Anitiik-Kreeka ja Rooma (0)

Ajaloo kordamisküsimused
Kreeka
1.Mille poolest erines tume ajajärk talle eelnenud perioodist?
Tumedal ajajärgu oli Kreeka eelneva perioodiga võrreldes üsna vaene ja mahajäetud maa, ka välissuhte dolid märgatavalt vähenenud. Keeta -Mükeene ajajärgule iseloomulike losse ei ehitatud üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike- Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivakas asualaks. Tumedal ajajärgu võeti kasutusele raud.
2. Polis – Kreeka linnriik (kreeka keeles linn) oli üsna väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond ei ületanud 30-40 tuhandet inimest.
3.Selgita kuidas valitseti Ateenat.
Algselt puudus rahvakoosolekutel reaalne tähtsus, kuid 5. salajandi keskel , kui riiki valitses Preikles kujunes Ateenas demokraatlik kord. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõigil kodanikel – täiskasvanud meesoost põliselanikud, sõltumatult nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast -oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, mis toimusid iga 10 päeva tagant või vajadusel tihedamalt . koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liimeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulas olid tähtsamad 10 strateegi , kõik nad pidid aga alluma rahvakoosolekute otsustele. Ateenas kehtis otsene, vahendamata demokraatia – rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise.
4.Iseloomusta Sparta valitsemist.
Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt 2 päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi ning samuti täitsid nad riigi kõrgema preestri kohuseid. Teistes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ehk geruusia , sellesse kuulusid vähemalt 60-aastased isikud ja igal aastal kõigi kodanike seast valitud 5 efoori. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna aga kõigi spartiaatide koosolek.
5.Kirjelda kreeklaste austust spordi vastu.
Ilusat lihaselt keha hinnati peagu sama kõrgelt kui teravat vaimu või poliitilist edukust. Sport oli aristokraatide igapäevane tegevusala. Sporti tehti spordiväljakutel, mida nimetati gümnaasion. Korraldati olümpiamänge ja olümpiavõitjad ei toonud kuulsust mitte ainult endale vaid ka oma linnale , neile püstitati ausambaid ja kodulinnas ootas neid vääriline autasu .
6.Milliste eluvaldkondade jumalad olid:
Zeus – taeva-, tormi- ja äikesejumal (jumalate valitseja), kõik inimeste seadused kuulusid tema kaitse alla ja üleastujat ootas karm karistus

Hera – abielu kaitsja

Ares – sõjajumal

Dionysos – viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal

Hephasitos – jumalete sepp , lonkur tulejumal

Poseidon – torme tekitav ja maavärinaid esilekutsuv merejumal

Aphrodite – ilu-, armasuse- ja viljakusjumalanna

7.Kes olid ja millega on läinud ajalukku:
Homeros oli pime laulik , kellel on omistatud kaks eepost “ Ilias ” ja “Odüsseia”
Perikles oli Ateena riigimees. Ta kindlustas Ateenas demokraatliku korra.
Sophokles oli tragöödiakirjanik, tema kõige tuntum teos on “Kuningas Oidipus”

Aischylos oli 5. sajandi kuulasim Ateena tragöödiakirjanik. Ta pani oma kangelasi tihti olukorda, kus nei tuli oma eelkäijate kuritegude eest kätte makses ise uusi kuridegusid korda saata (“Orestreia”)

Herodotos on kirjutanud Kreeka ajaloo, teda peetakse ajaloo isaks. Temale kuulub lause “Ajaugu on elu õpetaja”.
Hipphorates

Archimedes oli vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom , insener ja leiutaja. Tema sõnastas kehade vee väljasurve seaduse.

Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander oli Makedoonia kuningas. Ta seadis oma elu eesmärgiks hävitada pärsi, mis tal ka õnnestus ja selle asemele tekkis Aleksander Suure riik.

8.Soktates ei arutlenud maailma tekkimise üle, vaid eetiliste küsimuste. Tema kõige tähtasm uurimusobjekt oli voorus, kõige suuremask vooruseks pidas ta tarkust ja teadmis, samuti hindas ta õiglust.

Platon arutles edasi Soktatese õpetust, tema meelest oli kõige tähtam idee. Ta pidas ideed kogu maailma aluseks (idealistlik filosoofia).

Aristoteles pidas kõige aluseks materiat. Tema õpetust nimetatkse marterialistlikuks filosoofiaks.
9.Selgita mõisted:

Hellas – Kreeka

hellenid – kreeklsed
hellenism – Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga
agoraa – koosoleku – ja turuplats (linnasüda)
akropol – kõrgemale kaljunukile rajatud kindlus , mille ümber asus linn

Rooma

1.Selgita mõisted:
patriitsid – suursugused inimesed Rooma ühiskonnas
plebeid – lihtrahvas Rooma ühiskonnas, keda ei saanud valid kõrgetesse riigiametitesse, kuid nende hulgas oli ka rikkaid inimesi
rahvatribuun – riigiametnikud, keda valiti ainult plebeide seast ning nende peamine õigus oli panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve
res publica – nii nimetasid roomlased oma riiki (“ühiskondlik asi”)
proletaarid – kõige vaesemad, maata kodanikud, kelle ainus varandus olid nende lapsed
gladiaator – elukutselised võitlejad, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitlesid üksteisega ja metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale. Need võitlused toimusid areenidel
pontifex – tähtamad linnades preestrid ( “sillaehitajad” või “teerajajad”), nende üleasned oli kanda hoolt üleriigiliste pidustuste eest ning sellega seoses korras hoida kalendrit ja pidada arvestus riiklike tähtpäevade üle
pontifex maximus – riigi ülempreester (“suurim pontifex”)
2.Kes olid ja millega on läinud ajalukku:

Crassus oli väejuht ja poliitik , kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu. Aastal 60 eKr moodustas ta esimese triumviraadi koos Caesari ja Pompeiusega. Ta oli üks oma aja rikkamaid mehi.

Pompeius oli Rooma riigi poliitik ja väejuht, kes on tuntud Gaius Julius Caesari vastasena.
Caesar oli väejuht ja Rooma keiser , kes nimetas end diktaatoriks. 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal.
Antonius oli Vana-Rooma poliitik ja väejuht. Caesar ioluline poolehoidja
Octavianus Augustus oli Caesari kasupoeg, kes 30. aastal eKr vallutas Egiptuse. Rooma valitseja, kelle ajal oli Rooma riigi hiilgeaeg .

Constantinus oli Rooma valitseja, kes võttis vastu 2 tähtsat muudatust: ristiusu muutmine riigi usuks ja Constantinoopoli seadmine Rooma riigi pealinnaks.

Romulus Augustulus oli viimane Rooma keiser, kes kukutati germaani väepealiku Odoakeri poolt 476. aastal.

3. Milliste eluvaldkondade jumalad olid ja millised Kreeka jumalad neile vastasid:
Mars – sõjajumal (Ares), teda peeti ka talupoegade ja karjuste kaitsjaks
Jupiter – taeva-, pikse - ja tormijumal (Zeus)
Juno – perekonna kaitsaja (Hera)
Vulcanus – tulejumal (Hephaistos)
Neptunus – merejumal (Poseidon)