Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.1.8. Tüürtrossiga ülekanne. 1- tüürtross, 2- suunavad rattad, 3-rooliratta trummel, 4- rumpel, Joon. 10.1.9. Rooliülekanne tüürtrossi ja sektoriga. 1- baller, 2- tüürtrossi kinnituskoht, 3-sektor, 4 ja 7- juhtrattad, 5- tüürtross, 6- roolitrummel, 8- puhvervedrud, 9- rumpli piirajad, 10- vintpinguti. Joon. 10.1.10. Tüürtrossi ja sektoriga rooliülekanne. 1- rooliratas, 2- reduktor, 3-
· Riik koosneb erinevatest instituitsioonidest, mis tagavad riigi toimimise. Selgita erasektori põhijooni ja eesmärke. Põhijooned: · Üles ehitatud turumajanduse põhimõtetele · Üles ehitatud erakapitalile Eesmärk: · Kasumi taotlemine ja eraomandus Millised on erasektori ja riigi suhted? · Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol) · Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas) · Sõltuvad üksteisest Mis on kodanikuühiskond? Kuidas ta toimib? Kodanikuühiskond on ühiseluvaldkond, mille eesmärgiks ei ole valitseda ega teenida kasumit, eristub riigist ja turumajandusest (vahelüli avaliku sektori&inimeste eraelu vahel). See on kolmas sektor. Kuidas toimib: · Mittetulundusühingud MTÜ (tegeleb riiki toetavate funktsioonidega;nt
naabrivalvega liitunud soodustusi. Naabrivalve raames on algatatud mitmesuguseid tegevusi mõnes sektoris toimub regulaarne naabrivalve patrull, teises korraldatakse igal suvel noortele vaba aja tegevusi ja kolmandas on koristustalgud. Ühing toetab alati sektoritest tulnud initsiatiive ja aitab kaasa nõuga, vahest ka jõuga. Naabrivalve sektori probleem on ka meie ühingu probleem ja meie tööks ongi leida koos sektoriga võimalikke lahendusi. 2000st aastast, kui ühing loodi kuue esimese naabrivalve sektoriga, on naabrivalvega liitunud hüppeline arv sektoreid, so 220 aastaks 2005. 2004 aasta novembris viis Tartu Ülikool läbi telefoniintervjuu 217 juhuslikult valitud naabrivalve sektsiooniga ja selgitas välja, et naabrivalve piirkonnaga liitunud inimesed tunnevad ennast turvalisemalt kui enne liitumist, nad tajuvad, et on julgem liikuda kodu ümbruses tänavatel, samuti tundub abi olema vajadusel lähemal
Peamised vastutajad heaolu eest on tööandja ja töövõtja koos- Konservatism Inimese heaolutase sõltub tema tööpanusest, enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel- Konservatism Sotsiaalhüviseid jagatakse kõigile- Sotsiaalne demokraatlik heaolu 3.Märkige, millised seisukohad kuuluvad liberaalile (L), konservatiivile (K), sotsiaaldemokraadile (S), uusvasakpoolse poliitika esindajale (U): Rahva heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga-Uusvasakpoolse poliitika esindajale Rikkad peavad maksma kõrgemaid makse- Sotsiaaldemokraadile Riik peab looma töökohti, töö leidmine ei ole ainult inimese enda, vaid ka riigi mure- Uusvasakpoolsele poliitika esindajale Sotsiaalvaldkonna edendamiseks tuleb kehtestada kõrged riiklikud maksud- Konservatiivile Riik peab kaitsma rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve-Konstevatiivile Riik peab tagama igaühele maksimaalse tegevusvabaduse- Liberaarile
Tean ka sellist juhust, kus korteriühistu aitas ühte vanemat inimest. Korteriühistu ostis vanurile katki läinud asja asemele uue ning vanur maksis neile seda raha tagasi järelmaksuga. Kui ta oleks aga võtnud selle eseme ostmiseks laenu, siis oleks järelmaks olnud intressiga. Vastastikusel usaldusel sai see vanur aga uue asja ning summa, mille ta tagasi maksma pidi, oli ilma intressideta. Kolmas sektor on tihedalt seotud avaliku sektoriga ehk riigiga. Ilma koostööta riigi ja kodanikuühenduste vahel ei suudaks ühendused viia oma huvisid poliitikasse. Riik kaasab kodanikuühendusi- ja organisatsioone valitsemisesse ja ka seadusloomesse. Kodanikuühiskond aga täiendab parteide tegevust ja nii toimubki nendevaheline koostöö. Avalik ja kolmas sektor on just kui partnerid. Riikides on palju probleeme, millega riik ise võib-olla ei jõua tegeleda ja siis aitavadki riiki kodanikuühendused, mis n
Paberi ja tselluloositootmine kasutaks ära kiiresti kasvava saetööstuse, plaaditööstuse jäätmed, võimaldaks loobuda ulatuslikust kasepuidu ekspordist ning luua kõrge lisandväärtusega paberitööstuse. Paberitööstuse areng on võimalik, kui kaasata väga suuri investeeringuid väljastpoolt Eestit, sest siin puudub vajalik kapital ning ka tehnoloogiline kompetentsus selles valdkonnas. Meie põhjanaabrite (Soome, Rootsi) puhul on tegemist strateegiliselt väga olulise sektoriga, mille arengu vastu tuntakse suurt huvi. Tööstustoodangu osatähtsus Eestis (allikas: Statistikaamet) 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Pabermassi, paberi ja 1,10% 0,30% 0,60% 1,00% 1,30% 1,60% 1,70% 1,80% 2,10% 2,10% 2,20% 2,00% 1,70% 1,70% 1,90% 2,30% paberitoodete tootmine
