Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Rooma vabariigi, keisririigi ja hilise keisririigi võrdlus (0)

1 Hindamata
Punktid




koosta tabel vabariigi,   keisririigi  ja hilise  keisririigi  ühiskondade  võrdluseks
valdkondade   kaupa:   ühiskonnaklassid,   valitsemine   sõjavägi,   provintsid   ja
linnad, põllumajandus
Vabariik (VI saj 
lõpul rajatud) Keisririik (al 30eKr) Hiline keisririik  (lõppes 235 pKr) Ühiskonnaklassid Jagunes kaheks- 
patriitsid ja plebeid.
Patriitsid - suursuguste 
suguvõsade liikmed, kelle
esiisad olid usu järgi 
asunud Rooma juba selle
algusaegadel.
Plebeid - kõik ülejäänud 
kodanikud. Augustuse 
võimuletulekuga sai 
Roomast keisririik. Ta oli 
Rooma riigi esimene 
kodanik. Tähtsatel 
kohtadel olid ka 
senaatorid ja 
riigiametnikud ning 
provintside asevalitsejad,
kuid tavakodanikel ei 
olnud võimalust osaleda 
otsustusprotsessides. Kuna impeerium oli liiga 
suur ja ei suutnud end 
majanduslikult ära 
tasuda, tekkisid juurde 
vaesed ning ühiskon 
kihistus (inflatsioon!).  Valitsemine ja 
sõjavägi Patriitsid ei tahtnud 
alguses plebeidele järele 
anda (ehk nad ei tahtnud 
neile rohkem maad anda 
ega inimõigusi), kuid siis 
patriitsid andsid 
plebeidele õiguse ise 
koosolekuid pidada ja 
valida endi seast 
rahvatribuunid. Valitsesid
siiski patriitsid.
Konsulid (ülikud) juhtisid 
sõjaväge. Väljaspool 
linnamüüre tegutsesid 
leegionid. Teenistusest 
lahkudes said kõik 
kodanikuõigused. Austati 
lihtsat ja sõdurile omast 
karmi elu. Sõjaväes pidid 
teenima kõik alates 
17aastased noormehed. 
Leegion koosnes 
peamiselt talupoegadest. 
Kuna konsuleid oli kaks, 
oli leegion jagatud 
kaheks. Keiser oli armee 
ülemjuhataja ning ta 
määras ametisse 
provintside asevalitsejad.
Keiser oli ainuvalitseja. 
Senat võis nõu anda 
keisrile. Kodanikud ei 
mänginud poliitikas erilist 
rolli. Sõjaväed liikusid ning 
selle tõttu tekkisid ka 
epideemiad, sest nad 
kandsid endaga kaasa 
haiguseid. Tekkisid 
impeeriumi olukorra tõttu 
rahutused ja kodusõjad. 
Inimesed pöördusid 
sõjakalt ainuvalitseja 
vastu ning kukutasid ta 
troonilt. Provintsid ja linnad Kuna Rooma ärandas  oma sõjaretketega palju 
maid ja tekitas endale nn 
liitlasi, siis suurenes 
Rooma riik kiirelt. 
Liitlastele seevastu ei 
meeldinud, et neid ei 
koheldud võrdselt ning 
seega puhkesid 
rahutused, millega 
soovisid liitlased seda, et 
üks konsulitest ja pooled 
senaatoritest valitakse  Linnasid hakati nüüd 
planeerima (varem seda 
ei tehtud). Neid hakati ka 
sihipäraselt välja 
ehitama. Rajati 
keiserlikke foorume. 
Ehitati juurde Panteon ja 
triumfikaari ja obeliske. 
Palatinuse künkale 
kerkisid keisrite paleed. 
Tekkis 
kanalisatsioonisüsteem ja
termidest kujunesid  Linnad vaesusid 
impeeriumi majandusliku 
seisukorra tõttu ning 
hakati kolima maale. 
Tekkisid orjade 
ülestõusud


