Üsna ruttu, pärast paaritumist isased sääsed hoopis surevad. Nende seemnerakud hoitakse alles emaslooma suguteedes, kust neid siis jaokaupa munade viljastamiseks kasutatakse. Vaid mõningate liikide, näiteks majasääse, emasloomad suudavad muneda üksikuid mune ka ilma verise kõhutäiteta, kasutades vastsestaadiumis kogutud varuaineid ja taimedest imetud mahla. Enamikul sääseliikidel ei hakka sugurakud ilma veresöömata üldse arenema. Mille järgi sääsed oma ohvri leiavad? Sääsed orienteeruvad saagi leidmisel põhiliselt süsihappegaasi lõhna järgi. Nad suudavad juba mõnekümne meetri kauguselt õhus ära tunda püsisoojaste loomade poolt välja hingatud süsihappegaasi jälgi ning selle kaudu lennata ohvrini. Kui sääsk on jõudnud ohvrile lähemale, siis orienteerub ta soojuskiirguse ja niiskuse järgi. Vahetus läheduses, mõne meetri kauguselt, kasutavad sääsed nägemismeelt.
Skorpionid Kristofer Ragnar 8.a klass Iseloomulikud tunnused • Keha suurus võib ulatuda 1,3 kuni 18 sentimeetrini • Lüliline keha • Kohastunud elama kuivas ja kuumas Elupaik • Elavad sooja kliimaga maades • Päeval on nad kuuma päikese eest kivide või teiste loomade urgudesse varjunud Toitumine • Söövad vaid elusat saaki • Ohvri kinnipüüdmiseks on neil suured sõrgjad lõugtundlad • Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed • On olnud juhtumeid kui skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi Paljunemine • Viljastamisele eelneb pulmamäng • Viljastamine toimub spermatofoori abil • Pärast munadest koorumist elavad noored skorpionid emaslooma kehal, kuni nad saavad nii suureks, et iseseisvat elu alustada.
Liik Apteegikaan Hirudo medicinalis Apteegikaanid Eestis Eestis elavast 18 kaaniliigist on kõige kuulsam kahtlemata apteegikaan (Hirudo medicinalis). Eestis on elujõulisemad apteegikaani populatsioonid säilinud Saaremaal ja Lääne-Eestis. Kaanid on rõngussid, nagu vihmaussidki.Elavad peamised mage- harva riimvees.Kaanide klassi kuuluvad loomad on sõltuvalt ohvri suurusest kas kiskjad või parasiidid.Kõige ohustatum on neist väikeste kinnikasvate järvede elanik,kirjukaan e. apteegikaan.See liik kuulus nii esimesse (ohualdaste ja haruldaste kategooria) kui teise Eesti punasesse raamatusse. Suurimateks ohtudeks on maaparadus ning põllumajanduslik saastamine mürkide ja väetistega, samuti apteegikaanile vajaliku toidubaasi kadumine (lehmad, hobused) ja veekogude pikaajaline kuivamine.Reaalne kaitse meil aga puudub
Katkestamise põhjuseks võib olla: - sõprade kiirustamine - situatsioonist tulenev psüühiline pinge, mis takistab seemnepurset, seda eriti alaealiste puhul - selline kuritegu sooritatakse sageli alaealiste poolt, kellel on see esimene kord vahekorda astuda; neil puudub seksuaalne kogemus ja nad ei teagi, millega vahekord peaks lõppema. · Individuaalne vägistamine, mis on ettekavatsetud või situatiivne · Ohvri vägistamine kui ta on loomulikus unes. Sageli esitavad sellisel puhul kaebuse psüühiliselt haiged naised (nt. unerohtu võtnud naine) · Ohvri vägistamine hüpnoosis või narkootilises unes, alkoholi joobes · Sodomistlik vägistamine, s.o. vägistamine päraku kaudu. Vägistamisi võib liigitada ka lähtuvalt kuritegude toimepanemise viisist: · Ootamatu kallaletung naistele, neidudele ja alaealistele tüdrukutele
Tallinn 2015 Sisukord Sisukord................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................3 Meetod..............................................................................................3 1.TULEMUSED.......................................................................................4 1.1 Ohvri otsimise meetodid.............................................................4 Esimene faas: kurjategija rutiinsed tegevused ohvri leidmiseks....4 Teine faas: jahtimise paiga valik.....................................................4 Kolmas faas: ohvri valimine............................................................5 1.2 Ohvri ründamise meetodid..........................................................6 Neljas faas: lähenemise meetodid...............................
kurjategija ja ohver. Enamasti saab avalikku tähelepanu nendest ükspool-ja selleks on kurjategija. Kui Ohver saab ka tähelepanu aga see ei pruugi olla heas toonis- tihti vaadatakse ohvrit kui nõrka, naiivset inimest ja kurjategijat kui tugevat, kavalt isikut. Enamasti kyll kui väärastunud aga siisiki kedagi kes erineb hallist massist. Taoline suhtumine võib tulla ajaloost. Tuntud on veritasu ehk siis kättemaksmine kirjateh´gijale ohvri või ta lähedaste poolt. See taastas ühiskonna ees ohvri au ja inimväärikuse. Ajaga läks kohtu mõistmine üha enam riigi kätte ja seega ei saanud enam ohver ise enam midagi teha- riik jättis ta ilma võimalustest enda eest seista-võimaluste taastada ühiskonna ees oma au ja väärikus-seega võib oletada, et sealt tuleneb ohvri kui luuseri idee- eriti kysitakse nt petmiste puhul et kuidas inimene sai nii naiivne ja loll olla et ta selle pettuse ohvriks langes.
veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama. Võrku sattunud putukas liigutab signaalniiti, mis on ämblikule signaaliks - kohale tormata. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Teine osa ämblikuid püüavad saaki luurates. 3. TOITUMINE JA SEEDIMINE Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad, need lõpevad teravate küünisega, mille tipus avaneb mürginäärme juha. Hammustades valgub mürk ohvri kehasse ja surmab selle. Seejärel mähib ämblik ohvri võrku ja eritab suu kaudu tema kehasse seedenõret. Saak muutub vedelaks. Mõne aja pärast tuleb ämblik oma saagi juurde tagasi ja imeb toidu oma pugusse. Esmalt säilitatakse toit suures sopilises pugus. Ämblike tagakeha ei ole sklerotiseerunud, see lubab neil rohkem toitu säilitada. Seedenõresid eritab maks. Ämbliku lõugtundel 4. HINGAMINE Ämblik hingab raamatkopsudega
TOITUMINE Anakonda saagiks langevad harilikult hirved ja pekaarid, eriti aga suured vee ligiduses elutsevad närilised: aguutid, pakad ning kapibaarad. Ta püüab ka vees elutsevaid loomi, vahel koguni kaimankrokodille. Anakonda passib pikki tunde kaldaäärses madalas vees, kus loomad joomas käivad. Anakonda ründab siis, kui ohver vee kohale kummardub, haarates oma teravate hammastega tavaliselt kinni jäsemest või kaelast ning tõmmates ohvri vette. Kui tal see õnnestub, on ohvri saatus otsustatud. Harilikult uputab anakonda saaklooma ära, et säästa end kägistamise pingutustest. Nagu kõik boalased, kägistab anakonda ohvri oma kehakeerdudega. Iga kord, kui ohver välja hingab, tõmbab anakonda silmuse üha enam koomale, seetõttu ohver kas lämbub või sureb südame lõhkemise tõttu. Anakonda neelab oma ohvri tervelt alla. Ta ülalõua luud on liikuvad, mis võimaldavad maol alla neelata tema keha laiusest kaks korda suurema looma. Pärast niisugust suurt
Samuti on ka selliseid olukordi, kus laps ei saa piisavalt tähelepanu ja armastust vanematelt. Vanemad reisivad tööalastel põhjustel palju ringi, hellitavad lapsi kallite kinkidega, asendades nendega oma puudumist. Selline laps on ära hellitatud ning agressiivne. Teistega on ta üleolev, hoolimatu ja ebasõbralik. Kuid tihtilugu on sellised lapsed ka populaarsed. Koolis esineb nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda, millest vaimne on kõige hullem. Vaimse vägivallaga seondub ohvri ignoreerimine, negatiivsete pilkude saatmine, ohvrist taga sosistamine ja mõnikord ka anonüümsete kirjade saatmine negatiivse sõnumiga. Sellisel juhul on väga raske sekkuda, sest eemalt vaadates ei ole midagi valesti ning kui kiusajate käest midagi uurida, saab tavaliselt vastuse: ,,Aga mina ei ole ju midagi teinud.'' Ja nii ongi. Ei saa sundida inimest kellegagi suhtlema, kui ta seda ei soovi. Kiusajad on kavala, sest nad oskavad süüd enda kaelast ära veeretada
KUNINGBOA Kuningboa pole mürkmadu, ent sellele vaatamata on ta üks Lõuna-Ameerika dzungli hirmuäratavamaid loomi. Tegelikkuses on ta palju vähem ohtlik, kui arvatakse. Kuningboa surmab oma saagi kehakeerdudega. See ei tähenda, et ta ohvri peenestab. Ta mässib end hoopis ohvri keha ümber ning iga hingetõmbega tõmbab silmuse üha tugevamini pingule. Lõpuks ei saa kinnipüütud loom enam hingata ning lämbub. Andmed Suurus Pikkus: 1-6 m. Kaal: 30-50 kg. Värvus: kaitsevärvus, reeglina langenud lehti meenutav pruunikas ja kreemikas muster. Paljunemine Suguküpsus: 2.-3. eluaastal. Poegade arv: Sünnitab 20-60 eluspoega. Eluviis Toitumine: Kõikvõimalikud pisiimetajad ja linnud, keda ta on võimeline alla neelama. Eluaja pikkus: 20-30 aastat. Elukeskkond
Teadusharu, mis uurib ämblikuid, nimetatakse arahnoloogiaks, vastavat eriteadlast aga arahnoloogiks. Keha on neil 110 sentimeetri pikkune ja koosneb väliselt lülistumata pearindmikust ja tagakehast. Ämblikukuil on kaheksa jalga, putukatel neist erinevalt on kuus jalga. Ämblike tagakeha ei ole sklerotiseerunud, see lubab neil rohkem toitu säilitada. Ämblikele on iseloomulik kehaväline seedimine. Ämblikud viivad koos mürgiga oma ohvri kehasse seedemahlu mis lagundab ohvri koed ning hiljem tühjendavad ohvri söödava sisemuse. Ämblik toitub tekkinud vedelast energia- ja toitaineterikkast toidust. See vähendab jääkainete hulka kehas ja annab rohkem ruumi varude säilitamiseks saagirohkel perioodil. Ämblike tagakehas on kesksool tugevasti harunenud, mis võimaldab paremat toiduvarude säilitamist kehas. Ämblikel on madal ainevahetuse tase. Lisaks sellele on näidatud, et ainevahetuse taseme languse juures ei pruugi ämblike aktiivsus oluliselt langeda
SISSEJUHATUS Enesetapp ehk suitsiidid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Suitsiide esineb nii meeste kui naiste seas, kuid on olemas teatud riskigrupid, kelle puhul on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on
Hüdralased on aga võimelised ka liikuma. Nad võtavad sisse vibuja asendi ning toetavad end vaheldumisi nii jalale kui kombitsatele. Keha esiotsas paikneb toidu vastuvõtmiseks ja seedimatute jäänuste väljutamiseks ette nähtud suuava. Suuava ümbritseb toidu haaramiseks ette nähtud peenikeste kombitsate pärg. Iga kombits on varustatud kõrverakkudega, milles paikneb kõrveniit. Raku välispinnal on tundekarvake kõrvetripse, mille puudutamisel kibekiiresti kõrveniit ohvri poole paisatakse. Hüdralastel võib olla erinevat tüüpi kõrverakke. Esimese tüübi kõrveniit on varustatud ogaga, mis tungib ohvri kehasse, põhjustades üldist või siis kohalikku mürgistust. Teise tüübi niit mässib end ohvri ümber. Samuti on olemas kõrverakud, mis kleebivad ohvri enese külge. Neid kasutavad hüdralased ka ajutiseks kinnitumiseks edasiliikumisel. Ta elab puhtaveelises veekogus.Hüdra kinnitub taimedele vm. veealustele esemetele tallaga.
