Arvan,et keerulisemate küsimuste otsimist peaks veel harjutama. SenseBot - http://www.sensebot.net/ SenseBot on semantiline otsingumootor, mis teeb ise päringuid erinevate veebilehtedelt ja seob siis informatsiooni kokku.Selleks, et oma päringule vastuseid saada on erinevaid võimalusi.Semantiline otsi mootor API on paigutatud arvuti pilve. See annab praktiliselt piiramatud võimalused kliendi otsingutele. Semantilise API funktsioonid on" kaevandamine"- semantilises mõistes lehelt või dokumentidest.Saab tekitada mitme dokumendi kokkuvõte ühele leheküljele.Seega erinevad parameetrid võimaldavad kliendil kontrollida oma otsingu tulemusi. Semantiline analüüs sündmuste, ettevõtete, toodete ja inimeste kohta. Võimaldab külastajatel veebilehel avaldada arvamust teemadel - inimene, sündmus, ettevõte või toode. Saab sisestada teema ja lisada hinnanguid. Iga teema sektordiagramm näitab reaalajas nimekirja värskete uudistega, pisipiltega
8. Episoodilises mälus on salvestatud mälestused isiklikest elusündmustest (tegime eile Madisega Vikipeediasse mäluteemalise artikli). 9. Ebbinggausi mälu-uuringutest selgus, et unustamine on suurim vahetult peale õppimist. 10. Palun täida lüngad teadvustamise alusel eristatud mäluliikide nimetustega. Eksplitsiitne mälu aitab sooritada eksamit edukalt. Implitsiitses mälus on salvestunud käitumisharjumused. 11. Semantilises mälus on salvestatud teadmised konkreetsetest faktidest (Alan Baddeley on töömäluuurija). 12. Alkoholi tarbimisega võivad kaasneda kõik neli operantse tingimise teoorias eristatud tagajärje tüüpi. Positiivne sarrustus kui joobes suureneb positiivsete emotsioonide osakaal. Negatiivne sarrustus kui joobes väheneb negatiivsete emotsioonide osakaal. Positiivne karistus kui joomise tagajärjel tekib peavalu. Negatiivne karistus kui
· Naeru mugistama vaikselt omaette itsitama 3. Komponentanalüüs Sõna NAER tähendusvälja sobivad naeratus ja muie, sest need kolm sõna on tähenduselt lähedased. Kõik sõnad on seotud rõõmu väljendamisega. Kaasneb hääl Hambad on nähtaval NAER + + NAERATUS - + MUIE - - 4. NSM Loomulikus semantilises metakeeles võiks sõna NAER olla järgmine: X tunneb seda, juhul kui on toimunud palju head/X-le on öeldud palju häid sõnu. X on kuulnud kelleltki väga häid sõnu/on näinud midagi väga head/on mõelnud midagi väga head, on toimunud midagi väga head. Keegi või miski hea võib olla X-i lähedal. X-i kehal on kaua/hetkeks hea. Kellegi öeldud/tehtud sõnad ei ole võib-olla tõsi, aga teevad X-le head. 5. Homonüümia ja polüseemia
MÕISTED: Autopoiees süsteemi pidev ise taasloomine Denotatsioon-Märgi üldiselt heakskiidetud ja seeläbi selge tähendus.Näitab märgi üldist positsiooni semantilises(tähendus) süsteemis Diskursus tähenduste, metafooride, esituste, imagode, juttude, lausete jne sidus võrk, mis loob sündmuste mingi versiooni. Entroopia - süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr Ikoon e ikooniline märk - meenutab objekti(on sellega sarnane). Selline märk näeb äratuntavalt välja, kostub, tundub käe all, maitseb või lõhnab samamoodi nagu objekt. (nt,pildid, diagrammid, metafoorid) Informatsioon nähtuse kohta käiv teadmus, mis vähendab ebakindlust
PUUDUMINE; VÄHENE KORDAMINE; PUUDUVAD MÕTESTATUD SEOSED. KUIDAS TOIMUB MEELDETULETAMINE? ÄRATUNDMINE: TAJUDES MINGIT OBJEKTI VÕI SÜNDMUST, MILLEGA OLLAKSE VAREM KOKKU PUUTUNUD, TUNTAKSE SEE ÄRA; MEENUMINE MATERJAL TULEB ISEENESEST MEELDE (EI NÕUA PINGUTUST, ESILE KUTSUVAD VIHJED); MEENUTAMINE EELDAB MÕTTETÖÖD JA TAHTLIKKU PINGUTUST. KIRJELDA PROTSEDUURILIST, SEMANTILIST JA EPISOODILIST MÄLU. PROTSEDUURILINE SEOSTUB SELGEKSÕPITUD TEGEVUSTE JA LIIGUTUSTEGA; SEMANTILISES TALLETATAKSE FAKTE JA TEADMISI, MIDA ÜLDISELT TEATAKSE JA MIDA ÕPITAKSE; EPISOODILISES TALLETATAV INFO ON SEOTUD INIMESE ENDAGA NING MATERJALI KASUTAMINE NÕUAB TEADVUSTATUST. MILLISEID MÄLUHÄIREID ESINEB? AMNEESIA E. MÄLULÜNK AJUKAHJUSTUSE TAGAJÄRJEL TEKKINUD MÄLUHÄIRE (EDASIHAARAV MÄLETATAKSE SÜNDMUSI ENNE AJUKAHJUSTUST, KUID EI SUUDETA MIDAGI UUT JUURDE ÕPPIDA; TAGASIHAARAV EI SUUDETA MEENUTADA SÜNDMUSI ENNE AJUKAHJUSTUST); LIIGMÄLU E.
Kodeerimisküsimustega on põhjalikult tegelenud Endel Tulving (Tulving 1994:224), kelle kodeerimise spetsiifilisuse printsiip on maailmakuulus mällu salvestunu määratakse sellega, mis oli tajutud ja kuidas ta oli kodeeritud, aga see, mis asub mälus, määrab efektiivsed tunnused mälus esindatud infole juurdepääsuks. Siin ilmnevad ka inimeste sünnipärased erinevused esimese signaalsüsteemi ülekaaluga inimestel (parema ajupoolkera eelisarenguga) kodeerub info kujundlikus ja semantilises (mõistelises) vormis, aga teise signaalsüsteemi ülekaaluga inimestel põhiliselt semantilises (ka verbaalses) vormis. Nii ilmneb ka veel kord, kuivõrd tähtis on õppijal uut materjali mitmel tasandil (lisaks verbaalsele kindlasti kujundlikul viisil) vastu võtta. (Ibid:45) See info, mis lühimälu perioodil unustatakse, on igavesti kadunud, mis tähendab, et infot tuleb uuesti vastu võtta ja hakata lühimälus uuesti ,,töötlema".
Absolutiiv-ergatiivsed keeled: on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant
Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus - ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat - on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või
amneesiahaiged ei suuda üldse mingit infot pikaajalisse mällu salvestada, kuid uuemad uuringud on näidanud, et amneesiahaiged suudavad salvestada protseduurilisse mällu, ent samal ajal episoodilisse mällu ei salvestu midagi; vanus vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu, sest tähelepanuvõime nõrgeneb: vähem pannakse tähele detaile ja üldist konteksti; semantilises mälus aga säilib materjal võrdlemisi hästi; ,,valesid mälestusi" rohkem kui noortel; kui aga pidevalt mälu ,,soojas" hoida, pole vanusel suurt rolli. 3. Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas meenutamine täpselt toimub, sellele pole praegu ühest vastust. Meenutamise edukus ei näita tegelikult seda, kui palju materjali on mälus säilinud. See sõltub eelkõige sellest, kuidas testi teha. meenutamis-ehk reprodutseerimistest äratundmistest
Unustamine toimub uue info tõttu. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kasvõi aastakümneid. Selle mälu maht on suur, kuid info kätte saamine aeglasem, kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub interferentsi tõttu. Püsimälu liigitamine- liigitus sõltub mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Protseduuriline mälu seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega( jalgrattasõit, kirjutamine) Semantilises mälus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. (rohi on roheline, A on tähestiku esimene täht) Episoodilises mälus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin eile, kellega kohtusin üleeile) Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel, eristatakse kahte vormi: Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse kõike eelnevat, kuid ei suudeta õppida midagi uut
sekundit. Kui selle aja jooksul sisestatakse teave püsimälu kujundavasse süsteemi, võib see ka püsimällu salvestuda. Püsimälus võib informatsioon säilida aastaid ja aastakümneid; olulisem terve inimese eluea vältel. Püsimälus on kolm peamist allsüsteemi: protseduurimälu, semantiline mälu, episoodiline mälu. Protseduurimälu on implitsiitne mälusüsteem, mis loob aluse motoorsetele vilumustele, oskustele mingeid toiminguid ellu viia (nt klaverit mängida). Semantilises mälus omandatud abstraktne, sümboolne, teoreetiline informatsioon - mõisted, abstraktsed sümbolmärgid, valemid, teooriad, loogilised skeemid. Episoodiline mälu talletab informatsiooni konkreetse isiku eluseikadest nii, nagu neid kogeti ajas ja ruumis fikseerituna, kindlates episoodides ja olukordades. Kui mälu on eksplitsiitne, siis tähendab see seda, et inineme saab ise teadlikult aru sellest,
Absolutiiv ergatiivsed keeled - on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne/süsteemi tähendus mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat naaberkeelte vastastikune mõju Aeg väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga Afiks seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi)
(Kalda 2009) Seoses veebi arenguga on tõsiseks probleemiks muutunud informatsiooni üleküllus. Järjest rohkem räägitakse infouputusest, -plahvatusest. Tehnoloogia areng on teinud infole ligipääsu üha kergemaks ja kiiremaks, kuid inimeste suutlikkus seda infot töödelda ei ole muutunud. Selline olukord on stressi tekitav. 5 Kindlasti ongi info üleküllus sundinud inimesi otsima uusi ja efektiivseimaid viise info otsinguks. Semantilises veebis nähaksegi tuleviku võimalust ühendada infosüsteemid ja inforessursid. 6 2. Semantiline arvutivõrk Selleks, et aru saada, mida tähendab semantic network, (e.k. semantiline veeb), on vaja aru saada mõistest „semantiline”. Võõrsõnade leksikon annab sellele järgmise seletuse - tähenduslik. (Võõrsõnade... 2000: 894) Veebi looja, sir Tim Berners-Lee on üks nendest, kes räägib Web 3
õpitakse, omandamiseks ei pea otseselt tegutsema ja kasutatkse eeldab teadvustatust ( vesi hakkab keema kui temperatuur on tõusnud 100 kraadini jne); 3. episoodilist mälu, mis on seotud eelkõige inimese endaga, praktilist tegevust pole vaja, kasutamine eeldab teadvustamist.21 Õppimise seisukohalt on Krulli järgi olulisemad semantiline ja episoodiline mälu, mida ta defineerib toetudel samuti Tulvingule järgnevalt. Semantilises mälus säilitatakse informatsiooni (1) lauselises vormis (keelel baseeruv informatsiooni kodeerimise viis); (2) põhineb informatsiooni kodeerimisel mõisteliste alluvussüsteemidena, nende säilitamise ja reprodutseerimisena; (3) informatsiooni meeldejätmisel toimub selle abstraheerimine ehk vabastamine kontekstuaalsetest ja situatiivsetest elementidest. Episoodilises mälus säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel.
· Sageli kaovad ebameeldivad sündmused mälust o Inimene ei soovi neid meenutada, seega on mälujälgede aktiveerumises pikad vaheajad o Inimese tunnetusvõimed hakkavad sageli halvenema juba pärast 40. eluaastat o Vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu, see on otseselt seotud tähelepanuvõime halvenemisega. Semantilises mälus säilib materjal võrdlemisi hästi(nt. Kui palutakse meelde jätta sõnade nimekirju, on vanurite tulemused peaaegu sama head kui keskealistel, kuid nad suudavad märgatavalt halvemini seostada meenutatud sõnu kindla häälega (mees ja naishääl)). · Eksplitsiitne ja implitsiitne mälusüsteem o Eksplitsiitne mälu (otsene, varjamatu) Hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist
pea, perupea, tuulepea, jahupea, kummipea, kantpea), funktsiooni järgi (parem käsi, kobakäpp, libekeel, irvhammas), asendi järgi (tähtis nina, kollanokk, lehtsaba), välimuse järgi (kirvenägu). (Õim 2001a: 561) 7. Inimene > botaanikatermin Taimedele ja nende osadele rajatud kujundid mõtestuvad lihtsalt: jõujuurikas, patujuurikas, vana känd, õnneseen (Õim 2001a: 561). 8. Inimene > aine Nimetuse semantilises motivatsioonis esinev aine ei loo nii üheselt mõistetavat kujundit kui botaanikatermin: viies vesi taari peal 'kauge sugulane'; liha ja veri 'lihane laps'; maa sool; üks luu ja liha (Õim 2001a: 561). 9. Inimene > asi Esemena esinevad igapäevases eluolus tuttavad ja vajalikud esemed. Mõned näited: veerev kivi, vooruse verstapost, hädapasun, külakell, tähtis tila, vigurvänt, närvipundar. (Õim 2001a: 562) 10. Inimene > kvantum
2.2 Semantiline mälu Semantiline mälu tähistab inimese teadmisi ümbritseva keskkonna ja maailma kohta. See puudutab sümbolite abil esitatavaid faktiteadmisi ning semantilist informatsiooni võib omandada väga kiiresti. Teadmised, et päike tõuseb idast ja et poissmehed ei ole abielus on näited semantilise mälu olemasolust. Semantilise mälu olemus avaldub pigem teadmistes kui käitumises. Kui protseduurilises mälu eksisteerib kohustuslik seos teadmiste ja teo vahel, siis semantilises seda ei ole. (Tulving 2002, 36) 2.3 Episoodiline mälu Episoodiline mälu on mälu liik, mis võimaldab mäletada inimese isiklikku elu. Tihtipeale samastatakse episoodilist mälu ka semantilise mäluga väga lihtsalt põhjusel nad on üpriski sarnased. Olemus on pigem teadvustatud mõtetes kui tegevustes, teadmiste omandamine käib kiiresti ning neil on tõeväärtus. Väike erinevus semantilise mäluga siiski on: möödunud sündmuste meenutamine eeldab tähelepanu
harva. Psühholingvistilistes katsetes selgus, et tõepoolest pööravad ingliskeelsed kõnelejad tundvalt rohkem tähelepanu objektide arvule. 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika transformatsioonigrammatika Tuleb eristada kompetentsi (competence) ja esitust/sooritust (performance). Grammatika (kompetents) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid pind- ja süvastruktuur Süvastruktuurist genereeritakse semantilises komponendis tähendus, transformatsioonikomponendis saab sellest pindstruktuur, mis läbides fonoloogilise komponendi saab häälikulise kuju. semantikakomponendi lisandumine Semantiline komponent on "Aspektide" olulisim täiendus, sellest sündis generatiivne semantika. Semantikakomponendi ülesandeks oli määrata, kas erinevatel pindstruktuuridel on sama või erinev tähendus. 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice'i koostööprintsiip
·Ilmsesti olid kõik nähtud read sensoorsesse mällu hoiustatud (ka 1.katses!), kuid esimeste tähtede sõnastamisel kustus ülejäänute kohta olev info. ·Nägemises nn ikoonilise mälu kestvus on umb 300 msek / ·kuulmises nn kajamälu kestvus 2-3 sek. Kokkuvõttes: EI ole tähtis (staadiumide) ajaline järgnevus ... vaid... pigem on sündmuste loogika selline: Erinevat tüüpi oskused ja teadmised on eri süsteemides: protseduuriline, semantiline ja episoodiline mälu ·Semantilises mälus sisalduvad üldised faktilised teadmised maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. (ruutjuur 100-st on 10; Pariis on Prantsusmaa pealinn). ·Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajaline mõõde. (Mida sõin täna hommikul?; Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?) ·Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja
ning seda kasutatakse hilisemal meenutamisel. Võib viia moonutustele mälus Nt pealtnägijate tunnistusted võivad olla mõjutatud küsimustest, mis viitavad mingile konkreetsele tagajärjele (Mis oli auto kiirus, kui ta vastu puud kihutas/vajus?) Osa infot salvestub mällu seoses tolle hetke sündmustega või varasemate teadmiste/kogemuste toel Nt sõnavarakasutuse mugandamine indiaanlaste juttude ümberjutustuses Lisaks teadmistele ja tähendustele on semantilises mälus informatsioon erinevate skeemide kohta: teadmiste rühmad, mis võimaldavad inimesel mõista sündmuse konteksti ja selles kohaselt käituda (Squire, 2007). Inimesel on võimalik skeemi abil saada olukorra kohta kiiresti informatsiooni, mis võimaldab olukorras toime tulemist. Näiteks kuuldes sõnu „sünnipäev", „lõpuaktus" või „teatrikülastus" teab inimene, mida see olukord tähendab ja kuidas võiks seal käituda. Skeemide puhul on oluline teada, et
*positiivne nägu - gruppi kuulumine, teiste poole hoidmine *negatiivne nägu tahakse olla omapärased ja iseseisvad PÕHIMÕISTED Absolutiiv-ergatiivsed keeled: on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või
suhtlemises (nt. esperanto) - kuigi need katsed olid ebaõnnestunud. Lõpuks, kolmandaks, tehnika-ja tarkvara vahendite loomine, et teha „online“ tõlge ühest keelest teisele võimalikuks. (Тищенко 2008: 109-110). KOKKUVÕTE. Kokkuvõtteks võib öelda, nagu märkis Andreeva G.M., „kommunikatsioon saab isegi suhtlusbarjääride juuresolekul toimuma, kuid see võib olla moonutatud või raske. Eriti tugevad moonutamised on edastatud informatsiooni semantilises osas. (Андреева 1980: 247). Sellest võib järeldust teha, et andmete edestamiseks on vaja tehniliste takistuste puudumist ja samasugust kodeerimis- ja dekodeerimise süsteeme nii kommunikaatoril kui retsipiendil; andmete õige tõlgendamiseks on vajalik samuti psühholoogiliste, sotsiaalkultuuriliste tõkete ja mõistmise takistuste ületamist. Suuremat rolli omavad kommunikaatori ja retsipiendi individuaalsed jõupingutused, nende pürgimused
grammatilisel sõnal tekstis tegelikult see omadus puudub: kõneleja aktiveerib ainult ühe sõnatähenduse. Nt Mis teed teed? Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (väljendid), lekseem võib olla morfoloogiliselt ehituselt lihtne (piht), tuletatud (pihik), aga ka liitsõna (meremees) või mitmesõnaline (pihta panema). Põhimõisteid II: sõnavorm, sõne Grammatiline sõna on lekseem oma konkreetses süntaktilises ümbruses, s.o semantilises ja pragmaatilises kontekstis, lekseem esineb tekstis alati mingis konkreetses vormis. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, on tehtud on sõnavormid sõnast (lekseemist) TEGEMA. Sõnavorm on suurim morfoloogia ja vähim süntaksi üksus. Sõnavorm esineb tekstis sõnena (nt iga tegi, mis tekstis ette tuleb). Sõne ongi tekstisõna, s.o iga eraldi sõna tekstis. Kirjalikus tekstis on
uute nimede ja nägude õppimine, nimekirjade õppimine ja hilisem mäletamine), kuid lühiaegne mälu jäänud puutumata (võime golfi v malet vms mängida, lühiaegselt sõnade mäletamine/kordamine jne.) c) neuroteaduse uuringud näidanud lühi- ja pikaajalise mälu eristust närvirakkude ühenduskohtade tasemel Pikaajalise mälu liigid ja omadused Erinevat tüüpi oskused ja teadmised on erisüsteemides: semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Semantilises mälus sisalduvad üldised faktilised teadmised maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. (MIS on jalgratas?) Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajaline mõõde. (MILLAL mina sõitsin viimati jalgrattaga?) Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda (KUIDAS ma jalgrattaga sõidan,st
1-0.35sek). Sensoorset mälu on uurinud George Sperling. 2) lühimälu – Üldistatum, vähem detailine informatsioon sensoorsest mälust. Informatsioon püsib lühimälus 20-40 sekundit (kauem võimalik ülekordamisega). Töömälu on käimasoleva vaimse või praktiliseks tegevuseks vajalik psüühiline mehhanism. 3) püsimälu – Informatsioon püsib mälus aastaid või terve elu. Jagub omakorda kolmeks: (1) Protseduurimälus – vilumused/oskused; implitsiidne , teadvustamatu. (2) Semantilises mälus – mõisted, reeglid, teooriad, tähendused; abstraktne, interindividuaalne > isiklik. (3) Episoodilises mälus isiklikud eluepisoodid paigutatuna ajas ja ruumis kindlatesse kohtadesse; konkreetne, isiklik > sotsiaalne MÄLU PATOLOOGIA: mäluhäireid ja patoloogiaid saab jaga kaheks: (1) püsivad ja ajutised; (2) orgaanilised ja funktsionaalsed amneesia – ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas
f. TDNK-le teisendamise algoritm https://moodle.ut.ee/mod/url/view.php? id=78717 lk 29 30. 7) a. Boole'i funktsioonide esitamine lausearvutuse valemitega. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=125416 lk 14 16. 8) a. Lausearvutuse tehted on kasutusel tingimuste kirjapanemisel: a.i. Programmeerimiskeelte tingimuslausetes ja tsüklitingimuste a.ii. Päringukeeltes a.iii. Semantilises veebis (ontoloogiad) jne. 9) a. Tõestamise strateegiad. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=96258 b. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=89132 10) a. **Kvantorite distributeerumine konjunktsiooni ja disjunktsiooniga. b. **Kvantorite ettetoomine. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php? id=96260 11) a. Üldisuse kvantoriga väite tõestamine induktsiooniga naturaalarvudel. https://moodle.ut.ee/mod/url/view.php
demonstreerida. Tavaliseks võtteks on mingi sündmuse järel näidata midagi sellist, mis moonutab eelnevat näidatut. Peamine mäluvigade allikas peitub sarnastes sündmustes, mis leiavad aset peale esialgset sündmust.Näib, nagu järgmist sündmust kujutav mälufragment kistaks lahti tema ajalis-ruumilisest ümbrusest ja asetatakse varasema sündmuse kohale. Teine mäluvigade põhjus peitub meie üldistes teadmistes ümbritseva maailma kohta ehk semantilises mälus. Inimesel on kalduvus täita mälutühikud sobiva tüüpilise teadmisega olukordadest ja teadmistest, millega inimene kokku puutub. Unustamise hulgalise ja sisulise külje uurimine näitab, et unustamine ei ole juhuslik, vaid süstemaatiline ja korrapärane protsess. See mida me mäletame, sõltub suurel määral sellest, mida me tajume, õpime, mõtleme, tunneme või kogeme. Mäluhäirete riskitegurid: 1. Kõrge vanus 2. Diabeet 3. Kõrgenenud vererõhk 4. Kõrgenenud kolestoroolitase
substantsiks (idee/keel ja mateeria/kõne). Lisaks sisaldab märk suhet iseenda ja endast väljaspool asuvate märgisüsteemide vahel. Keel koosneb neljast komponendist, mille vahel esinevad erinevad suhted. Suhe tähistaja ja tähistatava vahel on kõige olulisem, see on märgi funktsioon. Keel on eelkõige semiootiline süsteem, mis seob tähistatavad tähistajatega. Lisanduvad terminid mutatsioon (seotud determinatsiooniga, üks näitaja võib muutuda, teine püsib samana. Semantilises sfääris on tegemist sünonüümidega.) ja kommutatsioon (muutus funktsiooni ühes osas tekitab automaatselt ekvivalentse muudatuse vastasvaldkonnas; on sümmeetriline ja proportsionaalne). Märgifunktsioon on kommutatiivset tüüpi. Funktsioone on kolm: - vastastikune sõltuvus - interdependents - ühepoolne sõltuvus - determinatsioon - sõltumatus - konstellatsioon Näiteks aluse ja öeldise vahel on interdependents, objekti ja atribuudi vahel determinatsioon.
substantsiks (idee/keel ja mateeria/kõne). Lisaks sisaldab märk suhet iseenda ja endast väljaspool asuvate märgisüsteemide vahel. Keel koosneb neljast komponendist, mille vahel esinevad erinevad suhted. Suhe tähistaja ja tähistatava vahel on kõige olulisem, see on märgi funktsioon. Keel on eelkõige semiootiline süsteem, mis seob tähistatavad tähistajatega. Lisanduvad terminid mutatsioon (seotud determinatsiooniga, üks näitaja võib muutuda, teine püsib samana. Semantilises sfääris on tegemist sünonüümidega.) ja kommutatsioon (muutus funktsiooni ühes osas tekitab automaatselt ekvivalentse muudatuse vastasvaldkonnas; on sümmeetriline ja proportsionaalne). Märgifunktsioon on kommutatiivset tüüpi. Funktsioone on kolm: - vastastikune sõltuvus - interdependents - ühepoolne sõltuvus - determinatsioon - sõltumatus - konstellatsioon Näiteks aluse ja öeldise vahel on interdependents, objekti ja atribuudi vahel determinatsioon.