nende hulgast.
Roomlased soodustasid 
linnade arengut ja teket 
ning linnade eesmärgid 
olid olla majandus-, 
kultuuri ja poliitilised 
keskused. puhkeasutused. Hakati 
rajama korruselamuid.
Keiser määras ametisse 
provintside asevalitsejad. Põllumajandus Kuna talupojad pidid 
olema sõjaväes ega 
olnud väga rikkad, 
laostusid talud ning selle 
järel tekkisid 
latufundiumid. Kasvatati 
kreeklaste eeskujul 
viinamarjasid ja oliive. 
Latifundiumide toodang 
läks vabariigi lõpul 
peamiselt müügiks. Põlluharimine edenes 
ning oli tähtis roomlastele
toidu pärast. Tarbiti enda 
toodangut ning saadeti 
seda välja. Kuna tekkis inflatsioon 
ning raha pärast saadeti 
talude toodang enamjaolt
välja, inimesed sattusid 
nälga ega suutnud 
ennast enam toita.
Vana-Rooma vabariigi-keisririigi ja hilise keisririigi võrdlus #1 Vana-Rooma vabariigi-keisririigi ja hilise keisririigi võrdlus #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor littlebig Õppematerjali autor
Vana-Rooma vabariigi, keisririigi ja hilise keisririigi võrdlus (11. klass).

Sarnased õppematerjalid

Vana-Rooma
8
docx

Vana-Rooma

VANA-ROOMA 1. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid maa on tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Itaalia rahvad tegelesid valdavalt põlluharimisega, ning kuna rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas, sõitsid merd kreeklastest vähem. Appenniini poolsaare geograafilised olud lõid paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Roomlased olid rahvuselt latiinid ning kõnelesid ladina keelt

Ajalugu
Etruskid
1
doc

Etruskid

kreeklaste jumalaid. Rooma linna tekkimine-Tiberi jõu alamjooksul, asub seitsmel künkal(Palatinuse künkal varem, hiljem ka teised künkad) ajajooksul koondus rahvas linnataolistesse asulatesse. Kuningate aeg Roomas-Seitse kuningat, viimased kolm etruskid, orgu rajati turu ja koosoleku plats, Kapitooliumi künkale kindlus, templid, ühiskondlikud hooned, müür. Kuningas kinnitati rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja rooma ühiskonna põhijooned. Varane rooma ühiskond-Talupojaühiskond, proletaarid-maata vaesed kodanikud, patrooni ja kliendi vahekord-vaesem andis end rikkama eestkoste ja kaitse alla. Proletaar andis maad ja kaitset, klient saatis sõjaretkedel ja kandi koormisi. Patriitsid ja plebeid-suursuguste suguvõsade liikmed kellel olid kõik kodanikuõigused ja kodanikud kes jäid jõukuselt patriitsidele alla, paljud olid patriitside kliendid, enamus vaesed talupojad, võisid osaleda

Ajalugu
Vana-Rooma kokkuvõte
14
doc

Vana-Rooma kokkuvõte

preetsrinna Rhea Silvia pojad. Tütarlapse onu, jõhker ja jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis poisid korviga Tiberi jõkke visata, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt kaksikud ta troonilt tõukavad. Korv uhtus kaldale ja emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid. Suureks sirgudes tõukasid Romulus ja Remus Amuliuse troonilt. Hakates rajama uut linna, puhkes nende vahel tüli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi. Linn sai tema järgi nimeks Rooma. See legend on roomlastele ülimalt tähtis ning see andis üldkäibiva seletuse Rooma linna ja riigi tekke kohta. Kapitooliumi emahunt(etruski pronksskulp- Tuur VI saj e.Kr, laste kujud on lisatud Renessansiajal) Kuningate aeg Pärimuse järgi valitses Roomas algselt seitse kuningat, kellest kolm viimast olid etruskid