Erasektor-eraettevõtted 3.sektor-mittetulundussektor, kodanikuühiskond-inimeste poolt vabatahtlikult moodustatud ühendus, et igapäevast eluolu parandada. Avalik sektor mõjutab erasektorit: riik hoolitseb selle eest, et ettevõtete vahel oleks konkurents, võitleb monopolide vastu. Riik kehtestab korra, mille alusel ettevõtted tegutsevad. Millised on erasektori ja riigi suhted? * Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol) * Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas * Sõltuvad üksteisest Millised on kodanikuhiskonna ja riigi suhted? * Sõltuvad üksteisest * Täiendavad üksteist * Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus. Kodanikuühiskond ja erasektor on seotud: kodanikuühiskonnast kasvavad välja inimesed,
juhindus) , töötlev- (loodusest saadu ümbertöötlemine, nt ehitus, tööstus) ja teenindavsektor (mitte materiaalsete hüvede loomine ja vahendamine, nt haridus, arstiabi, kirjandus, teater, riigikaitse). 4. Mis iseloomustab tööjõu kvaliteeti? Üldine haridustase ja kutsealased oskused 5. Kuidas saab võrrelda riikide majandusi? SKT põhjal ja vaadeldes, kuidas on jagunenud tööhõive erinevate majandussektorite vahel (jõukamates riikides on seotud teenindava sektoriga) 6. Eesti ja energeetika? Eesti toodab 2/3 oma kasutatavast energiast ise. Tähtsaim maavara on põlevkivi (seejärel puit ja turvas). Imporditakse bensiini, maagaasi ja kütteõli. 7. Nimeta taastuvaid energiaallikaid! nt. Puit, veejõud, tuulejõud, päikeseenergia. 8. Miks ei ole need energiaallikad Eestis laialdaselt kasutuses? Kuna Eestis on jõed hajutatud ja väikesed (ei anna korralikult energiat), tuul ja päike ei ole püsivad. 9. Milleks kasutame põlevkivi?
Tööpakkumiste puhul soovitas Riina välja tuua vaid 3-5 oluliseimat tegurit, mille järgi personalijuht või ettevõtte juht hindab, kas inimene on tööle sobiv või mitte. Ei tasu teguritega üle pingutada, sest see tekitab vaid segadust. Kui värbamistsükkel on kuu või kaks pikk, siis parimad kandidaadid on juba kusagile mujale läinud. Kokkuvõttes sisaldas saade väga palju huvitavaid mõtteid ning kuigi Riina kogemus on valdavalt seotud IT sektoriga, siis on värbamine ka teistes valdkondades sellega suhteliselt sarnane. Võib isegi öelda, et kuna IT sektor on tormiliselt arenenud, siis on seal käsitletavad värbamismeetodid kohati teistest valdkondadest isegi ees.
1. Tavamajandus (naturaalmajandus) feodaalses ühiskonnas arenes, tänapäeval arengumaades tootmine on vähe arenenud, kaubavahetus väike 2. Plaani- ehk käsumajandus diktatuuriühiskond toimitakse riikliku plaani järgi, kontroll tootmise ja kõige muu üle 3. Turumajandus kapitalistlik ühiskond konkurents, turg määrab hinna, vaba ettevõtlus 4. Segamajandus põhiline kapitalistlikus ühiskonnas kõrvuti era ja avaliku sektoriga toimib ka riiklik sektor, riik jälgib Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena Konkurents tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul Turg koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja nõudlevad inimesed Hind rahasumma, mille eest kaupu ostetakse Omahind valjendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi
Majanduses pooldavad segamajandust. Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Uusvasakpoolsus leiab, et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga. Erakonnad tänapäeva poliitikas: Erakondade funktsioonid: koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve, propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Erakondade kohanemine ühiskonna arenguga 20.sajandil: 1950.-1960. aastate erakondi hakati nimetama massiparteideks. Parteid jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas selgesti tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele. 1970.aastast hakkasid
reguleerib majandust, suurema tulu saajad maksavad rohkem makse, riik peab tagama igale inimesele väärika elutaseme, tasuta meditsiin ja haridusteenused Moodne On hakatud rõhutama aktiivse kodaniku ideaali, Uusvasakpoolsus heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma inimestelt suuremat pannustamist. Rahva heaolu tagab lisaks riigile ka koostöö ka era ja kolmanda sektoriga. Töö leidmine on ka riigi mure Uusparempoosuss elutaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus, 14. Eesti poliitiline maastik. 15. Millised on peamised heaolureziimid. Mis on konservatiivse, sotsiaaldemokraatliku ja liveraalse heaolumudelite peamised erinevused? Millise heaolumudeliga on Eestil kõige rohkem sarnasusi? Peamised heaolureziimid Konservatiivne Sotsiaaldemokr. Liberaalne
(konkurents, valikuvabadus, kuluefektiivsus) ka sotsiaalteenustele. Uusparempoolset poliitikat illustreerivad suurepäraselt Margareth Thatcheri reformid 1980.-1990. aastaist. Uusvasakpoolsus, mida tuntakse ka kolmanda teena, leiab samuti, et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Avalik sektor pole enam ainus, mis vastutab rahva heaolu eest, heaolu tuleb tagada koostöös era ja kolmanda sektoriga. Erinevused vasak ja parempoolsete vahel on kõige selgemalt säilinud suhtumises võrdsusesse. Uusparempoolsed on selles osas üpris karmil seisukohal, väites, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Usuvasakpoosed aga väidavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks tööturul nõutava hariduse, kontrollima palgapoliitikat. Töö leidmine ei ole ainult inimese enda, vaid ka riigi mure.
