docstxt/.txt
Inimõigused Urmas Kukk 06.12.2009 Laste õigused Laste õiguste konventsioon ÜRO, jõustus 02.09.1990 EV ühines 20.09.1991 2 Laste õigused Laps – iga alla 18 aastane inimolend. Art. 1 3 Laste õigused Kehtivad olenemata lapse, tema vanema või seadusliku hooldaja rassist, nahavärvist, soost, keelest, usust. Art. 2 4 Laste õigused Kehtivad vaatamata lapse, tema vanema või seadusliku hooldaja poliitilistele seisukohtadele, kodakondsusele, etnilisele või sotsiaalsele päritolule, varanduslikule seisundile, puudele või sünnipärale või muudele tingimustele. Art. 2
Kodakondsus 1. KODAKONDSUS- on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodakondsusega seotud õigused ja kohustused 2. Eesti kodakondsuse saamise tingimused. · Sünnijärgne · Abielu kaudu · saab taotleda vähemalt 15-aastane isik, kes - omab pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või elamisluba (kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit)
Jõhvi Gümnaasium AUTORIÕIGUSED Referaat Meeter Peeter 9a klass Intellektuaalne omand Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand (intellectual property) on õigused inimese loometöö tulemustele. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka väljendit "intellektuaalse omandi õigused" (intellectual property rights). Intellektuaalomandi ametlik määratlus on antud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklis 2 (viii) (Definitsioonid). WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967. Konventsioon jõustus 26.04.1970 ja
- Orjandus - Humanitaar - Sufražetid – naiste valimisõigus - Töölisliikumine - Vähemusrahvad Kujunemine II MS ajal ja järel Maailmasõdade vahel universaalset korda ei loodud Sõja ajal: - Atlandi Harta - Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon - Konverentsid: Dumbarton Oaks, San Fransisco ÜRO Harta – inimõiguse ülddeklaratsioon Positiivne õigus Kolm põlvkonda: - Kodaniku- ja poliitilised õigused – kaitsta indiviidi riigi eest ja anda talle võimalus riigi valitsemises osaleda - Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused - Solidaarsusõigused Arengulugu - 50-60ndad – külm sõda ja paktid - 70ndad – standarditest monitooringuni - 80ndad – edasine kasv ja institutsionaliseerimine - 90ndad – konsolideerumine, vastu genotsiidile - 21. saj – terrorism Peamised õigused - Õigus elule - Õigus haridusele
. , , . , , . 14. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitustööde korraldamisel. . , , . , . , . 15. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitiste korrashoiul. . , , . , . - . , . , . , . . 16. Võõral maatükil viibimine õigused ja kitsendused eraisikutele ning töökohustusi täitvatele spetsialistidele. , , , . 17. Tehnosüsteemid (liinid, kraavid, teed) omandiõiguste arvestamine nende ehitamisel ja korrashoiul. . , (, ,, , ,, ), . . . , , . 18. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused. , . , , . . 19.Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust.
Merike Sarapuu Tööandja ja Töötaja tööalased õigused ja kohustused TALLINNA TEENINDUSKOOL Merike Sarapuu 011MT TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA TÖÖALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2010 1
Inimeste õigused ja vabadused Inimese õigused on õigused, mille kinni pidamiseks on vajalikud tingimusi, riik peab tagama ( valitsus). Inimestel on õigus nõuda nende austamist. Inimõigused on kirja pandud ÜRO deklaratsiooni. Teiste õigus liikide puhul kehtib olukord, kus riik nõuab ja kodanikud alluvad. Inimõigusi rühmitakse järgmiselt: 1. Isikuõigused e. Põhiõigused a) õigus elu le b) õigus vabadusele c) õigus võrdsusele d) isiku puudumatusele e) õigus eraelule ja perekonna elule
....................................................3 1. Vanemlus..........................................................................................................................................4 1.1. Vanemluse liigid........................................................................................................................4 1.2 Vanemlik vastutus Euroopa Liidus ...........................................................................................5 2. Lapsevanemate õigused ja kohustused.............................................................................................6 2.1 Vanemate kasvatuslikud ülesanded............................................................................................6 2.2 Kohustused ja õigused peale lahutust........................................................................................7 2.3 Lastekaitse..........................................................................................................
Laste ja vanemate peamised õigused, kohustused ja vastutus Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile hoolimata vanusest, soost, rahvusest või muudest tunnustest. Seega, lapsel on paljuski needsamad õigused, mis on suurtel. Kui räägime lapse õigustest, mõtleme lapse inimõigusi. Kuna lapsed ei suuda alati oma õiguste ja huvide eest ise seista, vajavad nad suurte inimeste abi. Täiskasvanud peavad tagama lastele eluks vajaliku ning looma sobivad tingimused, et laste anded ja huvid saaksid areneda. Erinevas vanuses ja erinevast soost lastel on tihti erinevad huvid ning vajadused. Erinevustest hoolimata on nende õigused ühesugused. Kõigil neil on õigus võrdsele kohtlemisele. See
Inimõigused Urmas Kukk 03.10.2009 Tsiviil- ja poliitilised õigused Õigus era- ja perkonnaelu kaitsele EIÕK art 8 – igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. IÜD art 12 PS §§ 26, 27, 33 ja 43 2 Tsiviil- ja poliitilised õigused Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus EIÕK art 9 – õigus: - muuta oma usku või veendumusi; - kuulutada vabalt oma usku või veendumusi. IÜD art 18 PS §§ 40 ja 42 3 Tsiviil- ja poliitilised õigused Sõnavabadus EIÕK art 10 – vabadus oma arvamusele ja vabadus saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. IÜD art 19 PS §§ 44 - 42 4
KORDAMISKÜSIMUSED ptk 3.4, 3.5 ja e-riik 1. Mis on inimõigused, kodakondsus ja kodanikuõigused? Inimõigused - Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Kodakondsus - Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused - Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi
Autoriõiguse lepingu sõlmimise kord Deili Lemsalu Rk-12 Autoriõiguse seadus sätestab: kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused; õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele; andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse;filmi esmasalvestuse tootja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute autoriõigusega kaasnevad õigused;autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise piirangud teoste kasutamisel ühiskonna huvides; autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise garantiid ja kaitse. Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused.
sisalduvad käitumismastaabid. Jutt on õigussuhtest kui ühiskondlike suhete liigist. Õigussuhe on üheltpoolt tüüpiline inimkäitumise akt. Õiguse poolt korrastatus annab käitumisele ja sellisetele suhetele spetsiifilise iseloomu ja me saame rääkida õigussuhetest. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel ja õigusnormis sisalduva nõude realiseerimiseks. Õigussuhe on võrreldes õigusnormiga alati konkreetne.Nimelt realiseeruvad õigussuhtes õiguse subjektide tegevuses subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Juriidilised kohustused ja subjektiivsed õigused ongi õiguse subjektide faktilise käitumise kõrval teiseks oluliseks õigussuhet iseloomustavaks tunnuseks. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Reflektsiooniõigus-olukord, kui subjekt nõuab riigorganit, et viimane mõjutaks mingit subjekti pidama kinni õigusnormist
Laste ja vanemate peamised õigused, kohustused ja vastutus Erinevas vanuses ja erinevast soost lastel on erinevad huvid ning vajadused. Erinevustest hoolimata on nende õigused ühesugused. Kõigil neil on õigus võrdsele kohtlemisele. Kõigil lastel on ühesugused õigused. Vanematele kehtivad samuti õigused ja kohustused, mida nad peavad täitma. Lapse sündides langeb vanematele suurem koorem, sest ellu tuleb uus inimene, kelle eest nemad peavad vastutama, juhtugu mis tahes. Lapse õigused on inimõigused. Lapsele kehtivad samad õigused, mis täiskasvanutele. Kõik on võrdsed, see tähendab, et tüdruk pole kehvem, kui poiss ja vastupidi. Lapse õiguste konventsioon võeti vastu 1989. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassambleel. Eesti liitus konventsiooniga 1991. aastal
Õigused ÜLDISED INIMÕIGUSED * õigus elule * õigus vabadusele * õigus korrakohasele õigusemõistmisele * õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. * õigus perekonnale ja elule KULTUURILISED ÕIGUSED * õigus haridusele ja kultuurile * õigus rahvuskultuurile ja -keelele * õigus teabele POLIITILISED ÕIGUSED JA VABADSED * õigus rahvusele ja kodakondsusele * usu- ja mõttevabadus * sõnavabadus * koosoleku- ja ühingutevabadus * hääleõigus SOTSIAALMAJANDUSLIKUD ÕIGUSED * õigus tööle, töötasule ja puhkusele * õigus puhtale toidule ja joogiveele * õigus väärikale elatustasemele * õigus arstiabile * õigus sotsiaalsele kaitsele
võimaluse läbi mängida riigikogu valimisi. Paljud inimesed kritiseerivad valitsust, kuid ei võta ise samuti midagi ette, et Eesti elu paremaks muuta. Inimõigused ei korralda inimeste eraelu. Soomes ja Eestis on erinevad seadused. Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena. Inimeste ülddeklaratsioon kiideti heaks 1948. Aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peaassambleel. Inimõiguste rühmitamine: põhiõigused ehk üldised õigused, poliitilised õigused, sotsiaalsed ja majanduslikud õigused, kultuurilised õigused. Põhiõigused on : õigus elule, õigus vabadusele, õigus korrakohasele õigusemõistmisele, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, õigus eraelule. Poliitilised õigused on: õigus rahvusele ja kodakondsusele, usu ja mõttevabadus, liikumisvabadus, hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused on: õigus töökohale ja puhkusele, õigus kvaliteetsele toidule ja veele, õigus inimväärsele elatustasemele, õigus
ajakirjanduses. Nii kritiseeritakse valitsust ja poliitikuid kuigi ei vaevuta isegi päevaprobleemidega ennast kurssi viia. 5. Mida nimetatakse inimõigusteks? Miks on neid vaja? Inimõigused on iga inimese põhiõigused. Inimõigusi on vaja kuna nende põhimõtete järgimine annab vabaduse, lugupidava suhtumine kaasinimestesse, inimväärsed elutingimused. Need annavad inimestele õigused. 6. Nimeta olulisemad (2-3) põhiõigused, poliitilised õigused, majanduslikud-sotsiaalsed inimõigused ja kultuurilised õigused. Põhiõigused: • Õigus elule. • Õigus perekonnale ja eraelule. • Õigus vabadusele, võrdusele ja isikupuutumatusele. Poliitilised õigused: • Usu ja mõttevabadus. • Sõnavabadus. • Liikumisvabadus. Majanduslikud-sotsiaalsed inimõigused: • Õigus tööle ja puhkusele. • Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. • Õigus tervisekaitsele ja arstiabile.
Autoriõigus. Autoriõigusel on kaks tähendust. See on: 1) iseseisev normistik Eesti 2) kirjandus-, kunsti- ja teadusteose õigussüsteemis, millega kaitstakse autorile kuuluvate isiklike ja varaliste kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. õiguste kogum. Tähtsaimaks seaduseks on autoriõiguse seadus; Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused kuuluvad teose esitajale, fonogrammitootjale ja teleorganisatsioonile ning raadiole. Mõned taolisediseseisvad õigused võivad kuuluda ka andmebaasi valmistajale, filmi esmasalvestise tootjale ja teistele. Ka need õigused tekivad koheselt. Tööstusomand on üldine mõiste, mis tähistab õigusi teenindus- ja kaubamärkidele, patentsetele leiutistele, kasulikele mudelitele, geograafiliste tähiste kasutamisele,
Samuti veel lisapädevused:anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes,vastata Riigikogu liikmete arupärimistele, vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele,teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks, algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes, lahendada diskrimineerimisvaidlusi, anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Kodakndsus ja selle omandamise alused-isiku ja riigi vaheline õiguslik side, mille kaudu on määratud vastastikused õigused ja kohustused. Kodakondsus omandatakse kas sünniga või hilisema õigusliku toimingu läbi (nt naturalisatsioon). Sünnijärgse kodakondsuse omandamisel lähtuvad riigid kas päritolu- järgsest kodakondsuse edasikandumisest (ius sanguinis) või sünnikohast (ius soli). Esimene tähendab, et iga sündinu omandab oma vanemate kodakondsuse, sõltumata sünnikohast (sellest lähtub ka Eesti), teine aga, et sündinu omandab
Nõukogus kui ka Euroopa Liidus. Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükk sätestab põhiõigused, vabadused ja kohustused. Põhiseaduses loetletud põhiõigused ja vabadused tagatakse Eestis kõigile Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Inimõigused on üldkehtivad ja kodanikuõigused kui inimõigused tagatakse siseriiklike õigusaktidega riigi kodanikele. Inim- ja poliitilised õigused ● Õigus elule ● Orjuse ja sunniviisilise töötamise keelamine ● Õiguslikud õigused, õigus isikuvabadusele ja turvalisusele ● Õigus süütuse presumptsioonile ● Õigus võrdsusele seaduse ees Majanduslikud, kultuurilised ● Õigus toidule ● Õigus sotsiaalhoolekandele ● Õigus perekonna kaitstusele ● Õigus haridusele ja osalemisele ühiskonna kultuurielus Sõjalistes konfliktides ● Inimeste ja nende õiguste kaitset
