Hüdrosfäär (1)

Geograafia. Hüdrosfäär.
1.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjhutavad selle lüslisid(sademeid, aurumist, transpiratsiooni, infiltratsiooni, põhjavett).
Veeringe koosneb sademete, aurumise , transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. Seda mõjutab sademete hulk, lume paksus ja sulamise kiirus kevadel ning liustiku vee sulamine . Põhjavee väljavool jõkke, järve või merre on üks lüli. Seda mõjutab sademete hulk ning infiltratsioon .
2.Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele.
Inimsene tarbib põhjavett, mis vähendab väljavoolu veekogudesse . Inimese tegevusesr tingitud kliima soojenemine, muudab sademete hulka eri piirkondades, aurumist, transpiratsiooni ning suurendab inflitratsiooni.
3.Too näited soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest maailmameres.
Maailmmeri on suur energia hoidja. Aurumise ja selle kandumisel mandrile teel paigutatakse energiat ümber, sest kui aur sedemeteks muutub eraldub selllest sama palju energiat kui aurustumisel. Hoovustega sooja vee ümber paigutamisel külmemasse piirkonda tõuseb vee temperatuur. Soojade hoovuste mõjualal on aurumine suurem. Golfi hoovus suurendab aurumist Ameerika idarannikul. Põhja-atlandi hoovus aga Atlandi ookeani kirde osas. Troopilistelt laiustel liigub hooovustega soe vesi Atlandi ookani põhjaossa ning seal aurudes kandub mandrile.
4.Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes.
Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november(-60), teistel kuudel on see väiksem aga mitte palju(u 40). Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest.
Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis(35 tuh m3/s). Ülejäänud aastaringi väga väike äravool(u 5). Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab.
Troopiline - Niilus. Suurveeaeg on augustist-oktoobrini(-8). Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest.
Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini(-30). Toitub Himaalaja liustikuveest.
Parasvööde- Rein . Terve aasta väike ja ühtlane äravool(-2). Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast , ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga . Aprill mai suurvesi (-25). Ülejäänud aasta väike(-5). Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest.
5.Too näited teguritest, mis kujundavad rannikut.
Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus., lainetus .
6.Selgita lainete tegevust rannikutel.
Lainetus, mõjutab rannikut kõige enam: järskrannikutel kulutavad, kui kulutatakse aluspõjakivimeid tekib pank või pankrannik. Laugrannikutel laened kuhjavad, tekivad rannavallid ja rannabarrid. Kui lanetus jõuab rand teatud nurga all toimub stete pikkiränne ning võivad tekkida maasääred.
7.Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava ja kuhjava tegevuse vahel.
Mida suurem on jõe lang seda suurem on veevoolukiirus. Mida suurem on voolukiirus seda jämedamat setet suudab vesi kanda. Kiiruse vähenemisel eraldub jämedam materjal ga peenet kantakse ikka edasi. Jämedat materjali liigutatakse mööda põhja. Peenem materjal settib kas kuskil vahepeal või suudmeveekogus, osaliselt ka lahutub. Kahe looke vahelisel sirgel alal on kiirus väiksem ja toimub kuhjumine , tekiva koolmekohad.
8.Iseloomusta sälk- ja lammoru kujunemist.
Kiirevooluline jõigi on sirge ja säng on V-kujuline- tekib sälkorg. Mida aglasem on voolukiirus, seda looklevam jõgion ning tekib lammorg .
9.Selgita soodi ja delta teket.
Sood tekib, kui jõgi rajab endale looke põrkeveerust teise lookeni uue voolusängi, ning eraldunud looget, mis moodustab iseseisva veekogu nim soodiks.
Delta on alal, mis on jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis suurveeajal üleujutatakse.
10.Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist.
Põhjavesi tekib peamiselt inflitratsiooni teel, küllusevööndis, kus pinnas on väga poorne. Põhjavesi võib pakneda mõnest sentimeetrist kuni mõnekümne meetrini. Põhjavee liikuvus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Põhjaveee sügavust ja kiirust iseloomustab filtratsioonimoodul.
11.Too näited eri tegurite mõjust sademetevee imbumisele põhjavette.
Hoonestus, takistab imbumist läbi maapinna. Palju vett pumbatakse välja, mis mõjutab üldist põhjaveerežiimi. Imbumisvesi lisaks kannab põhjavette ka reoaineid-mis pärinevad prügilatest, sõnnikuhoidlatest või purunenud reoveetorust. Pinnase materjalist sõltub imbumine põhjavette, savikas pinnasest toimub see aeglaselt aga kruusases kiiresti. Mida kauem ta imbub seda rohkem ta vett puhastab.
12.Põhjenda põhjavee kaitstuse vajalikkust oma kodukohas.
Palju üksikuid majasid, millel pole võimalik mujal joogi ja pesemisvett saada. Ning puhastuseadmete paigaldus ei oleks võimalik kindla veeallika ja kapitali puudumisel.
13.Too näited vee kaitse vajalikkusest.
On vaja kindlustada elanikonnale aastaringselt puhas joogivesi ning kaitsta pinnaseveekogusid ja rannikumerd reostumise eest. Vee reostumise tõttu võivad inimesed janusse surra ning veekogude saatumise võib viia ökosüsteemide väljasurmiseni.
1.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjhutavad
selle lüslisid(sademeid, aurumist, transpiratsiooni, infiltratsiooni, põhjavett).
Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee
vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus,
aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist
mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub
rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja
maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim
füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub
temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume-
ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige
intensiivsem on karstialadel. Seda mõjutab sademete hulk, lume paksus ja sulamise
kiirus kevadel ning liustiku vee sulamine. Põhjavee väljavool jõkke, järve või merre
on üks lüli. Seda mõjutab sademete hulk ning infiltratsioon.2.Selgita inimtegevuse
mõju veeringe lülidele.Inimsene tarbib põhjavett, mis vähendab väljavoolu
veekogudesse. Inimese tegevusesr tingitud kliima soojenemine, muudab sademete
hulka eri piirkondades, aurumist, transpiratsiooni ning suurendab inflitratsiooni.
3.Too näited soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse
mberjaotumisest maailmameres.Maailmmeri on suur energia hoidja. Aurumise ja
selle kandumisel mandrile teel paigutatakse energiat ümber, sest kui aur sedemeteks
muutub eraldub selllest sama palju energiat kui aurustumisel. Hoovustega sooja vee
ümber paigutamisel külmemasse piirkonda tõuseb vee temperatuur. Soojade hoovuste
mõjualal on aurumine suurem. Golfi hoovus suurendab aurumist Ameerika idarannikul.
Põhja-atlandi hoovus aga Atlandi ookeani kirde osas. Troopilistelt laiustel liigub
hooovustega soe vesi Atlandi ookani põhjaossa ning seal aurudes kandub mandrile.
4.Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes.
Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november(-60),
teistel kuudel on see väiksem aga mitte palju(u 40). Tulvade tõttu, mis
n tingitud mussoonvihmadest.Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg
algab juulis ja lõppeb septemberis(35 tuh m3/s). Ülejäänud aastaringi
väga väike äravool(u 5). Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest,
mis sel ajal sulab.Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist
-oktoobrini(-8). Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike,
sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest.
Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini(-30). Toitub
Himaalaja liustikuveest.Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja
ühtlane äravool(-2). Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast
reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi
ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi(-25). Ülejäänud aasta väike(-5).
Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest.5.Too näited teguritest, mis
kujundavad rannikut.Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid,
sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus., lainetus.6.Selgita lainete
egevust rannikutel.Lainetus, mõjutab rannikut kõige enam: järskrannikutel
kulutavad, kui kulutatakse aluspõjakivimeid tekib pank või pankrannik.
Laugrannikutel laened kuhjavad, tekivad rannavallid ja rannabarrid. Kui
lanetus jõuab rand teatud nurga all toimub stete pikkiränne ning võivad
tekkida maasääred.
7.Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava ja
kuhjava tegevuse vahel.Mida suurem on jõe lang seda suurem on
veevoolukiirus. Mida suurem on voolukiirus seda jämedamat setet
suudab vesi kanda. Kiiruse vähenemisel eraldub jämedam materjal
aga peenet kantakse ikka edasi. Jämedat materjali liigutatakse mööda
põhja. Peenem materjal settib kas kuskil vahepeal või suudmeveekogus,
osaliselt ka lahutub. Kahe looke vahelisel sirgel alal on kiirus väiksem
a toimub kuhjumine, tekiva koolmekohad. 8.Iseloomusta sälk- ja
lammoru kujunemist.Kiirevooluline jõigi on sirge ja säng on V-kujuline-
tekib sälkorg. Mida aglasem on voolukiirus, seda looklevam jõgion ning
tekib lammorg.9.Selgita soodi ja delta teket.Sood tekib, kui jõgi rajab
endale looke põrkeveerust teise lookeni uue voolusängi, ning eraldunud
looget, mis moodustab iseseisva veekogu nim soodiks.Delta on alal, mis on
jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis suurveeajal
üleujutatakse.10.Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist.
Põhjavesi tekib peamiselt inflitratsiooni teel, küllusevööndis, kus pinnas
on väga poorne. Põhjavesi võib pakneda mõnest sentimeetrist kuni
mõnekümne meetrini. Põhjavee liikuvus sõltub veekihi langust ja kivimite
veejuhtivusest. Põhjaveee sügavust ja kiirust iseloomustab
filtratsioonimoodul.11.Too näited eri tegurite mõjust sademetevee
imbumisele põhjavette.Hoonestus, takistab imbumist läbi maapinna.
Palju vett pumbatakse välja, mis mõjutab üldist põhjaveerežiimi.
Imbumisvesi lisaks kannab põhjavette ka reoaineid-mis pärinevad prügilatest,
sõnnikuhoidlatest või purunenud reoveetorust. Pinnase materjalist sõltub
imbumine põhjavette, savikas pinnasest toimub see aeglaselt aga kruusases
kiiresti. Mida kauem ta imbub seda rohkem ta vett puhastab.
12.Põhjenda põhjavee kaitstuse vajalikkust oma kodukohas.
Palju üksikuid majasid, millel pole võimalik mujal joogi ja pesemisvett saada.
Ning puhastuseadmete paigaldus ei oleks võimalik kindla veeallika ja kapitali
puudumisel.13.Too näited vee kaitse vajalikkusest.On vaja kindlustada
elanikonnale aastaringselt puhas joogivesi ning kaitsta pinnaseveekogusid ja
rannikumerd reostumise eest. Vee reostumise tõttu võivad inimesed janusse
surra ning veekogude saatumise võib viia ökosüsteemide väljasurmiseni.
1.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjhutavad
selle lüslisid(sademeid, aurumist, transpiratsiooni, infiltratsiooni, põhjavett).
Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee
vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus,
aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist
mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub
rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja
maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim
füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub
temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume-
ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige
intensiivsem on karstialadel. Seda mõjutab sademete hulk, lume paksus ja sulamise
kiirus kevadel ning liustiku vee sulamine. Põhjavee väljavool jõkke, järve või merre
on üks lüli. Seda mõjutab sademete hulk ning infiltratsioon.2.Selgita inimtegevuse
mõju veeringe lülidele.Inimsene tarbib põhjavett, mis vähendab väljavoolu
veekogudesse. Inimese tegevusesr tingitud kliima soojenemine, muudab sademete
hulka eri piirkondades, aurumist, transpiratsiooni ning suurendab inflitratsiooni.
3.Too näited soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse
mberjaotumisest maailmameres.Maailmmeri on suur energia hoidja. Aurumise ja
selle kandumisel mandrile teel paigutatakse energiat ümber, sest kui aur sedemeteks
muutub eraldub selllest sama palju energiat kui aurustumisel. Hoovustega sooja vee
ümber paigutamisel külmemasse piirkonda tõuseb vee temperatuur. Soojade hoovuste
mõjualal on aurumine suurem. Golfi hoovus suurendab aurumist Ameerika idarannikul.
Põhja-atlandi hoovus aga Atlandi ookeani kirde osas. Troopilistelt laiustel liigub
hooovustega soe vesi Atlandi ookani põhjaossa ning seal aurudes kandub mandrile.
4.Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes.
Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november(-60),
teistel kuudel on see väiksem aga mitte palju(u 40). Tulvade tõttu, mis
n tingitud mussoonvihmadest.Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg
algab juulis ja lõppeb septemberis(35 tuh m3/s). Ülejäänud aastaringi
väga väike äravool(u 5). Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest,
mis sel ajal sulab.Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist
-oktoobrini(-8). Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike,
sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest.
Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini(-30). Toitub
Himaalaja liustikuveest.Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja
ühtlane äravool(-2). Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast
reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi
ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi(-25). Ülejäänud aasta väike(-5).
Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest.5.Too näited teguritest, mis
kujundavad rannikut.Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid,
sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus., lainetus.6.Selgita lainete
egevust rannikutel.Lainetus, mõjutab rannikut kõige enam: järskrannikutel
kulutavad, kui kulutatakse aluspõjakivimeid tekib pank või pankrannik.
Laugrannikutel laened kuhjavad, tekivad rannavallid ja rannabarrid. Kui
lanetus jõuab rand teatud nurga all toimub stete pikkiränne ning võivad
tekkida maasääred.
7.Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava ja
kuhjava tegevuse vahel.Mida suurem on jõe lang seda suurem on
veevoolukiirus. Mida suurem on voolukiirus seda jämedamat setet
suudab vesi kanda. Kiiruse vähenemisel eraldub jämedam materjal
aga peenet kantakse ikka edasi. Jämedat materjali liigutatakse mööda
põhja. Peenem materjal settib kas kuskil vahepeal või suudmeveekogus,
osaliselt ka lahutub. Kahe looke vahelisel sirgel alal on kiirus väiksem
a toimub kuhjumine, tekiva koolmekohad. 8.Iseloomusta sälk- ja
lammoru kujunemist.Kiirevooluline jõigi on sirge ja säng on V-kujuline-
tekib sälkorg. Mida aglasem on voolukiirus, seda looklevam jõgion ning
tekib lammorg.9.Selgita soodi ja delta teket.Sood tekib, kui jõgi rajab
endale looke põrkeveerust teise lookeni uue voolusängi, ning eraldunud
looget, mis moodustab iseseisva veekogu nim soodiks.Delta on alal, mis on
jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis suurveeajal
üleujutatakse.10.Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist.
Põhjavesi tekib peamiselt inflitratsiooni teel, küllusevööndis, kus pinnas
on väga poorne. Põhjavesi võib pakneda mõnest sentimeetrist kuni
mõnekümne meetrini. Põhjavee liikuvus sõltub veekihi langust ja kivimite
veejuhtivusest. Põhjaveee sügavust ja kiirust iseloomustab
filtratsioonimoodul.11.Too näited eri tegurite mõjust sademetevee
imbumisele põhjavette.Hoonestus, takistab imbumist läbi maapinna.
Palju vett pumbatakse välja, mis mõjutab üldist põhjaveerežiimi.
Imbumisvesi lisaks kannab põhjavette ka reoaineid-mis pärinevad prügilatest,
sõnnikuhoidlatest või purunenud reoveetorust. Pinnase materjalist sõltub
imbumine põhjavette, savikas pinnasest toimub see aeglaselt aga kruusases
kiiresti. Mida kauem ta imbub seda rohkem ta vett puhastab.
12.Põhjenda põhjavee kaitstuse vajalikkust oma kodukohas.
Palju üksikuid majasid, millel pole võimalik mujal joogi ja pesemisvett saada.
Ning puhastuseadmete paigaldus ei oleks võimalik kindla veeallika ja kapitali
puudumisel.13.Too näited vee kaitse vajalikkusest.On vaja kindlustada
elanikonnale aastaringselt puhas joogivesi ning kaitsta pinnaseveekogusid ja
rannikumerd reostumise eest. Vee reostumise tõttu võivad inimesed janusse
surra ning veekogude saatumise võib viia ökosüsteemide väljasurmiseni.