ülestõusud meeldinud, et neid ei Ehitati juurde Panteon ja koheldud võrdselt ning triumfikaari ja obeliske. seega puhkesid Palatinuse künkale rahutused, millega kerkisid keisrite paleed. soovisid liitlased seda, et Tekkis üks konsulitest ja pooled kanalisatsioonisüsteem ja senaatoritest valitakse termidest kujunesid nende hulgast. puhkeasutused. Hakati Roomlased soodustasid rajama korruselamuid. linnade arengut ja teket Keiser määras ametisse ning linnade eesmärgid provintside asevalitsejad. olid olla majandus-, kultuuri ja poliitilised keskused.
Algasid kodusõjad sõdurite hulgas populaarse väepealike vahel. Peagi tõusid võimsamate riigimeeste ja väepealikena esile Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49. aastal eKr Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas, Pompeius sa lüüa, põgenes kuid tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Kuid suur osa Rooma aristokraatiast polnud ainuvalitsejaga rahul. 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus. Antonius abiellus Egiptuse valitsejanna Kleopatraga. Kuid varsti puhkes ka Antoniuse ja Octavianuse vahel kodusõda. Antoniuse laevastik sai lüüa ja Antonius põgenes Egiptusesse, kus nii tema kui ka Kleopatra ennast tapsid. Seejärel vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. Seda sõndmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks.
Suur osa töölistest värvati siiski nende seast, kes olid võlgade tõttu orjusesse sattunud. 2. sajandil e.kr. muutus Rooma suurte vallutuste tagajärjel kogu Vahemere piirkonnas tunduvalt talupoegade olukord. Kesk ja Lõuna Itaalias sattus väiketalupoegade majapidamine kriisi. Põhjusteks võivad olla sõjaväeteenistus, mis viis talupojad nende maadelt ära ja hoidis neid kaua aega väljaspool Itaaliat. Sõduridki pärinesid peamiselt talupoegade seast. Teiseks põhjuseks oli senaatoritest, ratsanikest ja kohalikest aristokraatidest suurmaavaldaja konkurents. Tegeleti peamiselt oliivi ja viinamarjakasvatusega ning kasutati orjatööd. Oliivi ja viinamarjakasvatusega suutsid tegeleda aga ainult rikkad maavaldajad. Väiketalupoeg ei suutnud toota isegi teravilja, mis oleks konkureerinud suurmaavaldustes konkureerinud viljaga. Nende allakäiku põhjustas ka riigimaade hõivamine suurmaavaldajate poolt. Talupoegade massilisel väljarändel olid Rooma vabariigile rasked tagajärjed
2.Rooma linna Tekkimine: Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus.753 ekr, aga seda ei saa mingil juhul võtta tõena, sest hilisemad Rooma ajaloolased dateerisid selle, see on ka roomlaste ajaarvamise algus. Roomat olevat valitsenud(753-509eKr) 7 kuningat ning peale viimase kukutamist rajati vabariik, sellel ajal kujunes välja varase Rooma ühiskonna põhijooned. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Senat- riiginõukogu, koosnes senaatoritest(300) eluaegne ametikoht, sise ja välispoliitika, sõjandus, vabadus, tegi kõige tähtsamaid otsusi. Rahvakoosolek- võim on väike, valiti riigiametnikke, toimus vastu võetud ostuste heakskiitmine Populus Romanus- Rooma rahvas, kodanikud Kliendi-patrooni suhe- Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokkulepitud koormisi
kodanikuõigusi. Vabariiklik kord kaotas suurel määral oma mõtte. Mariuse sõjaväereform - Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks. Kodusõjad: Algul võitlesid omavahel Marius ja Sulla. Edaspidiste rahutuste vältimiseks anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus. Kerkis esile kolm võimsat riigimeest - Crassus, Pompeius ja Caesar. Moodustati triumviraad.Caesarist sai Rooma riigi ainuvalitseja. Nobiliteedid polnud rahul senati võimu langusega ja senaatoritest vandenõulased tapsid Caesari istungi ajal. Uute kodusõdade ajal tõusid esile 2 Caesari pooldajat - Antonius ja Octavianus. Antoniust toetas hellenistliku riigi valitsejanna Kleopatra. Octavianus hõivas 30 eKr Egiptuse , liitis selle Roomaga ja ühendas Vahemeremaad oma võimu alla. Rooma vabariigi lõpp.
