Kuidas tekivad makroev muutused?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia - evolutsioon

Bioloogia - evolutsioon (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Kuidas tekivad makroev muutused?
Millised organismirühmad kuuluvad 5-riigilisse süsteemi?

Bioloogia KT
1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist.
Evolutsioonivormid :

füüsikaline evolutsioon
keemiline evolutsioon
bioloogiline evolutsioon
sotsiaalne evolutsioon

Cuvier’i katastroofiteooria:

Esimene teadlane , kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud.
Samuti arvas , et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest.
Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest.

Lamarck elu evolutsioon:

Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele.

Darwini teooria põhiseisukohad:

Muutlikkus
Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast.
Olelusvõitlus
Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest.
Looduslik valik
Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine.
Liigiteke
Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest.

2. Palentoloogilised tõendid:

uurib fossiile
Tavaliselt: mida sügavamad kihid , seda vanemad organismid.

Võrdlusmeetodid:

Võrdlev anatoomia
Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad .
Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid.
Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja – kuid on vajalikud teistele loomadele.

Embrüonaalse arengu võrdlus
- näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas.

Molekulaargeneetiline võrdlus
Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad.
Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest et on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus.
3. Biogeograafilised tõendid
nt, Austraalias ei ela pärisimetajaid, vaid ainult kukkurloomad

biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piikondadega.
Mingi organismirühma liigid, mis asustavad lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui kaugemate alade liigid

4. kultuurtaimede ja loomade aretus

aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta.( Nt, koeratõud)

Ristamist , kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses.

3. Keemilise evolutsiooni etapid
1) 3 etappi : - bioloogiliste monomeeride teke ( aminohapped , lämmastikalused, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reakts. tulemusel
- bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid)
- polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne.)
2) S. Miller eksperiment näitas, et orgaanilised ühendid (sealhulgas aminohapped) võisid teoreetiliselt moodustuda anorgaanilistest ühenditest tingimustes, mis valitsesid ürgsel Maal.
3) Vajaliku tingimused elu tekkeks maal:

suure hulga suhteliselt lihtsate ühendite olemasolu.
Komponentide võime seoste, interaktsioonide loomiseks.
Energiaallikas (päike), mis kindlustab komponentide vahelise koostöö.
Tingimuste teatud stabiilsus, mis kindlustab tekkivate ühendite ja primitiivsete eluvormide ajalisruumilise püsimise ja arengu.

4) RNA maailma hüpotees - RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli praeguse, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseerunud elu. Ehkki praeguse elu arenemine RNA maailmast on üldiselt aktsepteeritud, ei pruukinud RNA-põhine elu olla esimene elu Maal.
4. Geoloogiline ajaskaala
3)Kambriumi plahvatus – Kambriumi ajastu alguses, kui hulraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmeksistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad.
4) imetajate mitmekesistumise eeldusteks: Võidule pääsesid õistaimed, millest tekkis rikkalik toidulaud arenevale imetajate rühmale.Näiteks ahvid poleks õistaimedeta üldse areneda saanudki, sest nad toituvad peamiselt õistaimede seemnetest, lehtedest ja pungadest.
Peale imetajate arenesid ja mitmekesistusid ka putukad ja linnud. Ka nemad on tihedalt seotud õistaimedega.
5. 1) Populatsiooni geneetiline struktuur sõltub:

Mikroevolutsioon

Kombinatiivne

Mutatsioonile muutlikkus
-Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel.
Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone.
Kombinatiivne muutlikkus
tuleneb:
1. gameetide tekkel toimub ristsiire .
2. meioosis lahknevad paarilised kromosoomid juhuslikult.
3. sugurakud kohtuvad juhuslikult
Geenivool
- ühe pop. Geenid tulevad teise. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid.
Geneetiline triiv
- juhslik alleelide arvukuse muutus populatsioonis.
Peamiselt looduskatastroofides, mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone.
Pudelikaelaefekt - Algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid.
See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi.
6. Looduslik valik – populatsiooni isendite ebaõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur

Loodusliku valiku toime populatsiooni geneetilisele struktuurile on kaudne

haigustest

Suguline valik – emas-või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel.