6. Pikaajalise mälu käsitlemine assotsiatiivsetelt ja konstruktivistlikelt positsioonidelt. Informatsioon, mis võib meile edaspidi kasulik olla, salvestud pikaajalises mälus. Meeldajäetav talletub pikaajalises mälus lühiajalisuses mälu aktiivsuse tulemusena. Võimalik on see vähemalt kahel viisi. 1)korrata vajalikku infot kuni meeldejäämisena või 2)teadlik meeldejätmine, töödeldes uut infot vanade teadmiste valgusel. 7. Semantiline ja episoodiline mälu Semantilises mälus säilitatakse informatsiooni, mida kirjeldatakse lauselises vormis. Materjal ei ole seotud isiklike mälestustega, sisaldab faktilisi teadmisi. Episoodiline mälu on muljed isiklikest kogemustest, mis kogunevad elu vältel 8. Metakognitsioon õppimist mõjutava tegurina. Tajutava informatsiooni selekteerimist ja töötlemist mälustruktuurides kontrollib ja suunab metakognitsioon.
· Mälu kõrgpunkt a`20-ndates, edasi aeglane ja pidev langus · lühiajalises mälus (töömälu) · Arvujada edaspidi OK, tagurpidi vanusega halveneb · episoodilises mälus (sündmused) · Vanusega alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine · protseduurilises mälus · Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus · Probleem siis, kui ülesanne on keeruline · semantilises mälus · Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras) · prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine) · Langus seotud pigem aja kriteeriumiga (millal), mitte sündmusega (mida) Vaimse võimekusega seotud probleemid: Seniilsus progresseeruv vaimsete võimete taandareng, mälukaotus, ajas ja kohas desorienteeritus jms · (hrl
kristalliseerunud intelligentsus püsib stabiilsena või isegi tõuseb lühimälu puhul kergete ülesannetega saadakse lihtsalt hakkama, aga keeruliste ülesannete täitmine langeb tõsiselt episoodilise mälu puhul muutub raskeks mitte-eristavate sündmuste meenutamine, konkreetseid sündmusi kerge meenutada protseduurilises mälus teada, kuidas mingeid asju teha, kuid raske leida uusi lahendusi semantilises mälus sõnavara säilib, kuid verbaalne voolavus, faktide meenutamine halveneb prospektiivses mälus säilib teadmine sündmustest, kuid raskem meeles püsida, millal midagi tegema pidi seniilsus - ei ole haigus, vaid lihtsalt vaimsete võimete vähenemine vanusega koos ◦ dementsus - haigus, kognitiivsed häired peakahjustuse tõttu vanavanemaks saamine pensionile minek ▪ haigused:
Kunstilise maailma spetsiifikast. Kõik, mis eespool öeldud süzee ja sündmuste kohta, on võrdsel määral rakendatav nii kunstiliste kui ka mittekunstiliste tekstide puhul. Kunstilise süzees spetsiifika, korrates teisel tasandil metafoori spetsiifikat, seisneb selles, et igal süzee-elemendil on ühtaegu mitu tähendust, kusjuures ükski neist ei hävita teist isegi siis, kui nad on täiesti vastandlikud. Teaduslik tõde eksisteerib ühesainsas semantilises väljas, kunstiline tõde aga eksisteerib ühtaegu mitmes vastastikku suhestatud semantilises väljas. See asjaolu suurendab järsult iga elemendi oluliste tunnuste arvu. Kuid igasugune liigendamine pole ainult teatud diferentseerimisprintsiip. Nende binaarsete liigenduste vastastikune määratlemine loob diferentseerimiskimbud. Osutudes identseiks tegelastega, muutuvad need kimbud karaktereiks. Tegelase karakter see on tegelase teistele tegelastele (teistele
Meeldejäetu normaliseerimine. Assotsiatiivsete käistluste kohaselt oleks pidanud see kohe ununema, kuid vastupidi: looetud jutustused jäid katsealustele suhteliselt hästi meelde, kuid esines palju esmase informatsiooni moonutamist. Nt tekstist loetud hülgejaht muutus kontrollimisel hoopis kodusemaks kalapüügiks. Toimus nn teksti normaliseerimine. 9) Semantiline ja episoodiline mälu. Semantilises mälus säilitatakse informatsiooni kujul, mis on kirjeldatav lauselises vormis. Informatsiooni meeldejätmisel see abstraheeritakse ehk vabastatakse kontekstuaalsetest ja situatiivsetest elementidest. Semantiline mälu kujuneb valdavalt teadvustatud õppimise tulemusena. Episoodilises mälus säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel. Episoodilises mälus säilib informatsioonil nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon – kajastub
Õpivõime ei kao; pigem seotud hoiakutega vananemisesse Mälu muutused Mälu kõrgpunkt a`20-ndates, edasi aeglane ja pidev langus lühiajalises mälus (töömälu) o Arvujada edaspidi OK, tagurpidi vanusega halveneb episoodilises mälus (sündmused) o Vanusega alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine protseduurilises mälus o Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus o Probleem siis, kui ülesanne on keeruline semantilises mälus o Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras) prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine) o Langus seotud pigem aja kriteeriumiga (millal), mitte sündmusega (mida) Sotsiaalsed suhted. Üksindus? Hõivamatuse teooria (Cumming & Henry, 1961) Sotsiaalse murdumise – rekonstruktsiooni teooria (Kuypers & Bengston, 1973)
