11. klassi ajaloo kursuse arvestustöö küsimused ja vastused (2 poolt). (0)

1 pool
Miks tekkisid Ateenas ja Spartas eri mentaliteedid?
Spartas   oli   väga   palju   mittekodanikke.   Spartiaadid   moodustasid   elanikkonnast   vähemuse   ning   heloodid   olid
spartiaatide   vastu   vaenulikud.   Selleks,   et   heloode   kuuletuma   sundida,   arendati   ühiskonnas   välja   range
kasvatusüsteem   (seitsmeselt   kolitakse   välja,   kahekümneselt   said   nendest   sõjamehed,   kolmekümneselt
täieõiguslikud kodanikud). Ühiskonnas peeti riiklike huvisi tähtsamaks kui indiviidi huvisid.
Ateenas   peale   türannia   kukutamist   kehtestati   kõigile   kodanikele   võrdsed   võimalused.   Ka   vaestel   soodustati
võimalust riigiasjades osaleda. Soloni reformidega pandi alus demokraatlikule riigile. Kuna Pärsia sõdade ajal
arendasid ateenlased endale tugeva laevastiku, said nad ühineda ka mereliiduga ning kiirelt peale seda said
ateenlased liitlased enda võimu alla. Kuna liitlastega tehti ühiskassa, kuhu kõik pidid maksma, arendas Ateena
selle   rahaga   enda   laevastikku.   Katsed   liidust   lahkuda   summutati   relvadega.   Sellega   tõusis   vaeste   kodanike
osatähtsus (nad olid madrused ja sõudjad ehk nad tagasid sõjalise ja poliitilise võimsuse). Riigi juhiks sai 5 saj
Perikles, kellega kujunes riigist välja demokraatlik riik. Aristokraatidel polnud siis eesõigusi ning seadusesilma ees
olid kõik kodanikud võrdsed ning said võrdselt anustada riigi ellu. Ateenas saadeti poisid seitsmeselt kooli ning
tänu   sellele   oli   ühiskonnas   tähtis   vaimne   areng.   Homerose   kangelaste   aristokraatlik   vaade,   mida   kasutati
õpetamistel, kujundasid noorte ellusuhtumist demokraatlikus Ateenas. Miks rooma vabariigist sai keisririik?
https://docs.google.com/document/d/12ULVxr1W87zSfIJS7ip82gN6c8R-CX_XSAaC0Jp0bOA/edit?usp=sharing
võrdlev tabel
1. sajandil eKr olid Roomale iseloomulikud arvukad kodusõjad, mille eri leeride eesotsas olid armee abil oma
võimupositsioone kindlustanud väejuhid. 60.–50. aastatel eKr tõusid esile  Gnaeus Pompeius  ja  Gaius Julius
Caesar. Mõnda aega olid nad liitlased, kuid 49. aastal eKr puhkes nende vahel kodusõda, kus Caesar peale jäi ja
koondas seejärel enda kätte kogu võimu; 44. aastal eKr lasi ta end eluaegseks diktaatoriks kuulutada. Kuigi
Caesar   valitses   leebelt   ja   püüdis   nii   lihtrahvast   kui   ka   nobiliteeti   uue   võimuga   lepitada,   polnud   suur   osa
aristokraatiast ainuvalitsusega rahul. Juba samal aastal tapsid ta senaatoritest vandenõulased. Taas puhkenud
võitlustes said vabariiklased lüüa Caesari lähimalt poolehoidjalt Marcus Antoniuselt ning Caesari testamendiga
pärijaks määratud õetütre pojalt ja ühtlasi kasupojalt Gaius Julius Caesar Octavianuselt. Nad jagasid omavahel
riigi valitsemise nii, et selle lääneosa jäi Octavianuse ja idaosa Antoniuse võimu alla. Ent peagi algas nendegi
vahel kodusõda. Octavianus purustas 31. aastal eKr Antoniuse ja tema liitlase Egiptuse kuninganna Kleopatra
laevastiku Kreeka rannikul Aktioni merelahingus ning ühendas 30. aastal eKr kogu riigi oma võimu alla. Seda
sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks ja keisririigi alguseks. Kuidas erinesid ülikoolid toomkoolidest? Kuidas tekkisid ülikoolid?
https://docs.google.com/document/d/1yu7yhMh2DCJ837wBqYoGDHsmzDXt4wpDpShdd54vI-0/edit?usp=sharing
Ülikoolid ja teadus küsimused ja vastused Toom- ja katedraalkoolid või grammatikakoolid aitasid kaasa linnade arengule, sest majandus ja inimeste haridus
on tihedalt seotud. Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülalpeetav õppeasutus.
Toomkool   koolitas   välja   vaimulikke,   keskaegsed   ülikoolid   olid   4   teaduskonnaga:   alusõpet   vabade   kunstide
teaduskonnas; seejärel võisid tudengid õppida edasi teoloogia-, õigus- ja meditsiiniteaduskonnas. Linnakäsitöölastele ning kaupmeestele oli väga tähtis kirjakeele oskus. Selle tõttu rajati linna põhikoolid, kus
käsitöölased ja kaupmehed alghariduse said ning siis arenesid välja ka ametikoolid ehk abakusekoolid (õppetöö
põhiprogramm rajati ladina keelele, kuid õppetöö ise käis tihti õpilase emakeeles).
Linnakoolidest arenes välja ülikoolid. Esimestena tekkisid ülikoolid Bolognas (1088), Pariisis ja Oxfordis. Ülikooli
ladinakeelne nimi – universitas – tähendab tsunfti. Keskaegne ülikool oligi loodud käsitööliste korporatsioonide
eeskujul. See kujutas endast omamoodi õpetlaste tsunfti, mis ühendas kõiki sama linna üliõpilasi ja õppejõude.
Koos ülikoolidega tekkis ka uus ühiskonnakategooria, sellesse kuulusid õpetlased ja õppejõud ehk vaimse töö
tegijad.   Populaarsemates   ülikoolides   õppis   korraga   sadu   üliõpilasi   Euroopa   eri   maadest.   Keskaegne   ülikool
jagunes nelja teaduskonda. Alusõpet anti vabade kunstide teaduskonnas. Seejärel võisid tudengid õppida edasi
teoloogia-, õigus- ja meditsiiniteaduskonnas. Õppetöö toimus ladina keeles. Ka ülikoolide õppejõudude seas olid
ülekaalus vaimulikud. Nende seas paistsid eriti silma frantsisklaste ja dominiiklaste ordude liikmed. Kirjutage järgmiste mõistetega ajastukohane lause
Polis, must surm, senat, 2tk oli veel vist
Polis   -   Vana-Kreeka   riigivorm,   kus   hõlmati   linna   ning   selle   lähisümbruskonda.   Sparta,   Ateena,   Korintos   olid
polised.
Must surm - 3-aastane pandeemia, kus teine aasta oli kõige suurema hukkunute arvuga. See oli katk, mis levis
näriliste kaudu ning kirpude hammustuste kaudu (sai alguse Hiinast).   Arvati, et musta surma surid inimesed,
keda Jumal tahtis karistada, kuid tegelikkuses oli põhjuseks see, et katk ei levinud inimestelt inimestele ning
maakohad, mis olid hõredamini asustatud, ei levitanud kirpe ega närilisi nii palju, mille tõttu ei levinud haigus nii
palju.
Skolastika - kooliõpetus, kooliteadus. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele. Mis ajastu ja sündmusega olid seitud järgmised inimesed?
Perikles, Aleksander Suur, Aquino Thomas, (üks idamaa geograaf, kahtlase nimega)


mõned   inimesed   veel   (Rooma) https://docs.google.com/document/d/1SESNlIbtRy8fnFSluW6N_YWODIKT1bZvrF_DiO0xqDA/edit?usp=sharing 
Perikles  - klassikaline ajajärk, Ateena riigijuht. Pani alguse demokraatiale Ateenas. Aitas soodustada vaestel
poliitikas osalemist.
Aleksander Suur  - Vana-Makedoonia kuningas, tugev väejuht (palju vallutamisi ja edukad sõjaretked). Vana-
Kreeka. 
Aquino Thomas  - dominiiklasest pühak. Mõjukas skolastiline teoloog, filosoof ja jurist. Seletas, et mõistus ei
peagi usku vaidlustama, vaid seletama. Alguses oldi tema arvamuste vastu, kuid peatselt võeti tema uskumused
katoliku kiriku filosoofiliseks aluseks. Jumalatõestus.
Al-Idrisi - Araabia kartograaf/geograaf. Koostas maailmakaardi (lõuna üleval, põhi all). Kuna ta kasutas allikatena
teisi, ei olnud see kaart kõige täpsem.
Caesar - Vana-Rooma väe- ja riigijuht. Mõnda aega oli ta Pompeiusega liitlane, siis tekkisid kodusõjad ja Caesar
sai võimu (kroonis ennast eluagseks diktaatoriks). Aitas kaasa lihtrahva elu arendamisele. Mis hoogustas linnade arengut 10 sajandil?
