Malaisia (1)

Malaisia Föderatsioon
Referaat
Riigivorm
Malaisia on födertiivne konstitutsioonline monarhia. Malaisia föderaalset riigikoda kutsutakse Yang di-Pertuan Agongiks(YDP) (tõlgituna : Tema ,kelle jumal on loonud ) , keda kutsutakse ka Malaisia Sultaniks või Kuningaks .See kord kehtestati esmakortselt 1957. aastal. Malaisia on üks väheseid riike maailmas, kus kuningas valitakse. Alates 1993. aastast on kuningas Föderatsiooni Majesteetlik Isand , enne seda oli aunimetus Tema Kuninglik Kõrgus , see tuleneb Inglismaa „Tema Majesteedist“ . Kuninga roll on suures osas tseremoniaalne . Põhiseadus on kontrollitav Föderaalvalitsuse ja „Tema Majesteedi“ Föderaalsete ministrite poolt . Põhiseaduses on sättestatud ,et täidesaatev võim on valitsejal ja ministrite nõukogul .Praegune valitseja on Sultan Mizan Zainal Abidin ,Terengganu Sultan .Tema valtsemis aeg algas 13.detsembirl 2006.aastal. Kuningaks trooniti ta ametlikult alles 26 aprill 2007. aastal .Malaisia eelmine valitseja oli Sultan Selangor .Valtava monarhiga riigikord on maailmas väga haruldane ,näiteks valitakse monarh ka Vatikanis ja Araabi Ühendemiraadids . Mõjal maailmas valitava monarhiga riiki ei ole .
Valitseja valitakse tavaliselt 9 Sultani ulgast kes omakorda valitseva osariike.
Kui valitseja sureb siis saab uueks valitsejaks see Sultan kes sai hääletamise käigus paremuselt teise koha . Valitseja on tavaliselt võimul 5.aastat ning siis valitakse uus valitseja . Valitsejat saavad valida ainult tunnustatud liikmed. Valimised viiakse läbi salajasel hääletamisel .Hääletus on lõppulle viidud alles siis kui kõik on hääletanud ,kui mõni hääletaja puudub siis valimised tühistatakse .Valitseja Ametlik elukoht Istana Negara (Rahvus Palee)
,mis asub Kuala Lumpuris mis on ka Malaisia pealinn .
Ministrite Nõukogu- Peaminister valib liikmed oma äranägemise järgi . Tavaliselt kuuluvad kõik kanditaadid erakonda või koalitsiooni . Ministrid ja ministrite nõunikud alluvad peaministrile .Malaisia alla kuuluvad ka neli eraldi riiki: Penang , Malaka , Sabah ,Sarawak mille pea valib Malaisia Valitseja ,kes võttab kuulda ka peaministri nõu otsustamisel .Valtseja nimetab ametisse ka Kuala Lumpuri linnapea ja linnavolikogu .
Vastavalt Põhiseadusele on on Valitseja (YDP) föderatsiooni relvajõudude ülem ,kellel on ainuõigus riigi relvaarsenaali kasutada ja kontrollida .Valtseja sünnipäeva tähistatakse ametlikult rahvuspühana ,mis toimub juuni esimesel laupäeval olenemata valtseja tegelikust sünnpäevast . Malaisia valitsussüsteem on väga sarnane Inglismaa valitsemissüstemmiga .. Praegune peaminister on
Malaisias on Naijb Tun Razak. Valitsemissüstemm sarnaneb Inglismaa omaga , sellepärast, et Malaisia kuulus kunagi inglise koloonia alla.
Õigusandlik valitsus on jagatud föderaalseks ja osariigiliseks. Parlament jaguneb kaheks: ülemkoda ja alamkoda. Parlamendis on 222 liiget. Uus parlament valitakse iga viie assta tagant. Peaministri esindus asub parlamendist eraldi kohas: Perdana Putra komplekisi .
Osariigi valitsusi juhivad Ülem ministrid , kes valitakse osariigis elava rahva poolt. Malaisias on 70 senaatorit, kelle tööaeg on tavaliselt 3 aastat.