Tappis ennast koos toetaja ja Kleopatraga (tema armastatu). 6. Asehaldur valitses provintsi, kelleks oli endine magistraat 7. Augustus Octavianus võttis endale aunime AUGUSTUS ,,auväärne". Valitses 30 eKr 14 pKr, oli Rooma riigile igati soodne. Hoidis häid suhteid lihtrahvaga ja nobliteetidega. Oli senati liige, võttis endale aunimetuse princeps. 8. Caesar hävitas Pompeiuse väed, sai Rooma riigi ainuvalitsejaks, lasi nimetada ennast diktaatoriks, tapeti 44. eKr senaatoritest vandenõulaste poolt senati istungi ajal. 9. Colosseum - Rooma suurim amfiteater 10. Constantinus Suur jätkas Diovletianuse ümberkorraldusi. Valitses aastatel 306-337. Kuulutas välja usuvabaduse, mis tähendas kristluse legaliseerimist. 11. Diktaator (vabariigi ajal) valiti ametisse riigi tõsise ohu korral kuueks kuuks 12. Diocletianus - 284 .a võimule tulnud keiser, suutis riigis taas kindla korra jalule seada. Tegi palju ümberkorraldusi. (hiline keisririik) 13
Sellest hoolimata säilitas rooma oma traditsioone. Rooma seisuslikus ühiskonnas oli kõige kõrgemal pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud, neil oli koht kõrgetes riigiametites. Senaatori tundis ära toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Senaatoritele järgnes ratsanikeseius, mis koosnes samuti inimestest, kes olid teatava rikkuse saavutanud. Ratsanikud tegelesid kaubandusega ning nende seast määrati tihti kohtunikke. Senaatoritest ja ratsanikest allpool paiknesid käsitöölised, vabad talupojad, rentnikud ja proletaarid. Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade seas võis olla nii kõrgeltharituid kui ka kirjaoskamatuid barbareid, nende seas paljudest erirahvastest isikuid. Orje kasutati põllumajanduses, majateenijatena, oskustöölistena, arstitena jne. Orje koheldi justkui kõnelevate tööriistadena, st et peremees võis orjaga teha mida iganes, kaasaarvatud surmata
(+)Ateenas ei kuulunud kodanike hulka naised, orjad ega võõramaalased. (-) Nad pidid riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes.(-) Vana- Roomas asus ühiskonna kõige kõrgemal astmel pärilik senatiaristokraatia.(-) Vahepeal oli Vana-Rooma nii vabariik kui ka keisririik.(+) Senaatoritele järgneva ratsanikuseisuse moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. (-) Senaatoritest ja ratsnikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud.(-) . Tagamaks proletaaride kuulekust, hakati neile ära elamiseks juba vabariigi lõpuperioodil riigi kulul tasuta vilja jagama. Keisririigi ajal sai rooma proletaaride viljaga varustamisest riigivõimu üks olulisemaid ülesandeid. (+)Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes võisid
Preetorid tegelesid õigusmõistmisega, kes võisid vajadusel konsulit asendada. Tsensorid valiti ametisse viieks aastaks. Nad korraldasid tsensust ehk kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja ja kandsid hoolt kodanike elukommete eest. Välisohu korral määrati ametisse diktaator, kes valitses ainult piiritletud aja. Rahvatribuuni valiti plebeid ning neil oli õigus panna veto riigiotsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Senat oli valitsev riiginõukogu ning koosnes senaatoritest, kes oli ametis eluaegselt. Senati kätte oli koondunud kõik tähtsamad riigivalitsemisalad: välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad. Senat pidi seaduseelnõud eelnevalt heaks kiitma ning mängis riigi juhtimisel suurt osa. Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada juhtiva magistraadi esitatud ettepanekute üle, kuid sellel puudus suurem võim ning ise seadusi algatada ei lubatud. Seega oli rooma riigikord oma põhijoontes aristokraatlik
2.Kes olid ja millega on läinud ajalukku: Crassus oli väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu. Aastal 60 eKr moodustas ta esimese triumviraadi koos Caesari ja Pompeiusega. Ta oli üks oma aja rikkamaid mehi. Pompeius oli Rooma riigi poliitik ja väejuht, kes on tuntud Gaius Julius Caesari vastasena. Caesar oli väejuht ja Rooma keiser, kes nimetas end diktaatoriks. 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Antonius oli Vana-Rooma poliitik ja väejuht. Caesar ioluline poolehoidja Octavianus Augustus oli Caesari kasupoeg, kes 30. aastal eKr vallutas Egiptuse. Rooma valitseja, kelle ajal oli Rooma riigi hiilgeaeg. Constantinus oli Rooma valitseja, kes võttis vastu 2 tähtsat muudatust: ristiusu muutmine riigi usuks ja Constantinoopoli seadmine Rooma riigi pealinnaks. Romulus Augustulus oli viimane Rooma keiser, kes kukutati germaani väepealiku
astmel senatiaristrokraatia, mis oli muide pärilik. Vabariigi ajal tulid senaatorid nobiliteedi hulgast, kuid keisririigi ajal üha rohkem ka provintsidest. Senaatori võis juba kaugelt ära tunda, kuna kandis valget toogat, ehk valget rüüd, millel oli purpurpunane triip. Järgmine seisus mis Roomas aset leidis oli ratsanikuseisus. Algselt kuulusid nende hulka inimesed, kes suutsid endale hankida ratsahobuse, kuid hiljem pidi ratsahobusele kaasnema ka teatav jõukus. Senaatoritest ja ratsanikest madalamal seisid käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud. Kõige madalamal olid proletaarid. Õnneks meil tänapäeval ei käi asi seisustega vaid kõik inimesed on loodud võrdsetena ning võrdsete võimalustega. Minu arvates on seisuslik ühiskond vale ning inimesi ei tohiks erinevalt kohelda. Rooma perekonnad Perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle:
Ratsanikud tegelesid meelsasti kauplemise, rahanduse ja kohtunikuameti pidamisega. Seisuse nimetus tuli algsest kohustusest teenida sõja korral ratsaväes, kuna neil oli piisavalt jõukust hobuse ja varustuse muretsemiseks. See sõjaline eritähendus kadus varakult, siis kuulusid sinna kõik teatud jõukuse saavutanud Rooma kodanikud, paljud neist olid suurmaavaldajad. Ratsanikud ja senatiaristokraatia moodustasid Rooma ülemkihi. Senaatoritest ja ratsanikest madalamal seisis lihtrahvas: käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud. Kõige madalamal olid proletaarid ehk varatud linna elanikud. Käsitöölised valmistasid käsitöötooteid, talupojad harisid oma maad või töötasid kellegi põllul, rentnikud harisid laenatud maad. Proletaarid elasid linnas, neile jagati tasuta vilja , selleks et tagada nende kuulekus. Kõik nad olid Rooma kodanikud. Orjade osa rooma majanduses oli suur. Enamasti töötasid just orjad suurmaaomanike
Paulus aitas tõhusalt kaasa kristluse levikule Rooma riigi idaossa. 12. Kirjelda Senati osa Roomas kuningriigi, vabariigi ja keisririigi ajal Kuningriik – Vanemate nõukogusse (senatisse) kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitside aristokraatia Vabariik - Senat (liikmeid 300–600): Rooma riiki valitsev riiginõukogu, mis koosnes senaatoritest (ld k senex – vanamees, rauk). Senaatoriteks olid endised ja ametis olevad magistraadid, kes kujundasid riigi sise- ja välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule seaduseelnõusid. Keisririik - Vormiliselt oli kõrgeim võim senatil, kuid reaalsuses kontrollis valitses keiser. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon.