vihavägistamine; 2. üleolekuvägistamine; 3. sadistlik vägistamine; 4. seksuaalse rahulduse vägistamine. 2.1.1 Vihavägistamine Vihavägistamise ohvriks on pigem juhuslik ettesattuja. Kuriteo toimepannud isik on tavaliselt vaenulik naiste vastu ja oma tegu põhjendataksegi tavaliselt viha ja põlgusega naiste vastu. Kurjategija võib olla eelnevalt karistatud vägivalla kuritegude eest ja seepärast on rünnak ohvri vastu tavaliselt julm ning ettekavatsematu. Ohvri suhtes kasutatakse rohkesti füüsilist jõudu (harvem relva), mille tagajärjel on ohvri kehal selged vägivalla jäljed. Vägivallaakti pikkus on lühiajaline. 1 H. Kase ja I. Pettai Naistearstile naistevastasest vägivallast Tallinn 2006 4 2.1.2 Üleolekuvägistamine Üleolekuvägistamise ohvriks võib olla pigem tuttav või (lähi-)sugulane. Kuritöö toime
kaalub sageli 700 kilogrammi. Tal on hirmuäratavalt teravad hambad. Selg on Niiluse krokodillil tumeroheline, väikeste mustade laikudega, kõht määrdunud kollane. Niiluse krokodill saab vee all elada, kuna silmad, ninasõõrmed ja kõrvad asuvad pea ülaosas. Nii saab loom vees olles näha, kuulda, nuusutada ning ka hingata. Toit Niiluse krokodill jahib jõe või järve äärde tulevaid loomi. Ta püüab gaselle, pühvleid, metsikuid koeri ja ka lõvisid. Ohvri ilmudes ründab krokodill ohvrit välkkiirelt ja tirib vee alla, haarates ta tugevalt lõugade vahele. Tema ohvriks võib langeda ka inimene. Krokodillid lebavad madalas vees, pistes vee alt välja vaid ninasõõrmed ja silmad. Krokodill pole võimeline mäluma ja sellepärast ei söö nad saaki kohapeal. Ta viib ohvri tihnikusse, kuhu jätab ta mitmeks päevaks kõdunema. Krokodill sööb ohvri täielikult ära. Tema maoseinad eritavad tugevalt maomahla, mis lagundab
saavutada. Anakonda võimsaim vaenlane on jaaguar. Toitumine Anakonda saagiks langevad harilikult hirved ja pekaarid, eriti aga suured vee ligiduses elutsevad närilised: aguutid, pakad ning kapibaarad. Ta püüab ka vees elutsevaid loomi, vahel koguni kaimankrokodille. Anakonda passib pikki tunde kaldaäärses madalas vees, kus loomad joomas käivad. Anakonda ründab siis, kui ohver vee kohale kummardub, haarates oma teravate hammastega tavaliselt kinni jäsemest või kaelast ning tõmmates ohvri vette. Kui tal see õnnestub, on ohvri saatus otsustatud. Harilikult uputab anakonda saaklooma ära, et säästa end kägistamise pingutustest. Nagu kõik boalased, kägistab anakonda ohvri oma kehakeerdudega. Iga kord, kui ohver välja hingab, tõmbab anakonda silmuse üha enam koomale, seetõttu ohver kas lämbub või sureb südame lõhkemise tõttu. Anakonda neelab oma ohvri tervelt alla. Ta ülalõua luud on liikuvad, mis võimaldavad maol alla neelata tema
narko- ja relvaäri. Peamiselt toimub inimkaubandus prostitutsiooni ning teiste seksuaalse ekspluateerimise vormide huvides, kuid see võib toimuda ka sunniviisiliselt töö või teenistuse, orjuse või samalaadses seisundis pidamise või elundi eemaldamise eesmärgil. INIMKAUBANDUS ON TÄNAPÄEVA ORJAKAUBANDUS · Peamiselt ekspluateeritakse seksiäris naisi. Umbes pooled neist on alaealised. · Kui on tuvastatud ekspluateerimise fakt, pole ohvri nõusoleku puudumine või olemasolu oluline inimkaubitsejate karistamisel. Hoolimata sellest, kas kaubitsetav sai tasu, on tegemist inimkaubandusega, kui kolmas isik saab kasu isiku ekspluateerimisest. INIMKAUBANDUS ON TÄNAPÄEVA ORJAKAUBANDUS · Vaba tahe on raskelt defineeritav mõiste. Sageli on selle taga adekvaatsete alternatiivsete toimetulekuvõimaluste puudumine. Eelarvamus, et isik on seotud seksi müümise või enese prostitueerimisega teadlikult ja vabast
Ohvreid kiusatakse taga päevast- päeva. Neid solvatakse, pekstakse, alandatakse, ähvardatakse, lõhutakse ja määritakse nende asju, naerdakse nende üle ja palju muud. Sellise halva käitumise põhjuseid võib olla mitu. Näiteks enda esile tõstmine seltskonnas, enda ja teiste lõbustamine ning populaarsuse ja teiste austuse võitmine. Kahjuks inimsesed, kes nii käituvad, ei mõtle kunagi oma tegude tagajärgedele. Ei mõtle sellele, kui palju nende käitumine tegelikult mõjutab ohvri enesekindlust, usku endasse ja teistesse. Paljudel kaob isu koolis või väljas käia, sest nüüdsest tundub kodu ainus turvaline ja rahulik koht, kus keegi ei naera ega solva. Kõige hullema juhul kaob isu elada, sest ohvril võib tekkida tunne, et ta on selles olukorras üksi, keegi ei saa teda aidata ja pealekaebamisest ei ole abi. Tihti kiusatakse ka klassi uustulnukaid. Nende olemine tehakse võimalikult ebameeldivaks ja neid halvustatakse pidevalt
· Pettused (tseremoonia 4500 dollarit) · Tutvus Calzada perekonnaga- 1987 nõudis sõnaõigust sündikaadis Adolfo de Jesus Constanso · 30.04.87 kadus Guillermo Calzada ja kuus perekonnaliiget, seitse päeva hiljem leiti RioZumpango jõest- sõrmed, varbad, suguelundid, kahel ajud puudu, pead kadunud · Tavaline protsetuur- peksti, viidi kuuri, lõikas nina, varbad, sõrmed, suguelundid, nülgis osaliselt. Vägistas ning seejärel tappis ohvri. Tähtis oli, et ohver sureks karjudes- hinge hea alistada. · Sara Aldrete- ülemnõid (madrina) · 1988-1989 13 inimest- meessoost- valdavalt rivaalitsevad narkoparunid · 28.05.1988 püstolilaskudega narkoärikas Hector de la Fuerte ja farmer Moises Castillo. Samal päeval tapeti transvestiit Ramon Esquevil- kehaosad visati tänavale · 1988 ohverdas jüngeri Jorge Gomeri · 14.02.1989 narkoärikas ja 2 diilerit · 25.02.1989 14 a poiss- niisama
Koolivägivald Mida peetakse vägivallaks? Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. ( allikas Vikipeedia ) Vägivald jaotub omakorda: füüsiliseks ( löömine, peksmine, togimine, vigastamine ); verbaalseks ( sõnadega ähvardamine, alandamine ); sotsiaalseks ( ignoreerimine, põlastamine, asjade peitmine, rikkumine, varastamine ); psühholoogiliseks ( manipuleerimine, kuulujuttude levitamine, jälitamine ). Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta
Ta tabab Nirgi otse teolt, piinab teda ja seejärel ulatab Nirgi äärepealt järgmisele ohvrile telefoni, et helistada politseisse. Iga aasta septembrikuus jahmatab kohalikke sarnase käekirjaga mõrv, mida uurivad Lane'i ema ja ka kasuisa. Mõrvar valib oma ohvriteks alati blondide juustega lapsehoidjad ning hakkab järk-järgult avalikkusele paljastama ohvri kehaosi. Asi kisub segaseks ning sarimõrvar võtab Lane'ga ühendust, saates talle kirju koos piltidega järgmise ohvri kehaosadest ning teda ähvardades. Lõpuks proovib mõrvar Lane'ga ka kohtuda. Raamatu lõpus selgub, et too kuulus sarimõrvar on Lane'i ema Lane'i pärisisal oli kord armuke, kes oli blond ning lapsehoidja. Ema tappis ta ning hakkas seda ,,nautima". Seda hakkas ka Lane'i pärisisa, kellest Lane eriti ei teadnudki. Mõrvar, Lane'i ema, pakub tütrega kohtudes talle võimaluse sooritada järgmine mõrv. ,,Olen oma ema tütar." Lane tapab oma ema
KOOLIKIUSAMINE JAANIKESE KOOLI NÄITEL Laura Lillepuu Agnes Kaasik Jana Gukova Steven Kaio 31.10.2012 PROBLEEMI OLEMUS http://www.reporter.ee/2012/10/18/koolivagivald- tudrukud-peksid-oma-eakaaslast/ NÄGEMUS PROBLEEMIST · Hetkel aktuaalne · Vajab tähelepanu ja kiiret lahendamist · Koolikiusamise kogemus enamikel inimestel JUHTUMI PÕHJUSED · Kodune kasvatus · Vale seltskond · Televisioon ja Internet · Koolikaaslaste halb eeskuju PROBLEEMI LAHENDUS · Vanemate kaasamine probleemi lahendamisse · Rangemad karistused kiusajatele · Psühholoogide sekkumine · Vanemate koolikaaslaste tugi PROBLEEMI ENNETAMINE · Igas koolis psühholoog · Rohkem kooli poolt pakutavaid tegevusi · Huvialaringid · Vanema õpilase tähelepanu noorematele · Rohkem sekkumist KASUTATUD MATERJAL · http://www.valgam...
oma sõpru aitas ja kes viimasel ajal oma mured viinapudelisse uputas. Ülekuulamisel selgus, et poisid tahtsid Matilt suitsu, kuid mees ei andnud ja tekkis rüselus. Rüseluse käigus lõi Karl ohvrile kiviga vastu pead , mis purustas ohvri koljuluud. Järgmiseks lohistasid poisid ta kõrkjatesse , kus nad mehe bensiiniga üle valasid ja põlema panid. Politsei imestuseks ei ilmutanud raske kuritöö korda
vaid saaks juba esimesse klassi astudes rõhutama eetikat, usun et see muudaks palju. Kuid ometigi tehakse üsna palju selle heaks, et lapsed omandaksid koolis kõik vajalikud oskused nii õpingutes ja ka käitumisnormides. Kuid miks siis ometigi esineb koolivägivalda? Nii raskele küsimusele vastab vist iga inimene erinevalt olenevalt tema maailmavaatest. Mõni võib arvata, et tänapäeva haridussüsteemiga koolikiusamist ei esinegi, kuid on teatud tõsiasi, et enamik kiusaja ohvri rollis olevatest õpilastest ei julge olukorrast koolis rääkida ei vanematele ning veelgi vähem klassijuhatajale või mõnele teisele pedagoogile. Minu arvamuse kohaselt ei saa koolikiusamine algust mitte koolist, vaid kodust. Kui laps kasvab kodus, kus valitsevad väärarusaamad, siis ei takista koolis ette võetud rakendused kuidagi seda, et lapsest võib kasvada halbade kommetega nooruk. Kõik algab kodust, ning kodused õpetused juurduvad
füüsiline, siis kui minnakse lapsele, naisele või mehele kätega kallale. Tegelikult on vägivald ka emotsionaalne, mis võib jääda meile kõrvalolevale isikule nähtamatuks. Vägivalla tüüpe on veel erinevaid ja neid siin referaadis üritangi selgitada ja ka selle mõju lastele. 3 2. Mis on koduvägivald? Kodu- või perevägivald seisneb selles, kui üks pereliige teeb teisele tahtlikult kahju, ähvardab teist või sunnib teda millekski ohvri tahte vastaselt. Mehed, naised, lapsed nad kõik võivad olla nii ohvri kui vägivallatseja rollis. Lapse väärkohtlemine on kahju (või oht kahju tekitamiseks), mida tekitab lapsevanem, hooldaja või mõni teine lapse turvalisuse eest vastutav isik. Seega on koduvägivald lapse suhtes ka see vägivald, mille põhjustab neile mõni pereväline isik, näiteks lapsehoidja või õpetaja. Autorite jaoks ei hõlma sõna
kindlale õpilasele. Sageli algab kiusamine juba varajases eas, mil väikesed lapsed ei suuda aktsepteerida teistsuguseid inimesi. Erinevate põhjuste tõttu tingitud tegevusel on sageli tõsised tagajärjed. See on tänapäeva ühiskonnas aktuaalne teema, millele üritatakse lahendusi leida. Kahjuks pole see veel täielikult õnnestunud, sest probleem on siiani jätkuv. Vägivald jaguneb kaheks, mille esimene vorm on füüsiline tegevus ehk ohvri löömine, takistamine, tõukamine, asjade ära võtmine või lõhkumine. Teiseks alaliigiks võib pidada vaimset väärkohtlemist, milleks on alandamine, mõnitamine, narrimine, sõimamine, pilkamine, ähvardamine ja väjapressimine. Sageli on hullemate tagajärgedega viimane variant, kus väärkohtlemise tõttu pole lapse psüühika enam kunagi endine. Ohvri enesehinnang on langenud ja ta suitsiidsed mõtted võivad viia ka rängemal juhul enesetapuni.
ELUVIIS Skorpionid veedavad päeva varjualuses, niiskes kohas, harilikult kivi all või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened karvakesed, millega skorpionid registreerivad õhu liikumist ja maa vibratsioone. Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate võimalike vaenlaste kohta. Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks kui enese kaitsmiseks vaenlase eest. Euscorpius flavicaudise hammustus on mõnedele putukaliikidele surmav, ent inimesele see ohtlik ei ole. TOITUMINE Kõik skorpionid on jahimehed, kes toituvad loomsest toidust. Euscorpius flavicaudis sööb ämblikke, kärbseid, ööliblikaid ja teisi putukaid.
Ämblikud. Ämblikulised ehk rahvapäraselt ämblikud on ämblikulaadsete selts, kus on üle 42 000 liigi, neist Eestis üle 520 liigi. Ämblike keha on 0,490 millimeetri pikkune ja koosneb väliselt lülistumata pearindmikust ja tagakehast. Ämblikel on kaheksa jalga, putukatel neist erinevalt on kuus jalga. Ämblike tagakeha ei ole sklerotiseerunud, see võimaldab neil rohkesti varuaineid säilitada. Ämblikele on iseloomulik kehaväline seedimine. Ämblikud viivad koos mürgiga oma ohvri kehasse seedemahlu mis lagundab ohvri koed, hiljem tühjendades ohvri söödava sisemuse. Ämblike tagakehas on kesksool tugevasti harunenud, mis võimaldab toiduvarude säilitamist kehas. Ämblikel on madal ainevahetuse tase. Lisaks sellele on näidatud, et ainevahetuse taseme languse juures ei pruugi ämblike aktiivsus oluliselt langeda. Ämblikud ei ole toidu suhtes eriti valivad ja enamus neist toitub ükskõik mis liiki saakloomadest, kes võrku satuvad. Ämblikuvõrke on palju tüüpe
Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule ........................14 1.4. Verbaalse ja füüsilise ründe ohver.......................................................
Kuna füüsilise vägivalla moodustab igasugune füüsilise valu või kehavigastuse tekitamine, mis võib kaasneda ka näiteks näpistamise, tõukamise, käest haaramise, juustest sikutamise ja muu taolise tegevusega siis võib eeldada, et suure osa juhtumite puhul, kus osapooled ei pidanud vägivalla kasutamist piisavalt tähtsaks on tegemist just vigastusteta või väga kergete vigastustega lõppevate juhtumitega. Oluliselt tõsisemaks teatamata jätmise põhjuseks võib pidada ohvri hirmutunnet. Eelkõige kui hirmu näol on tegemist vägivallatseja poolse kättemaksu või uue vägivallateo toimepanemise ees. Sellisel juhul elab ohver nii-öelda suletud ringis. Ta kannatab vägivalla all aga ei julge selles osas ka midagi ette võtta ja seetõttu tema suhtes vägivalla kasutamise jätkub. Ohvri hirmutunne perevägivallast teatamise ees võib seisneda ka hoopis muudes asjaoludes. Näiteks kannatanu kardab vägivallatseja
Vägivald on käitumine, mille abil saavutatakse teises inimeses hirmu tekitades võim tema elu üle. See tähendab ka teise inimese käitumise, mõtete ja tunnete kontrolliminest. Vägivaldse käitumise liigid on: 1. Vaimne vägivald 2. Füüsiline vägivald 3. Seksuaalne vägivald Vaimne vägivald võib eksisteerida väga erinevates vormides, nagu verbaalne, psühholoogiline, majanduslik, sotsiaalne vägivald. Vägivallatsejad rakendavad oma ohvri suhtes erinevaid tehnikaid alates psühholoogilisest survest ja õhkrast sõimust kuni majanduslike piirangute seadmise ja sotsiaalse isolatsioonini. Mehe vägivaldne käitumine võib olla alguses peaaegu märkamatu manipuleerimine ja naise elu ning tegemiste kontrollimine. Manipuleerimine ja kontrollimine tähendab teise inimese mõtete, tunnete ja käitumise suunamist ja juhtimist. Vaimse vägivalla abil halvatakse ohvri mõtlemis-, mõistmis- ja teovõime
vaadeldi seda mõistet kitsas tähenduses kiusamise all mõeldi suure grupi inimeste kahjustavat käitumist. Kui esimest korda kirjeldati kiusamist, siis kasutati selle kohta 3 mõistet mobbing. Termin mobbing on laenatud etoloogiast ja tähendab grupi loomade rünnakut teise liigi loomade vastu. Tänapäeval on uurimiste tulemusena välja kujunenud kiusamise kolm tunnusjoont: (1) korduv rünnak ohvri vastu toimub pika perioodi vältel; (2) tahtlik rünnak ohvri vastu, mis teeb ohvrile kahju kas vaimselt või füüsiliselt; (3) eksisteerib tasakaalutus võimusuhte kiusaja ja ohvri vahel. Lastekaitse Liidu projekti ''Ei vägivallale" raames viidi 2002. a läbi uurimus koolis kiusamisse suhtumisse ja selle probleemi mitmete teiste aspektidega seonduvasse. Uurimus viidi läbi seitsmes erinevas koolis üle Eestimaa, millest viis olid
Eluviis Skorpionid veedavad päeva varjualuses, niiskes kohas, harilikult kivi all või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened karvakesed, millega skorpionid registreerivad õhu liikumist ja maa vibratsioone. Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate võimalike vaenlaste kohta. Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks kui enese kaitsmiseks vaenlase eest. Jahipidamine Skorpion tegutseb öösel, jahtides putukaid ja ämblikke. Saagi kättesaamiseks on skorpionil kaks näpitsataolist sõrga. Saagi tapab skorpion mürgitades, tema keha tagaosas on tal astel, millest väljub mürk, mis võib tappa ka inimese. Tavaliselt kasutab ta seda ikkagi
Anu taevajumal, jumalate isa, tark jumal Enlil kuningavõimu kaitsja Ea tõi inimestele kultuuri, linnaehitus ja kirjatarkus väga oluline. Istar armastuse ja viljakuse jumalanna, samas sõjakas ja kättemaksui himuline. Marduk Babüloni kaitsejumal. Peatempel oli pühendatud linna kaitsejumamale. 1. Astmiktemplid e. Tsikuraadid 2. Templikompleksid, kus oli mitu siseõue. Jumalatelt nõu küsimata ei võetud otsuseid vastu. Arvati, et ohvri toomisel astuvad inimesed jumalaga otse ühendusse. Ennustati ohvri looma maksa järgi. Jumalaid seostati taevakehadega. Mesopotaamiat võib lugeda astronoomia sünnimaaks. Maailma vanim eepos on päris Mesopotaamiast. Kogusid andmeid võõrastest maadest, taevanähtustest ja arvudest(matemaatika). Arvude märkimiseks võeti kasutusele tänapäevanio kehtiv süsteem.
püügiriistu katki. Peipsi ja Pihkva järve ühtumiskohast on teada üks huvitav ning ülejäänud Eestist erinev ohver, nimelt hobuseohver. Hobuse ohverdamine toimus nii, et tema kaela pandi kaks vana veskikivi, viidi ta järve keskele ning visati sisse. Kui juhtus, et hobune ära ei uppunud, oli see märk, et veejumal ei võtnud ohvrit vastu. Kui hobune ära uppus, oli see aga märk, et veejumal ohvri vastu võttis ning lubas rahvale kalaõnne. Ohverdamine Põhjamaades Ohvritoomine oli Põhjamaades nähtavasti juba ammu enne viikingiajastut. Teadaolevalt oli ohvritoomine Põhjala regioonis kesksel kohal. Kõige keerukamad rituaalid leidsid aset aastaaegade vahetumisel. Kõige suuremad sedalaadi kombetalitused toimusid tõenäoliselt Rootsis Uppsalas ja Taanis Lejeris. Neid kombetalitusi tuntakse kristlike autorite kirjelduste järgi, kes võivad küll
Ämblikud Erich Kivi 8.a Kehaehitus Keha on 110 cm pikk Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast Neil on 8 lülilist jalga Neil on 8 lihtsilma, millega nad näevad vaid mõne cm kaugusele Neil on lõugtundlad, mis lõpevad terava küünisega, mille tipus on mürginäärme juha Toiumine ja seedimine Ämblikutel on kehaväline seedimine: 1) hammustab ohvrit lõugtundlatega 2) surub temasse mürgi 3) surnud ohvri mähib võrku 4) eritab ohvri kehasse seedenõret 5) kui see on saaklooma sisemuse lagundanud, imeb ta selle suurde sopilisse pugusse. Hingamine Hingab raamatkopsudega Raamatkopsud ämblike raamatukujulised kopsud Tagakehas trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde Trahheed torukesekujulised hingamiselundid, mis juhivad väliskeskkonnast õhuhapniku elunditeni Ämblikute tähtsus Ämblikud on väga olulised organismid Nad on olulised putukate arvu reguleerijad, ilma nendeta oleks
Paarisuhtevv võib mõista kui praeguse või endise abikaasa, elukaaslase või partneri poolt toime pandud erinevusi. Arendada välja tegevuste ja teenuste süsteem perevv-tsejatele, võttes arvesse välisriikide tegu, mis sisaldab kontrollivat käitumist, psühhol, füüs või maja vv või seks sundust ning mis võib kogemust. tekitada ohvrile psühhol kahjustusi ja füüs valu. Vv võib jätkuda peale suhte lõppemist, mistõttu ohvri ja Tõsta praktikute prof. taset ja suurendada erialase haridusega spetsialistide arvu. Täiendada perevv-ga vvtseja ühine eluase pole määrav. tegelevate spetsialistide õppekava peresotsiaaltöö ja perevägivalla erinevaid aspekte käsitlevate ainete Naiste vastu suunatud vv tähendab igasugust soolisel erinevusel põhinevat vv, mille tulemuseks on või lisamisega.