Suunav valik
Lõhestav valik
Stabiliseeriv valik
Keskkonna tingimused

Elutingimuste kindlasuunaline muutumine
asumine uude elukeskkonda

Erinevate elutingimustega piirkonnad
Suhteliselt
püsivad
Tagajärjed

Keskmisest pisut erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine
liik muutub kindlas suunas

Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega iendite eelispaljunemine

Kõrvaldatakse erandid
keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine

Näited

Aju täiustumine selgroogsetel.
Jäsemete teke ja ka nende taandarenemine

rasside nahavärv
sesoonsed muutused-(Kevad- ja sügisräim.
Võilillede õitsemine juunis ja augustis)

“Elusad fossiilid ”: hõlmikpuu
latimeeria ja odasaba

7. Kohastumine (pärilik)– pöördumatu, organismi ehituse ja taltluse pärilik muutumine.
Popul . On mingite kindlate tingimustega kohastunud, st. Pika aja vältel on tekkinud muutused omadustes, mis tagavad organismide edukuse vastavates keskkonnatingimustes. (nt, kõrbetaimed ja-loomad on kohastunud eluga kõbes(sügav juurestik , lihakad varred-vee säilitamiseks, lehed taandarenenud, hoiatusvärvus, varjekuju)
Kohastumused avalduvad organismide:

Ehituses (kuju, värvus, jne)

Käitumises

Füsioloogias

Paljunemises
Kohanemine (mittepärilik) – tihti pöörduv, organismi ehituse ja talitluse pärilik muutumine.
Kohastumused on suhteliselt kasulikud:

loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid
Igas keskkonnas on mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid(nt; kaelkirjakul on pikk kael , et saada puude otsast toitu, ta ründab oma pikkade jalalöökidega hästi vaenlasi , kuid tal on halb juua)
keskkonnatingimused pole püsivad ja muutuvad tihti ebaregulaarselt(nt; tavatingimusele hästi kohastunud metskitsed võivad massiliselt hukkuda ootamatult saabunud erakordselt külma ja paksu lumikattega talve tingimustes)
kasulikud isendirühmale, kuid ohustavad üksik isendeid
vastastikuse kohastumise vajadus (nt; saaklooma – või peremeesliik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata.

8. Liik – looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel.
Liigid ei segune omavahel kuna:

nad on geograafilises isolatsioonis
liigi bioloogilisi iseärasusi, mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega, nim. Ristumisbarjääriks e bioloogiliseks isolatsiooniks.
Geograafiline liigiteke - Ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks geograafilise isolatsiooni tõttu (mäeahelike teke, mandrite triiv). Pikem: uutesse tingimustesse sattunud popul. Isendid peavad olema kõigepealt võimelised kohanema nende tingimustega ja paljunema. Olemasolev geenifond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks.

Geograafiline isolatsioon :

Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval üksteisest liiga kaugel.
Tekib uus, olemasolevast eraldatud osa- areaal , mille asustab vaid väike osa algsest populatsioonist.
Võib toimuda nt seemnete sattumine kaugele ookeanisaartele, populatsioonilainetest tingitud suured rännakud.
9. Divergents - Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued, täiustunud omadused) lahknemine paljudeks liikideks.Toimub tänu kohastumustele erinevates keskkondades .(jäsemete mitmekesisus )
Divergentsi ulatus sõltub:
uue organismitüübi arenguvõimelisusest
elupaikade mitmekesisusest
(uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme)
Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. (nt; delfiinil on säilinud kõik imetajate põhitunnused, ehkki kehakujult sarnaneb ta kalaga)
Progress - uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng.
Väljasuremine - Peamine põhjus: kliima muutub.
Praegusel hetkel: inimene
Suurem risk on:
suurtel, aeglaselt sigivatel loomadel
spetsiifiliselt toitujatel
tipptarbijatel
rändajatel
fooniline väljasuremine - liik on lihtsalt hääbunud konkurentsis teiste liikidega.
massiline väljasuremine - paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. See ilmneb, kui väljasuremise kiirus ületab tunduvalt liigitekke kiiruse.
HOX- geenid – kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma. Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel.
Kuidas tekivad makroev. muutused?
Peavad tekkima uued geenid
uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega, järgneb mõni mutatsioon .
Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub (nt; HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju , kuid nende arv on muutunud.
Nende teket suunab looduslik valik