Pärast seda kui Crassus oli Aasias sõjakäigul langenud, puhkes Pompeiuse ning Caesari vahel kodusõda. Caesar hõivas oma vägedega Rooma ja purustas seejärel Kreekas toimunud otsustavas lahingus Pompeiuse väe. Põgenemist üritanud Pompeiuse tapsid tema senised toetajad. Nii sai Caesarist Rooma riigi ainuvalitseja. Et oma võimu seadustada, laskis ta end nimetada diktaatoriks. Kuid suur osa Rooma nobiliteedist polnud rahul senati võimu langusega ja 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Taaspuhkenud kodusõdades tõusid nüüd esile kaks senist Caesari pooldajat Antonius ja Octavianus. Pärast esialgset ühist võitlust oma poliitiliste vaenlastega läksid nad tülli ja pöördusid teineteise vastu. Antoniust toetas seejuures hellenistliku Egiptuse riigi valitsejanna Kleopatra. Aastal 31 eKr sai Antoniuse laevastik Kreeka ranniku läheduses suures merelahingus Octavianuselt lüüa
Õigusandlik valitsus on jagatud föderaalseks ja osariigiliseks. Parlament jaguneb kaheks: ülemkoda ja alamkoda. Parlamendis on 222 liiget. Uus parlament valitakse iga viie assta tagant. Peaministri esindus asub parlamendist eraldi kohas: Perdana Putra komplekisi . Osariigi valitsusi juhivad Ülem ministrid , kes valitakse osariigis elava rahva poolt. Malaisias on 70 senaatorit, kelle tööaeg on tavaliselt 3 aastat. Senaatoritest 40 on valitud valitseja ehk kuninga poolt. Malsisia on üks ASEANI asutaja maadest ja osaleb paljude teiste organisiatsioonide juhtimises , näiteks Valitsevate Rahvaste Organisiatsioon .Malaisia on ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige .Malaisia on diplomaatiliselt seotud paljude riigidega , kuid ei tunnusta Iisraeli Valitsust . Tema Majesteedi Yang di-Pertuan Agong i Vapp, Mis on ka ühtlasi Malaisi vapp Malaisia Lipp
Senatile kuulus seadusandlik võim. See koosnes sugukondade vanematest, peamiselt patriitsidest ja endistest magistraatidest. Senaatorid olid suurmaaomanikud, kelle amet oli eluaegne. Senat kinnitas seaduseelnõusid ja juhtis sisuliselt riiki. Ka provintside asevalitsejad ja leegionite ülemad pärinesid senaatorite seast. Senaatori tundis ära valget rüüd ehtiva punase triibu järgi. Ratsanikud olid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ka ratsanike seas oli suurmaaomanikke. Senaatoritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud, keda oli väga palju. Kõige vaesema kihi moodustasid proletaarid. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes said oma patroonidelt abi nii materjaalselt kui ka kohtuasjades. Kodanikkond jagunes sugukondadeks ja perekondadeks. Kõige tähtsam pereliige oli pereisa.
selle tagajärjel kaotas Kartaago kogu laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. Rooma päästis valla ka Kolmanda Puunia sõja. Siis 146 eKr Kartaago vallutati ja hävitati. 133-30 eKr oli aga kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk. Algul kerkisid esile kolm võimsat riigimeest ja väepealikut- Crassus, Pompeius ja Caesar. Lõpuks sai Caesarist Rooma riigi ainuvalitseja. Kuid 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Taaspuhkenud kodusõdades tõusid esile kaks senist Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus. Pärast Antoniuse enesetappu hõivas Octavianus 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik Vahemeremaad oma võimu alla. seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Rooma eluolu Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi perekonnaliikmete üle. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused
Tekkisid kodusõjad võimukate väejuhtide vahel. Rooma rahvas polnud rahul senati tööga. Tõusis väepealike võim. Esile tõusid Pompeius (vallutused Väike-Aasias ja Süürias) ja Caesar (vallutused Gallias). Nad sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49 eKr puhkes nende vahel kodusõda. Otsustav lahing peeti Kreekas, Pompeius kaotas, põgenes, kuid tapeti. Caesarist sai Rooma ainuvalitseja. 44 eKr ta tapeti senaatoritest vandenõulaste poolt. Jällegi tõusis võimule 2 meest Antonius ja Octavianus (lõpp anus tähendas poega, Octavianus oli Caesari lapsendatud poeg). Nad jagasid omavahel Rooma riigi. Antonius valitses idapoolsete alade üle (ja abiellus Kleopatraga). Octavianus valitses läänepoolsetel aladel. Nende vahel puhkes kodusõda. Antonius kaotas, põgenes Egiptusesse ning tema ja Kleopatra võtsid endalt elu.
