Eesti paberi- ja tsellulloositööstuse konkurentsivõime (M. Porteri teemant) (0)

Tsellulloosi- ja paberitööstus Eestis

• Pikaajaline paberi- ja tselluloositootmise traditsioon, mis ulatub 1644. aastani.
  
• Nõukogude perioodil toimus vaid väga aeglane tehnoloogiline areng, mille tulemusena tselluloositööstused kaotasid rahvusvahelise konkurentsivõime, nad olid väga keskkonda reostavad ja kui 1990. aastate algul kadus endine Nõukogude Liidu turg kaasnes sellega Eesti tselluloosi ja paberitööstuse väga kiire kahanemine.
  
• Praktiliselt kogu Eestis toodetav tselluloos ja suur osa paberist toodetaksegi Kehras.
  
• Vaatamata Eesti paberitööstuse taandarengule andis see sektor 2001. aastal 2,1% kogu Eesti tööstussektori poolt loodud lisandväärtusest. Samal ajal on lisandväärtus ühe töötaja kohta tselluloosi- ja paberitööstuses kõrgem kui töötlevas tööstuses tervikuna .
  
• Kogu paberitööstuse ja kahe suurima ettevõtte areng on olnud kiiresti kasvav. Toodangu müük on suurenenud 2002. aastal võrreldes 1999. aastaga enam kui kaks korda.
  
• Tööstusharu laiendamine on kasulik Eestile nii suuremat lisandväärtust andvatele valdkondadele liikumise mõttes kui ka Eesti väliskaubandusbilansi tasakaalustamise mõttes, sest puit kui paberi- ja tselluloositööstuse tooraine tuleb kodumaalt , tootmiseks vajalik energia ning lubi . Ainult kemikaalid imporditakse Venemaalt.
  
• Põhilise argumendina paberi-ja tselluloositootmise arendamisel Eestis on esitatud sobiva toorme olemasolu. Hetkel läheb paberipuu 95% ulatuses eksporti.
  
• Tänapäeva turunõudlust ja tehnoloogiaid arvestades on ainsad võimalused paberipuu töötlemiseks tselluloosi, paberi ning puitlaastplaadi tootmine.
  
• Eesti riigile tähendaks kohalik tööstus arveldamist kroonisiseselt, mis tähendab stabiilsemat Eesti krooni ja väliskaubandusbilansi paremat tasakaalu.
  
• Eestis puudub paberi- ja tselluloositööstuse jaoks tööjõu ettevalmistamise arvestatav süsteem.
  
• Uus tselluloositööstus peab hakkama konkureerima turul kogenud modernsete Skandinaavia tootjatega.
  
• Eestis ainukene õppeasutus Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnas asuv puidutöötlemise õppetool (kateeder), mis asutati 1979. a Eesti puidutööstuse initsiatiivil. Selle õppetooli suunitlus on siiski peamiselt puidu mehhaaniline töötlemine, puitplaatide , vineeri- ja mööblitootmine. Vaid valikainetena saab alates 1990. aastast spetsialiseeruda ka puidu keemilise töötlemise valdkonnas (tselluloosi- ja paberitehnoloogia).
  
• Paberi ja tselluloositootmine kasutaks ära kiiresti kasvava saetööstuse, plaaditööstuse jäätmed, võimaldaks loobuda ulatuslikust kasepuidu ekspordist ning luua kõrge lisandväärtusega paberitööstuse.
  
• Paberitööstuse areng on võimalik, kui kaasata väga suuri investeeringuid väljastpoolt Eestit, sest siin puudub vajalik kapital ning ka tehnoloogiline kompetentsus selles valdkonnas.
  
• Meie põhjanaabrite (Soome, Rootsi) puhul on tegemist strateegiliselt väga olulise sektoriga, mille arengu vastu tuntakse suurt huvi.
  
• Tööstustoodangu osatähtsus Eestis (allikas: Statistikaamet)
  

1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
Pabermassi, paberi ja paberitoodete tootmine
1,10%
0,30%
0,60%
1,00%
1,30%
1,60%
1,70%
1,80%
2,10%
2,10%
2,20%
2,00%
1,70%
1,70%
1,90%
2,30%
Eesti paberi- ja tsellulloositööstuse konkurentsivõime (M. Porteri teemant)
Firmastrateegia ja -struktuur, siseturu konkurents
Valitsus + ekspordi suurendamine (Skandinaavia ja Ida-Euroopa)
- tööjõu koolitamise osas takistab + tootearendusele orienteerumine
kehtiv maksusüsteem majanduse + koostöö- ja allhankeahelate arendamine
arengut + elektrienergia tootmine
+ uue tehnoloogia kasutuselevõtmine (investeerimine)
- suurim tootmine toimub 2-3 ettevõttes
Nt. paberivabrikud Kehras, Kohilas ja Räpinas

Teguriolud Nõudlusolud
+ sobiva toorme olemasolu + tegurite kvaliteedi paranemine - vähene riiklik rahastamine + välisnõudlus (2009. a - Indoneesia )
- välisinvestorite puudulik huvi + kohalikud tarnijad
uute vabrikute rajamisel + roheline mõtteviis (taaskasutamine)
- oskustööjõu puudus - Skandinaavia kõrgelt