LÕVI Lõvi- väga suur, võimsa kehaehitusega loom. Isaste tüvepikkus on 180-240 cm, sabapikkus 60-90 cm, mass 180 kuni 227 kg. Võimas kere on ühtaegu sale, koguni kiitsakas, pea aga erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Lõvidel ja teistel suurkaslastel on lühike ja tugev, võimsate lõugadega näokolju. Nende vahedad piigitaolised silmahambad ehk kihvad tungivad sügavale ohvri lihasse ja rebivad sellest tükke. Suured kisk- ja purihambad tükeldavad liha ning purustavad luid. Jäsemed lüheldased ja väga tugevad, pikk saba lõpeb tutiga. Väga iseloomulik on täiskasvanud isaste pikk lakk, mis katab kaela, õlgu ja rinda, kusjuures ülejäänud keha on kaetud lühikese pruunikaskollase karvaga. Lakk on märksa tumedam. Lõvi on väheseid kiskjalisi, kellel on selgelt välja kujunenud suguline dimorfism.
ilmingud reaalselt hästi näha, kuid vahel tuleb osata otsida. Arstid ja õed on üldiselt üsna head kehalise väärkohtlemise märkajad. Kergesti saab avastada füüsilise hooletussejätmise lastel ja laste seksuaalset kuritarvitamist. Raskemini on avastatav pere või eakate vägivald. Sotsiaaltöötajad peavad suurendama tervishoiuasutuste võimet kuritarvitamise väljaselgitamiseks, haldamiseks kuritarvitamise olukorras ning parandada asutuse võimet reageerida ohvri vajadustele ja käivitada protsess olukorra parandamiseks. Igas riigis on oma protokollid edasisteks tegevusteks kahtluste tekkimisel. Eestis tuleb lapse suhtes järgida õiguskantsleri büroo poolt välja antud juhiseid. (Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse 2012) 1.2.1 Laste väärkohtlemise juhtudel on sotsiaaltöötaja roll aktiivravi üksustes on: (a) osutada emotsionaalset (ja informatiivset) abi lapsele ja/või tema vanemale,
lausa naudib ja provotseerib ise õpilasi riiule ja kaklusele. Kurb on see, et koolivägivallast rääkimine käib nagu mingi propaganda lainetusena, kui see on kellelegi kasulik( hetke tähelepanu võitmiseks). Koolivägivald peaks olema igapäev arutlusel ja tähelepanu all, siis ehk jääks seda vähemaks. Usun, et kõik oleme üle elanud mingil määral koolivägivalda, seda kas siis vaatleja, ohvri või kiusaja vormis. Mina isiklikult olen näinud koolivägivalda ja olen ise olnud ka koolivägivalla ohver, suuremalt jaolt siiski ohvri rollis. Kindlasti mõjub siin ka asjaolu, et ei kiputa segama vägivallatsejat, kuna kardame ise ohvriks sattuda ja see toimub nõrga iseloomuga õpilaste juures, ei saa öelda, et oleksin ise vahele seganud ja enda kiusamisest kedagi teavitanud, sest loodad ikka, et ükskord läheb see mööda.
Eluviis Skorpionid veedavad päeva varjulises, niiskes kohas, harilikult kivi või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened kaevakesed, millega skorpionid registreerivad õhu liikumist ja maa vibratsioone. Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate võimalike vaenlaste kohta. Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks kui enese kaitsmiseks vaenlase eest. Toitumine Skorpionid toituvad elavatest loomadest. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. Skorpion läheb jahile öösel. Eriti aktiivne on ta palaval ajal. Ta liigub aeglaselt, saba üles tõstetud, sõrad ettepoole suunatud ja pisut avatud.
Kiletiivaliste toitumine Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas. Algul toovad noored töölised oma vastsetele toiduks magusat taimemahla, kuid hiljem näiteks kärbseid, mesilasi ja liblikate roovikuid. Mürginõela pistega herilane oma ohvri, närib samas ta küljest tükikesi, mälub peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Vahel imevad nad ka ploomide, õunte, pirnide ja marjade mahla, mida nad saavad viljapuu aedadest.
Kutsikad jäävad ema juurde ligi 2 aastaks. Sündides kaaluvad kutsikad umbes 430570 g. Leopardid elavad umbes 12 aastaseks. Tüvepikkus on 91 180cm,saba pikkus71 110cm Turjakõrgus 50 80cm. Mass 3240kg Leopard tapab ohvri kohapeal, murdes käpahoobiga selle selgroo või pigistades kaela lõugade vahel puruks. Leopartidel on väga hea maskeerimisvõime. Nende kontrastvärvides karvastik ning selle muster võimaldavad leopardil end nii tõhusalt maskeerida, et ta muutub peaaegu nähtamatuks.
vahetab ta korduvalt kesta. TOITUMINE Täiskasvanud jaanimardikad ei söö mitte midagi. Vastsed see-eest on äärmiselt aplad. Nad on röövloomad ning püüavad igasuguseid tigusid. Jaanimardika vastne järgneb teole selle poolt maha jäetud limajälge pidi. Mõistatuseks jääb, mismoodi nad taipavad, millises suunas mööda jälge minna, ent väljavaadatud saagil pole just kuigi palju põgenemisvõimalusi. Jaanimardika vastsel on vibujalt kaardunud suised, mille abil ta ohvri kehasse äärmiselt tõhusaid seedeensüüme pritsib, mis muudab ohvri keha püdelaks massiks, mille vastne seejärel sisse imeb. Sarnaselt paljude teiste röövvastsete liikidega ei ole ka jaanimardika vastne võimeline tahket toitu närima ega neelama. Sageli juhtub, et surmatud limusega on maiustamas mitu jaanimardika vastset. Sel juhul on need suutelised saaklooma palju kiiremini "vedeldama", ent ka siin võitlevad nad omavahel soodsaima asendi pärast. JAANIMARDIKA VAATLEMINE
1860. aastast on riigi nimeks ametlikult Argentina Vabariik. Argentinas elab palju eripäraseid loomi ja taimi. Loomadest on kõige tuntum kuningboa. Taimedest on levinuim kuke-korallpuu, mis on Argentina rahvuslill. Kuningboast. Kuningboa pole mürkmadu, ent sellele vaatamata on ta üks Lõuna-Ameerika dzungli hirmuäratavamaid loomi. Tegelikkuses on ta palju vähem ohtlik, kui arvatakse. Kuningboa surmab oma saagi kehakeerdudega. See ei tähenda, et ta ohvri peenestab. Ta mässib end hoopis ohvri keha ümber ning iga hingetõmbega tõmbab silmuse üha tugevamini pingule. Lõpuks ei saa kinnipüütud loom enam hingata ning lämbub. Kuningboa armastatuim elukeskkond on vihmametsad, ent Peruus ja Argentinas kohtab neid ka poolkuivades savannides. Kuningboa toitub mitmetest erinevatest loomadest. Nooruses on boad aktiivsed kütid ning nad püüavad hiiri, tillukesi linde ning sisalikke. Keha kasvades suurenevad ka saaklooma mõõtmed. Täiskasvanud boa on vähem osav ning veedab enamuse
Asteekide religioon oli keeruline ja ühendas endas erinevaid jumalaid, tähtpäevi, juhendeid ja värve Põhiline on religioonis hirm looduse ning maailmalõpu ees Asteegid kummardasid arvukaid jumalaid sõja-, vihma-, päikese- ja tuulejumalaid ning tõid oma jumalate soosingu võitmiseks inimohvreid Sõjaväelaste üheks ülesandeks oli vangide võtmine, et preestrid saaksid nad altaril ohverdada Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge Ohvri verega kallati üle jumalate kujud Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit Asteedid pidasid väga tähtsaks looduse tasakaalu ning arvasid, et iga väike kõrvalekalle võib looduse tasakaalust välja viia Inimeste loomine Quetzalcoatl oli inimeste looja. Kuna inimesi oli loodud juba palju kordi varem
Ta varastab raha. Tema asjad kaovad. Tal esineb äärmuslikke meeleolukõikumisi. Lapse õppeedukus langeb. Ta ei taha kooli minna. Lapsel ei näi olevat ühtegi sõpra. Ta püüab kõigest eemale hoida, ei suhtle ja on endassetõmbunud. Tuleb õuest või koosolemiselt vara tuppa. Kellest võib saada kiusamise ohver? Igaühest võib saada kiusamise ohver. Ohver võib olla teisest rahvusest. Ohvri füüsiline või psüühiline erinevus. Arvatava seksuaalse suundumuse tõttu. Lisaks veel võib ohver olla vaene, ülekaaluline, halva õppeedukusega, sotsiaalselt ebaküps, pikk, lühike jne. Kes on kiusajad? On kolme liiki kiusajaid: Targad kiusajad, Mitte- nii- targad kiusajad; Kiusajaist ohvrid. Kiusamise tõenäoline toimepanija on: Üksikvanema laps; Võimukast ja autoritaarsest perekonnast pärit laps;
Inimõiguste rikkumise juhtum Vägivaldne rööv Koostajad: Kauri Kalbre Marek Kaldmaa Melari Vainola Ragnar Linnumäe Tallinn 2009 Sisukord ·Juhtum ·Inimõiguste ülddeklaratsioon ·Inimõiguste ülddeklaratsiooniga vastu olud Juhtum Põlvas leidis aset peksmine, kus kahe röövli löögid olid nii rängad, et ohvri pidi hiljem lausa Tartusse haiglaravile viima. Reede õhtul kella 19 paiku tungisid 22aastane Marek ja 30aastane Priit Põlvas Oja tänaval kallale 39 aastasele mehele ning võtsid temalt füüsilist vägivalda kasutades ära mobiiltelefoni NOKIA 5320 maksumusega 4000 krooni. Inimõiguste ülddeklaratsioon Võeti vastu 10.12.1948 Sätestab üldkehtivad inimõigused Kehtib kõikidele hoolimata soost,rassist, nahavärvusest,usulisest ,poliitilisest või
Nagu teised hõimud, kummardasid ka nemad palju erinevaid jumalaid näiteks Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Usuti, et kui nad ei too sõja-ja päikesejumal Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp. Asteegid ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdati vallutatud linnadest võetud vange.Preestrid tapsid lahingutest saadud vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Nende linnad olid jaotatud neljaks tsooniks ,,campan", need omakorda igaüks 20 rajooniks ,,calpulli". Igal calpulli'l oli oma turuplats ,,tiyanquiztli". Linna keskel olid koolid ja templid. Kokku oli avalikke hooneid umbes 45, sealhulgas peatempel, Quetzalcoatli tempel, mänguväljak, tzompantli ja päikesetempel
Toitumishäired Põhjused: Psüühilised probleemid :1) madal enesehinnang, Suhtlemisraskused, tarbetusetunne, probleemid kodus/koolis, füüsiline vägivald. 2) saab alguse liiga rangest dieedist, mida ei suudeta täita 3) kultuurilised mõjud. 4) Söömishäiretega inimestel on ebarealistlikud ootused enda ja teiste suhtes. 5)Nad on tugevad väliselt kuid seesmiselt tunnevad end nõrgana, jõuetu, ohvri, löödu, või solvununa. Riskirühmad: Vanus 15-23 aastat, Iseloomustab püüdliku ja üle keskmise õppeedukusega, Pärinevad edukamatest perekondadest, tähtsal kohal on töö ja eneseharimine. Üleelatud psüühiline trauma füüsiline või psüühiline trauma, Bulimia Nervosa- õgardlus : liigsöömishoogusid on rohkem kui 3 korda nädalas, Tahtlik oksendamine , lahtistite kasutamine, range Dieet, Keha väärtaju,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
