Tai Kuningriigi põllumajanduse iseloomustus (0)

Riigi põllumajanduse iseloomustus
Tai Kuningriik
Tai Kuningriik asub Euraasia mandril Aasia maailmajao kaguosas. Riik paikneb Indohiina poolsaarel 6. ja 19. põhjalaiuse vahel. Lõunas on naaberriigiks Malaisia, idas piirneb Tai Kambodža ja Laosega ning läänes Myanmariga. Tai rannajoone pikkus on enam kui 3200 km ning riigile kuulub 1430 saart. Läänes ümbritseb riiki Tai laht ning idas Andamani meri. ( Raudsepp et al 2010)
Maailmas suuruselt 51. riigina on Tai pindala 510 890 km2. Sellest haritava maa moodustab 30,71%, püsikultuurid ehk istandused 8,77%. Karjamaade alla jääb kõigest 1,6 % riigi pindalast. Niisutatava maa suurus on 64 150 km2. Arvestades seda, et riigi põhjaosa on mägine ning lõunas laiuvad mussoonmetsad, kus põlluharimine on võimatu, on märkimisväärne püsikultuuride all oleva maa-ala suhteliselt suur protsent (võrdluseks Eestis kõigest 0,13%). (The World Factbook 2015; Asia 2015)
Tai asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kuid kliimat mõjutavad suurelt ka sesoonsed sademeid toovad mussoontuuled. Keskmine temperatuur jaanuaris on riigi põhjaosas 16-24 kraadi, lõunaosas 24-32 kraadi. Suveperioodil on keskmine temperatuur kogu riigis vahemikus 32-36 kraadi. Sademeid on aastas (“Uue maailma atlase” järgi) põhjaosas 1000-2000 mm, lõunaosas 2000-3000 mm. Tegelikult eristatakse nelja aastaaega: kagumussooni maist septembrini (vihmaperiood), mussoonijärgset perioodi oktoobris (üleminekuperiood), kirdemussooni novembrist veebruarini (kuiv periood) ja mussoonieelset perioodi märtsist aprillini (kuuma periood). Aasta jaotamine vihma- ja kuivaperioodiks mõjutab suuresti ka põllumajandust – riigi erinevates osades kasvatatakse erinevatel aastaaegadel erinevaid kultuure. (Raudsepp et al 2010; Weather in Thailand 2012)
Kuigi riik asub sademeterikkas piirkonnas, on niisutus vajalik (kasvatatakse mitmeid kultuure, mis vajavad enam niiskust kui kuivaperioodil sademetest saadav on). Seega on loodud Taisse ulatuslikud kanalite süsteemid. Riisi kasvatamiseks kasutatakse ka vett, mida säilitatakse tammides ja veehoidlates, riik on investeerinud miljon dollarit aksiaalpumpade kasutamiseks, tagamaks alade niisutatuse. (Irrigation 2015)
Vegetatsiooniperiood on aastaringsest kõrgest keskmisest temperatuurist tulenevalt väga pikk – 12 kuud. Enamikke põllukultuure saab aastas korjata mitu (2-3) saaki.
Riigis on enamasti üsna väheviljakad punaka tooniga ferraliitmullad, mis on suure sademete hulga ja kiire aineringe tõttu toitainevaesed. Suuremate jõgede Mekongi ja Chao Praya ümbruses on savikad mullad , mis on toitainerikkamad.
Põllumajandus moodustab riigi SKP-st 12,1% ning selles sektoris töötab 38,2% elanikkonnast. See näitab, et kuigi suhteliselt suur osa rahvastikust töötab primaarsektoris, moodustab põllumajandusest saadud tulu SKP-st suhteliselt väikese osa – tulusamad on teised majandusharud. Siiski on Tais linnastumisprotsent kõigest 34,1% (Thailand Urbanization 2015), suurem osa elanikkonnast elab maal ning on otseses sõltuvuses põllumajanduse tootlikkusest. Nii omavad väga suurt mõju ka looduskatastroofid, ikaldused ja põuad, mis võivad tavapäraselt pikka vegetatsiooniperioodi lühendada. (The World Factbook 2015, Economy of Thailand. 2015)
Tähtsaimad kasvatatavad põllukultuurid on riis, maniokk , kumm, mais, suhkruroog , kookospalm, sojaoad, ananass ja õlipalm. Kõige enam (98,4 miljonit tonni, maailmas 4. tootja) toodetakse suhkruroogu, sellele järgneb 37,5 miljoni tonniga aastas riis. Hoolimata suuremast tootmismahust, on riisi tootmine suhkruroo kasvatamisest ligi kolm korda tulusam (tulu umbes 9 miljardit dollarit aastas).