ülddeklaratsiooni. 1950. aastast pärineb Euroopa inimõiguste konventsioon, mille alusel võib iga inimene pöörduda inimõiguste rikkumise korral kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Euroopa inimõiguste konvent-sioon on kohustuslik kõikidele riikidele, mille parlament on selle ratifitseerinud (kinni-tanud). Inimõiguste ülddeklaratsioon jaguneb kahte liiki õigusteks : kodanikuvabadused, mida riik ei tohi keelata, ja sotsiaalsed, majanduslikud ning kultuurilised õigused, mida riik peab teostama. Inimõiguste ülddeklaratsioon on vajalik kõigile võrdsete õiguste tagamiseks Põhiõigused Õigus elule ● Vabadusele ● Võrdsusele ● Isikupuutumatusele ● Korrakohasele õigusemõistmisele ● Õigus saaada kaitset julma ja alandava ● kohtlemise eest Õigus perekonnale ja eraelule. ● Poliitilised õigused ● õigus rahvusele ja kodakondsusele, ● usu- ja mõttevabadus,
PATSIENDI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED TUGINEDES EUROOPA PATSIENTIDE ÕIGUSTE HARTALE PATSIENDI ÕIGUSED · Saada vältimatud abi · Saada teavet oma tervisseisundi,ravivõimaluste ja- tulemuste kohta arusaadavas keeles · Esitada ravipersonaalileküsimusi,kui midagi jääb arusaamatuks · Osaleda oma raviplaani koostamisel ja olemasolevatest valida endale sobivaim raviviis PATSIENDI ÕIGUSED · Keelduda ravist seadusega lubatud piires ja saada teavet keeldumise võimalikest tagajärgedest · Saada vajaliku ravi kiiresti,turvalises keskkonnas eelnevalt määratud ajavahemiku jooksul · Õigus privaatsusele ja konfedentsiaalsuse · Kogeda lugupidavat ja patsiendi väärtushinnanguid arvestavat kohtlemist PATSIENDI ÕIGUSED · Sõltumatu hinnangu saamiseks taotleda teise arsti arvamust,pöörduda oma õiguste kaitseks haigla juhtkonna,Eesti Haigekassa ja Terviseameti poole.
3.4. Inimese õigused, vabadused ja kohustused. 3.5. Kodanikud ja kodakondsus. 3.6. Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Defineeri võimalikult täpselt mõiste inimõigused. V: Igal inimesel olevad õigused juba ainuüksi seetõttu, et ta on inimene. 2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused? V: Õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrako- haseleõigusemõistmisele; kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus
Inimõigused Inimene ja õigus 10. klass Mis on inimõigused? • Inimõigused – õigused, mis reguleerivad inimese ja riigi vahelisi suhteid Allikas: Eesti Inimõiguste Instituut Inimõigustealased dokumendid • ÜRO inimõiguste deklaratsioon (1948) • Euroopa inimõiguste konventsioon (EIÕK) (1950) • Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000) • Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) ÜRO inimõiguste deklaratsioon • Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 10.12.1948 • Ei ole õiguslikult siduv, sest
· Ajalooline tõlgendamine tuleb vaadata millised olid akti looja eesmärgid selle loomisel, peab asetama ennast tema aega. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tulnenevalt subjektiivse õiguse sisust, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses: 1. Absoluutsed õigused - subjekti õiguslik võim asja üle ning õigus välistada kolmandate isikute mõju. Nt omand. 2. Relatiivsed õigused - nõudeõigused. Õigus nõuda kolmandatelt isikutelt tegevust / tegevusetust. Tekib absoluutse õiguse rikkumisel. Nt õigus nõuda omandi tagastamist. 3. Konstitutiivsed õigused - annavad isikule õiguse ühepoolselt õigusi luua/muuta/lõpetada. Nt testament, edasikaebamisõigus, ühepoolne lepingu annulleerimine.
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr 7: veebiallikate kirjeldamine Ülesandeks on koostada 8 veebiallika kirjeldused, igaühe kohta kaks kirjeldust: 1. Iga etteantud veebiallika kohta tuleb koostada nõuetele vastav allikakirje (abiks õppematerjal). 2. Iga etteantud veebiallika kohta tuleb koostada dublin core kirje (abiks õppematerjal). Standardis olevast 15 elemendist tuleks kindlasti kasutada järgmisi: Title, Creator, Subject, Description, Publisher, Contributor, Date, Format, Identifier, Language, Rights. Ehk eesti keeles: Pealkiri, Autor, Teema ja märksõnad, Kirjeldus, Väljaandja, Kaasautor, Daatum, Vorming, Inforessursi identifikaator, Keel, Õigused Kirjeldused tuleb koostada järgmiste veebiallikate kohta: 1. http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-mind/ Allikakirje: Vaarik, D. (2011). Turg sundis mind! Kasutatud 05.11.2015 http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-...
Juhendaja: Riina Orumaa Tallinn 2013 1.1 INTELLEKTUAALNE OMAND Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks (Õunapuu 2008). Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand (intellectual property) on õigused inimese loometöö tulemustele. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka väljendit "intellektuaalse omandi õigused" (intellectual property rights) (Pisuke 2004). Intellektuaalomandi ametlik määratlus on antud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklis 2 (viii) (Definitsioonid).(Pisuke 2004) WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967. Konventsioon jõustus 26.04.1970 (Pisuke 2004).
Inimõigused mitmepalgelises maailmas. Põhilised inimõigused. - Õigus elule. - Õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumisele. - Õigus korrakohasele kohtumõistmisele. - Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. - Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused. - Õigus rahvusele ja vabadusele. - Usu- ja mõttevabadus. - Sõnavabadus. - Liikumisvabadus. - Koosoleku- ja ühengutevabadus. - Hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused. - Õigus tööle, töötasule ja puhkusele. - Õigus väärikale elatustasemele. - Õigus sotsiaalsele kaitsele. - Õigus arstiabile. Kultuurilised õigused. - Õigus haridusele ja kultuurile. - Õigus rahvuskultuurile ja keelele. - Õigus teabele.
Eesti huvi EL Autoriõiguste kaitse küsimuses Erle Neeme Tallinna Ülikool 2016 Sissejuhatus Autorikaitse on kindlasti üks maailmas enam ühtlustatud õiguse valdkondi. Ometi võivad ka siin eri riikides tagatud õigused üksteisest tunduvalt erineda. Erinevused eri liikmesriikide autorikaitses tingisid ka püüdluse seadusandluse ühtlustamisele Euroopa Liidus (edaspidi EL). Sekkumist nimetatud valdkonda hakati EL võimude poolt planeerima alles mõned aastad tagasi, mil võeti vastu kaks dokumenti: 1. roheline raamat autoriõiguse ja tehnoloogia väljakutse kohta; 2. valge raamat autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta. 1988
sotsiaalset kaitset. Sotsiaalsed rollid Ühiskond on inimtegevuse tulemus. Inimesed erinevad üksteisest väga paljude omaduste ja tunnuste poolest. Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab sotsiaalse struktuuri, rahvastiku kihistust peegeldab sotsiaalne hierarhia. Igal inimesel on ühiskonnas oma sotsiaalne ehk ühiskondlik roll. Samal ajal võib inimene kanda mitut rolli. Ühiskonna liige võib olla kodanik või mittekodanik, millest tulenevad nii tema õigused, vabadused ja kohustused kui ka võimalused. Ühiskonna liige võib olla maa- või linnainimene, haritlane või tööline, perekonnaliige või vallaline, tööandja või töövõtja vms, kelleks olemine või mitte olemine paneb talle ühiskonna ootused, mida peab arvestama end ühiskonnas kehastades. Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused Inimõigused on inimsuse väärtuste ning normide põhjal välja töötatud
Juhendaja Rein Volberg Pärimisseadus Pärimine - on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule, see võib toimuda kahel viisil: * täisõigusjärglusena (universaalne õigusjärglus); * osaõigusjärglusena (singulaarne õigusjärglus). Täisõigusjärglusena läheb surnu vara üle tema pärijatele. Pärijatele lähevad üle surnule kuulunud õigused ja kohustused. Sealjuures läheb pärand üle kui tervik ning pärijate osad määratakse pärandi mõtteliste osadena. See tähendab, et pärijatele üle läinud pärandvara jääb esialgu pärijate kaasomandiks, mille nad hiljem võivad oma kokkuleppega jagada reaalosadeks. Osaõigusjärgluse korral (esineb näiteks annakute puhul) lähevad teistele isikutele üle pärandvara hulka kuuluvad mõned asjad, õigused või muud hüved
Liisi Rohtsalu Mida tähendab mulle Eesti Vabariigi kodanikuks olemine? Tänapäeval tajuvad paljud end arvatavasti üha vähem Eesti kodanikena, kas või näiteks Euroopas riigipiiri ületades. Kodanikuks olemine tõuseb üldsuse teadvusse aktiivsemalt rahvuslikel pühadel ja valimiste eel. Eesti vabariigi täieõigusliku kodanikuna on mul kodanikukohustused, aga ka õigused riigi poolt ja riigi kaudu pakutavatele hüvedele. Viimasel ajal võib märgata inimeste seas üha suuremat ükskõiksust riigis toimuva suhtes. Ma arvan, et kodanikuks olemise juurde kuulub enesestmõistetavalt mure oma riigi ja ühiskonna käekäigu pärast, mis ajendab mõneski soovi otsustamises ja juhtimises osaleda. Ühiskonna arengu seisukohalt on tähtis, et iga liige avaldaks oma arvamust, teostaks kõrgeimat riigivõimu valimiste või referendumi kaudu, aitaks ka teisi inimesi
Kadri Sigur 104RS Töötaja kohutused ja õigused Kohustused: · Teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. · Teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. · Täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. · Osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel. Õigused: · Nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid.
Vallavanem ja linnapea on aruandekohustuslikud volikogu ees. Omavalitsuse ülesanded: Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse. Nende pädevuses on kohaliku kultuuri- ja hariduspoliitika ning majanduse korraldamine. Omavalitsuste tuluallikad: Osa üksikisiku tulumaksust Maamaks (?) Riigi toetus Kohalikud maksud Laenud Laekumised teistelt omavalitsustelt Trahvid ja riigilõivud Kaupade ja teenuste müük INIMÕIGUSED Inimõigused iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; õigused, mis kaitsevad inimest riigi eest. Kellel on inimõigused: - üksikisikustel, seega igal inimesel - inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid - rahval - inimkonnal Inimõiguste alusdokumendid: Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) Euroopa inimõiguste konventsioon (1950)
Võimul olev valitsus tugineb valijate enamusele. Vähemusse jäänuil on siiski õigus arvamusele tugineda. Igal inimesel peavad olema ka demokraatlikud vabadused ehk õigused, demokraatlikus riigis peab veel lisaks olema sõltumatu kohtuotsus. Õiguste ja vabadustega kaasneb ka igal kodanikul oma kohustus. Need kõik on põhiseaduses kirjas. Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena. Seadustel on oma ülesanne . Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kindlustada, kuid õigused ja kohustused peavad alati võrdsed olema. Inimesel pole vabadust kunagi piiramatult. Vabadus on tunnetatud paratamatus. Igal inimesel on lubatud valida või olla valitud ,kuid selleks on vanusepiirangud. Kõigil täisealistel on õigus valida. Iga inimene sünnib riigi kodanikuks, kuid on ka võimalik kodakondsust vahetada. Selleks tuleb mingi aeg riigis elada ja siis kodakondsus test teha. Kodanikul on oma põhiõigused
· Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Kohtupidamise protsess: · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsess. · Õigus süütuse presumptsioonile. · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. · Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. · Enesesüüdistuse välistamine. Kohtujärgne periood: · Korduva süüdimõistmise välistamine. · Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. 6. Mis on võõrandumatud õigused? Õigused, mille hulka kuuluvad näiteks õigus elule, mõtte-, usu-, südametunnistuse vabadus, rassiline, sooline ja rahvuslik võrdsus. 7. Kuidas püütakse luua olukorda, et vang ei muutuks ühiskonnavaenulikuks ega võõranduks sotsiaalsetest normidest? Talle antakse võimalus käia koolis, külastada jumalateenistusi, osaleda spordi- ja kultuuriüritustel. Võimaluse korral püütakse vangile pakkuda ka tööd, mille eest ta saab minimaalset töötasu, mis hiljem vanglast väljudes
loomingule. Olulisim autoriõiguse küsimusi reguleeriv seadus on autoriõiguse seadus. Autoriõiguse seadus määrab autoriõiguste kuuluvuse töösuhetes, kui autoriõiguste kuuluvus ei ole eraldi reguleeritud töölepingus või töötaja ja tööandja kokkuleppes. Autoriõiguse seaduse kohaselt tekib töölepingu alusel otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril teosele autoriõigus, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti (AutÕS § 32 lg 1). Kui teos ei ole loodud töötaja otseste tööülesannete täitmise korras, siis töötaja varalised õigused tööandjale üle ei lähe. Isiklikud õigused on autoriõiguse seaduse kohaselt teose autoriga lahutamatult seotud (AutÕS § 11
Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal. (2) Anonüümselt, pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril on autoriõigus sellele teosele. Momendini, mil autor avab oma kodanikunime ja tõestab oma autorsust, teostab autori varalisi õigusi teose õiguspäraselt avaldanud isik. (3) Autorit käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud juhtudel esindanud isik säilitab tema poolt esindajaks olemise ajal omandatud õigused teose kasutamiseks, kui tema ja autori vahelise kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. 17. Plagiaat (ladina keeles plagiarus "inimeseröövija, orjakaupmees") ehk loomevargus on võõra teose või selle osade avaldamine omadena. Plagiaadiks nimetatakse ka kirjaniku teose trükis avaldamist ilma tema nõusolekuta Kontrafaktsioon on omavoliline võõra teose kasutamine,autoriõiguse rikkumine.Erineb plagiaadist selle poolest
-Valimiskonkurents -Rahva kaasatus poliitikasse -Oma programmi elluviimine -Huvide valitsemine poliitikas Survegruppide liigid -Kategooriakaitse grupid *Konkreetse sotsiaalse kategooria huvid *Selgem liikmeskond -Edendamisgrupid *Väärtuste või tegevuste edendamine *Liikmeskonna hägusus Sotsiaalsed liikumised -Piiritlemata liikmeskond -Umbmäärane struktuur -Tihtipeale rahvusvahelised -Vaimsed väärtused -Keskkonnaprobleemid Inimõigused -Iga inimese moraalsed sünnipärased õigused -Õigused, mis kaitsevad inimest riigi eest -Inimõigused on tagatud rahvusvaheliste lepetega Inimõiguste alusdokumendid -1948 ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon -1950 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon -1961 Euroopa sotsiaalharta -1989 ÜRO lapse õiguste konventsioon Inimõiguste kategoriseerimine -Põhiõigused -Poliitilised õigused -Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused -Kultuurilised õigused Absoluutsed õigused -Õigus elule
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on inimõigused ülimuslikud. Inimõiguste juures on nii ohtusid kui ka positiivseid külgi. Definitsioon
Viru giidide ühing, Lääne-Virumaa ettevõtlus, Virumaa poistekoor, MTÜ Virumaa Lootus INIMESE ÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED Inimese põhiõigused: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusemõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Inimõigusi rühmitatakse: · Põhiõigused · Poliitilised õigused ja vabadused · Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused · Kultuurilised õigused ÕIGUSKAITSE JA KOHUS Kohtumenetluse üldised põhimõtted: · Seaduse ülimuslikkus · Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine · Kohtu erapooletus KODANIKUD JA KODAKONDSUS 1. Kuidas saadakse Eesti kodakondsus? a)kodanikuks sünnitakse b) kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korras c) eriliste teenete eest riigi ees 2
tegevuse üle. Osalusdemokraatia Kodanikuühendus Demokraatia vorm, mida iseloomustavad Kodanikuosaluse raames kujunenud saadikute segased kontaktid valijatega, organisatsioon, millel on püsivaim juriidiline aktiivne kohalik elu ning avalikkuse vorm. Kodanikuühendus võib olla MTÜ, informeeritus poliitikast. sihtasutus või seltsing. Inimeste õigused (Põhilised) Inimeste õigused (Poliitilised) Õigus elule. Õigus vabadusele ja Õigus rahvusele ja kodakondsusele. Õigus võrdsusele. Õigus korrakohasele usu- ja mõttevabadusele. Sõnavabadus. õigusemõistmisele. Õigus perekonnale ja Liikumisvabadus. Hääleõigus. Koosolekute eraelule. Õigus kaitsele julma ja alandava ja ühingutevabadus. kohtlemise eest.
1. Haldusõiguse mõiste - avaliku õ.se haru, mille normid regul. avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning seejuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. ~ on õ.normide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates mh kindlax võimualase tegevuse safari ja piirid korrespondeeruva üxikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad. ~ on õ.normide kogum, mis kehtib spetsiifiliselt halduse suhtes, kuid see ei täh, et h.õigus on üxnes haldusorganite ja nende tegevuse jaox. Ta regul. suhteid halduse ja kodaniku vahel ning loob seega kodanikule õ-si ja koh-si, kuid just halduse suhtes. Reguleerib täidesaatva riigivõimu (riigipea, valitsus) tegevust, riigivalitsemist ning kõike sellega seonduvat.
sest kui abiellujate vahel tekivad arusaamatused on hea kui neil on olemas abieluvaraleping, kus on kirjalikult näha milline vara kellele kuulub. Tänu abieluvaralepingule, saab ära hoida palju inetuid juhtumeid. Seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud, määratakse kindlaks abikasade varalised õigused. Abieluvaralepinguga saavad abikaasad omavahel kindlaks määrata abikaasade vastastikused varalised õigused ja kohutused. Kui abikaasaad pole sõlminud abieluvaralepingut võib nende vara jagada ühis- või lahusvaraks. Abieluvaralepinguga saab kindlaks määrata järgneva: milline on abikaasade vara enne abiellumist ja millist vara saab nimetada ühisvaraks; et milline on abielu jooksul olev lahusvara või ühisvara; kuidas abikaasade ühisvara jagada või kasutada; abikaasade vastastikused ülalpidamise kohustused, seda ka peale abielu lahutamist;
saj. – Thomasius, Montesquieu, Kant UK USA Prantsusmaa Eesti 1628 1776 1789 ? 1647 (1787) 1791 1679 1791 1689 4. Sotsiaalsed põhiõigused- Fichte, Wolf, Von Stein Belgia 1831 II Põhiõiguse, vabaduse ja kohustuse mõiste 1. Põhiõigus-. - Materiaalset- need õigused, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka. - Formaalne *kitsamas tähenduses- ainult need õigused mis on II peatükis. *laiemas tähenduses- Kõik Põhiseaduses sisalduvad subjektiivsed õigused. Seob põhiõiguse mõiste subjektiivse õiguse mõistega. - Protsetuaarne- võimaldamist või mittevõimaldamiste ei saa jätta parlamendi lihthäälte enamuse otsustada.
Perekonnast eraldatud laste sidemete säilitamine koduga Referaat Tallinn SISUKORD .......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1.1 Vanemate õigused ja kohustused............................................................................. 4 1.2 Lapse äravõtmine vanemalt .................................................................................... 4 1.3 Linna-/ vallavalitsuse kohustused ............................................................................. 5 2. VANEMA ÕIGUSTE ÄRAVÕTMINE............................................................................... 5 2
1. Mis on demokraatia? Demokraatia erinevad vormid 2. Eesti Põhiseadus. Mis on? Kes vütab vastu? Kuidas muudetakse? 3. Riigikogu õigused ja ülesanded. 4. Vabariigi Valitsuse õigused ja ülesanded. 5. Vabariigi Presidendi õigused ja ülesanded. 6. Maavalitsuse ja omavalitsuste õigused ja ülesanded. 7. Eesti kohtusüsteem. Kuidas jaguneb ja millega tegeleb? 8. Kaitsevägi ja Kaitseliit. Mis need on ja kuidas jagunevad? 1) * Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust ehk riiki, kus on võimul rahvas. * Demokraatia on valitsusevorm, mille puhul rahvas teostab võimu,kas vahetult või valitud esindajate ehk saadikute ja esinduskogude vahendusel. * Demokraatia erinevad vormid:
keskmiselt elavate inimeste hulka. Linnastumise tase-linnaelanike osatähtsus kogu riigi rahvastikus.Haldusjaotus-riigi keskmiselt elavate inimeste hulka. Linnastumise tase-linnaelanike osatähtsus kogu riigi rahvastikus.Haldusjaotus-riigi territooriumi jaotus väiksemateks osadeks. Omavalitsuslik haldusüksus-haldusüksus,millele on seadusega antud territooriumi jaotus väiksemateks osadeks. Omavalitsuslik haldusüksus-haldusüksus,millele on seadusega antud omavalitsuslikud õigused ja kohustused. Kohalik omavalitsus-linna/valla elu korraldaja. omavalitsuslikud õigused ja kohustused. Kohalik omavalitsus-linna/valla elu korraldaja. Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja
............................................................................................... 4 1.1 Moslem ja Koraan.........................................................................................................5 2. Naised islami kultuuris ja Koraanis.................................................................................... 7 2.1 Mosleminaise riietus..................................................................................................... 9 3. Naise roll ja õigused..........................................................................................................11 kokkuvõte Erinevalt enamuse arvamusest, et islamimaade naised ei ole väärt midagi ning nendel puuduvad õigused, on Koraan ainuke pühakiri, kus viidatakse pidevalt mehe kõrval ka naisele. Mosleminaistel on õigus teha, mida kõike nad soovivad. Nad võivad saada kõrgahriduse, teha karjääri, töötada kaua ja kaugel tahavad. Neil on õigus omada raha ning kulutada seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