- Uute mälestuste loomisel keskne struktuur on hipokampus mis on seotud info kodeerimise kui ka meenutamisega. Kahjustuse korral tugev anterograadne amneesia, vähemal määral retrograadne amneesia. Samasugune kahjustus võib ekkida ka siis ki hipokampus on terve kuid häiritud on info liikumine sinna muudest töötluskeskustest. - Mälujälgede pikaajaline hoidmine toimub ajukoore assotsiatsioonipiirkondades Semantilise mälu närviringed Info töötlus semantilises mälus - Ei ole ühtset keskjaama vaja. Kui objekti infot töötlema hakkame siis see suudab varasema info järgi tõlgendada iseenesest. Haistmisinfo töötlus - Esmane analüüs toimub haistesibulates, sisend sealt liigub mitmetesse pk-desse, mis moodustavad primaarse lõhnainfo koore - Suurem osa sisendist liigub pririformsesse koorde - Sekundaarne töötlus… Oimusagara kahjustuse sümptomid
+ Aktiivtsoonid: punkt, joon, pind (välispind, ülapind, alapind, sisepind), järjend, sisu (sisemus), serv~äär, ümbrus ... Polüseemia seletused homonüümia (eritähenduslikkuse) kaudu: pearõhk on homonüümia ja polüseemia eristamisel. Polüseem sama alekseem millel on erinev tähendus Tähendus kognitiivses keeleteaduses: tähendus on mõistestus, mis määratletakse lokatsioonina või konfiguratsioonina semantilises ruumis, mis jaguneb tunnetusvaldkondadeks; semantilist struktuuri kirjeldatakse suhtes kognitiivsete e tunnetusvaldkondadega; inimtunnetusest sõltumatuid kategooriad keeles ei ole; kategoriseerimise aluseks on prototüüp ja skeem; erinevalt konstrueeritud (nt eri perspektiiv, eri täpsuse aste jne) keeleväljendid, mis viitavad samale tegeliku maailma entiteedile, ei ole sünonüümsed. Polüseemia seletus kognitiivses semantikas
eesmärke; muutub automaatseks; vajab harjutamist (näide: jalgrattaga sõitmine, kirjutamine) Semantiline mälu - teadmised (näide: mis kell hakkab kool; mis aastal L.Meri sündis jne.) Igasuguse õppimisega kaasneb ka unustamine. Unistamine on tavaliselt pikaaegne protsess - mida rohkem aega õppimisest möödub seda enam unustatakse (Ebbinghaus 1885) Esimese paari tunni jooksul unustatakse 50% materjalidest semantilises mälus Materjal kihistub siis kõige paremini, kui on erinevaid kauste ja kontekste materjalide kohta (mitte pole kõik materjal üheskoos puntras) - niimoodi tekitatakse rohkem mooduseid, kuidas õpitut meenutada Kordusmoment aitab näha seoseid - teadmiste sidumine Vahel me kasutame motiveeritud unustamist - ei ole absoluutne Unustamist saab käsitleda nii,et see on oskamatus meelde jätta. Ühel ajahetkel inimene ei suuda midagi meenutada, teisel ajahetkel ja teises situatsioonis suudab
Teiseks on teada, et ka tavaliste tervete inimeste vananemisel toimuvad mälu töös muutused. Inimese tunnetusvõimed hakkavad halvenema sageli juba pärast 40. eluaastat. On leitud, et kogu mälu ei halvene ühtmoodi. Vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu ja see on seotud otseselt tähelepanuvõime halvemaks minemisega: asjade ja sündmuste meeldejätmisel pannakse vähem tähele detaile ja üldist konteksti ning seetõttu suudetakse neid ka vähem meenutada. Semantilises mälus säilib aga materjal võrdlemisi hästi. (Näiteks kui palutakse meelde jätta sõnade nimekirju, siis on vanurite tulemus peaaegu sama hea kui keskealistel, kuid nad suudavad märgatavalt halvemini seostada meenutatud sõnu kindla häälega näiteks sel juhul, kui katses lugesid materjali vaheldumisi mees- ja naishääl). Tulemus sõltub siiski ka ülesandest: äratundmise ja ajendatud meenutamise testis on
jõulupeol. Verbifraasist sõltuva nominaalkomponendi siirdamist lause algusesse nimetatakse ka topikalisatsiooniks. asendustransformatsioon: Ta laulis jõulupeol. Ta laulis seal. Rektor laulis seal. lisamistransformatsioon: Miks rektor laulis? Rektor ei laulnud. kustutustransformatsioon: Rektor tahab laulda. • Baas koosneb kategooriatest ja leksikonist ja genereerib süvastruktuuri. • Süvastruktuurist genereeritakse semantilises komponendis tähendus, transformatsioonikomponendis saab sellest pindstruktuur, mis läbides fonoloogilise komponendi saab häälikulise kuju. • Semantiline komponent on “Aspektide” olulisim täiendus, sellest sündis generatiivne semantika. • Semantikakomponendi ülesandeks oli määrata, kas erinevatel pindstruktuuridel on sama või erinev tähendus. 20. Generatiivne semantika ja komponentanalüüs ning nende areng generatiivse leksikoni teoorias. TERMIN:
Keelest peab tulema siduv väljendus, millega peame jõudma õigusele vastavate lahendusteni. Need on keelest tulenevad probleemid ja neid on võimalik ületada juba õigustekste luues (mõisteid defineerides), kuid kõike vältida ei ole siiski võimalik. Nii ebatäpsuse kui mitmetähenduslikkuse olukordi oleks mõistlik tähistada keel ei ole meie jaoks ühetähenduslik. Ebatäpsus võib esineda kas teksti ebaselguses või semantilises ebamäärasuses. Keeleline väljend on ebaselge, kui selle tähenduse kohta puuduvad pidepunktid. Semantiline ebamäärasus on võimalik kui: · Pole teada küllaldaselt neid kvaliteete, mis aitaksid meid väljendeid sidustada (lahtine säte, puuduvad tunnused) · Väljend on nõrk (puuduvad üleüldse pidepunktid, et sidustada üht või teist väljendit) Nt asjaõiguse jõustumisega tekkinud probleem. Tekkis arutelu sellise väljendi nagu ,,omand" üle. Probleemi
ja/või Mida see lause võimaldab oletada? Vastamiseks on vaja lausete tähendused ühendada. Seejuures ei ole tegemist mõtete mehaanilise liitmisega, vaid protsessi võib võrrelda sõnade seostamisega lauset tajudes. Otsingu eesmärgiks on luua tajutava teksti kujutlus episoodimälus ehk tekstibaas. Selleks peab inimene valdama tekstibaasi loomise strateegiaid (teadmised- oskused mõistmiseks) ning teksti sisu mõistmiseks vajalikke eelteadmisi episoodimälus (kogemused) ja semantilises mälus (keelekasutusmälus). T. A. van Dijk jt. on pööranud tähelepanu veel sellele, et teksti mõistmine ei piirdu otseselt väljendatud informatsiooniga, s.t. tekstibaasi (ТВ) loomisega. ТВ on tegelikult vahendiks situatsioonimudeli (SM) konstrueerimisel. SM on kujutlus olukorrast, sündmustest jne., mille komponentidel on samasugused suhted ja tunnused, nagu neile viidati tekstis. Kui SM ei teki, siis tegelikult ei ole tajuja tekstist aru saanud. Seejuures on aga võimalik isegi
oma kindel osa ka süntaksil ehk keele grammatikareeglite kasutamisel. Grammatilise tõlgendamise jõutakse ka sellisel juhul, kui Õkord on vastuoluline. Õtloovate aktide tekstid ei ole mitte alati täpsed. See tähendab seda, et tekstid ei ole ühetähenduslikud ehk kas ebatäpsed või mitmetähenduslikud. Ebatäpsus võib esineda kas teksti ebaselguses (kui selle tähendus ei ole teada) või siis semantilises ebamäärasuses. Semantiline ebamäärasus on siis, kui pole teada küllaldaselt tunnuseid väljendi kasutamiseks (säte on lahtine) või kui väljend on nõrk (kui selle kasutamispiirid on ebamäärased). Kokkuvõtvalt: ebatäpsete olukordade juhul ei tea, missugused on võimalikud väljendi tähendused. Ebatäpsuse ületamine tähendab seda, et väljendite antakse mingi mõttekas, ratsionaalne ja jur. lt siduv tähendus. Mitmetähenduslik tekst on kas süntaktiline või semantiline
Õpivõime ei kao; pigem on seotud hoiakuga vananemisesse. Mälu muutused: Mälu kõrgpunkt a`20-ndates, edasi aeglane ja pidev langus Muutused lühiajalises mälus (töömälu). Arvujada edaspidi OK, tagurpidi vanusega halveneb episoodilises mälus (sündmused). Vanusega alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine protseduurilises mälus. Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus. Probleem siis, kui ülesanne on keeruline semantilises mälus. Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras) prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine). Langus seotud pigem aja kriteeriumiga (millal), mitte sündmusega (mida) Schaie kognitiivse arengu teooria: omandamine (lapsepõlv, murdeiga) saavutamine (noorem täisiga) sotsiaalne vastutamine (keskiga) täidesaatev funktsioon - (keskiga, vanadus)
K1 ja Kk on vastavalt valimi esimene ja viimane m¨ark. 35 Vaadeldes kuute r¨ uhma v~oib t¨aheldada j¨argmisi seadusp¨arasusi. Pilt- m¨arkide ja osutavate m¨arkide puhul rangelt v~oimalik mitte rohkem kui u ¨ks reduktiivne suhe. Tegemist on seega Peirce m~oistes K311 m¨argiolekuga. Muidugi v~oiks siin vaielda, et kui osutavad m¨argid pole osutavad, siis millised m¨argi u ¨ldse on osutavad. Osutavad m¨argid on k¨ull semantilises m~ottes K333 osutavad, v¨aljendades teatud ruumilisi vm. suhteid, kuid morfoloogiliselt oleks o~igem neid siiski ikooniliseks pidada, kuna `osutavas funktsioonis' oleval kriipsul v~oi t¨apil pole iseseisvat t¨ahendust ning teda ei saa seega vastandada autonoomselt eksisteeriva piltm¨argiga. K321 m¨argiolek eeldab aga kahe loogiliselt samatasemelise komponendi olemasolu. Piltm~oisteliste ja -h¨a¨alduslike m¨arkide puhul kehtib kummalgi juhul
annaabi.ee 