60.–50. aastatel eKr tõusid esile Gnaeus Pompeius ja Gaius Julius Caesar. Mõnda aega olid nad liitlased, kuid 49. aastal eKr puhkes nende vahel kodusõda, kus Caesar peale jäi ja koondas seejärel enda kätte kogu võimu; 44. aastal eKr lasi ta end eluaegseks diktaatoriks kuulutada. Kuigi Caesar valitses leebelt ja püüdis nii lihtrahvast kui ka nobiliteeti uue võimuga lepitada, polnud suur osa aristokraatiast ainuvalitsusega rahul. Juba samal aastal tapsid ta senaatoritest vandenõulased. Taas puhkenud võitlustes said vabariiklased lüüa Caesari lähimalt poolehoidjalt Marcus Antoniuselt ning Caesari testamendiga pärijaks määratud õetütre pojalt ja ühtlasi kasupojalt Gaius Julius Caesar Octavianuselt. Nad jagasid omavahel riigi valitsemise nii, et selle lääneosa jäi Octavianuse ja idaosa Antoniuse võimu alla. Ent peagi algas nendegi vahel kodusõda. Octavianus purustas 31. aastal eKr Antoniuse ja tema liitlase Egiptuse kuninganna Kleopatra
Konsul(2)-magistraat, kellele kuulus kõrgeim võim riigis. Preetor(8)-magistraat, kes vastutas peamiselt õigusemõistmise eest. Tsensor-Valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostm Kvestor-Vana-Rooma rahandusametnik Magistraadid-igal aastal valitavad riigiametnikud Rahvatribuun-(10)- pidi kaitsma lihtrahva huve. Senat (300) -valitsev riiginõukogu, koosnes senaatoritest,kogenud riigimehed. Senat kujundas nii riigi sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Tooga- pikk, üle õla ja ümber keha ürp. Latifundium- ulatuslik, orjatööl põhinev suurmaavaldus. Akvedukt- pikk veetrass,veejuha linna varustamiseks veega. Amfiteater- ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks (enamasti gladiaatorite verised võitlused) Hipodroom- kaarikute võiduajamiseks rajatud staadion. KESKAEG (5.-15 saj.) Frangid-germaani hõimurühm
selle tagajärjel kaotas Kartaago kogu laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. Rooma päästis valla ka Kolmanda Puunia sõja. Siis 146 eKr Kartaago vallutati ja hävitati. 133-30 eKr oli aga kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk. Algul kerkisid esile kolm võimsat riigimeest ja väepealikut- Crassus, Pompeius ja Caesar. Lõpuks sai Caesarist Rooma riigi ainuvalitseja. Kuid 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Taaspuhkenud kodusõdades tõusid esile kaks senist Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus. Pärast Antoniuse enesetappu hõivas Octavianus 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik Vahemeremaad oma võimu alla. seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Rooma eluolu Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi perekonnaliikmete üle. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused
Makedoonia ja Kreeka. VII. Kodusõjad, aastad 133-30. Riigijuhtideks tõusid Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid omavahel liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49. aastal eKr puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Aasta hiljem toimus Kreekas otsustav lahing, kus Pompeius sai lüüa, põgenes ja hiljem tapeti. Caesar sai rooma riigi ainuvalitsejaks. Aristokraadid polnud ainuvalitsejaga rahul ja 44. aastal tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari. Võimule said Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi omavahel Octavianus valitses riigi läänepoolsete ja Antonius idapoolsete alade üle. Peagi puhkes nende vahel kodusõda, Octavianus võitis, Antonius põgenes Egiptusesse ja tappis seal end koos Kleopatraga. Aastal 30. eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. VIII
Rooma linna teke Rooma linna teket aastal 753 eKr hakkasid roomlased oma ajaarvamise alguseks pidama. Ehituskunsti areng (akveduktid, kuplid, termid, teed, kanalisatsioon jne) - Postiliiklus ja verstapostid Hipodroomid ja gladiaatorite võitlused Usund: Vana-Rooma jumalad ja nende austamine. Kodune usund (laarid, penaalid). Isikud: Caesar - ta tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks, pärast Pompeiuse surma. Vabariigi lõpu ajal. Inimesed polnud ainuvalitsejaga rahul ja aastal 44 eKr tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari. Augustus Octavianus (30 ekr 14 pKr) Ta jagas riigi Antoniusega ära. Ta valitses Rooma riigi läänepoolsemate osade üle. Peagi puhkes nende vahel kodusõda. Antoniuse laevastik sai Octavianuse käest Kreeka rannikuvetes lüüa. Octavianus vallutas 30. aastal eKr Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. Temaga algas varane keisriaeg.
väejuhti rohkem kui senatit, väejuhil oli võimalik armeega minna senati vastu. Väejuhid olid väga mõjukad. Rooma vallutas palju. Roomlased alistasid kogu itaalia. Alistasid kreeka.vahemeremaad romma käes. 6) Keisrivõimu kehtestamine ja selle korraldus. Augustus. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma võrdlus. Pompeius ja Cesar olid liitlased, kuid hiljem tekkis nende vahel kodusõda. Caesar võitis kuulutas end diktaatoriks. Caesar tapeti senaatoritest vandenõulaste poolt samal aastal. Vabariiklased said lüüa Antoniuselt ja Octavianuselt. Lääs jäi octavianusele ida jäi antoniusele. Octavius võitis antoniust ning koondas kogu riigi oma võimu alla. Rooma vabariigi lõpp. Keisririigi algus. Octavianus sai nime Augustus.Valiti magistraate ja senat-valiseja nõuandev organ. Võim kuulus siiski ühele isikule keisrile.Caesari nimest tuleneb keiser.
surmaetendust(2). Erinevate allikate väitel peeti esimene gladiaatorivõitlus 264. aastal e. Kr Roomas, ning oli korraldatud kahe venna poolt nende hiljuti surnud isa mälestuseks (5). Gladiaatorivõitlused kogusid kiiresti populaarsust üle kogu impeeriumi, erandiks võib tuua ainult juudamaa, kus religioon ei lubanud taolisi vaatemänge, ning omandasid Vana-Rooma ühiskonnas olulise meelelahutusliku rolli. Võitlusi käisid vaatamas iga ühiskonnakihi esindajad, alustades keisritest ja senaatoritest ning lõpetades orjadega. Niisiis on gladiaatorlus välja kasvanud matusetseremoonia juurde käinud vereohverdamise rituaalist ning etendusi peeti surnute austamiseks. Ajapikku kasvas neist aga välja poliitiline 2 manipulatsioonivahend. Etendused muutusid rahvas huvi tekitamise eesmärgil aina sensatsioonilisemaks ja verisemaks. Gladiaatorivõitlused olid Rooma impeeriumile ka omamoodi jõudemonstratsiooniks.
III Puunia sõda- 149-146 eKr. Rooma sõjavägi maabus Aafrikasse ja piiras Kartaago sisse. Kolm aastat kaitsesid Kartaagolased oma linna. Põlema süüdatud Kartaago kaitsjad võitlesid terve nädal. Linn põles 17 päeva. Kartaagos jäi ellu 50000 inimest, kes müüdi orjadeks. Pärast linna põletamist künti selle asupaik maatasa ja külvati üle soolaga. Hannibal- Kartaago väepealik, osales Rooma vastu II Puunia sõjas Caesar- Rooma riigi ainuvalitseja, kelle tapsid 44 eKr senaatoritest vandenõulased (Augustuse onu) Augustus- Rooma riigi valitseja peale Caesarit (30 eKr- 14 eKr)
· senaatoriseisusele järgnes ratsanikuseisus o koosnes rikastest ja mõjukatest inimestest o algselt kuulusid sinna ka inimesed, kes olid piisavalt jõukad, et suutsid endale ratsahobuse soetada. o ka nende sead oli suurmaaomanike o tegelesid meeleldi ka kaubandusega o neist pärinesid impeeriumi rahaasju korraldavad riigiametnikud o tihtipeale määrati neid ka kohtunikeks · senaatoritest ja ratsanikest moodustus ühiskonnaülemkiht · neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud · linna kasvades suurenes kindla ja püsiva elatiseta proletaaride hulk · aja jooksul kuulus neile rahvakoosoleku enamus. · hakati juba vabariigi aja lõpul tasuta vilja jagama. Keisririiga ajal kujunes sellest üks olulisemaid ülesandeid. Orjad ja vabakslastud · Rooma ühiskond oli orjanduslik
Ühel patroonil kujunes välja terve klientide võrgustik. Poliitiline korraldus vabariigi ajal Roo ma vabariik ehk res publica ladina k. ühiskondlik asi. Olid ole mas mitmed riigiv õi mu organid. 1) Rahvakoosole kkoosnes roo ma kodanikest. Rahvakoosoleku funtsioon ei andnud v älja seadusi, kuid sai neid kinnitada v õi tagasi lükata. 2) Senat tegelik otsustaja vabariigi perioodil, algatas seadusi ja mingil m ääral ka täitis neid. Senat koosnes senaatoritest, kelle positsioon oli eluaegne 3) Magistraadid olid riigiam etnikud , neil oli puhtalt täitesaatevõi m , igal valdkonnal olio ma magistraat. Magistraadid valiti kollegiaalsuse p õhi mõttel, se e tähendab et korraga oli am etis kaks magistraati. Kaks k õrge mat magistraati olid konsulid sisuliselt pea ministrid aga ka kõrge mad sõjaväejuhid. Milliseid funktsioone täitsid : Preetorid Tsensorid Kvestorid Rahvatribuunid
esimene seadustekogu, reguleerisid plebeide ja patriitside vahelisi suhteid plebeide kasuks. Sugukonnad jagunesid perekondadeks, kus pereisal oli piiramatu võim omad kodakondsete üle. Rooma oli vabariigi algul linnriik, kuid II sajandi teisel poolel oli kujunenud Roomast impeerium. Poliitiline korraldus: oli mitmeid riigivõimu organeid: rahvakoosolek-koosnes Rooma kodanikest, ei saanud ise ettepanekuid teha, hääletasid ainult magistraadi otsuse üle. Senat-koosnes senaatoritest, kelle positsioon oli eluaegne, tegelik otsustaja vabariigi ajal, algatas seadusi ja viis neid mingil määral täide. Magistraadid-valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks, olid kollegiaalsed st võimul oli korraga 2 magistraati, et poleks võimu kuritarvitamist. Olid rikkad kodanikud, täidesaatev funktsioon. Kaks kõrgemat magistraati olid konsulid. Puunia sõjad- kolm sõda Kartaago ja Rooma linnriigi vahel ülemvõimu pärast Vahemeres
juhtimiseks. 49.a eKr puhkes nende vahel kodusõda. Caesar tungis oma vägedega Galliast Itaaliasse ja Pompeius suundus Rooma riigi idapoolsetele aladele ustavaid vägesid koguma. Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas, kus Pompeius sai lüüa, põgenes ehk tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks.Suur osa Rooma aristokraatiast polnud sellega rahul ja 44.a eKr tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi oma vahel: Octavianus valitses Rooma riigi läänepoolsete ja Antonius idapoolsete osade üle. Antonius abiellus hellenistliku Egiptuse riigi valitsejanna Kleopatraga ja sai Egiptuselt rahalist tuge. Peagi puhkes Antoniuse ja Octavianuse vahel kodusõda. 31a eKr sai Antoniuse laevastik
Üks silmapaistvamaid reljeefkunsti näiteid on aga 1. saj. e.Kr. püstitatud Rahu altar (Ara Pacis). Kogu ehitis on 11,6 m pikk, 10,6 m lai ja 6 m kõrge. Välismüüri ülemises osas oli friis, alumist osa kaunistas rikkalik ornament. Friisil oli kujutatud jumalaid ja altari juurde suunduvat pidulikku rongkäiku (pilt 9). Too reljeef on jäägitult vaid rooma kunstiteos. Nendest tähtsalt sammuvatest senaatoritest õhkub bürokraatlikkust, nende näod on edasi antud roomlastele iseloomuliku teravusega, olles suurpärased 5 üksikud portreed. Erinevus kreeka reljeefist torkab kohe silma: rõivas on hoolikalt volditud, katab keha, mitte ei too seda esile. Figuurid asetsevad mitmel tasapinnal, tuues reljeefi maalilisuse. Samas jääb figuuride vahel puudu valgusest, õhust ja ruumist