Järgnevad maniokk (29,8 miljonit tonni), mais (4,9 miljonit tonni) ja kumm (3,6 miljonit tonni), puuviljadest mango, ananass ja banaan. Loomakasvatuses on juhtkohal sigade arv (7,9 miljonit), riigi majanduses on oluline ka veisekasvatus (6,4 miljonit), järgnevad pühvlid (1,3 miljonit, kasutatakse riisipõldude kündmiseks), lambad ja kitsed (462 000). (FAOSTAT 2015)
Tai ekspordi ning impordi kohta on infot kogutud erinevatest allikatest: The Observatory of Economic Complexity (OEC) kodulehekülg , Top Thailand Exports, NSTDA kodulehekülg, Trademap lehekülg.
Riik ekspordib kaupu 225,4 miljardi dollari ja impordib 219 miljardi dollari väärtuses. Seega on ülekaalus eksport. Eksporditavatest kaupadest on esikohal masinad (pumbad, mootorid) ja arvutiosad (kergetööstus ja kõrgtehnoloogiline tootmine), oluline on ka tekstiili ning jalanõude väljavedu.
Põllumajandustoodang moodustab umbes 8% kogu ekspordist. Tõenäoliselt moodustavad kõrgtehnoloogilised tooted suure osa ekspordist seetõttu, et see arenev majandusharu on äärmiselt tulutoov ning kauba vedamine on suhteliselt lihtne (mikrokiibid, arvutiosad on kerged).
Tai on maailma suurim riisi eksportija. Aastal 2011 veeti välja 10,6 miljonit tonni riisi. Enim kasvatatav riisisort on jasmiiniriis, kuid Tais on registreeritud üle 3500 erineva sordi, mille kasvutingimused varieeruvad. Tai on ka kummi, konservananassi ning tiigerkrevettide suurim eksportija. Riik on Aasia piirkonnas suurim kanaliha väljavedaja.
Tai ekspordib Hiinasse ja teistesse naaberriikidesse peamiselt põllumajandussaadusi, Euroopa riikidesse ning USAsse viiakse kõige rohkem masinatööstuse toodangut. (The Rice Mountain 2013)
Suurimad impordiartiklid on kuld, nafta ning autoosad (masinatööstus). Põllumajandustoodete import moodustab kogu impordist väikese osa, sest riigi agroklimaatiline asukoht võimaldab ise suures koguses erinevaid kultuure pika vegetatsiooniperioodi jooksul toota ning kulukas sissevedu pole vajalik. Imporditavate kaupade näol ei ole tegu enamasti esmaste toiduvajaduste rahuldamiseks mõeldud toodetega, pigem mitmekesistavad need valikut. Kütuse sissetoomine on tingitud Tai enda väikesest naftareservist, mis ei tohi ammenduda. (EIA 2015)
Järgnevalt on toodud välja tähtsaimad põllukultuurid Tai Kuningriigi kaubavahetuses. Suurimad impordiartiklid on sojaoad (2,4 miljonit tonni), nisu (2 miljonit tonni) ja puuvill (1,4 miljonit tonni). Suurimad ekspordiartiklid on riis (10,6 miljonit tonni), suhkruroog (4,1 miljonit tonni) ja maniokk (3,7 miljonit tonni).
