Geograafia küsimused vastustega (1)

1.Iseloomusta vee hulka ja jaotumist Maal. Maailma meri katab 71% maakerast. Vesi on erinevates sfäärides: atmosfääris veerauruna, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ja ka organismide koostises on samuti palju vett.
2.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid(sademeid, auramist, transpiratsioonist, infltratsiooni, põhjavett) Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. Seda mõjutab sademete hulk, lume paksus ja sulamise kiirus kevadel ning liustiku vee sulamine . Põhjavee väljavool jõkke, järve või merre on üks lüli. Seda mõjutab sademete hulk ning infiltratsioon .
3.Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele
Inimsene tarbib põhjavett, mis vähendab väljavoolu veekogudesse . Inimese tegevusesr tingitud kliima soojenemine, muudab sademete hulka eri piirkondades, aurumist, transpiratsiooni ning suurendab inflitratsiooni.
4.Selgita sademete ja auramise vahekorda eri kliimavöötmetes. Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Mida kaugemale mandrite sisealale niiske mereline õhk liigub, seda ulatuslikumal ajal kujuneb rohkete sademetega mereline kliima. Mägede juures sajab palju kuna mäed talistavad õhumasside liikumist merelt maismaale. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt.
5.Selgita maailmamere osa kliima kujunemises. Tänu maailmamerele tekivad maismaale sademed.
6.Selgita temperatuuri, auramise ja soolsuse seoseid maailmamere eri osades. Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust. Pinnakiht u paari meetri sügavune on soojem kui sügavamal kihtidel. Tervikuna on maailmameri jahe. Kõige soojem, tervmiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjapoolkera on soojem kui lõunapoolkera nt sellepärast et Antarktika manner on u 15 kraadi külmem kui Arktika . Soolsus - keskmine soolsus on 35 promilli , Lähistroopilistel alade kõrgeim soolsus on tänu kõrgele aurumisele, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustike sulavate mõjul.
7.Too näiteid soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest maailmameres. Soojad pinnahoovused kannavad päikese soojust troopikast väga
kaugele, nii viib troopiline Golfi hoovus sooja vett Põhja-Atlandi hoovusesse, mis hoiab Norra arktilise ranniku jäävabana ka talvel. Kui kliimamuutuse tagajärjel rikutakse ookeanihoovuste
suunda, võivad Londoni talved muutuda sama külmaks ja jäiseks kui Kanadas Labradori poolsaarel. Golfi hoovuse tõttu on Labradoriga samal laiuskraadidel olevate Briti saarte kliima palju soojem. Hoovuse suuna järsk muutus võib maakera ilmastikku oluliselt mõjutada. Neil aastail, kui El Nino nime kandev soe hoovus tõrjub Peruu ja Ecuadori ranniku lähedalt külma hoovuse kõrvale,
väheneb kalapüük ja lähedal asuvas kõrbes hakkab sadama.
8.Selgita kliima mõju jõgede veetaseme kõikumisele. Väga palju jõgede veetasemest sõltub sademetest ja lume- mägedes liustike sulamisest. Jõgede veetase on suur Eestis kevadel, kui lumi ja jää sulab. Väikesm on suvel, kuna on soe ja sajab suhteliselt vähe, sügisile on palju sademeid ning vett jõgedes on rohkem.
9.Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes
Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november,teistel kuudel on see väiksem aga mitte palju. Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest.
Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis. Ülejäänud aastaringi väga väike äravool. Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab.
Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist-oktoobrini. Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest.
Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest.
Parasvööde- Rein . Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast , ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi . Ülejäänud aasta väike. Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest.
10.Too näiteid teguritest, mis kujundavad rannikuid. Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus, lainetus.
Kujundavad lained, inimesed, tormid, lained, mis on tekkinud vulkaanide või maavärinate tegevuse käigus.
11.Selgita lainete tegevust rannikutel ja iseloomusta rannikuprotsesse järsk- ja laugrannikul . Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setteid, mispärast tekivad rannajärsakud ning võib tekkida pankrannik. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Tormilainetus suudab kaasa haarata jämedamat kruusast ja savist settematerjale ja paisata seda rannajoonest kõrgemale, sinna kujunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid ehk rannavallid . Lainetus võib haarata ka peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kujuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kohtades kus rannajoon muudab järsult suunda võivad tekkida maasääred.