Ajalugu
Muistne Itaalia-Vana-Rooma algus-Rooma Vabariik ja Rooma langus
3
doc

Muistne Itaalia, Vana-Rooma algus, Rooma Vabariik ja Rooma langus

Nendest tähtsaim oli Latiumi maakonnas elanud latiinide hõim, keda peetakse roomlaste esivanemateks. Etruskide päritolu pole teada, kuid nad asustasid Apenniini poolsaare loodeosa, mida kutsutakse Etuuriaks. Nad olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Olid 8.-6. sajandil eKr Itaalia mõjuvõimsaim rahvas, alates 5. sajandist eKr langesid aga järk-järgult Rooma võimu alla. Kreeklased olid Itaalias aga kolonistid, kes tõid Apenniini poolsaarele oma kultuuri. Rooma linn asutati 21. aprillil 753. aastal eKr Romuluse poolt, seda vähemasti roomlaste endi arvates. Tegelikult puudub sellel daatumil igasugune usaldusväärne põhjendus, kuid Rooma ajaloo traditsioonilise algpunktina käibib see tänapäevani. Kuningate aeg 753-510 eKr. Pärimuse järgi sai Romulus Rooma esimeseks kuningaks. Kokku valitses seal selle aja jooksul seitse kuningat

Ajalugu
Rooma 20-28 ptk spikker
2
doc

Rooma 20-28 ptk spikker

20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2

Ajalugu
Vana-Rooma - põhjalik referaat
7
docx

Vana-Rooma - põhjalik referaat

Plebeide jaoks olid need seadused üsna karmid (seadustatud võlaorjus, patriitside ja plebeide vaheline abielu keelatud). Peagi aga tühistati need seadused ja plebeid said isegi õiguse kanditeerida riigiametisse. Aastal 287ekr võeti vastu seadus, et plebeide koosolek võib vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Patriitside ja plebeide seisusevahe kadus, kui võeti vastu Hortensiuse seadus 287 ekr ja roomlased moodustasid ühtse, seaduse ees võrdse kodanikkonna ­ rooma rahva (populus Romanus). Institutsioonid ja võimu teostamine Magistraadid ­ kõrged ametnikud, valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks, magistraate valiti alati kaks, et üks liiga uhkeks ei läheks, ameti eest palka ei makstud, peeti auasjad, see aga andis võimaluse riigiametisse kandideerida ainult rikastele. Kvestor ­ rahandusametnik, esialgu nimetasi kvestorid ametisse konsulid, alates 447ekr rahvakoosolek.

Ajalugu
III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE
6
doc

III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE

III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE ROOMA RIIGI TEKE Apenniini poolsaare (Itaalia) kesk- ja lõunaosa asustasid itaalikud ­ põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud. Nendest pärinevadki hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema ja neist said esmaste riiklike moodustiste keskused. Samalaadse arengu tegi läbi ka Rooma linn, arheoloogiliste leidude järgi oli umes 600 e.m.a. Kujunenud välja ühtne asula, mida võib linnaks pidada. Orgu rajati turu- ja koosolekuplats ­ foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Hiljem kinnitasid roomlased, et Rooma linnriik on asutatud 21. aprillil 753 e.m.a. Kuningate aeg Esimene Rooma kuningas oli pärimuse järgi Romulus. Kokku valitses seal seitse kuningat.

Ajalugu
Kokkuvõte Rooma ajaloost
5
odt

Kokkuvõte Rooma ajaloost

Usk hauatagusesse ellu ­ rajati suuri hauakambreid, kuhu paigutati sarkofaagid. Ennustuskunst, mille võtsid hiljem üle roomlased (õpik lk. 196) Ehituskunst. Võimsad müürid, korrapäraselt planeeritud linnad, templid, teed, veehoidlad ja ­juhtmed, sillaehitus. Oskus laduda võlvi. Aatriummaja elumaja tüübina võeti hiljem roomlaste poolt kasutusele (õpik lk.184). Kuningate aeg 753-519 eKr Legendi järgi asutati Rooma linn 21.aprill 753 eKr. Seda kuupäeva loetakse ajaarvamise alguseks. (lk. 160) Tegelikult kujunes linn 10.- 7. saj eKr. 7 künka vahelisse orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum ja Kapitooliumi künkale kindlus, Tiberi suudmesse Ostia sadam. Pärimuse järgi valitse seitse kuningat. Esimene oli Romulus, viimane Tarquinius Superbus. Rooma riik ei tekkinud vallutuste tulemusena vaid arenes sugukonna lagunemisel ja seetõttu oli

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun