Rooma ajalugu (0)

Rooma  ajalugu
Sissejuhatus
Kreekast lääne pool,  kitsal  ja  pikal , kaugel merre küünival Apenniini poolsaarel asub 
Itaalia.  Itaaliast  lõuna ja lääne pool asetsevad kolm suurt  saart :  Sitsiilia , Sardi nia ja 
Korsika . Väikesi saari on Itaalia ümber vähe. Apenniini poolsaare  idarannik  on 
ebasobiv laevasõiduks: siin pole peaaegu üldse lahtesid laevade peatuspaikadeks, 
rannik on kas järsk või üle külvatud li valeedetega. Läänerannik on  sobivam :  kaldad  
on rohkem lauskjad ja moodustavad mõningaid häid lahtesid.
Poolsaart  pikuti läbivast Apenni ni mäeahelikust hoolimata  on Itaalia Kreekaga 
võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. 
Ka rannajoon pole sedavõrd li gendatud nagu Kreekas. Selle kõige tõttu tegelesid 
Itaalia  hõimud  peamiselt põl uharimisega. Kliima on Itaalias hea, ni skem ja jahedam 
kui Kreekas, jõed Po ja  Tiber  on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa.
Apenniini poolsaarel elas palju suguharusid. Põhjas, Po jõe orus, elasid 
mitmesugused gal ide suguharud. Neist lõuna pool, poolsaare lääneosas, asus 
Etruuria .  Etruskid  elasid üksikute linn- kogukondadena. Nad kaubitsesid Lõuna- 
Itaalia ja Sitsiilia kreeklastega ning  Kartaago  linnaga Põhja- Aafrikas. Etruskid 
tegelesid mereröövimise ja riisumisega.
Nad saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult 
kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid,  kunstiteoseid :  hõbe - ja 
pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid,  kujusid . Etruskidel oli oma kiri,  kusjuures  
kasutati kreeka tähestikku. Nad olid Itaalia vanim kultuurrahvas.  Nendest  ida ja lõuna 
pool elasid rohkearvulised itaalikute suguharud. Latiumis, Tiberi  alamjooksul  elasid 
latiinid . Veel rohkem lõuna pool, Samniumi  maakonnas  ja Kampaania rannikul, elas 
suur itaalikute  suguharu  samni did.
Rooma teke
Latiumi linnade seast kerkis esile Rooma. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas 
minevikus, sest linn oli asetatud väga  soodsalt : ta asetses seitsmel künkal, laevatava 
Tiberi jõe vasakul  kaldal , kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. 
Tiberi suudmest koguti juba muistsest ajast peale soola. Asundite elanikud tegelesid 
ka põllunduse ja kaubandusega, peale selle aga jõe- ja mererööviga. Hilisemal ajal 
sulasid need asundid üheks Rooma kogukonnaks.
On säilinud legend, mis jutustab Rooma  tekkest . Üks  Trooja  sõja  kangelasi  Aeneas 
pääses Trooja  hukkumise  ajal ja jõudis pärast  pikki  rännakuid Latiumi. Hiljem asutas 
ta poeg siia  Alba -  Longa  linna ja  Aenease  sugu valitses sel es. Alba- Longas 
sündisidki kaksikud - tulevased Rooma  asutajad . Neid peeti jumal Marsi ja 
kuningatütre Rea  Silvia  poegadeks. Sel ajal oli kuningaks karm  Amulius , kes võttis 
ära Rea Silvia isalt  trooni . Kuulda saanud kaksikute sünnist, hakkas Amulius  kartma  
oma võimu pärast ja käskis kaksikud heita Tiberi jõkke. Veevool   kandis  kaksikud 
kaldale. Nende  kisa  peale jooksis kohale emahunt. Ta ei teinud neile mingit viga, 
vaid hakkas neid koguni toitma oma pi maga. Pärast märkasid kaksikuid kuninga 
karjused. Üks neist võttis lapsukesed oma kasvatada ja nimetas nad Romuluseks ja 
Remuseks. Kui  Romulus  ja  Remus  suureks kasvasid, maksid nad julmale Amuliusele 
selle eest kätte, et ta oli tahtnud neid surmata: nad varitsesid teda ja  tapsid  ära. Kuid 
Romulus ja Remus ei tahtnud jääda Alba- Longasse ja otsustasid asutada uue linna 
sinna paika, kust neid olid leidnud karjased. Linna asutamisel tekkis nende vahel tüli 
ja Romulus tappis Remuse. Uue linna nimetas Romulus oma nimega (ladina keeles 
nimetatakse  Roomat  "Roma"). Legendi järgi toimus see 753. a.e.m.a. Sellest aastast 
peale lugesid  roomlased  oma ajaarvamist.
Rooma Vabariik
Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Sellest ajast alates  seisid  riigi eesotsas 
senat ja igal aastal valitavad ametnikud , kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. 
Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Vabariigi algul oli Rooma üks paljudest 
Latiumi maakonna linnriikidest, kuid lühikese  ajaga  kehtestas ta  hegemoonia  teiste 
Latiumi linnade üle ja võttis nende sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli 
Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik.  Ootamatu  tagasilöögi andis Rooma võimsuse 
kasvule gallide  sissetung  aastal 387 eKr. Pärast sellest rüüstest toibumist  alustas 
Rooma võitlust Kesk-Itaalia mägismaal elava sõjaka itali hõimurühma- samni tidega. 
Roomlased  pidasid  nende  vastu kolm rasket sõda.  Roomlastel  õnnestus lõpuks 
neist jagu saada. Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.
Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks Vahemere 
ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. 
Esimeses  Puunia  sõjas (264-241 eKr) käis võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. 
Sõja puhkedes polnud roomlastel laevastikku ja seetõttu said esialgu ülekaalu 
kartaagolased. Kuid sõja kestel suutis Rooma jõudude  vahekorda  muuta. Rajanud 
tugeva laevastiku ja  omandanud  merelahingute  kogemusi , saavutasid roomlased 
mitu tähtsat  võitu  ja sundisid vaenlase rahu paluma.
Teises Puunia sõjas (218-201) tungis kartaagolaste  väepealik  Hannibal hästi 
väljaõpetatud sõjaväega  Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas 
Rooma väe Cannae lahingus. Kuid ta ei suutnud oma edu ära kasutada. Põhja-
Aafrikas asetleidnud otsustavas lahingus said kartaagolased hävitavalt lüüa. selle 
tagajärjel kaotas Kartaago kogu laevastiku, kõik  valdused  väljaspool Aafrikat ja 
ühtlasi oma sõjalise tähtsuse.
Rooma päästis valla ka Kolmanda Puunia sõja. Siis 146 eKr Kartaago vallutati ja 
hävitati.
133-30 eKr oli aga kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk. Algul kerkisid esile kolm 
võimsat riigimeest ja väepealikut- Crassus,  Pompeius  ja  Caesar . Lõpuks sai 
Caesarist Rooma riigi ainuvalitseja. Kuid 44. aastal eKr tapsid senaatoritest 
vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Taaspuhkenud kodusõdades  tõusid esile 
kaks  senist  Caesari pooldajat- Antonius ja  Octavianus . Pärast Antoniuse  enesetappu  
hõivas Octavianus 30 eKr Egiptuse, li tis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik 
Vahemeremaad  oma võimu alla. seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi 
lõpuks.
Rooma eluolu
Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus pi ramatu võim kõigi 
perekonnaliikmete  üle. Naistel  puudusid Roomas poliitilised õigused. Naise 
peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Ometigi suhtuti Roomas 
naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polnud  avalikust elust täiel määral kõrvale 
jäetud.
Roomlaste igapäevane alusrõivastus-tuunika-kujutas endast üle õlgade heidetud ja 
vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisrõivas  oli rooma  
meestel aga tooga. Pükste  kandmine oli roomlastele võõras nagu kreeklastelegi. 
Jalanõudena olid enim kasutusel sandaalid.
Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru. Jõukamate 
menüüs olid olulisel kohal  lihatoidud . Rikas  roomlane  sõi tavaliselt kolm korda 
päevas. Toitu võeti näppudega. peale joodi veega lahjendatud veini.
Roomas ei olnud riigi kulul ülalpeetavaid koole. Noorte õpetamine oli  peaasjalikult  
orjade  kohustuseks . Lapsed pidid kasvama  tugevaks  nii kehalt kui vaimselt. Nad 
võimlesid, õppisid lugema, kirjutama ja  arvutama . Igaüks pidi tundma 12 seaduse 
tahvli sisu. Et papüürus oli väga kallis, siis tarvitati kirjutamiseks vahatatud tahvleid. 
Õpetus algas  hommikul  vara ja kord oli koolis väga vali.
Roomlased, nii rikkad kui ka vaesed, armastasid avalikke lõbustusi. Neid korraldasid 
suurnikud või  valitsejad , et rahva laialist poolehoidu võita. Mõistlikuks ja harivaks 
ajaviiteks olid teatrietendused. Ei peetud lugu  heast  sisust, vaid siia tuldi naerma 
tooreste naljade üle. Suure ja püsiva poolehoiu  osaliseks  sai  tsirkus , kus 
väljaõppinud sõitjad kihutasid kaherattalistel vankritel võidu. Peale tsirkuse anti 
etendusi veel amfiteatris. Siin võitlesid  gladiaatorid  elu ja surma peale ringi- või 
ovaalikujulisel platsil, mida piirasid astmestikus pealtvaatajate  istekohad . 
Gladiaatoriteks olid harilikult  sõjavangid ,  orjad  ja surmamõistetud kurjategijad. Neid 
valmistati ette erilistes  koolides . Suurte kiiduavalduste osaliseks sai  vapper  võitja, 
võidetu langes aga üldise pilke alla. Mida verisem oli võitlus, seda suurem oli rahva 
juubeldamine.
Kokkuvõte
Rooma riik tekkis Kesk-Itaalias Latiumi maakonnas Tiberi jõe vasakul kaldal 
linnriigina. Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Aastal 510 eKr kehtestati 
Roomas vabariik.
Tähtsaimad   sõjad  olid I II ja III Puunia sõda. 133-30 eKr oli aga kodusõdade ja 
vabariigi languse ajajärk. Rooma perekond oli täielikult mehekeskne. Inimeste 
igapäevaseks alusrõivastuseks oli tuunika. Vaesemad sõid peamiselt leiba ja putru, 
aga  rikkamad  lihatoitu. Roomas ei olnud riigi kulul ülalpeetavaid koole. Inimesed, ni  
rikkad kui ka vaesed, armastasid avalikke lõbustusi. Harivaks ajaviiteks olid 
teatrietendused, kuid väga suure pealtvaatajaskonnaga olid amfiteatris toimuvad 
gladiaatorite võitlused elu ja surma peale.
 
Kasutatud kirjandus
1.  http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Rooma1.htm 
2.  http://www.miksike.ee 
3. Inimene, ühiskond, kultuur I , XI klassi ajalooõpik
4.  ENEKE  3, lk 252

Document Outline

• Rooma ajalugu