Maa liikumine-Varjutused (0)

Maa liikumine. Varjutused Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva
vaheldumine),   sesoonsed(aastaajad)   ja   astronoomilised(siia   kuuluvad   näiteks   taevakehade
evolutsioon ja omaliikumine) muutused. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega   saab   määrata   Päikese   kõrguse   järgi   horisondil   teatud   kellaajal   või   koha   järgi
silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. 
Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi
umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks.  Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse
jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi.
Tähtkujud   on   vaja,   et   oleks   lihtsam   jälgida   Kuu   ja   planeetide   liikumist   ning   aastaaegade
vaheldumist. Mis on Sodiaak? Sodiaak   on   kujuteldav   vöö   taevas,   mis   ulatub   ligikaudu   8   kraadi   mõlemale   poole   päikese
teekonnast   taevavõlvil.   Sodiaak   on   12   tähtkujust   koosnev   Päikese   ja   Kuu   teed   tähistav
kujuteldav vöö taevas. Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv? Tähtede   omavaheline   asend   on   püsiv   seetõttu,   et   vahemaad   tähtede   vahel   on   kujutlematult
suured ning kuigi tähtede liikumise kiirused on samuti suured, kuluks sadu tuhandeid aastaid, et
tähtkujude pilt märgatavalt muutuks.  Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Maa liikumine jagatakse kolmeks põhiliseks komponendiks: tiirlemine ümber Päikese peaaegu
ringikujulisel   orbiidil   perioodiga   umbes   1   a;   pöörlemine   ümber   oma   telje(telg   on
tiirlemistasandiga 66 kraadise nurga all) perioodiga umbes 1 ööpäev; telje pretsessioon orbiidi
tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat.            Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Kui oma
orbiidil   liikuv   Maa   möödub   temast   kaugemal   liikuvast   välisplaneedist,   paistab   see   tähtede
suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele.            Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt
vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud.
Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud
(täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates
võib   Kuu   ka   Päikesest   väiksemana   paista,   mistõttu   ta   ei   suuda   kogu   Päikest   ära   varjata
(rõngakujuline päikesevarjutus).


Kuuvarjutus   leiab   aset   siis,   kui   Maa   on   Päikese   ja   Kuu   vahel   ning   Kuu   satub   Maa
varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni
1h 40 minutit. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane. 
Maa, Kuu ja Päike sattuvad ühele joonele vaid siis, kui Päike asub noor- või täiskuu ajal Kuu
orbiidi sõlmede joonel. Et Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu, on enamuse aastast varjutused
võimatud.       Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal.  Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus?
Noorkuu ajal. Miks toimuvad varjutused ligikaudu iga poole aasta järel ?
Kuuvarjutus toimub siis, kui Kuu satub Maa heidetud varju koonusesse. Maa varjutud koha
läbimõõt 363 000 km kaugusel (Kuu minimaalne kaugus Maast) on umbes 2,5 korda suurem kui
Kuu läbimõõt, nii et kogu Kuu saab varjutada.  Mis on ’’Kuu orbiidi sõlmed’’ ? Kuidas nad on seotud varjutusega? Kui varjutuse ajal siseneb Kuu täielikult Maa varju, räägivad nad täielik kuuvarjutus, kui osaliselt –
umbes osaline varjutus. Kaks vajalikku ja piisavat tingimust kuuvarjutuse tekkeks on täiskuu ja Maa
lähedus kuussõlm. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kui varjutust saab vaadelda ainult kui konkreetset (see juhtub siis, kui kuu varju koonus möödub
maapinna lähedalt, kuid ei puutu seda), liigitatakse varjutus privaatne. Kui vaatleja on kuu varjus,
jälgib   ta   täielikku   päikesevarjutust.   Penumbra   piirkonnas   olles   saab   ta   jälgida   osalist
päikesevarjutust.   Lisaks   täielikule   ja   osalisele   päikesevarjutusele   on   neid   ka   rõngakujulised
varjutused.  Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust. Poolvari on ruumipiirkond, kus osa valgusallikast jääb eseme serva taha, osa veel paistab, seega on 
ka valgus seal nõrgem kui täielikult valgustatud alal. Poolvari on seda laiem, mida suurem on 
valgusallikas ja mida lähemal see asub. Näiteks Päikese poolvari on üsna kitsas, kuna Päike asub 
väga kaugel. LED-lampide (valgusdioodlampide) valgusest tekkivad poolvarjud on väga kitsad, 
kuna nende sees olevad valgusdioodid on väga väikeste mõõtmetega. Kui klassis on terve lagi 
kaetud suurte valgusallikatega, siis täisvarju praktiliselt ei tekigi ja see on loomulikult hea – varju 
piirkonnas on halb lugeda. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Viirutatud osa varjukoonuse joonisel tähistab poolvarju, kus Maa või Kuu varjab vaid osa 
päikesekettast. Näeme, et see on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus.
Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju - siis varjutust nagu polekski 
(varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine.  Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki?


Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta – siis on võimalik kaugused välja
arvutada – näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades.

Document Outline

• Maa liikumine. Varjutused