Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus (0)

Tartu Ülikool - Arhitektuur - Ruumiline planeerimine

5 VÄGA HEA

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Nimi
Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus
Ruumilise planeerimise iseseisevtöö
Tartu 2016

Sisukord

Sissejuhatus 3
1.Ala iseloomustus 4
1.1.Ala määratlemine Ülenurme alevikust 4
1.2.Määratletud ala maakasutuslike planeeringute ajalugu 5
2.Ala kohakirjeldus 7
2.1. Lynch ´i mälukaardi analüüs 7
2.2.Alaga seotud tugevused, nõrkused ja tuleviku visioonid 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud materjal 11

Sissejuhatus

Töö eesmärgiks on tutvuda teatud alaga ning teha selle ala kohta kohakirjeldus. Ülenurme alevikust määratletakse ala, mida soovitakse analüüsida ja kirjeldada. Ala paremini mõistmiseks tuleb uurida maakasutuslikku ajalugu, millised on tähtsamad muutused. Määratletud ala tähtsamate teede, sõlmpunktide, piirkondade määratlemiseks ja analüüsiks tuleks koostada mälukaart. Järgneva kodutööga soovib autor teada saada, milline on kohakirjeldus, analüüsida Lynch`i mälukaarti ning saada ettekujutluse, kuidas tekivad tuleviku visioonid.

Ala iseloomustus

Ala määratlemine Ülenurme alevikust

Järgnevalt on määratletud ala, mille kohta koostatakse kohakirjeldus. Välja valitud ala on väiksem kui Ülenurme alevik. Põhja poolne välja valitud ala osa on piiritletud kõrgemalt kui maantee , sest maanteest põhja poole jääb lasteaed . Ida piir lähtub jõe piirist. Ala lõuna poolne osa lõppeb peale alal asuvaid tähtsamaid asutuseid. Lääne osa on piiritletud Võru maanteega (vaata joonis 1).
Ülenurme alevikus elab 2011 aasta seisuga 2043 inimest (PC003: Population… 2011). Kuna alevikus pole suvilaid, elatakse seal aastaringselt . Ainukesed sesoonsed elanikud on Ülenurme kooli ühiselamu elanikud, kuid neid pole autori hinnangul väga palju, 10-20 elaniku.
Joonis 1. Ülenurme alevikust valitud ala (Maa-amet 2016)

Määratletud ala maakasutuslike planeeringute ajalugu

Joonistel 1-4 on näha erinevatelt ajaloo kaartidelt Ülenurme aleviku muutusi. Kaheverstase kaardil ja Eesti topograafilisel kaardil on näha, et enamik alast on soo. Joonisel 4 ja 3 pole väga suuri muutuseid toimunud. Võrreldes jooniseid 2 ja 3 on toimunud palju muutuseid. Juurde on tulnud koolimaja kompleks , era- ja kortermaju. Joonistel 1 ja 2 on juurde tulnud eramajade komplekse. Aastal 2006 avati Ülenurme alevikus Konsum (Ajalugu 2016). Hiljuti on lisandunud Ülenurme aleviku ka teine lasteaed ( Avaleht 2016).
Järgnevalt on Ülenurme aleviku arengu periodiseering tehtud etappideks .

Mõisa periood – Kuna Ülenurme on oma nime saanud rüütlimõisast Üllenorm, on antud aleviku jaoks väga tähtis Ülenurme mõisakompleks , mis asub alas ning on praegu Eesti Põllumajandus Muuseum (Ülenurme mõis 2016).
Talude periood – Mõisa kompleksile on lisandunud üksikud talud (vaata joonis 3).
Nõukogude periood – Kuna Nõukogude Liidus muutus Ülenurme mõis sovhoosiks ning oli üks tootlikumatest (Ülenurme mõis 2016).
Eeslinnastumis periood – Hakati ehitama eraelamuid ning tekkisid erinevas stiilis eramajade rajoone, kuhu kolisid enamasti väikelastega pered.

Joonis 2. Eesti kaart 1:50 000, aastatel 1997-2003 (Maa-amet 2016)
Joonis 3. Eesti topograafiline kaart 1:25 000, aastatel 1923-1935 (Maa-amet 2016)
Joonis 4. Kaheverstane kaart, aastatel 1895 -1918 (Maa-amet 2016)

Ala kohakirjeldus

Lynch´i mälukaardi analüüs

Alal on väga palju eramaju, mille õueala on ümbritsetud erinevat tüüpi aedadega. Aiad on kujundatud lillepeenardega, hekkitega ja üksikute puudega, mis iseloomustavad valitud ala. Peale kujundatud aedade on veel üksikutes kohtatdes alles rohumaad, mis iseloomustavad ala kunagist maakasutust. Väikeste laste rohkuse tõttu asuvad alal kaks lasteaeda ja kool, mis on üheks sagedamini kasutatavateks aladeks. Peale kooli ja lasteaedade on ka alal ainuke pood Konsum, mis on Ülenurme aleviku elanikele väga tähtis. Alal asub kolm kõige kasutatavamat teed: Võru maantee, Tartu maantee ja Kaasiku tee (vaata joonis 5, suurema tähtsusega teed). Kaasiku tee pole küll väga suur tee, kuid sealt saab erinevatele väikestele teedele, mis viivad eramajadeni.
Alas võib esile tuua mitmeid noortele mõeldud sotsiaalseid sõlmpunkte: kooli kõrval olevad staadionid, vallamaja läheduses olev lõkke ja erinevad palli platsid, poe esine ja Põllumajandus muuseumi lähedane ala (vaata joonis 5, erineva tähtsusega sõlmpunkte). Sõlmpunktid on tekkinud kohtadesse, kus on erinevad ajaviitmisvõimalused ning sagedasti käidavad avalike asutuste alad. Tee juhatamise ja orjenteerumise teeb lihtsaks tänavate viited. Raske pole seletada, kuna puudub suur tänavate võrgustik. Kindlasti saab kasutada teeviidana üksikuid kortermaju, erinevates stiilides eramaju ning avalike hooneid nagu pood või kool. Kui vaadata joonist 5, siis on barjäärideks põhja pool olev porijõgi ja lõunas suur võrumaantee ja raudtee.
Autor jagab valitu ala 7 alaks (vaata joonis 6):

Aleviku südamik , seal asub mõisa kompleks, erinevad avalikud asustused on koondunud märgitud alale .

Alampiirkond, kus asetsevad vanemad majad.

Arengu järgus alampiirkond, kus toimub uute teede ja majade ehitamine metsa või rohumaa asemele.

Puu majade alampiirkond, seal asetsevad ühesuguse kujundusega puit fassaadiga majad.

Arengu järgus alampiirkond, kus on alleks üksikud väike kortermajad.

Eramajade alampiirkond.

Ridaelamute alampiirkond.
Joonis 5. Lynch´i mälukaart joonis 1 piiritletud ala kohta
Joonis 6. Lynch´i mälukaardi analüüsi abistav skeem

Alaga seotud tugevused, nõrkused ja tuleviku visioonid

Puuduseks on Kaasiku tee (vaata joonis 6), kuna sellel teel tehakse palju sporti ning pimedal ajal võib seal ohtlik olla. Antud teele tuleks rajada vähemalt valgustus . Ohutule liiklemisele ja spordi tegemisele aitab kaasa samuti eraldatud kõnnitee rajamine.
Enamus leibkondadel on majas vähemalt 1 auto, tihti on ka mitu. Sellest tulenevalt võib leibkondade arvu tõusmisel tekkida liiklusummikuid. Ülenurme aleviku tugevuseks on naabri valve , kuna alal on palju lapsi on enamasti rahulik ja sõbralik naabruskond, mis on sobilik lastega peredele . Lisaks on lastel erinevates valdkondades tegevusi, näiteks huviringide ja muusika kooli näol. Nõrkuseks on liigne mugavus. Tihti on eramajades elavate perede elutase hea ning saavad lubada mitu autot, ehk pered on harjunud mugava eluviisiga. Tulevikus on järjest vähem rohumaid, sest need ehitatakse täis eramaju, kortermaju või ridaelamuid. Inimesed elavad üsna lähestikku ning kindlasti on siin palju väikelastega peresid. Suurenenud leibkondade arvuga ei piisa Ülenurme Konsumist ning aleviku lähedale kerkib mõni suurem toidupood .

Kokkuvõte

Järgnevas töös võrreldi erineva aastakäigu, toodi välja erinevaid muutusi. Peale muutuste uurimise tehti Lynch´i mälukaart ning analüüsiti kaardi. Lynch´i kaardist tulenevalt leiti ala kasutatavamad teed, alad, hoone, sõlmpunktid. Analüüsi järeldustest tulid välja ala tugevused ja nõrkused. Viimaseks andis autor oma hinnangu tuleviku visioonidest ja nendega kaasnevatest probleemidest. Kokkuvõtlikult iseloomustavad kolm järgnevat ütlust Ülenurme aleviku: lastesõbralik keskkond, turvalisus, üle keskmine palk.

Kasutatud materjal

Ajalugu. – Põlva Tarbijate Ühistu . http://www.pty.ee/?page_id=15 (19.11.2016).
Avaleht. – Soinaste Laululinnu lasteaed. http://www.laululind.ee/soinaste-laululinnu-lasteaed (19.11.2016).
PC003: Population by place of residence (settelment), sex and age, 31 december 2011. (2011). – Eesti Statistika andmebaas. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp (19.11.2016).
Ülenurme mõis. – Eesti Põllumajandus Muuseum. http://www.epm.ee/ulenurme-mois/ (19.11.2016).

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 49 allalaadimist

Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus #1

Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus #2

Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus #3

Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus #4

Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus #5

Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus #6

Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus #7

Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus #8

Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus #9

Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus #10

Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Erkake06 Õppematerjali autor

Ruumilise planeerimise kodutöö nr 3 - lühikirjeldus oma kodukandi (küla, alevik, alevi osa, linnaosa) maakasutusest ning ruumilis-strukturaalsest olemusest kaasajal, kujunemisest viimase kuni 200 aasta jooksul ning võimalikest tulevikuvisioonidest.
Töö eesmärgiks on tutvuda teatud alaga ning teha selle ala kohta kohakirjeldus. Ülenurme alevikust määratletakse ala, mida soovitakse analüüsida ja kirjeldada. Ala paremini mõistmiseks tuleb uurida maakasutuslikku ajalugu, millised on tähtsamad muutused. Määratletud ala tähtsamate teede, sõlmpunktide, piirkondade määratlemiseks ja analüüsiks tuleks koostada mälukaart. Järgneva kodutööga soovib autor teada saada, milline on kohakirjeldus, analüüsida Lynch`i mälukaarti ning saada ettekujutluse, kuidas tekivad tuleviku visioonid.

Ülenurme vald ruumiline planeerimine ülenurme Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus

Kasutatud allikad

https://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp

Sarnased õppematerjalid

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine

284

pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

Loodus

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm.  EV Valitsus: teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu. 2011. aastal valitsusse valitud Andrus Ansipi valitsus.  Keskkonnaministeerium: Eesti keskkonnapoliitikat juhib Keskkonnaministeerium, mille eesotsas on alates 6. aprillist 2011 minister Keit Pentus- Rosimannus. Ministeeriumi põhiülesanne: (1) Ministeeriumi põhiülesanne on seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus- ja planeerimistoimingute ning järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes §-s 7 toodud eesmärgist

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Lisaks Tallinnale on erinevaid puitkorterelamute tüüpe ka teistes linnades. Kui valida igast alajaotusest üks uurimisobjekt, ei teki uurimisobjektide juhusliku valimi korral piisavat esindatust ja üksiku hoone iseärasused hakkaksid liialt mõjutama hinnanguid mainitud hoonetüübi kohta. Seetõttu on valimist jäetud teadlikult välja teatud hoonetüübid ( väga vana puitelamu, varane agulimaja, suurte korteritega esinduspuumaja) ning valitud osadest hoonetüüpidest rohkem objekte. Uuritud elamute ja korterite jaotus vastavalt asukohale ja ehitusaastale vt. Tabel 1.1. Tabel 1.1 Uuritud elamute ja korterite jaotus vastavalt asukohale ja ehitusaastale. Asukoht Objektide arv vastavalt elamu ehitusaastale <1900 1900-1920 >1920 Kokku Elamuid Kortereid Elamuid Kortereid Elamuid Kortereid Elamuid Kortereid

Ehitusfüüsika

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia

477

pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine

343

pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus

290

pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

Rohkem sarnaseid