Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kosmoloogiaga seonduvad küsimused ja vastused. (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab kosmoloogia?
  • Mida see teadus uurib?
  • Mis on Universum?
  • Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast?
  • Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum?
  • Miks pidasid kreeklased Maad kera- taevast sfäärikujuliseks?
  • Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest?
  • Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele?
  • Mida on teada Maa sise-ehituse kohta?
  • Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust?
  • Milline on Maa atmosfäär?
  • Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit?
  • Millised muutused leiavad aset taevas?
  • Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega?
  • Mis on tähtkujud?
  • Milleks neid vaja on?
  • Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv?
  • Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine?
  • Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes?
  • Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus?
  • Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus?
  • Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki?
  • Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel?
  • Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides?
  • Milliseid teleskoopelisaks optilistele kasutab tänapäeva astrofüüsika?
FÜÜSIKA
  • Mida tähendab kosmoloogia ? Mida see teadus uurib?
    Nimetus „kosmoloogia” pärineb Vana- Kreekast ning tähendab maailmaõpetust. Sõna „ kosmos ” tähendas korda, seega on kosmoloogia korraõpetus. Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust.
  • Mis on Universum ?
    Universumi all mõistame kõike olemasolevat – kogu maailma. Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat.
  • Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast?
    Primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast piirdus meeleelundite poolt antava pildiga : lame Maa ja kuplikujuline taevas. Esemed, mis asusid Maal, olid enam-vähem kättesaadavad, seevastu taevakehade kohta – päikese, kuu, tähtede – võis teha vaid oletusi. Enamasti usuti, et tegemist on Jumalate märkide või Jumalate endiga.
  • Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum?
    Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast.
  • Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks?
    Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna ühtlast kõverust, mis viis mõttele, et maa on siiski kerakujuline.
  • Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest?
    See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel ning sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust.
  • Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele ?
    Maa kerakujulisusele viitab see, et objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. Samuti ümbermaailmareisi võimalikkus. Ka Maa ookeanide üsna ühtlane sügavus kõigil laiuskraadidel viitab Maa kerakujulisusele.
  • Mida on teada Maa sise-ehituse kohta?
    Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega, mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud.
  • Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust?
    Maa pinnaehitust kujundavad järgmised protsessid(tähtsuse järjekorras): mandrilaamade triiv, erosioon , vulkanism, inimtegevus, kosmilised mõjud.
  • Milline on Maa atmosfäär?
    Maal on eriline atmosfäär. Atmosfääri koostis on järgmine: 78 % lämmastikku, 21 % hapnikku, 0,03 % süsihappegaasi, kuni 4% veeauru, 0,95 % intertgaase. Rõhk pinnal on 1 atm. Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Peamine osa atmosfäärist on koondunud maapinna lähedasse ossa , mistõttu kõrgemale tõustes vähenevad õhurõhk ja atmosfääri tihedus suhteliselt kiirelt. Pool atmosfääri massist on koondunud alumisse 5,5 kilomeetri paksusse õhukihti.
  • Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit?
    Maa kui planeedi seisundit võib mõjutada üha laienev energiatootmine. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma. Tõenäoliselt võib see viia Maa tasakaalu häirimiseni või lausa Maa kui planeedi hävimiseni. Samas moodustab praegune energeetika vähem kui kümnetuhandiku Päikeselt tulevast energiast.
  • Millised muutused leiavad aset taevas?
    Taevas leiavad aset meteoroloogilised( pilved , lumi, vihm , vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine ), sesoonsed( aastaajad ) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused.
  • Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega?
    Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub .
    Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks.
  • Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on?
    Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Kuu ja planeetide liikumist ning aastaaegade vaheldumist.
  • Mis on Sodiaak ?
    Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil. Sodiaak on 12 tähtkujust koosnev Päikese ja Kuu teed tähistav kujuteldav vöö taevas.
  • Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv?
    Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured ning kuigi tähtede liikumise kiirused on samuti suured, kuluks sadu tuhandeid aastaid, et tähtkujude pilt märgatavalt muutuks.
  • Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine?
    Maa liikumine jagatakse kolmeks põhiliseks komponendiks: tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga umbes 1 a; pöörlemine ümber oma telje(telg on tiirlemistasandiga 66 kraadise nurga all) perioodiga umbes 1 ööpäev; telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat.
    20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes?
    Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele.
    21. Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutust.
    Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus).
    Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Kuu satub Maa varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40 minutit. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane.
    Maa, Kuu ja Päike sattuvad ühele joonele vaid siis, kui Päike asub noor- või täiskuu ajal Kuu orbiidi sõlmede joonel . Et Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu, on enamuse aastast varjutused võimatud.
    23. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus?
    Täiskuu ajal.
    24. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus?
    Noorkuu ajal.
  • Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki?
    Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta – siis on võimalik kaugused välja arvutada – näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades.
  • Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel?
    Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt(mis võimaldab märgata palju nõrgemaid, tuhmimaid tähti) ning täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes. Teleskoobi abil saame koostada palju täpsemad tähekaardid. Teleskoop võimaldab määrata ka tähelt tuleva valguse omadusi, mis omakorda lubab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist jmt omadusi. Kõik see aitab paremini mõista Universumi ehitust.
  • Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides?
    Võrreldes neid maapealsete allikate kiirgusega, saame kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri- ja magnetväljade tugevuse.
  • Milliseid teleskoope(lisaks optilistele) kasutab tänapäeva astrofüüsika?
    Infrapuna , ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope.
  • Milliseid täiendavaid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine?
    Lähemaid taevakehi saab uurida vahetult, neist proove võttes ja neid maapealsete meetoditega uurides. Kosmosetehnika lubab uurida Maad kui planeeti, vaadates teda väljastpoolt ning täiendades maapealseid geofüüsikalisi uuringuid .
  • Kosmoloogiaga seonduvad küsimused ja vastused #1 Kosmoloogiaga seonduvad küsimused ja vastused #2 Kosmoloogiaga seonduvad küsimused ja vastused #3 Kosmoloogiaga seonduvad küsimused ja vastused #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ingmar juurik Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Kosmoloogia-12-klass
    4
    doc

