Atmosfäär (0)

III TEEMA: ATMOSFÄÄR
Allteemad:
1) Atmosfääri koostis ja ehitus I lk 42-43, V
2) Ilm ja kliima. Maa kiirgusbilanss I lk 44-47, 60-61
3) Üldine õhuringlus : kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled , idatuuled, mussoonid I lk 48-49
4)Õhumassid. Õhu liikumine tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevad ilmastikunähtused; sooja ja külma frondi teke ning ilma muutumine frondi üleminekul I lk 50-51, 56-57
5) Ilmakaardid ja ilmaprognoosimine I lk 52-55
6) Kliimamuutused . I lk 58-59, II, III, IV
Õppematerjal:
I Geograafia gümnaasiumile II. Üldmaateadus, 2014.
II http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/INFO_JA_MEEDIA/Ajalehed/
III http://www.horisont.ee/node/1013
IV http://www.horisont.ee/node/1291
V Troposfääri. - Kõiksuse lühiajalugu, lk 256-267
MÕISTED

• Ilm – lühiajaline atmosfääri seisund
  
• Kliima – mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine
  
• Atmosfäär – Maad ümbritsev õhu kest
  
• Päikesekiirgus – Päikeselt Maale jõudev kiirgus. Jaguneb otse- ja hajuskiirguseks.
  
• Õhurõhk – rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal. Õhurõhk väheneb kõrguse suurenedes umbes 10 mm /100 m
  
• Õhumass – ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses
  
• Kiirgusbilanss – Päikeselt tuleva ja jahtumisel atmosfäärist taas lahkuva kiirgushulga vahe.
  
• Kõrgrõhuala – piirkond, kus õhurõhk on ümbritsevast kõrgem. Seal valitsevad laskuvad õhuvoolud, seetõttu on taevas pilvitu, sademeid ei esine. Talvel on sel puhul päikseline ja külm ilm, suvel ilus päikseline rannailm.
  
• Madalrõhuala – piirkond, kus on ümbritsevast madalam õhurõhk. Seal valitsevad tõusvad õhuvoolud. Neis tõusev õhk jahtub, seetõttu seal olev veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja sademed. Talvel on ilm pilvine , pehme, sajab lund või lörtsi, suvel pilvine ja sajune.
  
• Passaadid – 30. Laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad alalised tuuled. Maakera pöörlemise tõttu puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse, nim. kirdepassaat; lõunapoolkeral puhuvad kagust loodesse, nim. kagupassaat .
  
• Polaarjooned – mõttelised jooned gloobusel , kus saab esineda polaaröö ja –päev. Asuvad 66,5 N ja 66,5 S, Põhjapolaarjoonel on polaarpäev suvisel pööripäeval, polaaröö talvisel pööripäeval; lõunapolaarjoonel täpselt vastupidi. Mida poolusele lähemal, seda kauem need nähtused kestavad. Poolustel kestavad polaaröö ja –päev 6 kuud (põhjapoolusel polaaröö sügisesest pööripäevast kevadiseni, polaarpäev kevadisest sügiseseni; lõunapoolusel vastupidi.
  
• Pöörijooned – Mõttelised jooned gloobusel, mis piiravad ala, kus päike saab olla seniidis . Asuvad 23,5 N ja 23,5 S. Põhjapöörijoonel on päike seniidis suvisel pööripäeval, lõunapöörijoonel talvisel pööripäeval. Nende joonte vahel on päike kõigis punktides seniidis 2 korda aastas. Ekvaatoril on päike seniidis kevadisel ja sügisesel pööripäeval.
  
• Läänetuuled – 60. Laiuskraadidel, parasvöötmes läänest itta puhuvad alalised tuuled
  
• Mandriline kliima – iseloomulik õhutemperatuuri suur kõikumine nii ööpäevas kui ka aasta jooksul, väike sademete hulk. Kujuneb mandrite siseosas või külmade hoovuste lähistel.
  
• Mereline kliima – iseloomulik temperatuuri nii ööpäevane kui ka aastane kõikumine, suur sademete hulk. Kujuneb mereäärsetel aladel, soojade hoovuste mõjualas.
  
• Samatemperatuurijoon e. isoterm – joon, mis ühendab kliimakaardil sama temperatuuriga punkte
  
• Troposfäär – Maapinnale kõige lähem atmosfääri kiht, kus temperatuur langeb kõrgusega 6 kraadi km kohta. Kõrguse tõustes õhk hõreneb ja õhurõhk langeb. Selles atmosfääri kihis on 80 % õhust ja seal kujunevad ilma ja kliima nähtused.
  
• Üldine õhuringlus – alaliste tuulte süsteem, mille moodustavad passaadid, läänetuuled, idatuuled, mussoonid.
  
• Tsüklon – Madalrõhuala, kus õhk pöörleb põhjapoolkeral vastu kellaosuti liikumise suunda, lõunapoolkeral vastupidi. Alati kaasneb sellega pilvisus ja sademed. Õhk liigub äärtelt keskele .
  
• Antitsüklon – Kõrgrõhkkond, kus õhk liigub keskelt äärtele. Pöörleb põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas, lõunapoolkeral vastupidi. Alati kaasneb sellega selge ilm, talvel väga külm, suvel kuum.
  
• Front – õhumasside piir. Sooja frondi korral tungib peale soe õhk, külma frondi korral külm õhk.
  
• Mussoonid – Sesoonsed tuuled, mis mandrite äärealadel puhuvad suvel ookeanilt mandrile, tuues kaasa paduvihmu ning talvel mandrilt ookeanile, tuues kaasa kuiva ilma. Tekivad mandri ja ookeani erineva kiirusega soojenemisest ja jahtumisest, mistõttu kõrg- ja madalrõhualad mandri ja ookeani kohal suvel ja talvel vahelduvad.
  
• Kasvuhoonegaasid – atmosfääris olevad gaasid (kokku üle 40), mis neelavad soojuskiirgust. Peamisteks on veeaur, CO2, CH4, N2O
  
• Kasvuhooneefekt – temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja.
  
• Osoonikiht – maapinnast 10 – 50 km kõrgusel paiknev osoonist (O3) koosnev kiht, mis neelab Päikeselt saabuvat ultraviolettkiirgust ning kaitseb sel moel elu Maal.
  
• Happesademed – gaasiliste väävli- ja lämmastikuühendite lahustumise tõttu õhu veepiisakestes tekkinud happelise reaktsiooniga sademed.
  
• Sudu – suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu, tekib saastunud õhus (mootorsõidukite heitgaasid , küttekollete suits, tehaste heitained ) tuulevaikuse ja udu korral, põhjustab mitmesuguseid tervisehäireid.