Senaatoritest 40 on valitud valitseja ehk kuninga poolt.
Malsisia on üks ASEANI asutaja maadest ja osaleb paljude teiste organisiatsioonide juhtimises , näiteks Valitsevate Rahvaste
Organisiatsioon .Malaisia on ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige .Malaisia on diplomaatiliselt seotud paljude riigidega , kuid ei tunnusta Iisraeli Valitsust .
Tema Majesteedi Yang di-Pertuan Agong i Vapp ,
Mis on ka ühtlasi Malaisi vapp
Malaisia Lipp
Malisia Föderatsiooni eelmised valitsejad :
NR
Nimi
Olek
Reign
Sünni -
Surm
1
Tuanku Abdul Rahman
Negeri Sembilan
31. august 1957 - 1. aprill 1960
24. august 1895
1. aprill 1960
2
Sultan Hisamuddin Alam Shah
Selangor
14. aprill 1960 - 1. september 1960
13. mai 1898
1. september 1960
3
Tuanku Syed Putra
Perlis
21. september 1960 - 20. september 1965
25. november 1920
16. aprill 2000
4
Sultan Ismail Nasiruddin Shah
Terengganu
21. september 1965 - 20. september 1970
24. jaanuar 1907
20. september 1979
5
Tuanku Abdul Halim
Kedah
21 september 1970 - 20. september 1975
28. november 1927
6
Sultan Yahya Petra
Kelantan
21 september 1975 - 29. märts 1979
10. detsember 1917
29. märts 1979
7
Sultan Ahmad Shah Al-Mustain Billah
Pahangin
29. märts 1979 - 25. aprill 1984
24. oktoober 1930
8
Sultan Iskandar
Johor
26. aprill 1984 - 25. aprill 1989
8. aprill 1932
9
Sultan Azlan Muhibbuddin Shah
Perakin
26. aprill 1989 - 25. aprill 1994
19. aprill 1928
10
Tuanku Jaafar
Negeri Sembilan
26. aprill 1994 - 25. aprill 1999
19. juuli 1922
27. detsember 2008
11
Sultan Salahuddin Abdul Aziz
Selangor
26 aprill 1999 - 21. november 2001
8. märts 1926
21. november 2001
12
Tuanku Syed Sirajuddin
Perlis
13 detsember 2001 - 12. detsember 2006
17. mai 1943
13
Tuanku Mizan Zainal Abidin
Terengganu
13. detsember 2006 - kuni praeguseni
22. jaanuar 1962
Haldusjaotus:
Malaisia koosneb 13 osariigist (11 Malaisia ps.-l ja 2 Borneo ps.-l)
ja 3-st föderaalsest territooriumist .Igs osariik on omakorda jaotatud
rajoonideks
Kuna malaisia on föderatsioon siis föderaal ter. ja osariigid on eraldi jagatud .