eesmärk on sotsiaalne turumajandus. Tänapäeval on vasak-ja parempoolsus üksteisele lähenenud: *rühutatakse aktiivse kodaniku ideaali *suhtumises heaolu riiki on liberaalid nõustunud selle vajadusega, samas püütakse turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele . Uus vasakpoolsus (kolmas tee) leiab, et heaolu riik peaks olema paindlikum ja konkurentsivõimelisem ning nõudma indiviidlt suuremat panust. Heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga. Erinevused on säilinud suhtumises võrdusesse: * Uus parempoolsed leiavad, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus *Uus vasakpoolsed leivad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks hariduse, kontrollima, palgapoliitikat. Töö leidmine pole mitte ainult inimese enda vaid ka riigi mure. Individuaalne ja kollektiivne heaolu Nüüdisaegsele ühiskonnale on iseloomulik arusaaam, et inimse toimetulek mõjutab
2.Org koostiosad: -Sisendvarad (Inimesed,Raha,Seadmed Materjalid,Teave) -Organisatsioon(Ümberkujundus protsess) -Väljundid(Tooted,Teenused ,Ideed) SV+V= Väliskeskkond ORG=Sisekeskkond 3.Kesk.iseloomustus: Sots. sektor-klassistruktuur, demograafia,elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor–ajalugu, traditsioonid,väärtused,normid, uskumused Legaalne sektor–seadused ja legaalne praktika Poliitiline sektor–võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seotud legaalse sektoriga) Majandussektor–turud, fiskaalsüsteem, pangasüsteem Tehnoloogiasektor– teaduse ja tehnika arengutase, innovatsioon Füüsiline sektor– loodusressursid, maavarad 4.Klass.koolkond: Tööjaotus–kitsapiiriline Plaanimine – üksikasjalik, täpne Õigused,kohustused, suhtlusteed –määratletud Koordinatsioon–„üks parim tee“,täpne Kontroll–püsiv,avalik Juhtimisulatus–piiratud Otsustamine – tipptasandil
suurem turundusaktiivsus. Masina-, metalli- ja aparaaditööstuse osatähtsus nii Eesti tööstustoodangus kui ekspordis on jätkuvalt kasvav. Eesti Masinatööstuse Liit (lühendatult EML) on Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse arendamise ja selle ettevõtete ühiseid huve esindav organisatsioon, kes ühendab põhilise osa vastava tööstusharu tootmispotentsiaalist. EML tegevus keskendub ühelt poolt suhetes avaliku sektoriga tööstuspoliitika ja tööstusharus tehnoloogilise ja majandusliku arengu tagamise ja teiselt poolt tööandjate organisatsioonina töösuhete korrastamise ülesannetele. Liit on juhtimas ka mitmeid projekte, mis on suunatud tarneahelate arengule ning kutsehariduskoolide ja ettevõtete koostöö arendamisele. Tallinna Tehnikakõrgkool 3 VÕIMALIKUD TÖÖKOHAD
konkurentsi, avatud turgusid ettevaatlikke, järkjärgulisi igale liikmele inimõigused. suuremat panustamist. ja minimaalset riigi reforme. *Majanduses pooldavad *Heaolu tuleb tagada avaliku, sekkumist. *Kollektiiv tähtsam kui segamajandust. era- ja kolmanda sektoriga *Heaolu tagamisel üksikisik. *Valitsus reguleerib koostöös. lähtutakse vabaduse, *Pooldavad sotsiaalsete majandust maksusüsteemi *Riik peab looma töökohti, konkurentsi ja erisuste säilitamist. abil. tegema kättesaadavaks
kultuuri-, sotsiaal- ja hariduse inimeste elu. (Kohalik omavalitsuse ülesanded. Haridus.) 5 6 4.ERASEKTOR JA HARIDUS Erasektor pakub inimestele nii erinevaid eraõppeasutusi: koolid, instituutid, klubid jne, kui ka erinevaid õppimisviisid: e-õppimine, päeva- ja õhtuõppimine jne. Kõik eraharidus on tasuline. Erasektor pakkub erinevaid koolitusi (nt.:ilukoolid) ja nende vahel tihti töötab koos avaliku sektoriga, näiteks töötukassa abil. Täna kehtib erakooliseadus, mis kohustab valitsust läbi KOV-e osalema erakoolide tegevuskulude katmises. Eraharidus on nagu kõik erasektori ettevõtlused saab kasumit ja hästi palju sõltub avaliku sektorist oma korralduses. Korraduse poolt eraharidus on keeruline süsteem, kus on palju nõudmisi, et õppeasutus saaks töötada. Praegu maailmas eraharidus on moodne ja tihti inimestel on olemas eelarvamus, et
Infrastruktuuri loomine, mis vajalik ühiskonna ja ettevõtete tööks. Seos kodanikuühiskonnaga: Töökohtade loomine Avalike hüvede pakkumine: haridus, transport, tervishoid, kultuur jm teenused Kontroll ja kaitse: politsei Poliitilise, õigusliku ja majandusliku keskkonna loomine 2) Erasektor- eraettevõtted. Erasektori eesmärgiks kasumi taotlemine ja eraomandus Struktuur: Eraõiguslikud juriidilised isikud: OÜ, AS, FIE, UÜ, TÜ Seos avaliku sektoriga: Maksude maksmine riigikassasse Innovatsioon, ühiskonna arendamine Keskkonna arengu suunamine Seos kodanikuühiskonnaga: Hüvede loomine Heaolukasv: tehnoloogia arendamine Töökohtade loomine 3) Kodanikuühiskond- kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Eesmärgiks kõrvaldada avaliku ja erasektori puudujäägid.