11.Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, trantsportiva ja kuhjuva tegevuse vahel. Mida suurem on jõe lang, seda suurem on voolukiirus jões. Mida suurem on voolukiirus seda suurema energiaga jõuab vesi rannajoone lähedale ja tekib kuluv tegevus. Lained kannavad ka ära setteid tänu millele tekib kuhjuv tegevus ja tekivad kuhjerannad.
12.Iseloomusta erinevate jõeorgude (sälk-, lammorg ) kujunemist. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud setted tasapisi põhja vajuvad. Sälkorg tekib juhul kui kiirevooluline jõgi uuristab peamiselt voolusängi põhja. Kiiresti voolav vesi suudab isegi edasi kanda suuri kive.
13.Selgita soodi ja delta teket. Sood tekib kui looked muutuvad kulutuse tagajärjel suuremaks , ühtlasi liiguvad põrkeveerud üksteisele lähemale ja suurvee ajal võib jõgu ühest looke tipust teise läbi murda, vana looge eraldub sängist ja moodustub soot. Delta tekib kui suudme lähedal setteid kandvad jõed muutuvad aeglaseks, mis põhjustab peenema settematerjali väljasettimise. Kui setteid on palju, võivad need sängi ummistada ja jõgi on sunnitud hargnema, et endale uusi vooluteid leida. Aja jooksul võib kujuneda ulatuslik jõesetetest koosnev tasandik. Sellist jõesetetest koosnevat tasandikku jõe suudmes , mis suurvee ajal üleujutatakse, nimetatakse deltaks.
14.Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist. Põhjavesi tekib infiltratsiooni tagajärjel ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda protsessi on ka mõjutanud inimtegevus. Mida suurem on pooride maht seda rohkem vett sinna mahub . Kivimite veejuhtivus iseloomustab põhjavee liikumist. Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel Aeratsiooni- ja küllastusvööndit. Aeratsioonivööndis täidab lõhesid ja poore õhk ning vesi võib seal olla ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid täitunud veega ja on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavesi võib olla maapinnast erineval sügavusel. Kiirus oleneb maa sees veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest.
15.Too näiteid eri tegurite mõjust sademetevee imbumisele põhjavette. Saju kestus- kui sajab lõpuks liiga palju siis väheneb imbumine, kuna maapind on küllastunud. Saju intensiivsus- väheneb, kuna vesi imbub tasapisi. Kivimite poorsus - mida poorsemad kivimid seda rohkem imbub. Taimkatte esinemine- mida rohkem taimi seda vähem vett läni pääseb. Nõlva kalle- kui suur kalle siis voolab palju vett ära. Pinnase niiskus- kui on niiske siis vee imbumine suurem, kui külmunud siis väiksem.
16.Selgita põhjavee taseme muutumise põhjusi. On põhjavee vähenemine ja suurenemine. Suureneb põhjavee tase kui toimub sademetevee infiltratsioon, mõjutab ka soode esinemine ja karstilehtrid ja karstlus. Põhjavesi väheneb auramise, inimtegevuse käigus, taimed võtavad palju vett, allikate äravool.
17.Põhjenda põhjavee kaitse vajalikkust oma kodukohas. Kui vesi imbub maapinda võtab ta kaasa palju reoaineid. Maa sees puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest. Mida kiiremini vesi kivimites saab liikuda seda suurem on põhjavee reostus. Näiteks Pandivere kõrgustikul põhjavesi suure nitraatide sisaldusega, sest põldudelt satub lämmastikühendeid koos vihma- ja lumesulaveega kergesti põhjavette. Vältida tuleks reostust puurkaevude juures.
18.Too näiteid vee kaitse vajalikkusest . Inimestel on vaja kvaliteetset joogivett.
19.Selgite reoveepuhasti tööpõhimõtet. Mehhaanilse puhastamise käigus eraldatakse ujuv praht, naftasaadused ja muud prahti, kerkivad puhasti pinnale või settivad põhja. Bioloogilise puhastamise käigus lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Täielikult saab eemaldada P ja N ühendid, et vähendada veekogudde reostamist biogeenidega. Protsessi käigus toimub orgaanilise aine oksüdeerumine vees lahustunud hapniku abil. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale.