Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Seksuaalse iseloomuga kuriteod ............................................................................................ 4 2.1 Vägistamine...................................................................................................................... 4 2.1.1 Vihavägistamine.........................................................................................................4 2.1.2 Üleolekuvägistamine..................................................................................................5 2.1.3 Sadistlik vägistamine........................................................................
..........................................74 3 SISSEJUHATUS Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik, võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil. Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata profülaktiliste meetmete suunda, eristada inimrühmi, kes enim sageli satuvad ühe või teise ühiskondlikult ohtliku ründe alla, s.t kindlaks teha riskirühmi ja "töötada" nendega.
Järvamaa kutsehariduskeskus Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur Lähisuhte vägivald Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool
Lastemähkmed sama. Spontaansuse kadumine;soovitud kaitse on madalam,kui mõningatel teistel 85-98% olenevalt kasutamisest.oleneb seksivormist,vigastused.-arsti juurde minek,nõustamine,sos-pillid(ei ole sagedaseks kasutamiseks!) oskamatu kasutamine-tuleb pealt ära seksi ajal. 2)Naiste kondoom:materjal polüleretaan-kotike kahe plastrõngaga. Nende rõngaste abiga saab seda tuppe asetada. Toime- sperma ei satu tuppe. +-sid saab panna peale enne vahekorda,mehel aga ainult kõvastunud olekus.Kaitse raseduse ja slh- seksuaalsel teel levivate haiguste kaasa arvatud papilloonviiruse eest miinused- kasutamine eeldab vilumust;tuleb jälgida,et peenis ei sattuks tuppe naiste kondoomi kõrvalt.6 korda kallim kui meeste kondoom,apteegist.Kaitse 85-95% madalam kui meeste omal.Kasutatakse suhteliselt vähe ning igas apteegis ei pruugi olla. ESV-emaka sisene vahend ehk spiraal T-tähe kujuline: 2 tüüpi 1 hormooniga ja 2 hormooniga 1
Väärkohtlemisealases kirjanduses liigitatakse laste väärkohtlemist väga sageli just emotsionaalseks, füüsiliseks ja seksuaalseks väärkohtlemiseks ning hooletussejätmiseks. Osasid neist jaotatakse veel eraldi alaliikideks (näiteks kerge ja raske füüsiline väärkohtlemine). 1. Füüsiline väärkohtlemine Kõige kergemini märgatavaks ja enim uuritud väärkohtlemiseliigiks on füüsiline vägivald (Barnett, Todd Manly & Cicchetti, 1995). Gil (1970) defineerib seda kui vanema või hooldaja tahtlikku, mitte-õnnetuslikku füüsilise jõu kasutamist või tahtlikku õnnetuse mitte vältimist lapse suhtes eesmärgiga vigastada, solvata või kahjustada last. Füüsilisel väärkohtlemisel on olemas leebem ja raskem vorm .Kergemateks käitumisaktideks võib pidada laksu andmist, lapse löömist või löömist mingi esemega, tõukamist ja lükkamist ning loopimist mingite asjadega
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
alandada, hirmutada, ähvarda või teha füüs haiget). Lähisuhtevv on süstemaatiline kaaslase/lapse/vanema Rootsis ja USA-s on naise ,,ei" eiramine ükskõik millises vahekorra staadiumis käsitatav vägistamisena. allutamine enda tahtele vv kasutades või vv ähvardades. Paljudes mittelääne kultuurides pole naissoo emantsipeerumine aga veel alanudki. Maskuliinsete Vägistamine on kuritegu, mis ühendab seksi ja vv, tehes seksist vv vahendi. Tegemist on pigem võimu islamimaade n olukord meenutab n positsiooni eu-s keskajal või enne seda. Eriti vv vastu on Lääs kui kirega, vallutuse ja põlguse kui armastuse ja ihaga ja pigem kui omandiõigusega seotud kuritegu. sallimatu. In vv väheneb kõigis kategooriates, mida arenenum on ük. Ja mida pikaajalisem on Võimu tunnetamine naise üle
5. Kuidas aidata koduvägivalla alla kannatavat last 9 6. Faktid 10 7. Kokkuvõte 12 8. Allikad 13 1. Sissejuhatus Referaat on koostatud Lapse ja tema arengukeskkonna raames. Minu eesmärgiks oli teha lühi ülevaade lapse ja koduvägivallast ning, sellest kuidas see last mõjutab. Vägivalla tüüpe võib olla väga erinevaid. Tihtipeale arvatakse, et vägivald on ainult füüsiline, siis kui minnakse lapsele, naisele või mehele kätega kallale. Tegelikult on vägivald ka emotsionaalne, mis võib jääda meile kõrvalolevale isikule nähtamatuks. Vägivalla tüüpe on veel erinevaid ja neid siin referaadis üritangi selgitada ja ka selle mõju lastele. 3 2. Mis on koduvägivald? Kodu- või perevägivald seisneb selles, kui üks pereliige teeb teisele tahtlikult kahju,
..............................................2 Perevägivalla defineerimine..................................................................................2 Müüdid perevägivalla kohta.................................................................................3 Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla erinevus.............................................4 Koduse vägivalla tagajärjed lastele......................................................................5 Rasedate vastane vägivald Eestis.........................................................................6 Statistikat perevägivalla ohvrite kohta.................................................................6 Kust saab tuge?....................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................8
Vägistamine Eestis Vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust arusaama. Vägistamine on teise astme kuritegu, mille eest võidakse karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Vägistamised võib jagada kaheks vastavalt sellele, kas teo sooritas üksikisik või kahest ja enamast isikust koosnev grupp. Erinevate ekspertide hinnangul kuni 90% vägistamise ohvritest ei esita avaldust politseile, kuid samas pöörduvad paljud neist arstide poole abi saamiseks. Eestis läbiviidud naistevastase vägivalla uuringud kinnitavad, et politsei poole pöördub vaid iga kümnes vägivalla ohvriks langenud naine.
ahvatleja 2) tubli kodukana, hea naine, kel oli õigus oma meest rahuldada. 1684 tõlgiti Aristotelese "Õpetaja väärtus", mis sisaldas seksuaalsust puudutavat infot, käsitledes nii psüühilist kui seksuaalset aspekti. Kuni 17. sajandini mõjutas inimesi religioosne mõttelaad. Tolleaegset mõttelaadi mõjutas ka N. Venette "Tableau de l´amour conjugal" 1698 kirjeldatakse seksuaalanatoomiat, vahekorda jms suhteliselt õigesti; öeldakse, et seks on loomulik osa inimese elust, räägitakse seksuaalvahekorra mõjust inimese psüühikale ja füüsilsele. Kirjeldatakse ka rasedust ja sünnitust. Euroopas on sel ajal ideaaliks suur pere, palju lapsi. 18. sajandil hakkab esimest korda populaarseks muutuma idee väiksest perekonnast, võetakse kasutusele ja hakatakse kirjutama rasestumisvastastest vahenditest (kondoomid, tuppe
tulevad erinevad juhtumid päevavalgele ja õnneks saab enamik lastest abi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline kui vaimne ning ka tagajärjed võivad olla erinevad. Seksuaalse väärkohtlemise puhul on kindlasti lapse psüühika tulevikus mingil määral häiritud. Tihti ei saa lapsed aru, mis nendega toimub ja kas antud tegutsemisviis on normaalne, seda eriti seetõttu, et lapsed, kelle puhul seksuaalne vägivallaakt on korda saadetus, on väga noored. On teada ja tuntud väljend, et vägivald sünnitab vägivalda. Seega on paljud kurjategijad pärit just vägivaldsete vanematega perekondadest. Kuid kindlasti saab märgata vägivaldset käitumist juba noores eas, teha oma järeldused ja uurida, mis perekonnas toimub, et laps matkib vägivaldset käitumist. Kahjuks leidub ka tugevaid, füüsilisi vägivaldseid käitumisi ka imikute suhtes. Oma referaadis käsitlen üht suuri kahjustusi tekitavat väärkohtlemise vormi Raputatud lapse sündroomi
meditsiinipersonali arusaama patsiendist). Sotsiaaltöötaja rolliks oleksid perekriisi nõustamine, vajalike teenusteni juhatamine ja võtmeisik erinevate teenuste ja asutuste vahendamisel. 1.2 Sotsiaaltöö sotsiaalsetel juhtudel Meil on valitsev vägivallakultuur, mis on mõjutanud rahvaste toimetulekut raskete tunnetega Meie ühiskonnas pole tõenäoline, et see kultuur lähiajal muutuks või kaoks. Vägivalda jätkuvalt seadustatakse ja ratsionaliseeritakse. Kui vägivald on suunatud nõrkadele ja kaitsetutele, toob see kaasa sotsiaalsed hädaolukorrad, milledel on märkimisväärsed meditsiinilised mõõtmed. Sotsiaalse hädaolukorra all me mõtleme laste väärkohtlemise juhtumeid perevägivalda, eakate väärkohtlemist ja vägistamist. Need on alati esinenud ambulatoorse eriarstiabi üksustes, eriti vältimatu abi osakondades ja keskustes. Mõnikord on väärkohtlemise ilmingud reaalselt hästi näha, kuid vahel tuleb osata otsida
septembril 2008 ühendasid sajad tuhanded inimesed Gruusias ja paljudes teistes riikides käed ketiks, et protestida Venemaa püüde vastu see riik tükeldada ja nõuda okupatsioonivägede väljaviimist. Euroopa Liit mõistis Venemaa hukka ja nõudis Vene vägede viivitamatut lahkumist Gruusiast, millega ka sõda oli lõppenud. Vägistamist on alati hinnatud üheks kõige raskemaks isiksusevastaseks kuriteoks ja seepärast on karistatud ja karistatakse ka tulevikus vägistamise eest rangelt. Vägistamine in inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Enamus vägistamisi pannakse toime poiste ja meeste poolt tüdrukute ja naiste vastu. Vägistamise liigid: vihavägistamine, üleolekuvägistamine, sadistlik vägistamine, seksuaalse rahulduse vägistamine. Aastatel 1993-2002 registreeriti Eestis 842 vägistamist, mis teeb keskmiselt 84 vägistamisjuhtumit aastas
vägivalla kasutamise jätkub. Ohvri hirmutunne perevägivallast teatamise ees võib seisneda ka hoopis muudes asjaoludes. Näiteks kannatanu kardab vägivallatseja lahkumist perekonnast, ohvri ja vägivallatseja suhte lõppemist ning sellega kaasnevaid materiaalseid ja sotsiaalseid raskusi. Tihti ei julgeta ka midagi vägivallatseja ette võtta, kuna arvatakse, et keegi ei usu. 3. Perevägivalla tüübid Füüsiline vägivald on tahtlik füüsilise jõu kasutamine teise inimese suhtes, tekitades vigastusi, füüsilist valu või isegi surma. See on vägivalla puhul kõige paremini tuvastatav liik, kuna vägivalla tunnused on kergesti märgatavad. Füüsilise vägivalla alla kuuluvad näiteks sellised tegevused nagu juustest tirimine, tõukamine, löömine, hammustamine, kägistamine, kinnihoidmine jne. Seksuaalne vägivald on igasugune seksuaalse sisuga käitumine, mille kaudu
.............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda ......................................................7 Vägivallaaktide seaduspärasus...................................................7 Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest?.................8 Rasedate vastane vägivald Eestis ..............................................9 Meeste ja naiste vägivallatsemine erineb...................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................11 Sissejuhatus Perevägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel.
Justiitskolledz Inna Roosmann-Morozov LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Õppejõud: Uno Traat, lektor Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE 4 1.1. Kurjategija ja ohvri suhe 4 1.2. Pedofiilia ja erinevad aspektid eelsoodumuseks 5 1.2.1. Kriminaalsed aspektid 5 1.2.2. Ajalooline aspekt ja tänapäeva vaade 6 KOKKUVÕTE 9 ALLIKALOEND 10 SISSEJUHATUS 2
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
taktika ongi pakkuda tööd seda hädasti vajavale inimesele. Naistele pakutakse head teenimisvõimalust jõukas riigis, aga sinna jõudes sunnitakse neid transpordi, passide ja viisade hankimise, riiki sissetoomise ning fiktiivabielude sõlmimisega seotud väidetavate kulude katmiseks prostituutidena töötama. Valmisolek prostitutsiooniks saavutatakse tugevate psüühiliste ja füüsiliste mõjutusvahendite kasutamise teel (elektrišokk, narkosõltuvuse tekitamine, vägistamine, vabaduse äravõtmine või ähvardused pereliikmete aadressil). On ka naisi, kes teavad, millega nad tegelema peavad hakkama ja arvavad teadvat, mis neid ees ootab. Neil on kodus raske või võimatu tööd leida. Nad on väljapääsmatus olukorras, mille lahendamiseks prostitutsioon tundub ainsa võimalusena olevat. Välismaal loodavad nad end prostitutsiooniga majanduslikult jalgele aidata, siis koju tagasi tulla ja minevik seljataha jätta.
tagamise nimel peaks keegi kannatama. 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE 2.1 Seksuaalvägivald Süüria naised naistevastase vägivalla teemalisel loengul Damaskuses © UNFPA Syria/Hamada Smesem Statistiliselt iga 3. naine maailmas kannatab vähemalt korra elus seksuaalset või füüsilist vägivalda. Naistevastane vägivald on enimlevinud inimõiguste rikkumise viis, leides aset igapäevaselt üle kogu Maa. Enamik vägivallatsejaid on naiste lähedased. Naised kogevad seksuaalvägivalda 9x sagedamini kui mehed. 4 http://www.abc.net.au/news/2015-10-12/police-shooting-of-unarmed-black-boy-reasonable-reports-say/6845332 4 Tabel naistevastase vägivalla kohta. Allikas: csom.org Tabelis on protsentsuaalselt välja toodud seksuaalvägivalla toimepanijad. 34% on see
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval
Sisukord · Lähisuhtevägivald · Mida saab teha lähisuhtevägivalla ohver? · Lähenemiskeeld · Lapsed lähisuhtevägivallas · Kuidas aidata inimest, kes on lähisuhtevägivalla ohver? · Kuidas olukorda muuta? Lähisuhtevägivald Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht.
hakatud avalikult rääkima viimasel 1015 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi seda nii otsese vägivalla näol kui ka käitumismudelina, mille laps kodust kaasa saab ja oma tulevasesse suhtesse üle kannab. Mis on perevägivald? Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse,
kelle ema oli tihti kodust eemal, kuritarvitati seksuaalselt kaks korda enam kui neid, kelle ema oli rohkem kodus. 43%-l juhtudest kuritarvitati seksuaalselt ainult üks kord; 68%-l juhtudest kestis seksuaalne kuritarvitamine alla kahe aasta; 95% ohvritest elas samal ajal koos vanematega, Uurimusest järeldub, et isa-tütre verepilastus sisaldab tavaliselt rohkem kui ühte intsidenti ja kestab pikemat aega. Lowensteini tüpoloogia Pedofiile on oluline selekteerida, kuna teades kurjategija pedofiili käitumise mustrit ja iseärasusi, on spetsialistidel lihtsam probleemi olemusega tegeleda, nii psühhiaatritel ravi võimaluste leidmisel kui politseiametnikel kuritegude avastamisel. Täiskasvanud, enamuses mehed, kes lapsi ahistavad, võib paigutada järgmistesse kategooriatesse (Lowenstein 1998:27): · (tavaliselt) mehed, kes on seksuaalselt erutunud laste suhtes, kellel on fantaasiad, millele nad kunagi ei reageeri;
Aegumine võib ainult vahel olla. Tapan kaks ära lähen vangi, ja siis lähen edasi tapma. Juriidiline retsidiivsus tuleb vahepeal. Vähemalt teist korda- kõik korduvus (retsidiiv)- faktiline, juriidiline.. peab olema esimese tapmise tahtlus. Röövimine või omakasu motiiv- seoses röövimisega, seega see ei pea olema röövimise ajal, vaid võib kaasneda, tahan vara kätte saada ja arvan, et hakkab vastu ja löön maha. Või satub omanik peale ja löön ta maha. Vägivald võib olla vahend vara enda kätte saamiseks või enda kätte jätmiseks. Tahan sõrmust kätte saada või tapan su. Saan kätte ja omanik hakkab taga ajama, siis ähvardan teda vägivallaga või maha löömisega. Omakasu motiiv- isik soovib saada sellest tapmisest tulenevad kasu. Rahakoti kätte saades suureneb enda varaline sfäär. Või vabanemine kulutustest - löön võlausaldaja maha. Ei oma mingit juriidilist tähtsust, kas ta
Väätsa Põhikool Seksuaalaabits Jürgen Ilves 8. Klass Väätsa 2015 Mõisted: Seksuaalne sättumus - püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal - homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal - inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal - heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid - tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas, -kael naise sisesuguelund, kus viljastunud muna rakk saab areneda looteks. Tupp - 7-10 cm pikkune elastsete seintega pilujas-torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool . Munasarjad - munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on sugunääre, mis toodab suguhormoone ja kus küpsevad munarakud. Munasari on paariselund. Naisel asuvad munasarjad vaagna allosas. Muna
igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest, registreeriti 2012. aastal Eestis 400 seksuaalkuritegu, millest valdav osa (76%) kuritegudest oli toime pandud alaealiste, s.o nooremate kui 18-aastaste suhtes. Seega on laste seksuaalne väärkohtlemine teema, mis vajab kogu ühiskonna jätkuvat tähelepanu, sest lastena seksuaalselt väärkoheldute toimetulek ning areng täisväärtuslikeks ühiskonnaliikmeiks võib olla nendega juhtunu tõttu pärsitud. Seksuaalse väärkohtlemise esinemissagedus Laste seksuaalse väärkohtemise esinemissagedus on vaid oletuslik. Arvatakse, et need juhtumid, millest teatakse, moodustavad vaid väikese osa tegelikult aset leidnud seksuaalse väärkohtlemise juhtumitest. WHO andmetel teatavad ligikaudu 20% naistest ja 5-10% meestest, et neid on lapsena seksuaalselt väärkoheldud. Viimastel aastatel on aga seksuaalsest
Seda näitab arstide hoiak, kui nende esimene küsimus on, kas laps jäetakse alles, kui naine pöördub rasedusega nende poole. Seda näitab ka rasestumisvastastevahendite väga kõrge maksumus ja kohutavalt halb seksuaalkasvatus koolides. Noored ei tea mitte midagi raseduse vältimisest ja abordi mõjust naisele. Infopuudus on Eesti ühiskonnas suur probleem. Aborte tehakse ka vägistamise tagajärel rasestunud naisel. Nende jaoks oleks see mõistlik ning arusaam, et seksuaalne vägivald on õudusunenägu. Paljudele tundub vägistamise tagajärel saadud laps julm ning tulevikus nende lapse jaoks oleks tõe teada saamine kohutav. Naine, kes jätab abordi eetilistel põhjustel tegemata, teeb seda võimaluse olemas olul. Ta jätab lapse alles, sest ta teab, et tegelikult on lapse üleskasvatamine kõiki muid tegureid olenedes siiski võimalik ja ta saab õnnelikuks inimeseks. Naised, kes aga teevad aborti ärgates üles
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik õigus NAISTE ROLL JA ÕIGUSED ISLAMISTLIKUS SAUDI-ARAABIAS Essee Õppejõud: Tanel Kalmet TALLINN 2015 Sissejuhatus Koraani peetakse Islami püha raamatuks. Koraan sisaldab endas palju naiste õigusi ja kohustusi, mis puudutavad perekondlike teemasi. Laialt levinud arvamusena leitakse, et tänu Koraanile paranes oluliselt Islami naiste roll võrreldes islami eelse ajaga. Paljud usuvad,
naudivad seda tööd naudivad anda meestele selliseid kogemusi mida nende oma naine kodus ei suuda. Võibolla mõndadel naistel ei olegi muid oskusi oma sissetuleku teenimiseks, võibolla neil ei ole valikut, kas olla prostituut või mitte, seega kas teistel inimestel on õigus neid ühiskonnas maha kanda märgistada nad häbiplekkideks ning sõimata neid ebamoraalseteks ? 3. Ohtlik seksuaalkäitumine ning seksuaalne vägivald Ohtlikku seksuaalkäitumist käistleva alateema alla kuuluvad järgmised eetilised küsimused: kui suur on inimese seksuaalne vabadus; mida võib endale lubada, ilma et tungitaks teise inimese isiklikku sfääri; kas ahistamiseks võib pidada näiteks silmsidet, ebadiskreetseid vihjeid või n-ö abielukohustustest kinnipidamise nõuet. Raamatutest, ajakirjandusest ning meediast peegeldub kindlasti pidevalt probleeme seksuaalse vägivalla kohta
Inimsusevastased kuriteod Kõige rängemad kuriteod on inimsusevastased ja sõjakuriteod – need on vastavalt rahvusvahelisele õigusele aegumatud. Inimsusevastased kuriteod on ükskõik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud vägistamine, mõrvamine, kehavigastuste tekitamine, tagakiusamine, inimõigustest ilmajätmine, genotsiid ning sõjakuriteod. Sõjad ja massilised mõrvamised on inimsusevastased kuriteod. Tänapäeval toimuvad sõjad väga paljudes kohtades, nt Süürias. Sõdu on eri aegadel peetud erinevaltel põhjustel – usulistel, ideoloogilistel ja majanduslikel põhjustel. Tänapäeval on kindlasti kõige suurem põhjus oma usu levitamine üle maailma, millega kaasneb ka sõdimine. Teatavasti plaanib
tasanditest, nagu hingeline kiindumus, füüsiline seks ning mitmed armastusega kaasnevad suhted. Arvatakse, et on olemas nelja liiki armastust: 1. Intellektuaalne armsaga on huvitav olla. 2. Emotsionaalne kallima lähedus mõjub positiivselt. 3. Erootiline nauditakse partneri soolisi iseärasusi ja esteetilisi külgi. 4. Seksuaalne nauditakse teineteist seksuaalses mõttes, on tugev kehaline tõmme, soov kallimaga vahekorda astuda. Armastus, iseäranis aga seksuaalne armastus on ülioluline nii üksikinimest kui ka tervet ühiskonda liikumapanev jõud ja faktor. Olgu inimene ükskõik milline: poliitik, ärimees, sportlane, vaimne, kaunis, ilmetu, eetiline ilma armastuse ja seksita ei suuda meist keegi eksisteerida ning kogu elu muutub üsna mõttetuks. Üheks osaks sümpaatia- ja empaatiavõimest ning armastusest on ka looduse poolt inimesele kaasa antud tugev seksuaalne ja erootiline tõmme
PEREVÄGIVALD Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul on mõttekam käsitleda ühtlasi ka psüühilise vägivalla vorme, kuna üleminek ühest teiseks on sageli sujuv. Vägivallatsejad kasutavad väga erinevaid tehnikaid (nt emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine). Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla levinuimad tüübid on abikaasa, elukaaslase, laste, vanavanemate või õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine. Kõige sagedamini esinev perevägivalla vorm on siiski mehe poolt naissoost pereliikme ja eelkõige oma abikaasa või elukaaslase suhtes vägivalla kasutamine. Lähisuhtevägivalla all võivad kannatada kõik: tüdrukud, poisid, na
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