Kuigi riik on mitmete kultuuride suurtootja, ei ole Tai elanikud toiduga piisavalt varustatud. Alatoituvuse protsent on aja jooksul küll märgatavalt vähenenud, kuid see on ka 2014. aastaks 6,9%. Üldjoones on 20. sajandi vältel olnud täheldatav alatoituvuse protsendi langev tendents, mis annab lootust, et tulevikus on inimeste hulk, kes ei ole toiduga piisavalt varustatud, veel väiksem. (FAOSTAT 2015, Thailand – Agriculture 2015)
Tai Kuningriiki võib pidada arenenud riigiks. Inimarenguindeks paigutab Tai arenenud riikide hulka indeksiga 0.722 (võrdluseks: Eesti on väga kõrgelt arenenud, indeks 0.840), riik kõrgemalt arenenud kui naabrid Vietnam, Birma ja Laos. (List of Countries by Human Development Index 2015)
Viimaste aastakümnete jooksul on Tai rahvastikus ning majanduses toimunud muutus – sündimus ja suremus on vähenenud, majanduses on nii ekspordis kui impordis kasvanud masinatööstuse ja kõrgtehnoloogilise toodangu osatähtsuse kasv. Majandus on üldiselt heal tasemel – eksport ületab impordi ning imporditakse sekundaarse tähtsusega kaupu, toiduained toodetakse kodumaal. Taist kui arenenud maast annab tunnistust ka põllumajanduse väike osatähtsus riigi majanduses. Siiski on Taile sarnaselt paljude teiste Lõuna-Aasia maadega omased vähem arenenud riikide tunnused – alatoitumus ning elanikkonna suhteliselt suur hõive põllumajanduses.
Kokkuvõttes võib öelda, et Tai on riik, mis on viimase sajandi jooksul teinud läbi suuri muutusi – kujunenud on miljonilinnad ning kõrgelt arenenud tehnoloogia , samas on maapiirkonnad endiselt eelmises arengustaadiumis. Elanikkonna igapäeva elu erineb suurelt maa- ning linnapiirkonnas. Sarnaselt varieeruva kliimaga on naeratuste maal Tais ka põllumajandus äärmiselt mitmekesine . Kasvatatavad kultuurid erinevad riigi eri piirkondades ning kuigi põllukultuuridest saadav tulu on kahanenud, mängib kodumaine toodang elanikkonna igapäevaelus suurt rolli. Valitsus üritab endiselt tõsta põllumajanduslikku tootlikkust, et elanikkonna sissetulekuid suurendada ning elustandardit parandada.
Selleks, et tulevikus riigi kiire areng tagada, peaks minu meelest valitsus eelkõige töötama selle suunas, et miljonite vaeste olukord Tai kirde- ja põhjaosas (mägirahvad) oleks võrreldav jõuka linnaelanikkonna omaga.
Kasutatud allikad:
Asia. 2015. http://en.worldstat.info/Asia/List_of_countries_by_Permanent_meadows_and_pastures_(percentage_of_land_area) , (10.03.2015)
Economy of Thailand. 2015. http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Thailand , (10.03.2015)
EIA = US Energy Information Administration. 2015. Thailand http://www.eia.gov/countries/country-data.cfm?fips=th , (10.03.2015)
FAOSTAT = Food and Agriculture Organization of the United Nations Statistic Division. 2015. Productions, Crops, Live Animals, Trade in Thailand. http://faostat3.fao.org/browse/Q/*/E , (10.03.2015)
Irrigation. 2015. http://countrystudies.us/thailand/68.ht m, (10.03.2015)
List of Countries by Human Development Index. 2015. http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_Human_Development_Index , (10.03.2015)
NSTDA = National Science and Technology Capability. 2015. http://www.nstda.or.th/eng/index.php/research/foods-and-agriculture , (10.03.2015)
OEC = The Observatory of Economic Complexity. 2015. Export and import in Thailand http://atlas.media.mit.edu/explore/tree_map/hs/export/tha/all/show/2010/ , (10.03.2015)
Raudsepp, T.; Vessin, U. 2010. Uus maailma atlas. Eomap kirjastus.
Thailand – Agriculture. 2015. http://www.nationsencyclopedia.com/Asia-and-Oceania/Thailand-AGRICULTURE.html , (10.03.2015)
Thailand Exports. 2015. http://www.tradingeconomics.com/thailand/exports , (10.03.2015)
Thailand Urbanization. 2015, http://www.indexmundi.com/thailand/urbanization.html , (10.03.2015)
Thailand. 2015. http://www.trademap.org/countrymap/Country_SelProductCountry_TS.aspx , (10.03.2015)
The Rice Mountain. 2013. http://www.economist.com/news/asia/21583281-increasingly-unpopular-government-sticks-its-worst-and-most-costly-policy-rice-mountain , (10.03.2015)
The World Factbook. Estonia. Thailand. 2015. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/index.html , (10.03.2015)
Top Thailand Exports. 2015. http://www.worldsrichestcountries.com/top_thailand_exports.html , (10.03.2015)
Weather in Thailand. 2012. http://www.bbc.co.uk/weather/features/18022572 , (10.03.2015)