10. 1)Süstemaatika üksused

riik
hõimkond (Hõimkond on riigist järgmine taksonoomia suurüksus. Inimene kuulub näiteks keelikloomade hõimkonda ja selgroogsete loomade alamhõimkonda. Kõrvahark kuulub näiteks lülijalgsete hõimkonda ja võsaülane katteseemnetaimede hõimkonda.)
alamhõimkond
klass ( Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi - kalad , kahepaiksed , roomajad, imetajad ja linnud. Selgrootute loomade puhul eristatakse käsnasid, ainuõõsseid, usse, limuseid ja lülijalgseid. Taimede puhul eristatakse ühe- ja kaheiduleheliste klasse .)
selts (Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks, näiteks kiskjalised , närilised või jäneselised.)
sugukond (Seltsid jaotatakse omakorda sugukondadeks, näiteks koerlased, kaslased või oravlased. Sugukonnanimed moodustatakse loomade puhul lõpuliitega -lased.)
perekond (Sugukonnad jaotatakse omakorda perekondadeks, näiteks perekond koer, kass või orav.)
liik (Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma levila ning nad annavad viljakaid järglasi - näiteks naarits (Mustela lutreola)

binaarne nomenklatuur – Linne loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub, ja teine on liigiepiteet.
Millised organismirühmad kuuluvad 5-riigilisse süsteemi?

Taimed (Vegetabilia)

loomad (Animalia)

protistid (need on bakterid , algloomad ja ainuraksed vetikad )

bakterid

seened
11. Inimese peamised erinevused inimahvidest

Inimese sarnasus inimahvidega:

kehaehituses
füsioloogias
käitumises
sigimises
haigustes (nt; inimesel AIDSi põhjustav HI- viirus on pärit ahvidelt)
kromosoomistikus ja geenides ( valgud on peaaegu kõik samad)

Inimese evolutsiooni mõjutanud tegurid

Kliimategurid

Aafrika kliimas toimus umbes 5 miljonit aastat tagasi kliima soojenemine ja kuivenemine ning sellega seoses metsade taandumine ja maastiku savannistumine. Ka Aasias kujunes uus maastik – avatud stepid . Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi kujundasid kliimategurid oluliselt inimese (Homo) perekonna anatoomiat.

Kahel jalal liikumine
Seoses kliima jahenemise ja kuivenemisega asendusid metsad savannidega ning tiheda konkurentsi tulemusel kujunes välja primaatide kahel jalal liikumine.
Tööriistade valmistamine
Uute tingimustega kohastuvate inimlaste elus muutus oluliseks looduslike esemete töötlemine efektiivsemateks kaitse- ja ründevahenditeks - tööriistadeks. Tööriista valmistamine nõudis ajutegevust.
Jahipidamine
Rohttaimede levikuga kaasnesid ka rohusööjad loomad, toimus inimlaste üleminek lihatoidule. Võib oletada, et vähemalt kaks miljonit aastat tagasi pidasid meie esivanemad jahti. Üleminek energiarikkale lihatoidule nõudis paremini arenenud oskuseid ja tööriistu. Selleks, et rohusööjaid jahtida, oli vaja kiiremini joosta , paremini higistada ja valmistada tööriistu. Paremat termoregulatsiooni võimaldas pikk sihvakas ja karvadeta keha.
Liha küpsetamine
Küpsetatud lihast omandas organism paremini aminohappeid ja energiat, mis võimaldas lihaste ja aju arengut. Ilma toidu küpsetamiseta oleks keeruline olnud oma energiakulukat keha töös hoida. Toidu küpsetamise tulemusel muutus see pehmemaks ning inimlaste lõualuud väiksemaks ja hambad nõrgemaks. Tule kasutamisel oli ka mitmeid teisi positiivseid külgi - näiteks võimaldab tuli öösel kiskjaid eemal hoida, annab pimedal ajal valgust ning lubab asustada külmema kliimaga piirkondi.
Neoteenia ehk pikenenud lapseiga
Pikk lapsepõlv toob kaasa vajaduse oma järglasi süles kanda ja nad sõltuvad kauem täiskasvanud liigikaaslastest. Arvatakse, et just neoteenia on teinud võimalikuks suure aju tekkimise ning kognitiivsed võimed.
Sotsiaalne evolutsioon
Jahipidamise ja töö tekkimise järel tugevnes ka kollektiivne integratsioon . Ühistegevus küttimisel võis olla ka üks põhjusi keele arenguks. Tekkis usaldus liigikaaslaste vastu, kelle hoolde julgeti jätta oma järeltulijad.

Tänapäeva inimese päritolu, väljaränded Aafrikast
U. 250-200 tuhat aastat tagasi tekkis Aafrikas inimliik, kellest lähtuvad kõik nüüdisinimese e aruka inimese (H.Sapiens) rassid . Arvatavasti 100 tuhat aastat tagasi algas tema väljaränne Aafrikast ja mõnekümne tuhande aasta jooksul asustas ta kõik mandrid . U. 50-40 tuhat aastat tagasi algas selle liigi hüppeliselt kiirenev sotsiaalne e kultuuriline evolutsioon, mis jätkub ka tänapäeval. See protsess on põhimõtteliselt juhitav inimese enda poolt ja selle arukusest võib sõltuda kogu elu saatus maal.

.ODT Laadi alla originaalfail 8 lk · .odt · 21 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

karikakar1002 Õppematerjali autor

evolutsioon, Cuvier'i katastroofiteooris, Darwini teooria põhiseisukohad, Lamarck'i elu evolutsioon, palentoloogilised tõendid, võrdlev anatoomia, embrüonaalse arengu võrdlus, keemilise evolutsiooni etapid, biogeograafilised tõendid, Miller'i eksperiment, RNA maailmahüpotees, geoloogiline ajaskaala, Kambriumi plahvatus, populatsiooni geneetiline struktuur, geneetiline triiv, pudelikaelaefekt, looduslik valik, mutatsiooniline muutlikkus, suguline valik, gennivool, kohastumine, kohanemine, liik, geogr. liigiteke, divergents, progress, väljasuremine, geogr. isolatsioon, HOX-geenid, süstemaatika üksused, binaarn nomenklatuur, inimese sarnasused ja erinevused inimahvidega.

Sarnased õppematerjalid

odt

Evolutsioon - Bioloogia KT

Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele.

Bioloogia

pdf

Evolutsioon ja evolutsiooniteooria

Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli. Igas gameedis (sugurakk) igal geenil tavaliselt üks alleel (haploidsus)

Bioloogia

pdf

Evolutsioon, liigiteke, kohastumus

Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva

Evolutsioon

docx

Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt

Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse)

Bioloogia

docx

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

surra enne paljunemist või olla vähem viljakad. 3. Kuidas mõjutab looduslik valik populatsiooni geneetilist struktuuri? Looduslik valik saab mõjutada järglaspõlvkondade geneetilist struktuuri ainult nende tunnuste kaudu, mille individuaalsed erinevused väheselgi määral sõltuvad genotüübist. 4. Milles seisneb loodusliku valiku evolutsiooniline tähtsus? Darwini teooria, mille kohaselt liikide evolutsioon toimub loodusliku valiku toimel, lähtub eeldusest, et organismide tunnused on vanematel ja järglastel mittedeterministlikul kombel erinevad. Seega vanemad ja nende järglased on üksteisest siiski erinevad. 5. Mis on suguline valik ? Suguline valik on emas- või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendite kvaliteeti näitavate omaduste alusel. 6. Milles seisneb stabiliseeriva valiku tähtsus?

Bioloogia

doc

Evolutsioon

EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe

Bioloogia

doc

Evulutsiooniteooria kujunemine

EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6

Bioloogia

docx

Evolutsiooni kordamine 1

õp lk 48 - 75 (kuni Kohastumise peatükini) ja vastavad osad töövihikust. MUUHULGAS pöörata erilist tähelepanu: 1. Füüsikaline ja keemiline evolutsioon. "Elu hällid" (3). Füüsikaline evolutsioon (suur pauk elementaarosakesed aatomite teke). 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. Keemiline evolutsioon (aatomid makromolekulid mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle

Bioloogia

Rohkem sarnaseid