Astronoomilised ja fenoloogilised aastaajad (1)

Fenoloogia uurib kõike aastaaegadega seonduvat. Meie geograafilisel laiusel, so parasvöötmes on tuntumaks fenoloogiliseks nähtuseks aastaaegade vaheldumine . Aastaajad on perioodid, milleks aasta jaotatakse loodusnähtuste põhjal.
Eestis jaotatakse aasta ilmastiku ja taimede elu iseärasuste järgi rahvapäraselt tavaliselt neljaks
aastaajaks: kevad, suvi, sügis, talv. Aastaaegu võidakse eristada ka rohkem (nt. varakevad, südasuvi,
hilissügis).
Astaajad on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Teaduses
eristatakse samade kriteeriumide järgi fenoloogilisi aastaaegu.
Lähisekvatoriaalses vöötmes ja mussoonkliimaga aladel jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: kuiv ja niiske
periood.
Ka astronoomilised aastaajad (astronoomiline kevad, suvi, sügis ja talv) kannavad samu nimetusi. Nende
puhul on eraldajateks pööripäevad, ehk täpsemini kevadine võrdpäevsus, suvine päikeseseisak, sügisene
võrdpäevsus ja talvine päikeseseisak. Ilmastiku järgi toimub aastaaja vahetumine tavaliselt varem kui
astronoomilise kriteeriumi järgi.
2
ASTRONOOMILISED AASTAAJAD
Astronoomilised aastaajad kevad, suvi, sügis ja talv esinevad väga kindlatel aegadel . Tegelik elu toimub aga palju ebakindlamate klimatoloogiliste aastaaegade järgi, kus lisaks astronoomilistele on neli üleminekuaastaaega: kevadtalv , varakevad, hilissügis ja eeltalv.
Kõige märgatavam erinevus klimatoloogiliste aastaaegade puhul on see, et nende algust ja lõppu ei saa kunagi täpselt ennustada. Klimatoloogid on kokku leppinud, missugustes tingimustes üks või teine aastaaeg algab, nii nagu tehakse kütteperioodi algusegi puhul. Võib öelda, et kogu elu (sealhulgas põllutööd) oleneb suurel määral klimatoloogiliste aastaaegade kulgemisest.
Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse päeva, millele järgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt. Kevadtalve hulka arvestatakse ka hilisemad kevadised talve tagasitulekud, s.o ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist.
Varakevad algab siis, kui maapind on lõplikult vabanenud lumikattest ja kestab kuni kasvuaja alguseni, mil õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C.
Kevad on kasvuperiood enne suve algust, püsivate temperatuuride vahemikus 5–13 kraadi.
Suvi algab siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +13 °C. See langeb kokku ajaga , mil väljas võib hakata kasvatama soojalembelisi köögivilju, viljapuud on lõpetanud õitsemise, kuid pihlakas alles puhkeb õide.
3
Sügis algab ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiva langemisega alla +13 °C ja lõpeb siis, kui see temperatuur püsib alla +5 °C.
Hilissügis on aeg pärast kasvuperioodi lakkamist. Päevasoojus püsib veel üle 0 °C, kuid öökülmad muutuvad aina sagedasemaks.
Eeltalv algab siis, kui ka päevased temperatuurid jäävad
külmakraadidesse ja ajuti tekib lumikatetki.
Talv algab püsiva lumikatte moodustumisega. See, kui lumi tuleb ja sulab jällegi, ei ole päris talve tunnus. Talveks loetakse seda vahemikku, kui lumi püsib vähemalt ühe kuu. Klimatoloogid on seadnud tingimuseks , et selle kuu jooksul võib olla kolm lumeta päeva, kuid ühele lumeta päevale peab eelnema vähemalt viis lumikattega päeva. Kui lumeta oli aga 2-3 päeva, siis peaks eelneva lumikatte kestvus olema vähemalt 10 päeva. Nagu näha, on klimatoloogilise talve pikkuse arvutamine küllalt keerukas.
4
FENOLOOGILISED AASTAAJAD
Looduses korduvate aastaajaliste muutuste alusel piiritletakse fenoloogilisi aastaaegu.
Paikkonniti ilmuvad fenoloogilisi aastaaegu piiritlevad nähtused eri aegadel, sest nad sõltuvad õhutemperatuurist ja teistest klimaatilistest tingimustest.
Sügisega seotud fenoloogilised nähtused on pilvisuse suurenemine, sademete hulga kasv, öökülmade algus, keskmise õhutemperatuuri langus. Neist tulenevad ka teisesed fenoloogilised nähtused, mis kaasnevad sügisega nagu lehtede värvumine ja langemine, rändlindude lahkumine ja loomade talvevarude kogumine (seotud päeva pikkusega), seemnete valmimine (seotud õhutemperatuuri ja valgustingimuste muutumisega). Olenevalt ilmastiku käigust saabuvad elava looduse sesoonsed nähtused igal aastal erinevatel aegadel. Näiteks kevade tulek ja vegetatsiooniperioodi algus võib ühel aastal toimuda märtsis, teisel aastal aga mai alguses. Seega ei saa kalendriliste aastaaegade järgi tegutseda. Selleks on püütud välja töötada fenoloogiliste aastaaegade skeemi, kus jaotus on tehtud õhutemperatuuri käigu alusel.
Varakevad- ööpäeva keskmine temperatuur läheb üle 0º C. Lumi läheb ära, maa taheneb. Maaharimist liigniiskuse tõttu veel teha ei saa. Varakevad kestab aprilli algusest kuni kolm nädalat.
Kevad- vegetatsioon muutub püsivaks (toimub päeval ja ööl), muld on tahenenud, algavad mullaharimistööd ja külvid, võivad esineda veel öökülmad. Kevade lõpul toimub mulla- ja õhutemperatuuri üleminek 10º- st, millega hakkab taimede aktiivne vegetatsioon.
5
Suvi- algab öökülmade lõpuga (mai lõpus), võib külvata avamaale soojalembesemaid kultuure ( kurk , kõrvits). Tärkab kartul . Periood, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib üle 15º, nimetatakse südasuveks. Keskmiselt algab see Mandri- Eestis juuni lõpupoole ja kestab augusti keskpaigani. Kultuurid kasvavad intensiivselt ja valmivad. Suve kestus oleks 3 kuud.
Sügis- saabuvad öökülmad, lõpeb aktiivne kasvuperiood, septembri keskel lõpetavad enamus kartulisorte kasvamise . Võrsuvad taliviljad ja algab talvituvate kultuuride karastumine. Sügis lõpeb, kui temperatuurid jäävad juba alla 5º C. Kestab 5-6 nädalat.
Hilissügis- ajavahemik ,mil ööpäeva keskmised temperatuurid püsivad 5 ja 0º C vahel, vegetatsioon on lõppenud, toimumb karastumise lõppjärk,mille käigus taimed omastavad talvekindluse. Taimed lähevad üle puhkeolekusse. Lõpeb kõige sagedamini novembri II poolel ja kestab 6 nädalat.
Talv- temperatuuride langus alla 0º C, maapind külmub, tekib lumikate. Kestab 120-140 päeva,olles seega kakõige pikem looduse kalendri aastaaeg.
6
KASUTATUD KIRJANDUS :
http://www.aiandus.ee/art_loe.php?id=30
http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/7kooslus/sygis.ht m
http://www.cs.tlu.ee/ots/ATV/tund5/Aastaajad2.pdf
Füüsika õpika, 9. klass lk 98 - 100
7
SISUKORD
Sissejuhatus.................................................................................2
Astronoomilised aastaajad..........................................................3
Fenoloogilised aastaajad.............................................................5
Kasutatud kirjandus....................................................................7
Sisukord......................................................................................8
8