Pompeius vallutused VÄike-Aasias, Süürias. Caesar alistas Gallia. 49 eKr Pompeiuse ja Caesari vaheline kodusõda. Otsustav lahing toimus Kreekas. Caesar tõusis Rooma ainuvalitsejaks. 44 eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari. Seejärel võimul kaks Caesari pooldajat Antonius ja Octavianus. O valitses läänepool ja A idapool. A abiellus Kleopatraga. 31 eKr sai A laevastik O-lt lüüa. A ja K tegid enesetapu
käske. Caesar Algul võitlesid võimu pärast omavahel väepealik Marius ja senatile toetuv Sulla. Sulla jäi ainuvõimule mõneks aastaks. Järgnevalt kerkis esile kolme mehe triumviraat Pompeius, Crassus ja Caesar. Pärast seda, kui Crassus langes ühes lahingus Aasias, puhkes Caesari ja Pompeiuse vahel kodusõda. Caesar hõivas oma vägedega Rooma ja purustas Pompeiuse väe. Caesarist sai Rooma riigi ainuvalitseja ning ta laskis end nimetada diktaatoriks. Aastal 44 e.m.a. tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari noahoopidega ühe senati istungi ajal. Varane keisririik Peale Caesari tapmist puhkesid uued kodusõjad. Esile kerkisid Atonius ja Octavianus. Aastal 31. e.m.a. sai Antonius merelahingus Octavianuselt lüüa. Võimule tulles aastal 30. e.m.a. võttis Octavianus endale nime Augustus ning sai kandma imperaatori tiitlit. Ta hõivas samal aastal ka Egiptuse ning ühendas seega kõik Vahemeremaad Rooma riigiks ning enda ainuvõimu alla. Aastat 30. e.m.a
sõlmisid liidu, et valitseda kahekesi Roomat. Pomeius oli vallutanud Väike-Asia ja Süüria ning Caesar Gallia. Kuid peagi puhkes nende kahe valitseja vahel kodusõda. Caesar tungis oma vägedega Itaaliasse ja Pompeius Rooma riigi idapoolsetele aladele. Otsustav lahing toimus Kreekas, kus Pompeius sai lüüa, ning püüdis põgeneda, kuid ta tapeti. Caesarist sai Rooma ainuvalitseja. Kuid suur osa polnud ainuvalitsusega rahul, tapeti Caesar 44. a. eKr. senati istungil senaatoritest vandenõulaste poolt. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat-Antonius ja Octavianus, nemad samuti jagasid riiki. Antoniusele läks Rooma läänepool ja Octavianusele idapool. Kuna Antonius abiellus Egiptuse valitsejannaga, sai ta sealt rahalist toetust. Kuid kahe valitseja vahel tekkis kodusõda. Antoniuse laevastik sai lüüa. Ta põgenes koos Kleopatraga ning nad mõlemad tapsid end. Peagi vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas kõik Vahemere maad.
ohverdamisest Roomas, mis on antud realistlikus rooma stiilis. Üks silmapaistvamaid reljeefkunsti näiteid on aga 1. saj. e.Kr. püstitatud Rahu altar (Ara Pacis). Kogu ehitis on 11,6 m pikk, 10,6 m lai ja 6 m kõrge. Välismüüri ülemises osas oli friis, alumist osa kaunistas rikkalik ornament. Friisil oli kujutatud jumalaid ja altari juurde suunduvat pidulikku rongkäiku (pilt 9). Too reljeef on jäägitult vaid rooma kunstiteos. Nendest tähtsalt sammuvatest senaatoritest õhkub bürokraatlikkust, nende näod on edasi antud roomlastele iseloomuliku teravusega, olles suurpärased üksikud portreed. Erinevus kreeka reljeefist torkab kohe silma: rõivas on hoolikalt volditud, katab keha, mitte ei too seda esile. Figuurid asetsevad mitmel tasapinnal, tuues reljeefi maalilisuse. Samas jääb figuuride vahel puudu valgusest, õhust ja ruumist. Reljeef koosneb nagu erinevatele tasapindadele seatud staatuatest.
leegionide ülemad ja enamik provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisus-sinna kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased,kes jäid väljapoole senaatoriseisust.Algselt loeti ratsanikeks neid kellel oli jõukust hankida endale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes. See tähendus kadus aga üsna pea. Hilise vabariigi ja keisririigi ajal nim ratsanikeks lihtsalt teatud jõukuse saavutanud Rooma kodanikke,paljud neist olid suurmaavaldajad.Erinevalt senaatoritest tegeles enamik siin seisuses kaubanduse ja finantsasjadega.Just neist said impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametnikud.Sageli määrati ratsanikke ja kohtunikeks. Lihtrahva enamiku mood linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad:väikemaaomanikud ja rentnikud.Kui linnad kasvasid, kasvas ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. Eriti palju oli neid keisririigi pealinnas Roomas.Kõik nad olid Rooma kodanikud.Juba vabariigi
sunnitud võtma endalt elud. Ei ole tõendeid selle kohta, et mees üldse süüdi milleski oli, aga naine oli küll. On kirjutatud ka ühes preetorist, Junius Priscusest, keda süüdistati mitmes üleastumises, aga tegelik põhjus tema süüdi mõistmisele oli olnud tema rikkus. Peale surma tuli välja, et ta ei olnudki eriti rikas. Teadaolevat tehti sellel ajal vandenõu Caligula vastu, mis ebaõnnestus. Caligula pidas kõne pärast seda, et karistada senaatoritest konspiraatoreid, milles ta süüdistas senaatoreid iga mehe surmas, kes olid hukkunud selle tõttu. Mõnda nende süüdistamises ja mõnda nende vastu tunnistamises. Ta luges ette dokumentidest senaatorite ütlusi, mis olid nende endi kolleegide surmaotsused. Pärast seda oli Senat jõuet ja abitu ning personaalselt alandatud samal ajal. Edasi läks aristokraatide elu raskeks. Nad pidid näitama, et nad on ikka ,,sõbrad" imperaatoriga, mis läks neile kalliks maksma, sõna otseses mõttes
