Vana-Rooma ajalugu (0)

Rooma ajalugu

Sissejuhatus
Kreekast lääne pool, kitsal ja pikal , kaugel merre küünival Apenniini poolsaarel asub Itaalia. Itaaliast lõuna ja lääne pool asetsevad kolm suurt saart : Sitsiilia , Sardiinia ja Korsika . Väikesi saari on Itaalia ümber vähe. Apenniini poolsaare idarannik on ebasobiv laevasõiduks: siin pole peaaegu üldse lahtesid laevade peatuspaikadeks, rannik on kas järsk või üle külvatud liivaleedetega. Läänerannik on sobivam: kaldad on rohkem lauskjad ja moodustavad mõningaid häid lahtesid.
Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata  on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle kõige tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa.
Apenniini poolsaarel elas palju suguharusid. Põhjas, Po jõe orus, elasid mitmesugused gallide suguharud. Neist lõuna pool, poolsaare lääneosas, asus Etruuria . Etruskid elasid üksikute linn- kogukondadena. Nad kaubitsesid Lõuna- Itaalia ja Sitsiilia kreeklastega ning Kartaago linnaga Põhja- Aafrikas. Etruskid tegelesid mereröövimise ja riisumisega.
Nad saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult kaunistatud hauakambreid , linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid : hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid . Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. Nad olid Itaalia vanim kultuurrahvas. Nendest ida ja lõuna pool elasid rohkearvulised itaalikute suguharud. Latiumis, Tiberi alamjooksul elasid latiinid. Veel rohkem lõuna pool, Samniumi maakonnas ja Kampaania rannikul, elas suur itaalikute suguharu samniidid.
Rooma teke
Latiumi linnade seast kerkis esile Rooma. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal , kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Tiberi suudmest koguti juba muistsest ajast peale soola. Asundite elanikud tegelesid ka põllunduse ja kaubandusega, peale selle aga jõe- ja mererööviga. Hilisemal ajal sulasid need asundid üheks Rooma kogukonnaks.
On säilinud legend, mis jutustab Rooma tekkest . Üks Trooja sõja kangelasi Aeneas pääses Trooja hukkumise ajal ja jõudis pärast pikki rännakuid Latiumi. Hiljem asutas ta poeg siia Alba - Longa linna ja Aenease sugu valitses selles. Alba- Longas sündisidki kaksikud - tulevased Rooma asutajad. Neid peeti jumal Marsi ja kuningatütre Rea Silvia poegadeks. Sel ajal oli kuningaks karm Amulius , kes võttis ära Rea Silvia isalt trooni . Kuulda saanud kaksikute sünnist, hakkas Amulius kartma oma võimu pärast ja käskis kaksikud heita Tiberi jõkke. Veevool kandis kaksikud kaldale. Nende kisa peale jooksis kohale emahunt. Ta ei teinud neile mingit viga, vaid hakkas neid koguni toitma oma piimaga . Pärast märkasid kaksikuid kuninga karjused. Üks neist võttis lapsukesed oma kasvatada ja nimetas nad Romuluseks ja Remuseks. Kui Romulus ja Remus suureks kasvasid, maksid nad julmale Amuliusele selle eest kätte, et ta oli tahtnud neid surmata: nad varitsesid teda ja tapsid ära. Kuid Romulus ja Remus ei tahtnud jääda Alba- Longasse ja otsustasid asutada uue linna sinna paika, kust neid olid leidnud karjased. Linna asutamisel tekkis nende vahel tüli ja Romulus tappis Remuse. Uue linna nimetas Romulus oma nimega (ladina keeles nimetatakse Roomat "Roma"). Legendi järgi toimus see 753. a.e.m.a. Sellest aastast peale lugesid roomlased oma ajaarvamist.
Rooma Vabariik
Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Sellest ajast alates seisid riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud , kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Vabariigi algul oli Rooma üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta hegemoonia teiste Latiumi linnade üle ja võttis nende sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal 387 eKr. Pärast sellest rüüstest toibumist  alustas Rooma võitlust Kesk-Itaalia mägismaal elava sõjaka itali hõimurühma- samniitidega. Roomlased pidasid nende  vastu kolm rasket sõda. Roomlastel õnnestus lõpuks neist jagu saada. Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.
Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Esimeses Puunia sõjas (264-241 eKr) käis võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Sõja puhkedes polnud roomlastel laevastikku ja seetõttu said esialgu ülekaalu kartaagolased. Kuid sõja kestel suutis Rooma jõudude vahekorda muuta. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merelahingute  kogemusi , saavutasid roomlased mitu tähtsat võitu ja sundisid vaenlase rahu paluma.
Teises Puunia sõjas (218-201) tungis kartaagolaste väepealik Hannibal hästi väljaõpetatud sõjaväega  Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus. Kuid ta ei suutnud oma edu ära kasutada. Põhja-Aafrikas asetleidnud otsustavas lahingus said kartaagolased hävitavalt lüüa. selle tagajärjel kaotas Kartaago kogu laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse.
Rooma päästis valla ka Kolmanda Puunia sõja. Siis 146 eKr Kartaago vallutati ja hävitati.
133-30 eKr oli aga kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk. Algul kerkisid esile kolm võimsat riigimeest ja väepealikut- Crassus , Pompeius ja Caesar . Lõpuks sai Caesarist Rooma riigi ainuvalitseja. Kuid 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Taaspuhkenud kodusõdades  tõusid esile kaks senist Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus . Pärast Antoniuse enesetappu hõivas Octavianus 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik Vahemeremaad oma võimu alla. seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks.
Rooma eluolu
Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi perekonnaliikmete üle. Naistel  puudusid Roomas poliitilised õigused. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Ometigi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polnud  avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud.
Roomlaste igapäevane alusrõivastus-tuunika-kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisrõivas  oli rooma  meestel aga tooga. Pükste  kandmine oli roomlastele võõras nagu kreeklastelegi. Jalanõudena olid enim kasutusel sandaalid.
Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi tavaliselt kolm korda päevas. Toitu võeti näppudega. peale joodi veega lahjendatud veini.
Roomas ei olnud riigi kulul ülalpeetavaid koole. Noorte õpetamine oli peaasjalikult orjade kohustuseks . Lapsed pidid kasvama tugevaks nii kehalt kui vaimselt. Nad võimlesid, õppisid lugema, kirjutama ja arvutama . Igaüks pidi tundma 12 seaduse tahvli sisu. Et papüürus oli väga kallis, siis tarvitati kirjutamiseks vahatatud tahvleid. Õpetus algas hommikul vara ja kord oli koolis väga vali.
Roomlased, nii rikkad kui ka vaesed, armastasid avalikke lõbustusi. Neid korraldasid suurnikud või valitsejad, et rahva laialist poolehoidu võita. Mõistlikuks ja harivaks ajaviiteks olid teatrietendused . Ei peetud lugu heast sisust, vaid siia tuldi naerma tooreste naljade üle. Suure ja püsiva poolehoiu osaliseks sai tsirkus , kus väljaõppinud sõitjad kihutasid kaherattalistel vankritel võidu. Peale tsirkuse anti etendusi veel amfiteatris . Siin võitlesid gladiaatorid elu ja surma peale ringi- või ovaalikujulisel platsil, mida piirasid astmestikus pealtvaatajate istekohad.
Gladiaatoriteks olid harilikult sõjavangid, orjad ja surmamõistetud kurjategijad. Neid valmistati ette erilistes koolides . Suurte kiiduavalduste osaliseks sai vapper võitja, võidetu langes aga üldise pilke alla. Mida verisem oli võitlus, seda suurem oli rahva juubeldamine.
Kokkuvõte
Rooma riik tekkis Kesk-Itaalias Latiumi maakonnas Tiberi jõe vasakul kaldal linnriigina. Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik.
Tähtsaimad sõjad olid I II ja III Puunia sõda. 133-30 eKr oli aga kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk. Rooma perekond oli täielikult mehekeskne. Inimeste igapäevaseks alusrõivastuseks oli tuunika. Vaesemad sõid peamiselt leiba ja putru, aga rikkamad lihatoitu. Roomas ei olnud riigi kulul ülalpeetavaid koole. Inimesed, nii rikkad kui ka vaesed, armastasid avalikke lõbustusi. Harivaks ajaviiteks olid teatrietendused, kuid väga suure pealtvaatajaskonnaga olid amfiteatris toimuvad gladiaatorite võitlused elu ja surma peale.
 
Kasutatud kirjandus
1. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Rooma1.ht m
2. http://www.miksike.ee
3. Inimene, ühiskond, kultuur I , XI klassi ajalooõpik
4. ENEKE 3, lk 252