Osariigid:
Nimi   
Capital Pealinn  
Pop.Elanike arv   
Area (km²) Pindala (km ²)   
Federal Territory of Kuala Lumpur Saksamaa Liitvabariigi territooriumile ja Kuala Lumpuris
— --
1,887,674 1.887.674
243 243
Federal Territory of Labuan Saksamaa Liitvabariigi territooriumile ja Labuan
Bandar Labuan Bandar Labuan
85,000 85.000
92 92
Federal Territory of Putrajaya Saksamaa Liitvabariigi territooriumile ja Putrajaya
— --
50,000 50.000
46 46
Johor Johor
Johor Bahru Johor Bahru
3,300,000 3.300.000
19,984 19.984
Kedah Kedah
Alor Setar Alor Setar
1,818,188 1.818.188
9,426 9.426
Kelantan Kelantan
Kota Bharu Kota Bharu
2,100,000 2.100.000
14,922 14.922
Melaka Melaka
Bandar Melaka Bandar Melaka
733,000 733.000
1,650 1.650
Negeri Sembilan Negeri Sembilan
Seremban Seremban
1,004,807 1.004.807
6,645 6.645
Pahang Pahangin
Kuantan Kuantan
1,396,500 1.396.500
35,964 35.964
Perak Perakin
Ipoh Ipoh
2,260,576 2.260.576
21,006 21.006
Perlis Perlis
Kangar Kangar
215,000 215.000
810 810
Pulau Pinang Pulau Pinang
George Town George Town
1,503,000 1.503.000
1,046 1.046
Sabah Sabah
Kota Kinabalu Kota Kinabalu
3,387,880 3.387.880
76,115 76.115
Selangor Selangor
Shah Alam Shah Alam
5,000,000 5.000.000
7,956 7.956
Sarawak Sarawak
Kuching Kuching
2,500,000 2.500.000
124,450 124.450
Terengganu Terengganu
Kuala Terengganu Kuala Terengganu
1,150,286 1.150.286
12,955 12.955
Malaisia geograafia
Malaisia on asustatuse poolest maailmas 43. riik ja riigi kogupindala poolest
66. kohal . Malaisia populatsioon on umbes 28.5 miljonit ja pindala on üle
320,000 km2 , see on võrreldav Saudi- Araabia ja Venezuelaga .
Malaisial on jagatud kahele eraldi osale mida eraldab Lõuna-Hiina meri.
Kahe eri osa maastik on peamiselt sama . Lääne-ja Ida Malaisia rannikualalon peamiselt tihe metsaga mäed ja künkad ,millest kõrgeim on Mount Kinabalu mis asub Borneo saarel (4095,2m).
Kohalik kliima on ekvatoriaalne ja seda iseloomustab edela ja kirde monsoon.
Sumatra ja Malaisia ps-i. Vahel asub kõige oluliseim laevaliin mida mööda kaupa trantsporditakse.
Ametlik pealinn on Kulala Lumpur, mis on ka suurim linn Malaisias. Osariikide haldusjaotuste pealinn on Putrajaya.
Teiste suuremate linnade hulka kuuluvad :George Town, Ipoh, Johor Bahru, Miri, Alor Star, Malaka Linn, Kuantan jne.
Loodusvarad
Malaisi on hästi varutatud loodusvaraddega selliste valdkondades nagu põllumajandus, metsandus , mineraalained.
Seoses põllumjandusega on Malaisia üks peamisi loodusliku kummi-ja palmiõli eksportijaid maailmas. Samuti on kasvanud viimasel ajal ka palkide ja saematerjaali ning ka kakao , pipra, ananassi, ja tubaka eksport .
Palmiõli toob riigile väga palju tulu.
Metsandusega hakati Malaisias tegelema alles 19.sajandi aalguses ja sellest ajast ongi
Majandus pidevalt arenenud. Täna kattab Malaisiat hinnanguliselt 59% mets. Ülikiire puidutööstuse areng on kaasa toonud tõsise erosiooni mis on probleemiks Malaisia metsa ressursidele.
Kuna valitsus on otsustanud keskonda ja ökoloogilist süsteemi kaitsa siis on ka pude langetamine oluliselt vähenenud võrreldes eelmise sajandiga . Et metsaresurssi veelgi
rikkastada siis on riik panustanus palju raha kiirest kasvavate puuliikide istutamisele nagu näiteks Meravan ja Sesenduk. Samuti kasvatatakse suure väärtusega puud nagu Teak mida kasutavad tselluloosi ja paberitööstused. Ning see on ka suurnedanud suurel määral paber tootmist ja eksport. Tina Ja nafta on kaks loodusvara millel on suur tähtsus malaisia majanduses. Malaisia on üks maailam suurim tina eksportija . 1980 aastal tekkitea tina malaisia majanduses suure kaose sest tina oli valdav osa majandusest ja tootmiest.
Alles 1972. aastal ületas nafat ja maagaas kaevandussektoris tina kaevandamise.
Viimasel ajal on tina tootmine vähenenud, sest uute naftaväljade leidmisega on nafat osatähtusus malaisia majanduses väga suus ja on ka üks peamisi tuluallikaid.