Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Populatsiooniökoloogia 2017 (0)

1 Hindamata
Punktid
POPULATSIOON
Populatsiooniökoloogia 
Populatsiooniökoloogia
Organisme looduses mõjutavad nii  abiootiline  (eluta) 
keskkond kui biootiline (elus) keskkond
Lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, 
esmajärjekorras nende omad liigikaaslased
Populatsioon
• Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos 
samal ajal samas paigas
• liigi eksisteerimise elementaarvorm
• vabalt ristuvate isendite kogum
• teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud, võivad 
geneetiliselt lahkneda
Populatsioon

Geograafiline populatsioon – paikneb 
loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid 
koosluste poolest mitmekesisel maastikul 
( taiga )

Ökoloogiline populatsioon – on seoses 
kindla ökosüsteemiga (mets)

Lokaalpopulatsioon – liigi väikseim 
elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires 
(kuusetukk metsas)
Looduslikud populatsioonid koosnevad tavaliselt 
mingist arvust lokaalpopulatsioonidest 
Populatsioonid:
• Tartu dendropargi kuused
• Tähtvere metsa jänesed
• Võrtsjärve  ahvenad
• Endla  raba  jõhvikad
Populatsiooni iseloomustavad:
• Populatsiooni arvukus ja tihedus
• Sündivus
•  Suremus
• Sisse – ja väljaränne
• Levikutüüp
• Ealine struktuur
• Sooline struktuur
• Populatsiooni kasv 
Populatsiooni arvukus
• Arvukus  on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil
N (t+1) = Nt + B – D + I – E
• Nt – indiviidide arv ajahetkel t
• t+1 – mingi  ajavahemik
• B – sünnid
• D –  surmad
• I – immigratsioon
• E –  emigratsioon
Võib väljendad ka biomassina või mahuna (puud/ha)
Populatsioon

Populatsiooni tihedus on populatsiooni isendite arv 
teatud maa-alal
Absoluutse tiheduse mõõtmise meetodid:
1. Kõikide isendite loendus (suurulukite  uurimisel )
2. Väljapüük (erandjuhtudel, näiteks väikeste  tiikide  
kalastiku uurimisel)
3. Proovialade meetodid (taimepopulatsioonide 
uurimisel)
Populatsioon
• Suhteline tihedus
Tihti piisab teadmisest, kas alal A on rohkem isendeid kui 
alal B või kas ala A isendite arv aastast aastasse 
muutub
Suhtelise tiheduse teadasaamiseks arvutatakse indeksid, 
mille suurus näitab vahet või muutusi, aga mitte 
tihedust  ennast
(väikeimetajate iga-aastased lõksupüügid, imetajate 
väljaheidete või jälgede registreerimine)
Populatsioon

Populatsiooni arvukuse muutustel on neli peamist 
põhjust:
1. Sisseränne e  migratsioon
2. Väljaränne e emigratsioon
3. Sündimus
4. Suremus

Sündimus
• Sündimus – ajaühikus sündinud isendite arv, st 
populatsiooni võime suurendada oma isendite 
arvukust
• maksimaalne sündivus – teoreetiline maksimaalne 
sündivus
• ökoloogiline e  realiseerunud  sündivus – sündivus 
reaalsetes tingimustes
• absoluutne sündivus – sündivus populatsiooni 
kohta
• suhteline sündivus – sündivus ühe isendi kohta
Suremus
• Suremus – ajaühikus  hukkunud  isendite arv
• Ökoloogiline e realiseerunud suremus – suremus reaalses 
keskkonnas 
• teoreetiline minimaalne suremus – suremus ideaalsetes 
tingimustes
• absoluutne suremus – suremus populatsiooni kohta
• suhteline suremus – suremus isendi kohta
Eluiga
• Füsioloogiline eluiga – liigi teoreetiline eluiga 
ideaalsetes tingimustes
• Ökoloogiline eluiga – liigi tegelik keskmine eluiga
• Ellujäämus – säilinud isendite arv pärast kahjustavate 
tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku
• Ellujäämust iseloomustatakse ellujäämuskõveratega 
(Deevey kõverad)
Ellujäämus
100
I (k)
us %
II
elujääm
III (r)
0
vanus
Elustrateegiad
•  Elustrateegia  – olulisemate kohastumuste 
kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise 
läbi põlvkondade
Olulisemad  parameetrid , mis tagavad organismi 
või liigi ellujäämise:
• konkurentsivõime
• ebasoodsate olude talumine
• populatsioonidünaamika  laad  
r - strateegia
• – reproduction -  sigivus
• palju järglasi
• järglased suhteliselt väikesed
• järglased väikese konkurentsivõimega
• arvukuse suured kõikumised
K - strateegia
• – keskkonna kandevõime
• vähe järglasi
• järglased suhteliselt suured
• järglased hea konkurentsivõimega
• arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal
Elustrateegiad
• Looduses ei ole puhtalt k- või r – strateege, vaid on midagi 
vahepealset, samuti võib strateegia sõltuvalt keskkonnateguritest 
aja jooksul muutuda 
Sooline struktuur
• Sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras 
on populatsioonis emaseid ja isaseid isendeid
• Olulisem on emaste arv populatsioonis, sest see on 
otseselt seotud sündide arvuga
Vanuseline struktuur
• Näitab erinevate vanuseklasside osakaalu 
populatsioonis 
• Vanusegrupid:
• prereproduktiivne
• reproduktiivne
• postreproduktiivne 
• taimede jaoks on lisaks vanusele oluline ka suurus ja 
arengustaadium
Populatsiooni kasv e 
populatsioonidünaamika
• Iive – arvukuse muutumine ajaühikus
• Kasvav populatsioon – iive on positiivne
• Kahanev populatsioon  iive on 
negatiivne
• Vanusepüramiid – näitab graafiliselt 
populatsiooni vanuselist koosseisu
• Kasvav 
populatsioon iive 
on positiivne
• Normaalne 
populatsioon 
arvukus on 
tasakaalus
• Kahanev 
populatsioon 
populatsiooni iive 
on negatiivne
Populatsiooni kasv e 
populatsioonidünaamika
• Stabiliseerunud populatsioon – 
populatsiooni arvukus on dünaamilises 
(muutuvas) tasakaalus, võivad esineda 
populatsioonilained
• Populatsioonilained - populatsiooni 
arvukuse suured kõikumised keskmise 
taseme ümber keskkonnategurite ja 
populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul
Populatsiooni kasv e 
populatsioonidünaamika

Populatsioonilained e populatsiooni arvukuse 
kõikumised võivad olla:
1. Perioodilised (sesoonsed, aastased)
2. Aperioodilised
3. Sujuvad
4. Järsud (hulgipaljunemine)
5. Korrapärased
6. Tsüklilised   
Tsüklilised 
arvukus
aastad
Hüpotees – populatsiooni tiheduse suurenemine mõjutab 
organismide sisesekretsiooni süsteeme
Kiskja  –  saakloom
arvukus
Hüpotees – lained on põhjustatud ajalisest nihkest 
aeg
kiskja/saaklooma populatsiooni tiheduse suurenemise vahel 
Populatsiooni kasvumudelid
Eksponentsiaalne  kasv
• Limiteerimatu kasv
• Matemaatiline mudel, mis eeldab, et 
populatsioonil ei ole vanuselist struktuuri ja 
ta ei interakteeru teiste populatsioonidega
• Mida  suuremaks  populatsioon saab, seda 
kiiremini ta kasvab
Populatsiooni kasvumudelid
Logistiline kasv
• Populatsiooni kasv ajas
• Kui populatsioon kasvab, hakkavad 
ressursid  populatsiooni kasvu limiteerima, 
kasvukiirus väheneb, sündimus ületab 
suremust järjest vähem, kuni lõpuks 
saavad nad võrdseks
Kandevõime
• Keskkonnamahutavus e kandevõime -  
populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab 
keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult 
uuenevad
• ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult 
• ainuke populatsioon, kes jätkuvalt 
eksponentsiaalselt kasvab, on inimpopulatsioon, 
ja ei ole teada, kuidas ja millal Maa kandevõime 
saavutatakse
Populatsioonide arvukuse 
regulatsioonimehhanismid

• Populatsiooni tihedusest sõltuvad 
tegurid:
•  liigisisene   konkurents  e võitlus ressursside pärast
• kisklus
•  parasitism
• haigused
Mõju:  stabiliseerida populatsioon tema 
kandevõime ümbruses
Tiheduse suurenedes arvukus langeb
Populatsioonide arvukuse 
regulatsioonimehhanismid

• Populatsiooni tihedusest sõltumatud e välised 
tegurid:
• temperatuuri järsud muutused
•  looduskatastroofid
• klimaatilised
Mõju: mõjutab populatsiooni suurust, aga ei aita kaasa 
populatsiooni stabiliseerimisele kandevõime ümber
Levik 

Areaal  e levila – geograafilised ( ruumilised
piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad

Liigid võivad olla:

kosmopoliitsed

tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed

endeemsed

katkelised

Relikt  – liik, mis on säilinud varasema levilaga 
võrreldes väiksemal alal 
Territoriaalstruktuur  e levik
näitab,  kuidas isendid on ruumis jaotunud
Juhuslik 
Rühma 
Ühtlane e 
jaotumus
jaotumus
regulaarne 
jaotumus
• Organismide leviku määravad ära ressursside 
jaotus ja liigisisesed suhted
Mõisted
• Adaptatsioon – organismide ehituse või talitluse 
kujunemine  selliseks , et see tagab paremini  isendi või 
liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise 
•  Kohanemine  – pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon 
•  Kohastumine  – pöördumatu,  evolutsiooniline  
adaptatsioon
Mõisted
• Ökotüüp = ökoloogiline rass
populatsiooni adapteerunud osa.
• Rühm kasvukoha (elupaiga) 
ökoloogiliste tingimustega  muust  
populatsioonist erinevalt 
kohastunud  isendeid, kel on 
pärilikke iseärasusi nii 
morfoloogilistes kui füsioloogilistes 
tunnustes 
Mõisted
• Ökoamplituud - teatud 
keskkonnatingimuse väärtuste 
vahemik, milles organism suudab 
elada
• Autökoloogiline amplituud  – 
hõlmab parameetri piirkonna, milles 
organismi elu on mõeldav
• Sünökoloogiline amplituud – 
parameetri piirkond, milles organism 
tegelikult elab
Letaalne  
Letaalne 
miinimum
Stress
Optimaalne
Stress maksimum
Juurdekasv
Niiskus
Männi autökoloogiline amplituud
Juurdekasv
Niiskus
Kuuse autökoloogiline amplituud
Juurdekasv
Niiskus
Kuuse ja männi sünökoloogilised amplituudid
Juurdekasv
Niiskus
Mõisted
• Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite 
olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht 
ökosüsteemis
• Fundamentaalne e. põhinišš – eluks vajalike tegurite 
olemasolu
• Realiseerunud e. tegelik nišš – reaalses keskkonnas 
kujunenud nišš
Mõisted
•  Spetsialistid  – kindlatele keskkonnatingimustele 
(kindlale toidule) kohastunud organismid
•  Generalistid  – laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu 
kasutavad) organismid

Document Outline

  • Slide 1
  • Populatsiooniökoloogia
  • Populatsioon
  • Populatsioon
  • Populatsioonid:
  • Populatsiooni iseloomustavad:
  • Populatsiooni arvukus
  • Populatsioon
  • Populatsioon
  • Populatsioon
  • Sündimus
  • Suremus
  • Eluiga
  • Ellujäämus
  • Elustrateegiad
  • r - strateegia
  • K - strateegia
  • Elustrateegiad
  • Sooline struktuur
  • Vanuseline struktuur
  • Populatsiooni kasv e populatsioonidünaamika
  • Slide 22
  • Populatsiooni kasv e populatsioonidünaamika
  • Populatsiooni kasv e populatsioonidünaamika
  • Tsüklilised
  • Kiskja – saakloom
  • Populatsiooni kasvumudelid Eksponentsiaalne kasv
  • Populatsiooni kasvumudelid Logistiline kasv
  • Kandevõime
  • Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid
  • Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid
  • Levik
  • Territoriaalstruktuur e levik
  • Slide 34
  • Mõisted
  • Mõisted
  • Mõisted
  • Slide 38
  • Männi autökoloogiline amplituud
  • Kuuse autökoloogiline amplituud
  • Kuuse ja männi sünökoloogilised amplituudid
  • Mõisted
  • Mõisted
Vasakule Paremale
Populatsiooniökoloogia 2017 #1 Populatsiooniökoloogia 2017 #2 Populatsiooniökoloogia 2017 #3 Populatsiooniökoloogia 2017 #4 Populatsiooniökoloogia 2017 #5 Populatsiooniökoloogia 2017 #6 Populatsiooniökoloogia 2017 #7 Populatsiooniökoloogia 2017 #8 Populatsiooniökoloogia 2017 #9 Populatsiooniökoloogia 2017 #10 Populatsiooniökoloogia 2017 #11 Populatsiooniökoloogia 2017 #12 Populatsiooniökoloogia 2017 #13 Populatsiooniökoloogia 2017 #14 Populatsiooniökoloogia 2017 #15 Populatsiooniökoloogia 2017 #16 Populatsiooniökoloogia 2017 #17 Populatsiooniökoloogia 2017 #18 Populatsiooniökoloogia 2017 #19 Populatsiooniökoloogia 2017 #20 Populatsiooniökoloogia 2017 #21 Populatsiooniökoloogia 2017 #22 Populatsiooniökoloogia 2017 #23 Populatsiooniökoloogia 2017 #24 Populatsiooniökoloogia 2017 #25 Populatsiooniökoloogia 2017 #26 Populatsiooniökoloogia 2017 #27 Populatsiooniökoloogia 2017 #28 Populatsiooniökoloogia 2017 #29 Populatsiooniökoloogia 2017 #30 Populatsiooniökoloogia 2017 #31 Populatsiooniökoloogia 2017 #32 Populatsiooniökoloogia 2017 #33 Populatsiooniökoloogia 2017 #34 Populatsiooniökoloogia 2017 #35 Populatsiooniökoloogia 2017 #36 Populatsiooniökoloogia 2017 #37 Populatsiooniökoloogia 2017 #38 Populatsiooniökoloogia 2017 #39 Populatsiooniökoloogia 2017 #40 Populatsiooniökoloogia 2017 #41 Populatsiooniökoloogia 2017 #42 Populatsiooniökoloogia 2017 #43
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Roosa123456 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