vahelisel perioodil: Tartu Ülikooli õppejõud Willi Peters (nt 1926, 1927a ja b) uuris mõõtmiste alusel lauseintonatsiooni eestikeelses kõnes, k.a luule lugemisel (1929). · Eksperimentaalfoneetika Eestis alates 1965. aastast, mil Tallinnas asutati Keele ja Kirjanduse Instituudi soomeugri keelte sektori koosseisus eksperimentaalfoneetika labor (Georg Liiv, Arvo Eek, Kullo Vende, Mart Remmel jt). 1978. a liideti labor vastloodud arvutuslingvistika sektoriga, 1992. a aga (Tallinna Tehnikaülikooli koosseisus tegutseva) Küberneetika Instituudiga, foneetika ja kõnetehnoloogia laboriks http://www.phon.ioc.ee/dokuwiki/doku.php?id=start.et . · 1972-85 andis Keele ja Kirjanduse Instituut välja ingliskeelset aastakirja "Estonian Papers in Phonetics" (lüh EPP, toim Arvo Eek) · Mart Remmeli venekeelne kandidaadiväitekiri "Eesti keele foneemide süsteemi modelleerimisest", 1975).
jaotuse skeem, mis jagab ühiskonna kolmeks sektoriks. Kolmandat sektorit nähakse võrdväärse partnerina kõrvuti riigi ja ärihuvidega edendamas ühiskondlikku elu. Samas ei saa kolmas sektor otseselt sekkuda teiste sektorite rolli. Seega on joonisel kujutatu pigem ideaalide kajastus kui reaalsus. Seega on mõnevõrra reaalsem järgmine joonis. Selles nähtub, et reaalsuses ei ole majandus-ehk ärisektor otseselt seotud kolmanda sektoriga. Küll aga domineerib nende mõlema üle avalik ehk riigisektor. Samas viitab mudel avaliku sektori ülemvõimule, mis näitab samal ajal demokraatiast eemaldumist. Mõned autorid on märkinud, et kapitalistliku orientatsiooniga ühiskondades domineerib pigem majandus- ehk ärisektor. Sellisel juhul tuleks sellel joonisel omavahel vahetada avalik sektor ja majandussektor. See on reaalsusele lähemal asuv mudel.
AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA 1. Bürokraatiat seostatakse negatiivse mõttega ebaefektiivsus, jäikus, pikad ja tülikad protsessid. 2. Kuid ilma bürokraatiata ei ole võimalik saada 3. Bürokraatia tekkis seadustele tuginev võimuideaal, heaoluriik, ametnikkond 4. Avalik haldus ametnikkond tegeleb iga päevaselt riigivõimu otsustega. Seda iseloomustab püsivus, professionaalsus. 5. Arvukus avaliku sektoriga riikides moodustub teenistujaid üks kolmandik tööjõust (tabel, lk 116) Bürokraatia negatiivsete joonte vähendamine Avalik halduse reformid Avaliku halduse toomine kodanikule lähedamale, asjaajamise hõlbustamine, nt. ülesannete andmine kohalikule omavalitusele (Tony Blairi poliitika) On püütud läheneda ärijuhtimisele rõhutada tulemuspalka, kvaliteeti, omavastutust. (Margaret Thatcheri poliitikas)
Valmistamine: Aseta pikajoogiklaasi laimiviilud, piparmündilehed ja fariinisuhkur ning pisut purustatud jääd. Purusta mudleriga laimiviilud ja piparmünt. Seejärel täida klaas purustatud jääga ning vala sinna suhkrusiirup ja Rum. Sega lusikaga segamini, täida klaas soodaveega. Kaunistamine: Serveeri kahe joogikõrrega. 4.2 Cuba Libre Rum 4cl ½ laimi mahl cola jää Valmistamine: Vala koostisosad pikajoogiklaasi jääkuubikutele, sega lusikaga ja kaunista laimi sektoriga. 10 4.3 Florida Skies Caribba Blanco Rum 4 osa laimimahl 1 osa ananassimahl 2 osa purustatud jää pikenduseks gaseeritud vesi Valmistamine: täida highball klaas purustatud jääga ja vala kõik komponendid klaasi. Pikenda gaseeritud veega ja sega läbi. Kaunistamine: serveeri kurgi- või laimiviiluga klaasi sees. 11 5. KASUTATUD KIRJANDUS
· Mahepõllumajandus · Põllumajandus ja toiduturg · Taimekasvatus · Teadus, arendus ja nõuanne · Toetused ja riigiabi · Toiduohutus 8. Kuidas Sotsiaalministeeriumi valisemisala asutused teevad koostööd toidutööstustega? TAI, Tööinspektsioon. 9. Mis on Toiduliidu fnktsioonid Eesti toidutööstuses? · Tarbija ja avalikkuse usalduse tõstmine kodumaise toidutööstuse vastu · Töö seadusandlusega ja koostöö avaliku sektoriga · Toidutööstuste koolitamine · Toiduvalkonna haridus 10. Oskan kirjeldada Saku Õlletehase tootmisprotsesse, toormaterjale ja töökorraldust. 1. Miks on vajalik EL toiduseadus määrus 178/2002? · Määrusega nähakse ette: ühised põhimõtted ja kohustused, vahendid tugeva teadusliku aluse rajamiseks, tulemuslikud organisatsioonilised süsteemid ja menetlused,
Seos kodanikuühiskonnaga: I. Töökohad II. Avalikud hüved tarbitav kõigile (haridus), teenused tarbitav maksjatele (ühistransport) III. Kontroll politsei ntks IV. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) 1 2.) Ärisektor Peamine eesmärk: teenida tulu Sinna kuuluvad: · EÕJI Eraõiguslikud juriidilised isikud o OÜ, AS, FIE, UÜ, TÜ o Riigi ettevõtted nt. Tallinn Sadam, Eesti Energia, Estonian Air, Eesti Loto Seos avaliku sektoriga: I. Maksutulu II. Innovatsioon III. Sisepoliitika ärisektor sunnab keskkonna arengut IV. Teadmised Seos kodanikuühiskonnaga: I. Hüved II. Heaolukasv tehnoloogia areng.. III. Töökohad 3.) Kodanikuühiskond Peamine eesmärk: kõrvaldada avaliku ja ärisektori puudujäägid Sinna kuuluvad: · Professionaalsed MTÜ, SA · Mitteprofessionaalsed mitteametlik tegevus ühise eesmärgi nimel Seos avaliku sektoriga: I. Tööjõud II. Teadmised, oskused III
sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Haldusmenetlusega puutuvad ilmselt kõik kokku igapäevaselt, seda ise teadvustamata. Haldusmenetlus on nii suhtlus avaliku sektoriga, kohaliku omavalitsusega, avaliku sektori, k.a kohalike omavalitsuste õigusaktide andmine ja täitmine, nende aktide või toimingute vaidlustamine. Haldusmenetlus võib ise olla pikk protsess, kuid kätkeb endast tavaliselt väga lühikesi vaidlustus tähtaegu. 2 Kõige laiemas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust
Seos kodanikuü hiskonnaga: I. Tö ö kohad II. Avalikud hü ved – tarbitav kõ igile (haridus), teenused – tarbitav maksjatele (ü histransport) III. Kontroll – politsei ntks IV. Keskkond (poliitiline, õ iguslik, majanduslik) 2.) Ac risektor Peamine eesmä rk: teenida tulu Sinna kuuluvad: • EON JI – Eraõ iguslikud juriidilised isikud o OUc , AS, FIE, UUc , TUc o Riigi ettevõ tted – nt. Tallinn Sadam, Eesti Energia, Estonian Air, Eesti Loto Seos avaliku sektoriga: I. Maksutulu II. Innovatsioon III. Sisepoliitika – ä risektor sunnab keskkonna arengut IV. Teadmised Seos kodanikuü hiskonnaga: I. Hü ved II. Heaolukasv – tehnoloogia areng.. III. Tö ö kohad 3.) Kodanikuü hiskond Peamine eesmä rk: kõ rvaldada avaliku ja ä risektori puudujä ä gid Sinna kuuluvad: • Professionaalsed – MTUc , SA • Mitteprofessionaalsed – mitteametlik tegevus ü hise eesmä rgi nimel Seos avaliku sektoriga: I. Tö ö jõ ud II
(Lisa 4, Joonis 4) Majanduse kiire jahtumine 2008. aastal mõjutas negatiivselt ka ettevõtete investeerimisotsuseid. Elektri- ja optikaseadmete sektoris kahanesid investeeringud aastagusega võrreldes ligi poole võrra. Enam kui poole ulatuses investeerisid elektriseadmete ja -aparatuuri tootmise ettevõtted ning ligi kolmandik investeeringutest läks raadio- ja sideseadmete tootmisse. Mõlemas nimetatud allharus langesid investeeringud kogu sektoriga samas suurusjärgus. Oluliselt vähem investeeriti nii hoonetesse ja rajatiste kui ka seadmetesse, vaid transpordivahendeid soetati eelmise aasta tasemel. 2.5 2009 aasta 2009. aastal jätkunud majanduslangus mõjutas oluliselt ka elektri- ja elektroonikaseadmete tootmist, mida iseloomustas müügimahtude tugev langus, mis tulenes eelkõige madalast välisnõudlusest. Ettevõtted pidid oma tootmist ümber
Jäätmestatistika Eesti jäätmekäitluse eripära rahvusvahelises võrdluses on väga suur kogus jäätmeid elanikkonda ja majanduse suurust arvestades - üldised jäätmete tekkekogused on viimastel aastatel 18-20 milj t/a vahemikus (u 14-15 t/a elaniku kohta). Eelkõige mõjutab seda põlevkivi kaevandamine ja töötlemine u 70% kogu Eestis tekkivatest jäätmetest on seotud põlevkivitööstuse ja -energeetika sektoriga, samas kui näiteks olmejäätmed on jäätmetekke üldkogusest alla 3%. Olmejäätmeid tekkis aastail 20012009 keskmiselt 400 kg elaniku kohta. Liigiti kogutud olmejäätmetest moodustab enamiku vanapaber ja papp, järgnevad klaasi-, metalli- ja puidujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal on aastail 20032007 moodustanud stabiilselt 11% olmejäätmete kogutekkest.
up ettevõtte kasvuala. Rahvusvahelise äri ristteel tugevas EL-is Eesti majandus paistab Euroopas endiselt silma dünaamilisuse ning väljapaistvate majandusarengu näitajatega. Põhjapoolsete EL liikmete jaoks on Eesti transiitsõlm Kesk-Euroopa turgudele ja läänepoolsete EL liikmete jaoks sild kiirelt arenevale Loode-Venemaale. Toetava ja proaktiivselt arengut juhtiva avaliku sektoriga Eesti avalik sektor on orienteeritud ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusliku rikkuse kasvatamisele. Riik kasutab sotsiaalmajanduslikke väljakutseid ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Võtmeväljakutsetele vastamiseks suudetakse koostööd teha poliitikavaldkondadega üleselt, kaasates ka valitsusväliseid partnereid. [2]
kasum. Ühiskonnad jaotatakse maailmas 3-e gruppi : 1. Primaarsektor 2. Sekundaarsektor 3. Tertsiaarsektor Primaarsektor madala arengutasemega riigid. suur hulk inimesi töötavad hankivas tööstuses. Sekundaarsektor - keskmise tasemega riigid. enamik inimesi on seotud töötava sektoriga. Tertsiaarsektor kõrgelt arenenud riigid. ülekaalus teenindussektor. Teooriad : Karl Marx Aluseks võetud omandisuhted Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus, kellele kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid.( nt. Tehased, kaubandusettevõtted) Tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks on kapitalistlikus ühiskonnas palgatöölised. Max Webber töötas õpetuse välja 20.saj. algul
kasum. Ühiskonnad jaotatakse maailmas 3-e gruppi : 1. Primaarsektor 2. Sekundaarsektor 3. Tertsiaarsektor Primaarsektor madala arengutasemega riigid. suur hulk inimesi töötavad hankivas tööstuses. Sekundaarsektor - keskmise tasemega riigid. enamik inimesi on seotud töötava sektoriga. Tertsiaarsektor kõrgelt arenenud riigid. ülekaalus teenindussektor. Teooriad : Karl Marx Aluseks võetud omandisuhted Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus, kellele kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid.( nt. Tehased, kaubandusettevõtted) Tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks on kapitalistlikus ühiskonnas palgatöölised. Max Webber töötas õpetuse välja 20.saj. algul
(kuna "katusel" on tavaliselt omad ülesanded täita) võib olla ajakulukas ning viia vertikaalsele mudelile; · horisontaalne, mitme-ministeeriumi mudel üks ministeerium koordineerib e-poliitikat, kuid on konsensus ja koostöö teistega, poliitika läbipaistev ja sidus, suur osa programme ja teenuseid regionaalsel ja kohalikul tasandil; · vertikaalne mudel vastutus e-poliitika eri osade eest jaotub paljude ametkondade vahel, mis kõik tegelevad oma sektoriga, regiooniga jne, nende koostöö on minimaalne 13. ETTEVÕTLUSPOLIITIKA PÕHIELEMENDID Näiteks: ulatuslikus ettevõtlushariduses sisalduks: · ettevõtluse lülitamine riiklikusse (üldharidus)õppekavva, · õppekavade, -vahendite ja -meetodite arendamine õppijate keskseteks ja koos praktiliste projektipõhiste tegevustega, · õpetajate erialane arendamine, · keskuste ja võrgustike loomine parima kogemuse siirdeks, · äri-ja hariduse partnerlused,
Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avalik sektor on laiem mõiste, mis hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Avalik sektor suhestub erasektori ja III sektoriga läbi mitme tahu. Esiteks loob avalik sektor õigusliku raamistiku, mille sees teised sektorid tegutseda saavad. Nii seadused, määrused kui ka kõik muud avaliku sektori poolt tehtud haldusaktid on suunatud eelkõige toimiva õiguskorra loomisele, et teised õigussubjektid opereerida saaksid. Lisaks õiguskorra loomisele on avaliku sektori äärmiselt oluline roll pakkuda teistele sektoritele avalikke teenuseid, alates näiteks kohtuliku kaitse
erinevatele ametikohtadele inimeste otsimise puhul võib olla väga erinev. Autor valis info- kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori kahel põhjusel. Esiteks on Eestis IKT sektoris väidetavalt tööjõupuudus, mistõttu peaks olema personaliotsing komplitseeritum ning seetõttu oli see autorile väljakutsuv. Teisest küljest aga räägitakse Eestist kui infotehnoloogiliselt hästi arenenud riigist ning autor soovis võrrelda Eesti ja Euroopa Liidu IKT sektorit teiste suuremate IKT sektoriga riikidega. Autor valis just tegevjuhi ja projektijuhi ametikoha, sest neid võib pidada IKT sektori ettevõtte edukust silmas pidades kõige määravamateks. Selleks, et teada saada, kas saadud tulemusi võiks üle kanda ka teistesse sektoritesse peaks läbi viima palju suurema mahuga uuringu, kuid võib eeldada, et paljud personaliotsingu aspektid võivad olla sarnased. Autor seadis antud uurimustöö peamiseks eesmärgiks tuvastada, kuidas otsitakse tegevjuhi ja
Vaadates avaliku halduse mudeli probleemi Eesti näitel, võiks kaotada ministeeriumid ja neile jäänud ülesannete täitmiseks luua vastavad ametid praeguste kõrvale (suur osa tööst tehakse niigi ametites). Mitmel pool jääks ära topeltaruandlus; pealegi saaksid valdkonnaga tegeleda valdkonna spetsialistid ideaalis peaksid ametid kui täidesaatva võimu käepikendused ju olema enamjaolt apoliitilised. Palju tööd tuleks teha avaliku sektoriga suhtlemise kanalite kallal, ID-kaardile tuleks luua reaalsem kasutegur. Valdkonnad, millega kindlasti tuleb vaeva näha, on infrastruktuur (raudteed kui madalama ekspluatatsioonikuluga transpordiliik) ja energeetika (põlevkivienergeetika ei ole kuigivõrd jätkusuutlik viis kodudesse soojust ja valgust viia eriti arvestades termotuumatehnoloogia kiire arenguga, tuleks Eesti integreerida ühise energiavõrguga, mõeldes eelkõige võimalikule Ignalina termotuumajaamale kunagi tulevikus)
Tulenevalt rahvastiku vananemisest on vajalikud muutused Taani tööhõive struktuuris. Mitmed rahvusvahelised majandusorganisatsioonid on juhtinud tähelepanu vajadusele suurendada nii vanemaealise kui nooremaealise elanikkonna, kui ka sisserännanute tööhõivet. Jälgides demograafilist arengut on järgmiste aastakümnete jooksul oodata tööturult väljajääjate hulga märkimisväärset suurenemist. See toob omakorda endaga kaasa avaliku sektoriga seotud kulude kasvu ja vajaduse tööjõu sissetoomise järele. 16 Majandusharud Kuigi 65% Taani kogupindalast kasutatakse põllumajanduslikul otstarbel ja põllumajanduse kogutoodang katab kolmekordselt Taani siseturu vajadused, ületab tööstuskaupade, masinate ja seadmete eksport põllumajandustoodangu väljaveo kümneid kordi
sõpru enda koju külla. 27. Mis on sotsiaalne ettevõtlus? Sotsiaalne ettevõtja avastab sotsiaalse probleemi ja kasutab ettevõtluse põhimõtteid, et luua ja hallata riskikapitali ning tekitada sotsiaalseid muutusi. Kui äriettevõtja on keskendunud materiaalse kasumi ja tulu mõõtmisele, siis sotsiaalne ettevõtja on keskendunud sotsiaalse kapitali loomisele. Kuigi sotsiaalseid ettevõtjaid seostatakse põhiliselt vabatahtliku ja mittetulundusliku sektoriga, ei tähenda see, et sotsiaalne ettevõtlus oleks vastuolus materiaalse kasumiteenimisega. 28. Mis on ökoloogiline ja sotsiaalne koormustaluvus (loodus)turismis? Miks seda peab mõõtma? ökoloogilist taluvusvõimet (ecological carrying capasity) on maksimaalne keskkonna puhkemajanduslik kasutamise määr, mille ületamine põhjustab ökoloogiliste väärtuste vastuvõetamatu taseme või pöördumatu vähenemise
· Eesti maksebilansi koostamine; · oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine; · muud seadusega Eesti Pangale pandud ülesanded. 6. Mis on majanduskrahh ja kuidas see tekib? (3p) Majanduskrahh - majandussituatsiooni ja majanduslike väljavaadete järsk halvenemine. Geograafilise ulatuse järgi eristatakse lokaalkriise, regionaalkriise ja ülemaailmseid majanduskriise. Kriisi ulatus võib piirduda mõne sektoriga (naftakriis, energiakriis, veonduskriis) või haarata kogu rahvamajandust. Pilet IV Tööturg (20p) 1. Selgita järgnevaid mõisteid: (2p) *miinimumpalk seadusega määratud summa alla mille ükski täistöökohal töötav isik ei tohi saada *töötus - nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitaja ehk niisuguste
Tööstusühiskond lõi asjalikkusele ja seadustele tugineva võimuideaali, heaoluriik aga laiendas oluliselt riigi funktsioone, mille täitmiseks vajatakse suurt ametnikkonda. See ametnikkond tegelbki riigivõimu otsuste igapäevase täideviimise ehk avaliku haldusega. Avaliku halduse üheks põhijooneks on püsivus. Püsivam töökogemus tõstab ametnike professionaalsust. Bürokraatia võimu tugevdab ka selle arvukus. Tsentraliseeritud ülesehituse ja suure avaliku sektoriga riikides moodustavad avalikud teenistujad ligi kolmandiku kogu tööjõust. Viimastel aastakümnetel on võetud ette mitmeid avaliki halduse reforme, eesmärgiga vähendada bürokraatia ebaefektiivsust ja muid loomuomaseid puudusi ehk bürokraatia patoloogiaid. Bürokraatia funktsioonid Ametnikkonna peamiseks ülesandeks on poliitika elluviimine. Bürokraatia kui süsteemi stabiliseerija ning vahekohtuniku funktsiooni toetavad selge ametihierarhia,
juhtimiseks; Kodanikeühenduste piiratud majanduslikud võimalused; Korruptiivsete suhete vältimine. 6. Milliseid teenuseid peaks üle andma ärisektorile ja mis probleemid sellega võivad kaasneda? Tooge näiteid. Teenuste lepingulise delegeerimise idee baseerub eeldusel, et erasektor on teatud tüüpi teenuste pakkumisel efektiivsem ning raha eest saadav väärtus on avaliku sektoriga võrreldes suurem. See peaks kaasa tooma teenuste odavnemise ja/või kvaliteedi paranemise, mis lõppkokkuvõttes viib tarbija rahulolu kasvule. Nt. kommunaal-, ühistranspordi-,haljasalade hooldamise jt sääraste „kõvade“ teenuste osutamisel. Linna või valla funktsioonide lepinguline delegeerimine eeldab avaliku raha kasutamist ning poliitilist otsustust. Seega on olemas eeldused võimaliku korruptsiooni tekkeks. Teema 4: Tulemusjuhtimine 1
Eesti rahvusest haritlaskonna kujunemine. Haridus, üldine haridus, rahvakooli areng. Oli maal siuke kiht nagu talurahvakoolide õpetajad. Nad oskasid lugeda ja kirjutada, olid kõige altimad minema kaasa rahvusliku liikumisega kaasa minema. Lugesid eesti haritlaste propagandat ja läksid sellega kaasa. Järjest suurem osa inimesi ei ole seotud põllumajandusega. Kui inimesel polnud enam talu, siis ei olnud ta enam selle kohaga nii seotud. Mida vähem pon seotud põllumajandus sektoriga seda liikuvam inimene on. Linnad olid saksastumise pesad 19 sajandil. Oli seda kuni 19 saj lõpuni, sest järjest rohkem eestlasi läks linna ja assimileeruti. TALURAHVAS moodustas u 80% Ei olnud enam mõisa otsese majandusliku surve all, kuid tunnetas, et on uustulnud. Sotsiaalne vastuolu viidi rahvuslikule pinnale. Mõisnik sakslane-talupoeg eestlane. 19saj I pool liikus info külas ja maal ainult suuliselt, kirikus loetiette. 19 II pool aga ajalehed, ajakirjad, raamatud.
