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumisel toimuvad mitmed keemilised protsessid, mille käigus vähemvastupidavaist mineraalidest tekivad püsivamad ja ühtedest sooladest teised (lahustumine, hüdratatsioon, oksüdeerumine,
Kui fiktiivse tunnuse abil testime kõiki mudeli parameetreid, on see ekvivalentne
Chow testiga.
Chow test struktuursed muutused
H0 – struktuurset muutust ei esine
H1 – struktuurne muutus esineb (p
küllastuvad ja toitaineid üles ei võeta. Rakud võivad võtta rohkem toitaineid, kuid on tagasiside, mis piirab toiduvõtu kiirust. Sisemine toitainete varu näib määravat, mil määral fütoplanktoni pop võib kasvada. Seega piisava toitainete varu ja raku kasvu vahel on kolmeastmeline protsess. 1-piisav toitainete varu määrab toitainete varumise kiiruse 2-toitainete ülesvõtmine viib toitainete akumuleerumiseni rakus 3-rakus sisalduv toitainete hulk määrab kasvu kiiruse Prim prod sesoonsed muutused Fütoplanktoni prod kõigub aastas mitu korda tegurite mõjul igas kasvukohas. Parasvöötmes: Parasvöötme merede vees on tsükkel, mis näitab, kuidas valgus ja toitained võivad mõjutada prim prod-i. Hilissügisel ja talvel kuhjuvad toitained veesambasse, kuna pole tarbijaid või on väga vähe. Sügisel veesammas seguneb ja kogu aeg tuleb toitaineid juurde. Magevesi voolab sisse, toitainete sisaldus tõuseb. Temperatuur on prod juures määrav. Olgugi et taimed
2. Suunav valik (eelistatud on keskmisest erinevad tunnused) elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Aju täiustamine selgroogsetel loomadel on suunav valik. Bakterite resistentsus antibiootikumine suhtes Tööstuspiirkondade putukate(liblikate) tiibade värvus. 3. Lõhestav valik Lõhestav valik seisneb kahe või enam keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Lõhestava valiku võivad põhjustada ka sesoonsed muutused. (räimed, võililled) LIIGITEKE Darwini ajast valitseb seisukoht, et Maad asustavad liigid on tekkinud varem elanud liikidest. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Liigi isendid ristuvad omavahel vabalt ja annavad viljakaid järglasi. Bioloogiline isolatsioon (punane leeder ja must leeder) Ajaline isoleeritus(erinev paljunemisperiood).
· Hallmullad · afüllia e. lehitus, fotosünteesib roheline koor · juured kas laiuvad, sügavale minevad või efemeersed ( · Kõrbeloomade konvergents: kuumal liival on kasulik hüpata kahel jalal! · granivooria seemnetest toitumine Savannid · laiuskraadid : ~25 · sademeid : 250-2000 mm/a · ekvaatoril 2, kaugemal 1 vihmaperiood · metsa kasvu piiravad ajutine kuivus, toitainete vähesus ja herbivoorid · punamullad · sesoonsed sademed sesoonne produktsioon- sesoonne karjatamiskoormus - sesoonne turism · Sesoonne karjatamiskoormuse kõikumine: ära tarbitakse 40% primaarproduktsioonist Maailmameri · Pelaagiline vabas vees Plankton e. hõljum Nekton e. vabalt ujuv · Bentiline põhjale kinnituv või põhjas liikuv · Tsoonid maailmamered Valgus e. eufooriline Hämariku e. düsfootiline Pimedus e. afootiline
37.Liigilise mitmekesisuse seos ökosüsteemidee produktiivsusega globaalses ja lokaalses skaalas (näited). Parkgrass'i väetuskatse, Küürselg-kõver (hump-backed curve; konspekt); Grime kõver - küürselgkõver ehk hump-backed curve. Küür- diversiteet on seotud produktiivsusega nii, et max on mingi keskmise või väikese produktiivsuse korral 38.Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel, kumulatiivne liigirikkus (konspekt); 1. Sesoonsed (aastaajalised) muutused - diversiteedis on olulised eelkõige seal, kus need aastaajad olemas on, kus kliima või mingi muu jama oluliselt muutub mingi aastaaja jooksul. Metsades on varaseim sinilille ja ülase aspekt. 2. Lühiajalised (mõneaastased) muutused. Van der Maareli karusselli hüpotees. Taimed on justkui lapsed, kes lõbustuspargis karusselliga sõidavad, mis kogu aeg töötab. Mõned, kes ootavad paremat aastat, söövad jäätist.
esinemisest ja muudest grupieluviisi kasu ja hinna komponentidest. Joonisel 9.9 ongi skemaatiliselt näidatud, kuidas isaste levik võib sõltuda nii ressursside levikust (nool B, ressursihõive-polügüünia) kui ka emaste levikust (nool A, emasehõive-polügüünia). Kui emaste grupeeringud on küllalt suured, siis võivad moodustuda nn haaremid (loivalistel, hirvedel, paavianidel, sebral jt). Haaremid võivad olla sesoonsed (loivalised, hirved) või püsivad (paavianid, sebra). Haaremiomanikust isase elukäik on omapärane selle poolest, et ta asetab pea kõik jõuvarud ühte lühikesse sigimisperioodi (seda võib käsitleda semelpaarsusena isastel), mil tal partnerite rohkuse tõttu on lühiajaline erakordne edu. Lakkamatu võitlus konkurentidega haaremiperemehe staatuse eest kurnab ta aga harilikult nii, et harva peab omanik eriti kaua vastu. Isasdominantide polügüünia
hinnatakse mingis sette-, kivimi või jääkihis olevate orgaaniliste või kivistunud jäänuste järgi antud piirkonna maastikulist ehitust. Kaua aega tagasi toimunud maastikumuutuste uurimise põhialuseks on dateerimise meetodid. Enimkasutatud grupi moodustavad meetodid, mispõhinevad radioaktiivsete elementide poolestusajal. 14. Sesoonsete muutuste mõju erinevatele maastiku komponentidele (Eesti näitel). aastased e. sesoonsed muutused - maastike lühiajaline välisilme muutus (kevad, suvi, sügis, talv) nt: Jõgedel toitumis erinevus, järvedel sügavuse ja vee hulga erinevus, temp muutus, 15. Maakatte mõiste ja selle kasutamine maastikuteaduses, CORINE CORINE maakattetüüpide andmebaas-See andmebaas on väärtuslik temaatiline andmekiht, mida saab kasutada planeeringuis, keskkonnamõjude hindamisel jne. (Coordination of information on the environment – keskkonna informatsiooni koordineerimine)
annaabi.ee 