    Kosmoloogia, 12. klass

    FÜÜSIKA 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Nimetus ,,kosmoloogia" pärineb Vana-Kreekast ning tähendab maailmaõpetust. Sõna ,,kosmos" tähendas korda, seega on kosmoloogia korraõpetus. Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat ­ kogu maailma. Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 3. Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast?

    Füüsika
    Kosmoloogia
    5
    docx

    Kosmoloogia

    mille ümber tiirlevad samuti planeedid. 5. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Kreeklased pidasid Maad kerakujuliseks merepinna ühtlase kõveruse järgi ja taevast peeti sfäärikujuliseks tähtkujude vaheldumise järjepidevusega kõigis suundades, võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mis tahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. 6. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? Tänapäeva kosmoloogia põhineb astronoomilistel vaatlustel ning füüsika seadustel, mitte kujutamisel ja oletamise. 7. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitavad merepinna kumerus (laeva ilmumine silmapiiri tagant). Tuhandete kilomeetrite sügavuses lõhub rõhk tahkete ainete kristallstruktuuri, koos kõrge temperatuuriga tagab see kivimite voolavuse, iseenda raskuse mõjul omandab selline ollus

    Astronoomia ja astroloogia
    12kl kosmoloogia Taevas ja maa
    3
    doc

    12kl kosmoloogia Taevas ja maa

    Maa ja Taevas 1. Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. 2. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. 3. Primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast oli Maa ja kuplikujuline taevas, ning see vastas inimese meeleelundite poolt antavale pildile. 4. Kreeklaste ja roomlaste arvates oli Universum Maa ja seda ümbritsevate sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. 5. Nad märkasid tähistaeva katkematust

    Füüsika
    Füüsika kontrolltöö küsimused ja vastused
    1
    docx

    Füüsika kontrolltöö küsimused ja vastused

    Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. · Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat. · Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast? Lame Maa ja kuplikujuline taevas. · Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. · Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks?

    Füüsika
    Kosmoloogia
    11
    doc

    Kosmoloogia

    FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat ­ kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4

    Füüsika
    Maa liikumine-Varjutused
    3
    odt

    Maa liikumine-Varjutused

    Maa liikumine. Varjutused Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Kuu ja plane

    Aineehitus
    Kontrolltöö - Sissejuhatus-Maa ja taevas
    6
    docx

    Kontrolltöö - Sissejuhatus, Maa ja taevas

    Nimetus kosmoloogia pärineb Vana-Kreekast ja tähendab korraõpetust. See uurib universumit, mille all mõistame kõike olemasolevat. Primitiivsete kultuuride arvates oli Maa lame ja taevas kuplikujuline. Tähtkujude kohta usuti, et tegu on jumalatega seotud märkidega, mis suunasid inimeste maapealseid tegemisi. Väljapoole jäi maailmalõpp. Vana-Kreekas oli kera ideaalsemaks vormiks ning tähtkujult tähtkujule liikudes sai taevale mistahes suunas ringi peale teha. Sellise tähistaeva kandjaks sobis hästi katkematu sfäär. 1515. aastal esitas Mikolaj Kopernikus esimese heliotsentrilise maailmapildi, kus Maa koos teiste planeetidega tiirles ümber maailma keskmes asuva Päikese. 1. Mida on teada maa siseehituse kohta? Maa siseehituse kohta tuleb leppida kaudsete andmetega. a. Maakoor (30-100 km) b. Vahevöö (2900 km, rauast ja magneesiumist) c. Välistuum (5900 km, vedel, rauast ja niklist) d. Sisetuum (tahke tänu oma suurele si

    Astronoomia ja astroloogia
    Astronoomia
    15
    docx

    Astronoomia

    mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia ­ Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt ­ Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine.

    Astronoomia




    Kommentaarid (1)

    417395 profiilipilt
    417395: Väga sisukad ja konkreetsed vastused,tänan teid.
    13:30 10-11-2021



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun