Evolutsioon - Bioloogia KT (0)

Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist 
mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist.
Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon  Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud.  • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud 
looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need
tänapäeval elavatest organismidest.  Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad 
järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus   
Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. •  Olelusvõitlus 
Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest. •  Looduslik valik 
Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. •  Liigiteke 
Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud 
varem eksisteerinud liikudest. 2. Palentoloogilised tõendid: • uurib fossiile • Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetodid: 1.  Võrdlev anatoomia  Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad.
Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid.
Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja – kuid on
vajalikud teistele loomadele. 2. Embrüonaalse arengu võrdlus - näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud 
ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas.  3. Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda 
lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad.
Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest et on teada nukleotiidjärjestuse 
muutumise kiirus. 


3. Biogeograafilised tõendid
nt, Austraalias ei ela pärisimetajaid, vaid ainult kukkurloomad • biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate 
piikondadega. • Mingi organismirühma liigid, mis asustavad lähedasi alasid on omavahel sarnasemad
kui kaugemate alade liigid 4. kultuurtaimede ja loomade aretus • aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja 
mitmekesistumise võimalikkuse kohta.( Nt, koeratõud) • Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud 
tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised 
muutused võisid toimuda ka looduses. 3. Keemilise evolutsiooni etapid
1) 3 etappi: - bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped, lämmastikalused, nukleotiidid 
jne.) gaasidevaheliste reakts. tulemusel
                     - bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid)
- polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad 
jne.)
2) S. Miller eksperiment näitas, et orgaanilised ühendid (sealhulgas aminohapped) võisid 
teoreetiliselt moodustuda anorgaanilistest ühenditest tingimustes, mis valitsesid ürgsel Maal.
3) Vajaliku tingimused elu tekkeks maal: • suure hulga suhteliselt lihtsate ühendite olemasolu. • Komponentide võime seoste, interaktsioonide loomiseks. • Energiaallikas (päike), mis kindlustab komponentide vahelise koostöö. • Tingimuste teatud stabiilsus, mis kindlustab tekkivate ühendite ja primitiivsete 
eluvormide ajalisruumilise püsimise ja arengu. 4) RNA maailma hüpotees - RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli 
praeguse, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel 
põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseerunud elu. Ehkki 
praeguse elu arenemine RNA maailmast on üldiselt aktsepteeritud, ei pruukinud RNA-
põhine elu olla esimene elu Maal.
4. Geoloogiline ajaskaala
3)Kambriumi plahvatus – Kambriumi ajastu alguses, kui hulraksete loomade ehitusplaani 
ulatusliku mitmeksistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade 
algsed esindajad.
4) imetajate mitmekesistumise eeldusteks: Võidule pääsesid õistaimed, millest tekkis 
rikkalik toidulaud arenevale imetajate rühmale.Näiteks ahvid poleks õistaimedeta üldse 
areneda saanudki, sest nad toituvad peamiselt õistaimede seemnetest, lehtedest ja pungadest.
Peale imetajate arenesid ja mitmekesistusid ka putukad ja linnud. Ka nemad on tihedalt 
seotud õistaimedega.
5. 1) Populatsiooni geneetiline struktuur sõltub: • Mikroevolutsioon
-On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb:
Mutatsioonilisest muutlikkusest 
Kombinatiivne muutlikkus
Geenivoolust 
Geneetilisest triivist


Looduslikust valikust • Mutatsioonile muutlikkus     -Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel.
Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad on enamasti 
kahjulikud, kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone. • Kombinatiivne muutlikkus     tuleneb:
1. gameetide tekkel toimub ristsiire.
2. meioosis lahknevad paarilised kromosoomid juhuslikult.
3. sugurakud kohtuvad juhuslikult • Geenivool     - ühe pop. Geenid tulevad teise. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem
seal puudunud alleelid. • Geneetiline triiv     - juhslik alleelide arvukuse muutus populatsioonis.
Peamiselt looduskatastroofides, mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone. • Pudelikaelaefekt -     Algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles  mõned üksikud isendid.
See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi.
6. Looduslik valik – populatsiooni isendite ebaõrdne ellujäämus ja 
paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste 
piiravast toimest (olelusvõitlus); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri 
suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur 1. Loodusliku valiku toime populatsiooni geneetilisele struktuurile on kaudne     Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Juhuslikud elupuhused 
mittepärilikud muutused fenotüübis, mis on tingitud näiteks haigustest, lokaalsetest 
toitumistingimustest ja ilmastikuoludest, võivad samuti mõjutada indiviidide eluiga 
ja sigimist. Looduslik valik saab mõjutada järglaste geneetilist struktuuri ainult nende
tunnuste kaudu, mille individuaalsed erinevused väheselgi määral sõltuvad 
genotüübist. • Suguline valik – emas-või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite  isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel. Suunav valik Lõhestav valik Stabiliseeriv 
valik Keskkonna 
tingimused • Elutingimuste 
kindlasuunaline
muutumine • asumine uude 
elukeskkonda Erinevate 
elutingimustega 
piirkonnad Suhteliselt
püsivad Tagajärjed • Keskmisest 
pisut erinevate 
tunnustega 
isendite 
eelispaljunemin
e • liik muutub 
kindlas suunas • Kahe või enama
keskmisest  
erinevate 
tunnustega 
iendite 
eelispaljunemin
e • Kõrvaldatakse 
erandid • keskmiste 
tunnustega 
isendite 
eelispaljunemin
e


Näited • Aju täiustumine
selgroogsetel. • Jäsemete teke ja
ka nende 
taandarenemine • rasside 
nahavärv • sesoonsed 
muutused-
(Kevad- ja 
sügisräim.
Võilillede 
õitsemine juunis
ja augustis) • “Elusad 
fossiilid”: 
hõlmikpuu • latimeeria ja 
odasaba 7. Kohastumine (pärilik)– pöördumatu, organismi ehituse ja taltluse pärilik 
muutumine.
Popul. On mingite kindlate tingimustega kohastunud, st. Pika aja vältel on tekkinud 
muutused omadustes, mis tagavad organismide edukuse vastavates 
keskkonnatingimustes. (nt, kõrbetaimed ja-loomad on kohastunud eluga kõbes(sügav
juurestik, lihakad varred-vee säilitamiseks, lehed taandarenenud, hoiatusvärvus, 
varjekuju)
Kohastumused avalduvad organismide: 1. Ehituses (kuju, värvus, jne)
2. Käitumises
3. Füsioloogias 
4. Paljunemises Kohanemine(mittepärilik) – tihti pöörduv, organismi ehituse ja talitluse 
pärilik muutumine.
Kohastumused on suhteliselt kasulikud: • loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid • Igas keskkonnas on mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi 
tegureid(nt; kaelkirjakul on pikk kael, et saada puude otsast toitu, ta ründab oma 
pikkade jalalöökidega hästi vaenlasi, kuid tal on halb juua) • keskkonnatingimused pole püsivad ja muutuvad tihti ebaregulaarselt(nt;  tavatingimusele hästi kohastunud metskitsed võivad massiliselt hukkuda ootamatult 
saabunud erakordselt külma ja paksu lumikattega talve tingimustes) • kasulikud isendirühmale, kuid ohustavad üksik isendeid • vastastikuse kohastumise vajadus (nt; saaklooma – või peremeesliik omandab mingi 
kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle 
trumbata. 8. Liik – looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või 
potensiaalselt ristuvad omavahel. 
Liigid ei segune omavahel kuna: • nad on geograafilises isolatsioonis • liigi bioloogilisi iseärasusi, mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega, nim.  Ristumisbarjääriks e bioloogiliseks isolatsiooniks.
Geograafiline liigiteke - Ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks geograafilise 
isolatsiooni tõttu (mäeahelike teke, mandrite triiv). Pikem: uutesse tingimustesse 
sattunud popul. Isendid peavad olema kõigepealt võimelised kohanema nende 
tingimustega ja paljunema. Olemasolev geenifond ja lisanduvad mutatsioonid peavad
andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks.


Geograafiline isolatsioon: • Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval
üksteisest liiga kaugel. •  Tekib uus, olemasolevast eraldatud osa-areaal, mille asustab vaid väike osa algsest 
populatsioonist.  • Võib toimuda nt seemnete sattumine kaugele ookeanisaartele, populatsioonilainetest 
tingitud suured rännakud. 
9. Divergents - Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued, täiustunud 
omadused) lahknemine paljudeks liikideks.Toimub tänu kohastumustele erinevates 
keskkondades.(jäsemete mitmekesisus)
Divergentsi ulatus sõltub: • uue organismitüübi arenguvõimelisusest • elupaikade mitmekesisusest
(uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme)
Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste 
sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. (nt; delfiinil on säilinud kõik
imetajate põhitunnused, ehkki kehakujult sarnaneb ta kalaga)
Progress - uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja 
edasine areng.
Väljasuremine - Peamine põhjus: kliima muutub.
Praegusel hetkel: inimene
Suurem risk on: •      suurtel, aeglaselt sigivatel loomadel •      spetsiifiliselt toitujatel •      tipptarbijatel •      rändajatel 
fooniline väljasuremine -   liik on lihtsalt hääbunud konkurentsis teiste liikidega. 
massiline väljasuremine - paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne 
väljasuremine. See ilmneb, kui väljasuremise kiirus ületab tunduvalt liigitekke 
kiiruse.
 HOX- geenid – kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille 
arv ja mitekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis 
rühmiti; imetajatel on neli rühma. Need geenid määravad organismi üldise 
ehitusplaani pea-saba teljel.
Kuidas tekivad makroev. muutused? • Peavad tekkima uued geenid • uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega, järgneb mõni mutatsioon. • Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub (nt; HOX-geenid määravad 
kõigil loomadel üldist kehakuju, kuid nende arv on muutunud. • Nende teket suunab looduslik valik 10. 1)Süstemaatika üksused • riik • hõimkond (Hõimkond on riigist järgmine taksonoomia suurüksus. Inimene kuulub 
näiteks keelikloomade hõimkonda ja selgroogsete loomade alamhõimkonda. 


Kõrvahark kuulub näiteks lülijalgsete hõimkonda ja võsaülane katteseemnetaimede 
hõimkonda.) • alamhõimkond • klass (Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi - kalad, kahepaiksed, roomajad, 
imetajad ja linnud. Selgrootute loomade puhul eristatakse käsnasid, ainuõõsseid, 
usse, limuseid ja lülijalgseid. Taimede puhul eristatakse ühe- ja kaheiduleheliste 
klasse.)  • selts (Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks, näiteks kiskjalised, 
närilised või jäneselised.) • sugukond (Seltsid jaotatakse omakorda sugukondadeks, näiteks koerlased, kaslased 
või oravlased. Sugukonnanimed moodustatakse loomade puhul lõpuliitega -lased.) • perekond (Sugukonnad jaotatakse omakorda perekondadeks, näiteks perekond koer, 
kass või orav.) • liik (Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma levila ning nad 
annavad viljakaid järglasi - näiteks naarits (Mustela lutreola) binaarne nomenklatuur – Linne loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav 
liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati suure 
algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub, ja teine on liigiepiteet.
Millised organismirühmad kuuluvad 5-riigilisse süsteemi? 1. Taimed (Vegetabilia)
2. loomad (Animalia)
3. protistid (need on bakterid, algloomad ja ainuraksed vetikad)
4. bakterid 
5. seened 11. Inimese peamised erinevused inimahvidest


Inimese sarnasus inimahvidega:  • kehaehituses • füsioloogias • käitumises • sigimises • haigustes (nt; inimesel AIDSi põhjustav HI-viirus on pärit ahvidelt) • kromosoomistikus ja geenides (valgud on peaaegu kõik samad) Inimese evolutsiooni mõjutanud tegurid • Kliimategurid     Aafrika kliimas toimus umbes 5 miljonit aastat tagasi kliima soojenemine ja kuivenemine 
ning sellega seoses metsade taandumine ja maastiku savannistumine. Ka Aasias kujunes uus
maastik – avatud stepid. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi kujundasid kliimategurid oluliselt 
inimese (Homo) perekonna anatoomiat. • Kahel jalal liikumine     Seoses kliima jahenemise ja kuivenemisega asendusid metsad savannidega ning 
tiheda konkurentsi tulemusel kujunes välja primaatide kahel jalal liikumine.  • Tööriistade valmistamine     Uute tingimustega kohastuvate inimlaste elus muutus oluliseks looduslike esemete 
töötlemine efektiivsemateks kaitse- ja ründevahenditeks - tööriistadeks. Tööriista 
valmistamine nõudis ajutegevust. • Jahipidamine     Rohttaimede levikuga kaasnesid ka rohusööjad loomad, toimus inimlaste üleminek 
lihatoidule. Võib oletada, et vähemalt kaks miljonit aastat tagasi pidasid meie 
esivanemad jahti. Üleminek energiarikkale lihatoidule nõudis paremini arenenud 
oskuseid ja tööriistu. Selleks, et rohusööjaid jahtida, oli vaja kiiremini joosta, 
paremini higistada ja valmistada tööriistu. Paremat termoregulatsiooni võimaldas 
pikk sihvakas ja karvadeta keha. • Liha küpsetamine      Küpsetatud lihast omandas organism paremini aminohappeid ja energiat, mis 
võimaldas lihaste ja aju arengut. Ilma toidu küpsetamiseta oleks keeruline olnud oma 
energiakulukat keha töös hoida. Toidu küpsetamise tulemusel muutus see 
pehmemaks ning inimlaste lõualuud väiksemaks ja hambad nõrgemaks. Tule 
kasutamisel oli ka mitmeid teisi positiivseid külgi - näiteks võimaldab tuli öösel 
kiskjaid eemal hoida, annab pimedal ajal valgust ning lubab asustada külmema 
kliimaga piirkondi. • Neoteenia ehk pikenenud lapseiga     Pikk lapsepõlv toob kaasa vajaduse oma järglasi süles kanda ja nad sõltuvad kauem 
täiskasvanud liigikaaslastest. Arvatakse, et just neoteenia on teinud võimalikuks 
suure aju tekkimise ning kognitiivsed võimed. • Sotsiaalne evolutsioon     Jahipidamise ja töö tekkimise järel tugevnes ka kollektiivne integratsioon. 
Ühistegevus küttimisel võis olla ka üks põhjusi keele arenguks. Tekkis usaldus 
liigikaaslaste vastu, kelle hoolde julgeti jätta oma järeltulijad.


Tänapäeva inimese päritolu, väljaränded Aafrikast
U. 250-200 tuhat aastat tagasi tekkis Aafrikas inimliik, kellest lähtuvad kõik nüüdisinimese 
e aruka inimese (H.Sapiens) rassid. Arvatavasti 100 tuhat aastat tagasi algas tema väljaränne
Aafrikast ja mõnekümne tuhande aasta jooksul asustas ta kõik mandrid. U. 50-40 tuhat 
aastat tagasi algas selle liigi hüppeliselt kiirenev sotsiaalne e kultuuriline evolutsioon, mis 
jätkub ka tänapäeval. See protsess on põhimõtteliselt juhitav inimese enda poolt ja selle 
arukusest võib sõltuda kogu elu saatus maal.