Teema 3: Sektoritevaheline koostöö 1. Kuidas suhestub avalik sektor ühiskonna teiste sektoritega? • Avalik sektor teeb koostööd teiste sektoritega 2. Millistel tingimustel peaks avalikke teenuseid delegeerima kolmandale sektorile või ärisektorile. Tooge näited teenustest. • Ärisektorile ◦ Erasektor on teatud tüüpi teenuse pakkumisel efektiivsem ning raha eest saadav väärtus on avaliku sektoriga võrreldes suurem ◦ Teenuste osutamine muutub enam kliendile ja vajadustele orienteerituks ◦ Lepingute kasutamine teeb teenuse sisu ja eesmärgi läbipaistvamaks ◦ Näiteks: Toitlustusfirmad koolides; transpordiga seotud toimingud • Kolmandale sektorile ◦ Olukorras, kus puudub konkurents ja vajatakse usaldusväärset partnerit, kes on huvitatud pigem teenuse sisulisest arendamisest kui kasumi maksimeerimisest
EL juriidiliselt kombineerimine tugevdas Eesti maj-poliitilist maastikku. Tänased probleemid rajasõltuvus. 10. Loeng: avalikud teenused ja avaliku-erasektori koostöö (Veiko Lember) John Alford ja Janine O'Flynn, 2012, Rethinking Public Service Delivery: Managing with External Providers, Palgrave, ptk 1, 5- 26:http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/alford-o%5c'lynn-2012.pdf Veiko Lember, Nele Parrest, Evelyn Tohvri, 2011, Vabaühendused ja avalikud teenused: partnerlus avaliku sektoriga, EMSL Vabaühenduste Liit:http://issuu.com/emsl/docs/avalikudteenused. Avalik teenuseid iseloomustab kogukonnast lähtuv tunnetatud vajadus tagada võrdne juurdepääs neile teenustele ja nende kättesaadavus ning see sisaldab nii seadusega määratud kohustuslikke kui ka vabatahtlikke riigi ja omavalitsuste ülesandeid. Avalike teenuseid osutatakse eri moel avalik võim palkab teenistujas, asutab äriühinguid, teeb koostööd teiste omavalitsustega jne.
· Terviklik ettevõtluspoliitika (Holistic E-policy), mis sidustab kõikvõimalikke poliitilisi eesmärke ja meetmeid ning integreerib · vertikaalne mudel vastutus e-poliitika eri osade eest ka teisi e-poliitikate tüüpe. jaotub paljude ametkondade vahel, mis kõik tegelevad oma sektoriga, regiooniga jne, nende koostöö on minimaalne ja poliitika hajus (ka eri dokumentides), palju bürokraatiat. Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 41 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 42 `Sissevaated' ettevõtluspoliitika põhielementidesse: Teine näide väikeettevõtlust toetav infrastruktuur:
See aga raskendab pööramist ja kulutab rehve. Rooliratta paigutuse järgi jagunevad roolid: · Vasakpoolseteks · Parempoolseteks Rool jaguneb: · Mehhanismiks · Ajamiks Roolimehhanismi põhiosa on reduktor, reduktor koos võimendiga või hammaslattmehhanism. Roolimehhanismi ülesandeks on roolirattalt jõu ülekandmine rooli ajamile. Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter, kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja sektor. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu juhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehhaaniline · Hüdrauliline · Elektriline Mehhaanilises ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoobadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja rööpvarras (paralleelvarras). Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra.
Organisatsiooni kontsptuaalne mudel Keskkond sisaldab sotsiaalset struktuuri, kultuuri, füüsilist struktuuri ja tehnoloogiat Keskkond Sotsiaalne sektor – klassistruktuur, demograafia, elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor – ajalugu, traditsioonid, väärtused, normid, uskumused Legaalne sektor – seadused ja legaalne praktika Poliitiline sektor – võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seaotud legaalse sektoriga) Majandussektor - turud, fiskaalsüsteem, pangasüsteem Tehnoloogiasektor – teaduse ja tehnika arengutase, innovatsioon Füüsiline sektor – loodusressursid, maavarad Globaliseerumine Majanduslike, sotsio-ökonoomiliste, kultuuriliste piiride kadumine. Globaalsed turud, globaalne meedia, rahvuslike autoritetide lagunemine Väliskeskond 1 Keskonna analüüs Organiseeritud süsteem
- Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. 51. Startup-ettevõtete mõiste. Mis on iduettevõte (startup)? (EAS) - Iduettevõte on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. - Selliseid ettevõtmisi võib leida pea igast eluvaldkonnast, alustades mittetulundussektorist ning lõpetades ettevõtluse ja avaliku sektoriga. Enamikul juhtudel on iduettevõtete näol tegemist kasumile orienteeritud ettevõtetega infotehnoloogia, energeetika, tervisetööstuse, biokeemia ja teistest tööstusharudest. 52. Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõte. - Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. - Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. - Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. - Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi.
Viimastel aastakümnetel on need erinevused veelgi vähenenud. Üsna vähe on tänapäeval lahknevusi näiteks börsifirmade- ning avaliku sektori organisatsioonide suhtekorralduses, sest läbipaistvuse nõuded, mida investorid esitatavad nii-öelda avalikele firmadele, on sama suured kui maksumaksja raha kasutamise kontrollimise nõuded. Samuti on näha, et erasektori suured organisatsioonid sarnanevad avaliku sektoriga palju enam kui väikesed. See on ka loogiline, sest mida võimsam on organisatsioon, seda rohkem mõjutab tema käekäik keskkonda ning seda rohkem muutub tema tegevus avalikuks asjaks. Oleks aga vale arvata, et era- ja avalik sektor on tänaseks juba päris sarnased. On suuri erinevusi, mis mõjutavad otseselt ka suhtekorraldust. Seetõttu on mõistlik enne avaliku sektori nõustama asumist need erinevused selgeks teha. Peamised erinevused
nimetada inimeste tõusvat haridustaset, tervislikumat toitu jm. Ühishüvede loomine nõuab suuri kulutusi, mis on jõukohased ainult kogu ük-le. Neid pakubki riik. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ük maailmas jaotatakse laias laastus kolme rühma: Madala arengutasemega riigid, kus suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses primaarsektor Keskmise tasemega riigid, kus enamik inimesi on seotud töötava sektoriga sekundaarsektor Arenenud riigid, kus ülekaalus on teenindussektor tertsiaarsektor Sotisooloogide stratifikatsiooniteooriatest on tuntumad: Karl Marxi teooria aluseks on võetud omandisuhted, millest lähtudes on elanikkond jaotatud kahte vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahenidd. Kapitalistlikus ük- s on võimul kodanlus ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid, s.o tehased, kaevandused,
annaabi.ee 