Linnade arendamisele aitas kaasa kaubateede arendamine ning kaubanduse hoogustumine. Kaubandusvõrgud
arendasid majandust, mis arendas omakorda linlaste eneseteadlikust. Kirjelda 3 märksõnaga viikingite kultuuripärandit
Ruunikiri ja -kivid, saagad 2 pool
1. Miks on Kreeka kultuur Euroopa kultuurihäll? Mütoloogia   ja   religioon  (eeposed   “Iilias”   ja   “Odüsseia”,   Olümpos,   templid,   ohverdused,   dionüüsiad   ehk
usupidamised.
Filosoofia (humanism, tänapäevane filosoofia jne)
Teater (draama, tragöödia, komöödia)
Sport (Olümpiamängud, maraton, kettaheide, odavise jne)
Teadused (matemaatika, meditsiin, ajalookirjandus (Herodotos), politoloogia; hariduse areng Euroopas baseerub
meditsiini arengul ja matemaatikavalemite juurde tulemisel)
Poliitika (aristokraatia, demokraatia)
Kirjandus (alfabeet, lüürika, eeposed, mütoloogiad, seadustikud)
Kunst  (mütoloogia as in täiuslike inimeste ja valitsejate kujutamine, skultuuris tasakaal, arhitektuur (korintose,
joonia ja dooria sambad)
2. Ida- ja Lääneprovintsid Roomas (linn, käsitöö, kaubandus) Ida Lääs (Bütsants) Linnad Linnad olid juba välja arenenud
ning olid rikkad. Kõneldi kreeka
keelt. Linnad   olid   alles   arenemas.
Linnad olid roomalikud Käsitöö ja kaubandus Eksporditi   käsitöökaupu provintsidesse. Tegeleti   vähem,   kui   idas.
Peamine   sissetulekuallikas   oli
põlluharimine. Kaubandus idaga
jätkus   isegi   araablaste sissetungil.
Käsitöölased   olid   eraettevõtjad.
Luksuskaupade   müüjad   olid
paremal järjel. 


Kaupmeestel   oli   ka   võimalik
saada   riigiametnikeks   (because
money) Põllumajandus Peamiselt   imporditi   asju   sisse,
sest   provintsid   olid   arenenud
ning   neil   ei   olnud   rahakott   nii
väike. Põllumajandus   oli   tähtis,   sest
rahvas   eksportis   seda   ja   ise
tarbis saadusi. 3. 5 märksõna araablaste kultuuripärandist Kartograafia, niisutussüsteemide õpetamine, farmakoloogia, astroloogia, alkeemiaPikem lause mõistega, mis
iseloomustab ajastut:
partheon, puunia sõjad, pärisori, Hansa Liit ja toomkool.
4. Kirjuta mõiste ja lause mis selle ajastut iseloomustab. Partheon - Ateena akropolil asuvat Partheoni peetkase Vana-Kreeka tähtsaimaks ehitusmälestuseks
Puunia sõjad - Puunia sõja tagajärjel sai Roomast Vahemere tugevaim riik.
Pärisori- Pärisorjal polnud õigust abielluda, kuid tal oli õigus omada vallasvara.
Hansa liit - Hansa liit oli riikidevaheline sõjaline ning majanduslik liit. Idast imporditi enim karusnahka ning läänest
itta vaha.
Toomkool   -  Toomkoolides   hakkasid   ajaga   haridust   omandama   järjest   rohkem   vaimulikku   seisusesse
mittekuuluvaid poisse. 5. Sarnasused ja erinevused - vaimulikud ja rüütliordud Vaimulikud ordud Rüütliordud Sarnasus 1 Allusid paavstile Sarnasus 2 Munga vanne Erinevus 1 Ei tohtinud relva kanda Relvakandmise kohustus Erinevus 2 Loodi Euroopas Loodi Väike-Aasias 6. Idamaadesse toimunud ristisõdade põhjused ja ajendid (2) Kristlased soovisid kaitsta pühakohte (nt olid moslemid vallutanud Jeruusalemma, mida kristlased soovisid tagasi
oma valdusesse, sest Jeesus sündis seal)
Sakslased soovisid lisaks Ida-Euroopas maid vallutada omakasu eesmärgil ning kuna me olime paganlased,
tahtsid nad meile usku levitada.
Neid ajendas osavõtmine missioonist Pühale Maale ning indulgentsi pälvimine.