roomlased, kellel piisas jõukust endale ratsahobuse hankimiseks, ja sõja korral teenisid nad ratsaväes. Kuid see sõjaline eritähendus kadus varakult ja edaspidi hõlmas seisus lihtsalt teatava jõukuse saavutanud Rooma kodanikke. Nagu senaatorite, nii oli ratsanikegi seas suurmaaomanikke. Senaatoritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva elatiseta proletaaride hulk. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes võisid oma patroonilt peale materjaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. Orjad ja vabakslastud
huve patriitside vastu. Rahvatribuunid võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid ning nad võisid panna senati otsustele peale keelu (ld k veto), kui see rikkus lihtrahva huve. g) Senat (liikmeid 300 600): Rooma riiki valitsev riiginõukogu, mis koosnes senaatoritest (ld k senex vanamees, rauk). Senaatoriteks olid endised ja ametis olevad magistraadid, kes kujundasid riigi sise- ja välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule seaduseelnõusid. h) Rahvakoosolek: ühtne rahvakoosolek puudus (hääletati sõjaväeosade või
pärast selle lõppu aruandekohustuslik. f) Rahvatribuunid (10 tk): plebeisid esindav ametnik, kelle peakohustus oli kaitsta nende huve patriitside vastu. Rahvatribuunid võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid ning nad võisid panna senati otsustele peale keelu (ld k veto), kui see rikkus lihtrahva huve. g) Senat (liikmeid 300 – 600): Rooma riiki valitsev riiginõukogu, mis koosnes senaatoritest (ld k senex – vanamees, rauk). Senaatoriteks olid endised ja ametis olevad magistraadid, kes kujundasid riigi sise- ja välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule seaduseelnõusid. h) Rahvakoosolek: ühtne rahvakoosolek puudus (hääletati sõjaväeosade või elamispiirkondade kaupa); rahvakoosolekul valiti magistraate ning hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. 1.4
pärast selle lõppu aruandekohustuslik. f) Rahvatribuunid (10 tk): plebeisid esindav ametnik, kelle peakohustus oli kaitsta nende huve patriitside vastu. Rahvatribuunid võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid ning nad võisid panna senati otsustele peale keelu (ld k veto), kui see rikkus lihtrahva huve. g) Senat (liikmeid 300 600): Rooma riiki valitsev riiginõukogu, mis koosnes senaatoritest (ld k senex vanamees, rauk). Senaatoriteks olid endised ja ametis olevad magistraadid, kes kujundasid riigi sise- ja välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule seaduseelnõusid. h) Rahvakoosolek: ühtne rahvakoosolek puudus (hääletati sõjaväeosade või elamispiirkondade kaupa); rahvakoosolekul valiti magistraate ning hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. 1.4
aruandekohustuslik. f) Rahvatribuunid (10 tk): plebeisid esindav ametnik, kelle peakohustus oli kaitsta nende huve patriitside vastu. Rahvatribuunid võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid ning nad võisid panna senati otsustele peale keelu (ld k veto), kui see rikkus lihtrahva huve. g) Senat (liikmeid 300 600): Rooma riiki valitsev riiginõukogu, mis koosnes senaatoritest (ld k senex vanamees, rauk). Senaatoriteks olid endised ja ametis olevad magistraadid, kes kujundasid riigi sise- ja välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule seaduseelnõusid. h) Rahvakoosolek: ühtne rahvakoosolek puudus (hääletati sõjaväeosade või elamispiirkondade kaupa); rahvakoosolekul valiti magistraate ning hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. 1.4
Nero (54-68): Agrippina poeg, kuid tõrjus ta kõrvale õpetaja Seneca soovitusel. Julm: nõudis enda jumalikku austamist, konfiskeeris alusetult senaatorite vara. 64 eKr Rooma hiigeltulekahju, millele järgnesid kristlaste tagakiusamised. Lasi ehitada hiigelpalee Kuldse maja. Kreeka-kultuuri lembeline, muusika ja teater. 66 Juudi sõda ehk ülestõus, seejärel 68 Gallia ülestõus ning Nero tegi enesetapu. Kodusõda ehk nelja keisri aasta, kus kordamööda üritasid keisriks saada senaatoritest väepealikud. Vespasianus (69-79): juutide ülestõusu mahasuruja, tema poeg hävitas Jahve templi. 69 marssis vägedega Rooma. Pärines Flaviuste perekonnast, mille järgi nüüd ka dünastiat nimetatakse. Kokkuhoidlik: hoolitses riigikassa täitmise eest, maksustas kempsud (,,raha ei haise"). Senatisse provintsiaristokraatiat. Alustas Flaviuse amfiteatri ehk Colosseumi ehitust. Titius (79-82): ideaalne keiser, eelmise poeg ja Jeruusalemma mässu mahasuruja, senatiga head suhted.
riigiametites. Ka provintside asevalitsejad ja leegionide ülemad pärinesid senaatorite seast. Senaatoritele järgnesid ratsanikuseisus ja ka nemad olid ka rikkad ja mõjukad inimesed. Algselt olid need lihtsalt roomlased, kes suutsid endale hobuse hankida ja sellega sõja korral appi minna. Selline eritähendus kadus, aga kiiresti ja edaspidi olid ratsanikuseisused need, kes olid saavutanud teatud rikkuse. Ka ratsanikuseisuse esindajad võisid olla suurmaaomanikud, aga senaatoritest erinevalt tegelesid nemad kaubandusega, paljud neist tegelesid ka impeeriumi rahaasjadega. Tihti määrati ka just nemad kohtunikeks. Seega ratsanikud ja senaatorid moodustasid rooma ühiskonnas ülemkihi. Neist madalamale jäid linnade käsitöölised ja maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Nagu ka Kreekas oli ka Roomas orjanduslik demokraatia. Orjade hulk hakkas eelkõige vallutussõdade tulemusena kiiresti suurenema
· Senatiaristokraatia varasemalt nobeliteet, hiljem ka ülemkihi esindajad Itaalia linnadest ja provintsidest. Nad olid kõrgeimad riigiametnikud, provintside asevalitsejad, leegionide ülemad. Tunnus: purpurse triibuga valge tooga. · Ratsanikuseisus algselt kuulusid hobust muretseda suutvad rikkad ja mõjukad, sõja korral teenisid ratsaväes. Hiljem kuulusid sinna teatud rikkuseni jõudnud kodanikud. Leidus ka suurmaaomanikke, kuid erinevalt senaatoritest meeldis neile kaubandusega tegeleda. · Vabad talupojad ja rentnikud maal, käsitöölised linnas, ka proletariaadid kodanikud, proletariaatidele hakati vabariigi lõpupoole riigilt vilja jagama. · Ratsaniku või senaatori kliendid · Orjad nende hulka kuulus erineva taustaga inimesi, peamiselt vallutussõdades vangivõetud. Neid kasutati põllumajanduses, kaevandustes, teenijatena, oskustöölistena ning arstide ja õpetajatena
Vana-Rooma skulptuur Ajaloolise sisuga reljeefide kõrval on rohkem säilinud vabafiguure. Jumalaid ei kujutatud. Roomas tehti koopiaid Kreeka skulptuuridest. Portreeskulptuur olid realistlikud. Vahel võeti surimaske (vahast, valati kipsi), et teha võimalikult täpne skulptuur. Keisririigi ajal muutusid need keisri sümboliks, nende ees tuli kummardada jne. 1. Büst kujutatud on pea- ja õlaosa. Tuntumad Julius Caesarist ja senaatoritest nt Vana patriits 2. Täisfiguur e togatus täispikkuses skulptuur, tavaliselt kas toogas või raudrüüs. Nt ,,Augustus triumfaatorina" (togatus Augustusest, raudrüüs) Keisririigi ajal muutusid portreeskulptuurid keisri sümboliks, nende ees tuli kummardada jne. Samuti rajati keisri auks templeid ja kujusid, nt. kolosse hiiglasikke kujusid, kuulsaim Nero koloss. Säilinud on Constantinuse koloss, millel on üldistatud näojooned.
sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. Pompeius oli hankinud kuulsust vallutustega Väike- Aasias ja Süürias, Caesar aga alistas Rooma võimule Gallia (tänapäeva Prantsusmaa). 49 eKr puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Caesar purustas Kreekas otsustavas lahingus Pompeiuse väe, Pompeius tapeti ja Caesarist sai Rooma riigi ainuvalitseja. Kuid suur osa Rooma aristokraatiast polnud ainuvalitsusega rahul ja 44 eKr Caesar tapeti senaatoritest vandenõulaste poolt senati istungi ajal. Taaspuhkenud kodusõdades tõusid esile ja jagasid võimu riigis kaks senist Caesari pooldajat – Antonius ja Octavianus. Peagi puhkes nendegi vahel kodusõda. Antoniust toetas seejuures hellenistliku Egiptuse riigi valitsejanna Kleopatra. Aastal 31 eKr sai Antoniuse laevastik Kreeka rannikul merelahingus Octavianuselt lüüa. Antonius ise põgenes Egiptusesse kus tappis enda.
Roomasse põgenenud talupojad elasid tihtipeale riigi abist, juhuslikest teenistusest ja rikaste almusest. 3) "Agraarkriis" vabariigi ajal Kesk ja lõuna itaalias sattus väiketalupoegade majapidamine kriisi, samal ajal tugevnesid orjatööl põhinevad suurmaavaldused. See kriis tekkis mitmel põhjusel: 1) sõjaväeteenistus, mis hoidis neid kaua väljaspool itaaliat( tagasi pöördudes ei suudeta tarbimisvajadusi ära rahuldada ja on võõrdunud maatööst). 2) senaatoritest, ja aristokraatidest suurmaavaldajate konkurents. (viinamarja ja oliivikasvatusega võis tegeleda ainult rikas maaomanik, talupoeg jäi tootjana konkurentsist välja). 3) riigimaade hõlmamine suurmaavaldajate poolt (mis olid oluliseks täienduseks nt karjamaade näol). 4) Ager publicus Mõne maa vallutamise lõpuks konfiskeerib rooma allutatud territooriumi vähem või rohkem tähtsa osa (kuni poole territooriumist). Nendest maadest saab ager publicus, see tähendab avalik maavaldus
juhtimiseks. Caesar vallutas Gallia 58-51 eKr. Kui Crassus 53. a. Aasia sõjakäigul langes, tekkis Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Caesar osutus võidukamaks. Pompeius üritas põgeneda, kuid ta tapeti seniste toetajate poolt. Nii sai Caesarist Rooma riigi ainuvalitseja (45-44 eKr). Et oma võimu seadustada, laskis ta end nimetada diktaatoriks. Kuid suur osa Rooma aristokraatidest polnud rahul senati võimu langusega ja 44. a. eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Taaspuhkenud kodusõdades tõusid nüüd esile kaks senist Caesari pooldajat - Antonius ja Octavianus. Pärast esialgset ühist võitlust oma poliitiliste vaenlastega läksid nad tülli ja pöördusid teineteise vastu. Antoniust toetas seejuures hellenistliku Egiptuse riigi valitseja Kleopatra. 31. a. eKr saavutas Octavianus Antoniuse üle võidu ja viimane tapab end. · Varane keisririik (30 eKr -235 pKr)
Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender. Eestis kehtestati see alles 1918. aasta veebruaris.) Roomlased nädalaid ei tundnud. Oli iga kuu 3 keskset päeva – kalendid, noonid, iidid. Kalendid – kuu esimene päev, noonid – kuu 5 päev, iidid – kuu 13 päev (välja arvatud märts, mai, juuni, oktoober – siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev).** Suur osa Rooma nobiliteedist ei olnud rahul senati võimu langusega ja 44. eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Caesari laused: „Ka sina, Brutus“, „Veni , vidi, vici“- tulin nägin võitsin. Sõtta kaks Caesari toetajat- Antonius ja Octavianus. Antonius toetas sealjuures hellenistliku Egiptuse riigi valitsejat Kleopatrat. Aastal 31. eKr sai Antoniuse laevastik Kreeka ranniku lähistel Octavianuselt lüüa. Marcus Antonius põgenes Egiptusesse, kus tappis enese koos oma toetaja ja armastatu Kleopatraga. Octavianus pühitses ennast 27
annaabi.ee 