ökoloogia lühikonspekt
17
doc

ökoloogia lühikonspekt

a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology)­ organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)­ populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) ­ enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918

Ökoloogia
Ökoloogaia lühikonspekt
36
doc

Ökoloogaia lühikonspekt

ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V

Ökoloogia
Ökoloogia lühikonspekt
18
doc

Ökoloogia lühikonspekt

a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology)­ organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)­ populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) ­ enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918

Ökoloogia
Ökoloogia arvestus
14
pdf

Ökoloogia arvestus

- K keskkonna kandevõime - Vähe järglasi - Järglased suured - Hea konkurents - Stabiilne arvukus Koosluste mitmekesisus jaotub: liigiline, struktuurne (suuruseline, funktsionaalne, ajaline, ruumiline) ja geneetiline mitmekesisus. Mõiste Dominant - mingis koosluse organismirühmas ülekaalus oleb ja selle aineringes tähtsaim liik. Taimekoosluses leiame need biomassi ja katvuse järgi. Loomakoosluses leiame rühmade jaoks eraldi. IV loengu slaidid - Populatsiooniökoloogia Organisme looduses mõjutavad: - abiootiline (eluta) keskkond - biootiline (elus) keskkond Populatsioon: Rühm üht liiki isendeid, elavad koos samal ajal samas kohas; ristuvad vabalt; teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud. Geograafiline populatsioon – paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul (taiga) Ökoloogiline populatsioon – on seoses kindla ökosüsteemiga (mets)

Ökoloogia ja keskkond
Ökoloogia lühikonspekt
7
doc

Ökoloogia lühikonspekt

Brutoproduktsioon ­ ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ­ ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas · Geograafiline populatsioon ­ paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul (taiga) · Ökoloogiline populatsioon ­ on seoses kindla ökosüsteemiga (mets) · Elementaarpopulatsioon ­ liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (metsalagendik) Populatsiooni tihedus on populatsiooni isendite arv teatud maa-alal

Ökoloogia
Inseneriökoloogia vastused
2
doc

Inseneriökoloogia vastused

Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Taliuinak:kergem püsisoojaste Biosfä?

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Ökoloogia eksam 2017
34
docx

Ökoloogia eksam 2017

1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid

Ökoloogia
Ökoloogia loengu materjal
6
docx

Ökoloogia loengu materjal

Amensialism ­ üks liik surub teise maha aga kasu ise ei saa Protokooperatsiooni ­ mõlemale kasulik aga mitte vajalik Mutualism ­ mõlemale kasulik ja vajalik Organisme looduses mõjutavad: Abiootiline ehk eluta keskkond Biootiline ehk elus keskkond Teised organismid ja esmajärjekorras nende enda liigikaaslased Populatsioon ­ rühm üht liiki isendeid, elavad koos samal ajal samas kohas, ristuvad vabalt ja teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud Geograafiline populatsioon ­ loodusgeograafiliselt ühtlases kohas, koosluse poolest mitmekesisel maastikul Ökoloogiline populatsioon ­ seoses kindla ökosüsteemiga Lokaalpopulatsioon ­ liigi väikseim elementaarrühm Populatsiooni tihedust saab mõõta kõikide isendite loendusega, väljapüügi või proovialade tegemisega. Suhteline tihedus näitab indeksit vahe või muutuse kohta. Populatsiooni arvukuse valem: R- strateegia(reproduction) ­ palju järglasi, väikesed järglased ja väikese

Ökoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun