Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kolmanda sektori mõju riigile ja ühiskonnale. (0)

1 Hindamata
Punktid
KOLMANDA SEKTORI MÕJU RIIGILE JA ÜHISKONNALE
Kolmas sektor tugineb kodanikualgatustele. Selle eesmärgiks ei ole võimu teostamine ega tulu teenimine, vaid kodanike heaolu parandamine kodanike endi algatatud initsiatiivil. Kodanikühiskond mõjutab oma tegevusega nii riiki kui ka ühiskonda.
Kodanikuühiskond aitab kaasa ühiskonna sotsiaalsete ning majanduslike probleemide lahendamisele. Kolmandasse sektorisse kuuluvad mitmed mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsid. Need on moodustatud kodanike enda tahtel ja pealehakkamisel. Keegi ei ole sundinud kodanikke ühte või teist seltsi looma ja see tähendab, et nende tegevus on vabatahtlik. Kodanikuorganisatsioonide eesmärgiks on parandada elu-olu enda ümber. Näiteks võin tuua Tapal tegutseva mittetulundusühingu Noortekeskuse . Seal on lastel võimalik mängida, joonistada, meisterdada ja lihtsalt sõpradega koos aega veeta. Noortekeskuse tegevus on täiesti vabatahtlik ja mingit tulu nad sellest ei saa. Koha peal on alati olemas ka üks täiskasvanu, kes jälgib laste tegevust ja hoiab seal korda. Kolmas sektor on tegeleb keskkonna-ja loomakaitsega. Eestis tegutseb väga palju loomade varjupaiku ja keskkonnakaitse organisatsioone, mis ei saa samuti tulu vaid parandavad ja hoolitsevad oma tegevusega ühiskonna ja looduse eest. Majanduslikke probleeme lahendavad näitkes korteriühistud. Korteriühistu eesmärgiks on ehitise majandamine ehk parandamine ning ka korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Tean ka sellist juhust, kus korteriühistu aitas ühte vanemat inimest. Korteriühistu ostis vanurile katki läinud asja asemele uue ning vanur maksis neile seda raha tagasi järelmaksuga. Kui ta oleks aga võtnud selle eseme ostmiseks laenu, siis oleks järelmaks olnud intressiga. Vastastikusel usaldusel sai see vanur aga uue asja ning summa, mille ta tagasi maksma pidi, oli ilma intressideta.
Kolmas sektor on tihedalt seotud avaliku sektoriga ehk riigiga. Ilma koostööta riigi ja kodanikuühenduste vahel ei suudaks ühendused viia oma huvisid poliitikasse. Riik kaasab kodanikuühendusi- ja organisatsioone valitsemisesse ja ka seadusloomesse. Kodanikuühiskond aga täiendab parteide tegevust ja nii toimubki nendevaheline koostöö. Avalik ja kolmas sektor on just kui partnerid . Riikides on palju probleeme, millega riik ise võib-olla ei jõua tegeleda ja siis aitavadki riiki kodanikuühendused, mis n.ö pehmendavad sotsiaalseid probleeme ja aitavad leida neile lahendusi. Kodanikuühiskond mõjutab ka poliitiliste otsuste langetamist. Kuigi kodanikuühendused ei tegutse tulu teenimise nimel, võib riik neid ikka rahaliselt toetada. Riik toetab organisatsiooni mingis teatud projektis või ürituses. Näiteks selline heateo projekt nagu „Teeme ära“, mis näeb ette inimeste kaasamist looduse korrastamisesse. Riik toetab seda projekti rahaliselt selllega , et maksab kinni selle reklaami ning ka prügikotid ja prügi äraveo. See ühendus tagab aga omalt poolt selle, et inimesed osalevad looduse korrashoidmises. Otseselt selles organisatsioonis ükski liige tulu riigi poolt ei saa. Riigi enda huvides on ka ju looduse korrashoid .
Kolmas sektor pakub kodanikele vaba aja sisustamise võimalust. Näiteks kui inimene on kaotanud oma töökoha ja tal ei õnnestu mingil põhjusel endale uut tööd leida, siis on kodanikuorganisatsioonid väga hea võimalus oma vaba aja sisustamiseks. Paljud inimesed hakkavad seoses töökaotusega tarvitama ka alkoholi, et oma muresid alla suruda. Liitudes aga ühe või teise ühendusega, ei mõtle need inimesed arvatavasti nii pingsalt oma muredele(seoses töökaotusega) ja kodanikuühendused hoiavad võib-olla ära ka nende halbade kommete tekke. Kuigi kodanikeorganisatsioonide liikmed ei saa mingit tulu, kellegi abistamine või tegelemine millegi sellisega, mida neile meeldib teha ja mida nad sooviksid teha, kindlasti suurt rõõmu. Samuti saab kodanikeühendstest palju uusi tuttavaid ning see on hea võimalus arendada ka oma suhtlemisoskust ning ka meeskonnatööd.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kolmas sektor mõjutab nii ühiskonda kui ka riiki. Riigi ja kodanikuühiskonna vahel toimub tihe koostöö. Mittetulundusühingud ja muud seltsid aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme ning pakuvad kodanikele kasulikku ajaveetmise võimalust. Minu arvates on kolmas sektor väga tähtis ning loodetavasti jätkavad kodanikuorganisatsioonid oma tööd.
Kolmanda sektori mõju riigile ja ühiskonnale #1 Kolmanda sektori mõju riigile ja ühiskonnale #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katu717 Õppematerjali autor
Ühiskonna arutlus.

Sarnased õppematerjalid

KodanikuÜhiskond
3
rtf

KodanikuÜhiskond

eelkõige inimeste omaalgatuse, osaluse ja vastutusega ühiskonnas, selle esmaseks eelduseks on demokraatlik riigikord ja arvamuste vaba realiseerimine. Antiik-Kreekas tähendas kodanikuühiskond kogu tsiviliseeritud ühiskonda, mitte mingit sellest eristatavat osa. Viimasel ajal kasutatakse kodanikuühenduse asemel ka nimetusi "mittetulundussektor" või "kolmas sektor". Lisaks avalikule sektorile ja erasektorile võib kolmas sektor pakkuda teenuseid ja anda inimestele tööd. 3.2. Survegrupid ja huvigrupid Kodanikuühendused liidavad samuti endas teatud huvigruppe nagu erakonnadki, kuid kui partei taotlus on haarata ja teostada riiklikku võimu, siis huvigruppide poliitiline tegevus taotleb riikliku võimuaparaadi mõjutamist ja suunamist. Huvigruppide erivormiks on survegrupid, mis tegutsevad huvigruppidest kitsamal sotsiaalsel või majanduslikul alusel ega oma selget organisatsioonilist vormi

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna sidusus
2
doc

Ühiskonna sidusus

Kordamisküsimused: Ühiskonna sidusus Ühiskonna sektorid I ehk AVALIK SEKTOR. *Tulundussektor: Riigiettevõtted ­ Eesti Post, Eesti Energia. *Mittetulundussektor: riiklikud, avalik-õiguslikud ja munitsipaalasutused ning -ametid, nt. Politsei- ja piirivalveamet, Tarbjakaitseamet, Viljandi Maavalitsus, Tartu Ülikool, ERR. *Avalik õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. *1/3 tööealistest töötab I sektoris. II ehk ERA(ÄRI)SEKTOR. *Tulundussektor. *Nt pangad, aktsiaseltsid osaühingud. *Iseloomulikud jooned: eraomandus, kasumi taotlemine. III ehk MITTETULUNDUSSEKTOR. *Kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused: MTÜd, sihtasutused, seltsingud. *Iseloomulikud jooned: ei taotle majanduslikku kasu, vabatahtlikud, omaalgatuslikud. *Millega

Ühiskonnaõpetus
Ühiskond
4
doc

Ühiskond

avatud ühiskond 8 Ühiskond koosnbeb erinevatest gruppidest ehk kihistus 9 Inimesi saab gruppideks jagada mitmete tunnuste järgi ­ stratifikatsioon 10 Oluline on, et erisused inimgruppide vahel ei lõhuks ühiskonda vaid koondaks, 11 lõimiks seda. 12 Tähtis on juhtida ühiskonna kõiki valdkondi harmooniliset 13 Avalik sektor 2.2 14 Avaliku sektori moodustab riik, poliitika(riigi või linna juhtimise kunst) 15 Riigi tunnused o Võimu teostamine o Seadused ja õigusnormid o Territoorium(10500 aastat on elanud eestlased Eesti aladel) o Riigi institutsioonide avalikkus ­ on õigus teada millega riigi organid tegelevad Riigi institutsioonid 16 Kohus 17 J

Ajalugu
Ühiskonna sidusus
6
docx

Ühiskonna sidusus

Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.  Esimene ehk avalik sektor (riigi-ja omavalitsusasutused) nt Eesti Energia  Teine ehk erasektor (eraettevõtted) tulu,töökohad,kasum nt: Grossi toidukaubad  Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja – ühendused) tulu pole eesmärk, eesmärgiks ühiskonna parandamine. Pluralism demokraatias- pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile. Nt

Ühiskond
Kordamine õp-lk 29-54-12 klass
8
odt

Kordamine õp. lk 29-54 (12.klass)

KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS ( ÜHISKONNAÕPETUS ) ! 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri ­ millised on ühiskonna sektorid? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri e. Üleshitust tuleb tulnda selleks, et mõista kuidasühiskond toimib ja areneb. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 sektorit: 1) Avalik sektor ­ riigi- ja omavalitsusasutused 2) Erasektor ­ eraettevõtted 3) Mittetulundussektor ­ kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus eksisteerivad erikultuurid, maailmavaated, usud.. suhtume sallivalt Pluralism e. Mitmekesisus on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused, võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet

Ühiskonnaõpetus
Ühiskond ja selle areng
12
docx

Ühiskond ja selle areng

Reimer 4. Ühiskonna avalik- ja erasektor: 4.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: · Ühiskonnaks nimetatakse suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. Ühiskonnast rääkides saab eristada mitmetest valdkondadest nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur, õigus, moraal. · Kaasaja ühiskonna struktuur moodustub kolmest peamisest sektorist: - Esimene e avalik sektor ­ ühiskonnaelu korraldamine (riigi- ja omavalitsusasutused). - Teine e erasektor e tulundussektor ­ tootmine ja kauplemine (eraettevõtted). - Kolmas e mittetulundussektor e kodanikuühiskond (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). · Mida mitmekesisem on ühiskond, seda elujõulisem ta on. Ühiskond, mis on liialt ühetaoline (vaesuselt, usult, ilmavaatelt) on tavaliselt vägivallaga loodud (nt

Ühiskond
Nüüdisühiskond
18
pdf

Nüüdisühiskond

Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna kontrolltöö - Ühiskonna sidusus
5
docx

Ühiskonna kontrolltöö - Ühiskonna sidusus

ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR ­ üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik ­ institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus ­ avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun