Sich unterscheiden erinema Sich befassen tegelema Studieren uurima Sich ärgern ärrituma Verlassen maha jätma Sich freuen rõõmustama BEI Dativ IN Dativ (mineviku üle) Sich entschuldigen vabandama Bestehen seisnema IN Akkusativ Nackdenken järele mõtlema Sich irren eksima Sich verlieben armuma Sprechen rääkima AUS Dativ Sich unterhalten vestlema Bestehen koosnema AUF Dativ AUF Akkusativ Sich wundern imestama
ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Arendada keele väljendusrikkust, rahvuslik omapära ja ilu. Kasutusele võetud sõnad tänu Aaviku tegevusele. Näiteks : • haihtuma • hurmama • kiinduma • kogema • arusaamatus • eelnema • eriskummaline • häving • igihaljas • jultumus • kalduvus • loovutama • lugemus • lõpmatus • mängur • pettumus • saabuma • saavutama • seisnema • seisund • tavapärane • teravdama • vallutama • vastustama • vedur • üllatama • lakkama • moodustama • omama • süvenema • üllatama jne Mälestus Johannes Aaviku Selts asutati Tallinnas Nõmmel 26. septembril 1992. aastal. Seltsi juhib Helgi Vihma. 19. juunil 1992 avati Kuressaares Aaviku vanematekodus Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum. Tunnustused
ähvardusest. Sageli valitseti koos. Suurimad riigistamised Lääne-Euroopa majanduses ei saanud teoks mitte sotsialistide, vaid konservatiivide, de Gaulle'i ja Itaalia kristlike demokraatide eestvõttel. Sage oli prognoos, et arenenud õhtumaa ühiskond sulandub peagi kihistumiseta keskklassiks. Siiski näib tollane pärand enam sisaldavat muinasjutulisi kirjeldusi seninägemata jõukusest kui kriitilist analüüsi selle kohta, milles efektiivne heaolumudel peaks seisnema. Aastakümnete jooksul on tähele pandud, et heaoluriik tähendab sisuliselt väga erinevaid asju, sageli ka selliseid, mis on ühiskonnale pigem kiviks kaelas kui kergenduseks. Minu arvatesiseloomustabEesti ühiskonnaheaolumudelit järgmine reziim: Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostubtänapäevaleeskättskandinaaviaga. Selle mudeli märksõnakson solidaarsus,mis tähendab,et sotsiaalhüvesid peaksidsaamakõik kodanikud,olenematasissetulekustvõi sotsiaalsest staatusest
tundma (millestki), studieren ülikoolis õppima, zweifeln - kahtlema ZU DATIV: sich entwickeln-arenema, erziehen-kasvatama, gehören-kuuluma, sich verhalten-käituma NACH DATIV: sich erkundigen järele pärima, greifen - haarama, sich sehnen - igatsema, fragen - küsima MIT DATIV: sich befreunden - sõbrunema, sich beschäftigen tegelema; sich befassen tegelema; sich verheiraten - abielluma, zurechtkommen-toime tulema, IN DATIV: bestehen seisnema, sich irren - eksima AUF DATIV: bestehen kindlaks jääma VOR DATIV: Angst haben hirmu tundma, sich fürchten - kartma AKKUSATIV AKKUSATIV: anrufen - helistama, ansehen - vaatama, anschauen vaatama, beantworten - vastama, beeinflussen - mõjutama, bestehen sooritama, bewundern - imetlema, bitten (ka um A) - paluma, es gibt on; haben - omama, fragen - küsima, heiraten - abielluma, interessieren - huvitama, studieren uurima, verlassen maha jätma
valvurid, sõdurid ja töölised. Igale klassile on määratud eri ülesanded. Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kui pole paremaid inimesi. Õiglus ühiskonnas on Platoni järgi suhete harmoonia ühiskonna klasside vahel. Platon kunstikäsitlus Platon on kujutava kunsti ja eepilise luule suhtes kriitiline, kuna sellel on tema arvates liiga otsene mõju inimese hingele. Platoni arusaam on, et kunst seisneb või peaks seisnema asjade jäljendamises, st nende võimalikult realistlikus kopeerimises, kuid on kaheldav, kas Platon kunsti niimoodi mõistis, kuna Platon räägib pigem kunsti ontoloogilisest väärtusest ning staatusest kui selle valmistamise tehnikast. Platoni teosed Filosoofiline pärand Platoni dialoogid on filosoofia ajaloo jaoks olnud ammendamatu tõlgendamise allikas. Platoni dialoogides on tõstatatud kõik peamised filosoofia küsimused, mistõttu
Lisaks ÜRO lapse õiguste konventsioonis nimetatud põhimõtetele on käesolev kontseptsioon lähtunud neljast põhiprintsiibist, mis lastekaitse korraldamisel läbivad kõiki meetmeid ning tegevusi. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt peavad abi, otsustused ning vastutus olema inimesele võimalikult lähedal. Avalikke kohustusi täidavad üldjuhul eelistatavalt kodanikule kõige lähemal seisvad organid ning riigi roll peaks seisnema põhiliselt kohalike ning regionaalsete institutsioonide toetamises. Teenuste astmelisuse (gatekeeping) puhul osutatakse indiviidile teenuseid vastavalt tema unikaalsetele vajadustele ning suunaga vähem sekkumist nõudvatelt tegevustelt sügavamat sekkumist nõudvate tegevusteni. Nii näiteks tuleb enne lapse perest eraldamist pakkuda perele tuge ning toetavaid teenuseid. Lapse perest eraldamine on viimane võimalus ning tuleb kõne alla vaid siis, kui teised meetmed ei ole tulemusi andnud
kuigi temalt oli võetud juhtimisõigus kolmeks aastaks ja kes ei oleks üldse tohtinud vanusest tulenevalt olla autorooliski üksi avarii hetkel. Laiksoo avariist ja kohtuteest on kirjutatud mitmeid artikleid. Mõned neist kujutavad teda kui hoolimatut huligaani ja ,,surmakutsarit", mõningad jätavad temast ka pisut inimlikuma pildi rääkides tema läbielamistest õnnetuse järel. Ideaalsuses ei peaks meedia erapooletu roll seisnema mitte mitme vastandliku seisukoha väljapakkumises, vaid ühtlases maksimaalselt neutraalselt teabe edastamises. Tähelepanuväärne on artiklite arvukus sellel teemal. Meedias üldiselt leiavad kajastust teemad ja juhtumid mis pakuvad lugejale erilist huvi. Laiksoo juhtum oli ilmselgelt üks sellistest. Üldiselt on võimalik öelda, et kui esineb suurenenud huvi, on seal ka peidus teatud probleem, mille erinev käsitlus hoiab alal seda huvi
Tema arvates olid poeesia ja teater selle vastandid. Mida Lenin ka väitnud poleks, tegelikult ta Marxi mõtteid ja arutluskäike ei järginud. Ühine (ja mitte ainult teineteisega, vaid ka kristliku kiriku traditsiooniga) oli neil aga veendumus, et kunst kõlbab vaid propagandavahendiks, millega õpetada inimestele revolutsiooni käsusõnu, õpetada neile, mida mõelda, mitte kuidas mõelda. Formalistid nagu Clement Greenberg uskusid, et kunst peab olema puhas, et maali mõte peaks seisnema vaid värvides, vormides, kompositsioonis ja rütmis. Kunst ei tohiks olla kommentaar ühiskonnale või inimeste eluviisidele. Selline puhas kunst saab anda puhast, ideoloogiliselt neutraalset, esteetilist naudingut. Kui kunstil oleks mingi poliitiline asjakohasus, ilmneks see kunsti võimest meelitada inimesed majanduslike, usuliste või poliitiliste võitluste maailmast puhta esteetika maailma. Kapitalismis näib kunst ära kaduvat, kuna see lahustub meelelahutusse, muutudes selle
jne) 2 * sarnasuste, erinevuste ja liigituste väljatoomine * subjektiivne kirjeldus elamuste ja tähelepanekute esitamine * objektiivne kirjeldus tehniliste üksikasjade või mõistete seoste esiletoomine * põhilised ajavormid: olevik või lihtminevik * seisundiverbide esinemine: olema, seisma, paiknema, asuma, paistma, tähendama, koosnema, sisaldama, seisnema * olemasolulaused kohamäärustega (kuskil on midagi) * liigitavad ja nimetavad öeldistäitelaused (midagi on mingisugune) * lause alus: abstraktne mõiste või passiivne olukorras olija Jutustav tekst (uudised, rahvajutud, ilukirjanduslikud jutustused, elulood, ajaloolised ülevaated jne) * sündmuste edastamine ajalises järgnevuses * Alguses esitatakse sageli teema ja tegelane, seejärel räägitakse, mida ta tegi. * põhiline ajavorm: lihtminevik
suhtumist. Soovides säästvat sotsiaalset arengut, ei saa sotsiaalse heaolu nimel paisutada igasugust majanduskasvu. Tulevast pensioni-ja ravikindlustust ei ole võimalik rajada eeldusele, et sotsiaalmaks hakkab tulevikus märgatavalt suurenema, ei prognoosita ju töötuse määra olulist vähenemist. Majanduse areng ja sotsiaalne areng on riigi arengu kaks poolt, mis on omavahelises sõltuvuses ja täiendavad teieneteist. Sotsiaalpoliitika poolne kompromiss peaks seisnema selles, et ei nõuaks pidevat kasvu, vaid tuleks kohaneda majanduslike võimaluste muutustega. Majanduspoliitika peaks toetama majandusprotsesse, kõige rohkem saab seda rakendada tööhõive probleemide lahendamisel. Majanduse arengu seisukohalt lähtudes tuleb tunnustada sotsiaalpoliitika rolli üldises riigi arengus, lugedes kulutusi sotsiaalpoliitilistele programmidele mitte koormuseks vaid investeeringuteks tulevikku.
muude vastavate ettevõtmiste korraldajad soovivad teadlikuma ning tähelepanelikuma tarbimisteavituse kõrval juhtida Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa elanike tähelepanu veel asjaolule, et peredes ning lähedaste keskel on hakatud üksteise tähelepanu nö ostma. Selle asemel, et sõprade-sugulaste-pereliikmetega koos midagi ette võtta ja ühiselt teha, asendatakse see mingi asja ostmise-kinkimisega. Toimub lähisuhete tehingustamine ehk inimese väärtus hakkab seisnema temalt saadavate asjade hinnas ning hulgas. Kurioosse vormi on taoline hoiak omandanud USAs, kus tavatsetakse kinkida asju koos ostutsekkidega, mis võimaldab kinke kahe nädala jooksul poes kas ümber vahetada või raha vastu tagasi anda. Ostuvaba päeva teadvustamine Eestis, ajakirjanduses ning selle mõju tarbijale Eestis on ostuvaba päeva eestvedaja ja koordinaator olnud Eesti Roheline Liikumine, mis on sel puhul korraldanud ka 2004
teada kehaliste harjutuste mõjuviise ja seaduspärasusi. Toetudes sellele ning enda teadmistele ja kogemustele tuleb valida sobiv harjutusprogramm. Südameveresoonkonna kui ühe tähtsaima tervisliku seisundi näitaja seisukohalt on kõige olulisemad, mõjuvamad ja laialdasema positiivse mõjuga erilaadsed vastupidavusharjutused. Tervise huvides peavad nad vastama järgmistele põhinõuetele: 1) olema sooritatud suurte lihasrühmade töö arvel 2) seisnema katkematus, tsükliliselt korduvas tegevuses 3) vältama suhteliselt pikka aega 4) põhinema aeroobsetel energiatootmise mehhanismidel. Vastupidavusharjutused annavad olulise positiivse panuse südameveresoonkonna ja hingamiselundite arenguks, ainevahetuse intensiivistumiseks, ainevahetuslikku antisklerootilise efekti tekkimiseks ning seeläbi ka tervise tugevnemiseks. Närviregulatsiooni täiustumise ja mehhaanilise antisklerootilise efekti suhtes on nende kasu aga väike.
siinkohal on mängida suur roll riigil kes peaks leidma erinevaid kompromisse, et vähendada väikeettevõtjate maksukoormust, milleks võiks olla erinevad maksusoodustused. Suur probleem väikeettevõtjate jaoks on ka liigne bürokraatia, selles osas ei saa täielikult nõustuda, arvestades euroopa keskmist bürokraatia taset ettevõtluses on Eesti Vabariigis olukord üsna lihtsustatud. Riigi poolne bürokraatia lihtsustamine peaks eelkõige seisnema erinevates koolitustes ettevõtja teadlikkuse tõstmises, mida riik on ka rakendanud. Tööjõu puudus tuleneb hariduspoliitika tegemata tööst, enamjaolt on puudus just inseneridest ja eriala spetsialistidest. Siinkohal peaks riiks soodustama erialalist hariduse omandamist. Tuleks leida erinevaid õppemaksusoodustuste võimalusi ning õppekulude kompenseerimist veidi kõrgemas kompenseerimise määras kui seda viljeleb praegune hariduspoliitika. Turu leidmisega
üksnes ühiskonnaliikmete üksmeelsele heakskiidule [Luts 1997, lk 95]. Pärast riigi moodustamist peavad inimesed säilitama oma algsed õigused elule, vabadusele ja omandile. Nii võis riigil olla oma kodaniku suhtes üksnes piiratud võim, sest nende põhiõigustesse ei tohtinud riik sekkuda. Riigi võimu piiramiseks vajalikuks mehhanismiks nägi Locke võimude lahutamise. Inimeste loomulike põhiõiguste pinnalt tuletas Locke ka riigi põhiülesande. See pidi seisnema oma kodanike omandi kaitsmises siseste ja väliste rünnakute eest. Locke'i property tähistas kõiki hüvesid mis olid inimesele vajalikud tema põhiõiguste realiseerimise kindlustamiseks. Igaühel pidi kuuluma õigus võimalikult külluslikule elule. Mida rikkamad olid kodanikud, seda suurem hüvang pidi valitsema riigis. Riik on kõike sobivam ühiskonnavorm, et inimesed võiksid mõistuseseadust tunnetada ja selle ka positiveerida, kehtestada riigi positiivse seadusena
neist oma elus juhinduda. Kõik inimesed püüdlevad õnne poole. Õnn on see juures eesmärk omaette, kõike muud valitakse vaid vahenditeks millegi teise jaoks. Õnn on püsiv seisund, st ta ei piirdu lühikese ajaga. Õnnelikuna ei vaja me enam midagi. Milles seisneb õnn? Aristoteles võtab sisin eeskujuks jumalad: nad on täielikult õndsad ja õnnelikud, kuid neile saab omistada vaid vaimutöö; järelikult peaks ka inimese puhul kõige suurem õnn seisnema just vaimutöös. Inimesena on meil vaja hoolitseda ka keha eest, nii et ilma teatavate väliste hüvedeta pole võimalik õnnelikuks saada. Neid väliseid hüvesid peab Aristotelese arvates olema just nii palju, et neile poleks vaja tähelepanu pöörata. Väliseid hüvesid ei tohiks olla liiga vähe ega liiga palju- viimasel juhul hakkavad nad jällegi endale tähelepanu tõmbama. Õnn näib Aristotelese arvates peituvat jõudeajas, st võimaluses tegeleda meelepärasega, mitte
teadmist, vaid ainult kogemust . Kunstnikud pole ise oma teoste head tõlgendajad, vaid loovad need inspiratsiooni ajel ning pigem mõistavad nende teoseid nt filosoofid. Platonile omistatakse etteheide kunstile, mis ütleb, et kunstiteos ainult jäljendab asju, mis jäljendavad jumaliku looja valmistatud asju, mis jäljendavad ideesid, mistõttu kunstiteos on tõest kolme astme võrra eemal. Tavaliselt räägitakse siinkohal Platoni arusaamast, et kunst seisneb või peaks seisnema asjade jäljendamises, st nende võimalikult realistlikus kopeerimises, kuid on kaheldav, kas Platon kunsti niimoodi mõistis, kuna Platon räägib siin pigem kunsti ontoloogilisest väärtusest ning staatusest kui selle valmistamise tehnikast. Tõenäoliselt ei heida Platon siiski kunstile ette vähest seost reaalsusega, vaid pigem puudujääke ideaalsuse osas. Platonil on selle kõrval ka n-ö positiivseid käsitlusi kunstist, nt määratleb ta mõõtmise ja
tulemuseni. Üldjuhul teab disainer küll tehniliselt lühimat teed resultaadini, millist programmi kasutada ja kuidas ning missugust kliseed millisel puhul rakendada kuid vajaka jääb mõtisklustest teemadel: mis see on, mida ma kujundan; mis on tema eesmärk ja kes on kasutaja; on tal mingeid tahke, mis on siiani tundmatud; kas juba tehtut kuidagi paremini ei saaks teha kui siiani. Töö suurim väärtus peaks seisnema protsessis, õppimises ja senitundmatu avastamises. (Mändmaa, 2002: 25) Peter Bil'ak on öelnud: ,, Hea peab olema nüüd, mitte kunagi tulevikus. Tähtis on niisiis disaineri suhtumine oma töösse" (Mändmaa, 2004c: 157). See, kuidas disainer oma töösse suhtub, peegeldub kindlasti ka töö tulemuses. Tihtipeale lepitakse paraku kas esimese pähetulnud ideega, lihtsaima assotsiatsiooniga või kopeeritakse mõnd esteetikat, mis tundub sobilik ja lahe. Sellisel juhul jääb ka tulemus
Kuna varustus Avancia Fitness Centeris oli mitmekülgne, siis tundsid selle ostmise vastu huvi mitmed Tartu spordiklubid, kelle eesmärkideks oli täiendada oma sisustuste hulka ning sedasi üle linna klubide vahel varustust jagades hävitada konkurendi taasteke. Soomlastest omanikud oleksid sellega peaaegu leppinudki, kui poleks leidunud seltskond noori eestlasi, kes otsisid ilusalongi teenuste pakkumiseks äripinda. Alustati majaomanikega läbirääkimisi võimalikust koostööst, mis pidi seisnema ilusalongi ruumide rentimises ja väljaehitamises. Sellest projektist kasvas välja idee teha Eesti turul sellel hetkel veel eksisteerimata kombineeritud keskus, kus üheskoos töötavad ilusalong ja spordiklubi. Idee tundus sedavõrd ahvatlev, et alustati läbirääkimisi pankrotistunud spordiklubi juhtkonnaga võimaliku ostu-müügi tehingu üle. Selline lahendus tundus soomlastest omanikele viimane võimalus likvideerida tekkinud
toimuvad iga kuu, kahe tagant. Selle info põhjal võiks väita, et programm on aastast 2008. Eeva puhul ei ole mul võimalik selgeks teha programmi vanust, kuna vastav info veebilehelt leitav ei ole. Tagasiside antud programmide kohta foorumitest. Foorumitest loen nii kriitikat kui ka kiitust Eeva aadressil. Nagu ma aru saan, siis Eeva on küllalt võimekas ja võib lugeda ka majandusinfosüsteemiks. Eeva kohta veel nii palju, et klienditoe üle on nurinat küllalt, kus siis probleem kipub seisnema programmi isikupärastamises vastavalt sellega igapäevaselt töötava raamatupidaja järgi. Eeva pluss aga olevat, et seal on vajalikud funktsioonid kõik ühes kohas, mida kogesin ka ise. Siiski minule Eeva just üleliia kasutajasõbralik ei tundu. Majandustarkvara usaldust võiks näidata ka see, kui paljud selle hiljem mõne teise programmi vastu välja vahetavad. Eeva kohta sain infot: http://web.finance.ee/index.php? option=com_simpleboard&Itemid=54&func=view&id=13075&catid=3
Selliseid mõisteid nimetab Kant puhasteks arumõisteteks ehk kategooriateks. Kust tuleb selliseid mõisteid otsida? Igas otsustuses võib eristada: 1) spetsiifiliste mõistete rakendamist ja 2) viisi, kuidas neid spetsiifilisi mõisteid otsustuses ühendatakse, s.t. otsustuse formaal-loogilist vormi. Kanti väide on nüüd selline: kui seda, mis annab kogemusotsustustele objektiivsuse, ei saa tuletada spetsiifilistest mõistetest (need pärinevad lõppkokkuvõttes tajust), siis peab see seisnema kogemusotsustuste vormis kehastunud mõistetes a priori. Ja siis peab kõigi erinevate viiside jaoks, kuidas kogemusotsustused vastavatele tajuotsustustele objektiivsuse annavad, olema olemas üks vastav kategooria. Järelikult, kui me oleme võimelised üles leidma kõik kogemus- otsustuste võimalikud vormid, siis oleme me leidnud ka kategooriate lõpliku loetelu. Kanti sõnul ongi formaalne loogika kõik otsustuse vormid põhiliselt õigesti ära kirjeldanud.
Enamikul juhtudel võidab juht, kes lähtub isiklikest vajadustest ja oma nägemusest probleemile. Enamikel juhtudel lõpeb konflikt alluva vallandamise või lahkumisega, isegi kui töötaja lahkumine on organisatsioonile selgelt kahjulik. Kui konflikt on viidud isiksuslikule tasandile, lahendatakse see kui kahe isiku vaheline eraasi. Ununevad organisatsiooni huvid ja konflikti lahendamisest tulenev kasu ettevõtte jaoks. Konflikti lahendamiseks peab muutus seisnema eelkõige mõtlemises. Juhid peavad vaatama alluvaid kui partnereid. Partnerlussuhet iseloomustab peale ametliku töölepingu ka emotsionaalse sobivuse olemasolu. Siis hakkab ka mõtteviis muutuma. Partnerlus tähendab teise inimese ärakuulamist. See tähendab hinnanguvaba suhtumist räägitusse ja tahet kuulata lõpuni. Isegi kui seisukohad on erinevad. See tähendab valmisolekut oma seisukohti muuta, kui partneri esitatud argumendid on veenvad. KOKKUVÕTE
ns ettekääne. 28 september Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahel sõprusja piirilepingu, sest Poola olid nad kahekesi sõbralikult ära likvideerinud. Nad nüüd nihutasid seda salaprotokolli, et noh Leedu läks NSVL-le ja Poolat rohkem Sm-le. NSVL samal ajal, kui viis läbi poolas sõjalisi operatsioone, siis NSVL esitas ka Eestile, Lätile, Leedule ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise lepingu. Eeskätt pidi see seisnema selles, et need riigid lubavad oma territooriumile rajada sõjaväe baasid ja, et nende kaitseks tuuakse nende riikide territooriumile ka NSVL väed. Kõik baltiriigid võtsid antud lepingu vastu ja oktroobris 39 toodi NSVL väed neisse riikidesse sisse. Esialgu valitsused, mis neis riikides olid, jäid võimule. Samaaegselt kui väed sisse toodi, 39 oktoobris algas Eestist, Lätist, Leedust baltisakslaste lahkumine ehk Umsiedlung, nimelt Hitler esitas Eestis, Lätis, Leedus olevatele
vaprus. Söakas käitumine ilma teadmise või õige arvamuseta on aga mitte vaprus, vaid hulljulgus. (Laches 197b) Milles seisneb ihaleva hingejao arete? Mõistusliku hingejao arete seisnes, nagu nägime, selles, et temasse kätketud eeldused ja püüdlused saaksid täielikult välja arendatud. Söaka hingejao arete selles, et tema loomulaad saaks mõistusliku hingejao juhtimisel täielikult välja arendatud. Seda loogikat jätkates peaks ihaleva hingejao arete seisnema selles, et ihad saaksid mõistusliku hingejao juhatusel täielikult välja arendatud. Kuid siin antud loogika enam ei kehti. Nimelt käsitles Platon ihalevat hingejagu mõistusliku hingejao vastandina, mis sellisena ei lase end üldse mõistuse poolt juhtida. Ihade loomus on mõistusetult püüelda kõike ihaldatavat ja mitte kunagi kättesaaduga rahulduda. Seetõttu tuli ihasid eudaimonia huvides mitte välja arendada, vaid vastupidi – neid tuli piirata
istet võtma; (kuhugi) asuma v jääma contr adv. vastas(küljel); teisest küljest, cnsilium, i n nõupidamine; nõukogu; otsus; seevastu, vastu; praep. c. acc. vastas; vastu nõu(anne) contrrius, a, um vastupidine, vastu-, cnsist, stit, , ere kohale asuma; seisma vastas-; vaenulik jääma, peatuma; viibima, asuma, püsima; contrversia, ae f vaidlus, tüli koosnema, seisnema cnbium, i n seaduslik abielu cnspectus, s m pilk, vaade; vaateväli conveni, vn, ventum, re kokku tulema, cnspici, spx, spectum, ere märkama, kogunema; kohtama, külastama; kokku nägema; vaatama leppima; impers. convenit on kohane, sobib cnstns, antis adi. kindel, püsiv; visa conventus, s m kogunemine, kokkutulek, cnstitu, stitu, stittum, ere asetama, koosolek
mõista mõistuspärase eluna ning ühtlasi ka sellise eluna, mida elades on inimene kooskõlas iseendaga. Kolmas tõlgitsus võimalus on lähtuda inimese loomulik-looduslikust küljest. Sellisena püüdleb inimene, nagu kõik elav, selle poole, et end elavana alal hoida, et tema eksistents indiviidi ja liigina kestaks. Eetilises mõttes on kõige sisukam teine tõlgitsusevõimalus, mis paistabki Zenoni enda arusaam olnud olevat. Milles peaks siis seisnema mõistuslik elu? Eks ikka oskuses teha õigeid eetilisi valikuid, st anda mõistuspärane vastus küsimusele “Mis on inimese jaoks hüve?” Stoikute õpetuse põhiseisukoha järgi jagunevad kõik asjad kolmeks. Eelkõige jaotuvad nad hüvedeks ja pahedeks ning lisaks kõigeks selleks, mis ei kuulu kumbagi äsjanimetatud nähtuste rühma. Hüveks on stoikute järgi voorused. Järgnev on juba üsna traditsiooniline. Vooruste tabel on neil sama, mis
Seda kinnitas ka konfliktiuuring. Otsused, mida langetab juht konfliktsituatsioonis, ei ole sageli eetilised ega ka ettevõtte kasu järgivad. Uuringust selgub, et umbes 70% konfliktidest jääb lahendamata (9). 1.8.2.1 Eesti juhid kasutavad konfliktidega silmitsi olles nn põgenemisstrateegiat. Inimesed loodavad, et konflikt kaob iseenesest, ega proovigi sellega tegeleda. Üldjuhul probleem aga ei kao, kui probleemi põhjusega ei tegeleta. Konflikti lahendamiseks peab muutus seisnema eelkõige mõtlemises. Juhid peavad vaatama alluvaid kui partnereid. Partnerlussuhet iseloomustab peale ametliku töölepingu ka emotsionaalse sobivuse olemasolu. Siis hakkab ka mõtteviis muutuma. Partnerlussuhtes on mõlemal poolel võimalus oma seisukohti selgitada ja jõuda võitja- võitja-lahenduseni. Siit võib teha järelduse, et partnerlus juhtide ja töötajate vahel ei ole veel jõudnud paljude Eesti firmade igapäevaellu.
teatud kindla orientatsiooni. Pindaktiivne aine on keemiline aine, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Levinuimad pindaktiivsed ained on seebid, detergendid, dispergendid, sünteetilised pesemisvahendid. 9. Kolloidsüsteemide stabiilsus. Termodünaamiliselt ebastabiilne dG = s ds, e. dG on negatiivne kui pindala väheneb. Seega peab püsivus seisnema kineetilistel iseärasustel. Võib ka öelda et kolloidsüsteemid on termodünaamiliselt labiilsed, aga kineetiliselt stabiilsed. Tõmbuvad atraktsioonijõudude toimel, mis vähenevad ligikaudu võrdeliselt 1/R 2 kui R on osakeste vaheline kaugus. Nendel interaktsioonidel palju pikem ulatus kui üksikaatomite korral. Vastu töötavad näiteks kaitsev kile, samamärgilised laengud osakeste pinnal jne 10. Agregatiivne püsivus, koagulatsioon, koagulatsioonilävi ja selle arvutamine,
Suur kirjandus on Goethe, Shakespeare, Dante. Kirjandus on lugejast targem, sealt saab võtta eeskuju. Suur kirjandus juhib mõtlemist, sõrestikuks moraalisüsteem. Veidruste kontekstis töötamine annab märgatavalt rohkem vabadust (mängulisus, iroonia). Suurde kirjandusse hakkas tulema teistsuguseid kirjandusi. Väikese-suure kirjanduse opositsioon on seotud kaanoni küsimusega. Krull kutsub üles ümber mõtestama. ,,Kunst kunsti pärast. Teese" Wellesto infolehes. Luulemenetlus peaks seisnema luulekeele puhastamises kõigest kogemusel põhinevast, võimalikult jäägitus keskendumises ,,grammatilisele kujundile" ja rõhutatud hoolimatuses ,,leksikaalse komponendi" vastu. 4. Üldised muutused 90ndate luule poeetikas. Kõigepealt ja kõige silmatorkavamalt muutis ilmet KEEL. Luulesse paiskuvad kõikvõimalikud allkeeled (släng, võru murre), võõrkeeled, keeledeformatsioonid, eri
Kaasajal on valdavalt aktsepteeritud arusaam, et normid ei saa omada epistemoloogilist tõesust, kuna nad ei kirjelda mingit objekti. Üksnes kirjelduste kohta saab aga esitada epistemoloogilise tõesuse küsimust, s.t. küsimust, kas kirjeldus on kooskõlas kirjeldatavaga. Kui kirjeldavate väidete põhjendamine seisneb selles, et demonstreeritakse nende (epistemoloogilist) tõesust, siis normatiivsete väidete põhjendamine peab osutatud arusaamast lähtudes seisnema milleski muus. Eeldades, et Protagoras pidas oma teise teesiga pigem normatiivseid väiteid, on sellel teesil muidugi enam mõtet. 6 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Jällegi võib seda siis vaadelda üldistusena 5-nda sajandi sotsiaalsele situatsioonile, mida iseloomustas üleminek tavaõiguselt avalikult sõnastatud õigusele. Selles
seesama heaolu, ja see ilmneb pealegi ajaloo igal leheküljel. (Esindusvalitsus, 210) Milli üks põhieeldus on, et inimeste õitseng on võimalik ainult sõltumatuse tingimustes. Inimesed peavad suutma end ise kaitsta ja olema iseenesele toetuvad, kui nad tahavad vältida rõhumist ja anda oma elule sisu. Seepärast on Mill kindel, et kõik kodanikud peavad mängima oma rolli suveräänsuse teostamises. Kuid milles peaks suveräänsuse teostamine seisnema? Mill väidab, et mitte otseses demokraatias. Ta võibolla möönaks, et otsene demokraatia on parim viis kodanike moraalseks ja intellektuaalseks täiustamiseks, kuid oma tõhususe poolest valitsemisvormina oleks see katastroof. Üheks argumendiks on siin see, et tänapäeva ühiskonnad on lihtsalt liiga suured, et otsene demokraatia võiks olla võimalik. Kuid mis olulisem, Mill väidab
objekt ei tekitaks kellelegi kahju. 21 Objektil võivad olla teatud ohtlikud omadused, mille kahjulikku mõju valvegarant peab oma sekkumise või muu tegevusega välistama. Oht võib lähtuda inimesest, sageli ka ohtlikust seadmest. 7.4. Tegevusetusdelikti struktuur 7.4.1. Objektiivne koosseis Tegevusetus ei pea seisnema selles, et toimija on täiesti tegevusetu, vaid selles, et ta jätab tegemata mingi teatava, temalt nõutava teo. Ehtsate tegevusetusdeliktide puhul tuleb kõigepealt tuvastada koosseisupärane olukord, mis tingib toimija tegutsemiskohustuse. Koosseisupärane olukord ehtsate tegevusetusdeliktide puhul on konkreetsemalt või abstraktsemalt kirjas karistusseadused. Mitteehtsate tegevusetusdeliktide puhul pole kristusõigusnomis antud koosseisupärast olukord,
Kehalisest väärkohtlemisest võib tekkida raske tervisekahjustus. Kehaline väärkohtlemine on kergem kui raske tervisekahjustus. Raske kehavigastus. RASKE TERVISEKAHJUSTUSE TEKITAMINE Seisneb inimese tervise tahtlikus kahjustamises viisil, mis vastab vähemalt ühele punktidest 1- 6 toodud kirjeldusele. Tegu millega tervist kahjustatakse võib olla suvaline, tähtis on põhjuslik seos tagajärjega. Tegemist on suvalise teokirjeldusega materiaalse deliktiga – tegu ei pea seisnema üksnes füüsilise mõjutamisega (löömine, terariistaga või tulirelvaga haavamine) vaid võib esineda ka keemilise, bioloogilise mõjutamisega (mürgitamine, nakkust kandvate bakterite edasiandmine). Raske kehavigastuse tekitamine on üldjuhul tegevusega, kuid võib olla toime pandud tegevusetusega. Kehavigastuse iseloomu kindlaksmääramiseks on kohustuslik määrata ekspertiis. Oht elule- sõltub tervisekahjustuse iseloomust selle kannatanule tekitamise hetkel ega sõltu
Islami arstid- Avicenna ja Rhazes. Rhadez- 10. Sajand Meditsiini Raamat. Avicenna teosed domineerisid hiljem, pärast Galenose töid, Euroopas. Teoseks nimelt Meditsiinikaanon- kirjeldas, et meditsiin jaguneb kaheks- teooriaks ja praktikaks. Praktika jaguneb samuti kaheks- tervete kehade tundmaõppimine ja tervise säilitamine ning haige keha tundmaõppimine ehk arstlik õpetus. Tervishoiu kunst pidavat seisnema selles, et inimene tuleb viia võimalikult soodsatel tingimustel selliste tingimusteni, milles leiab aset loomulik surm. Tervise tagamise märksõnad: puhtus, karastamine, kehakultuur, õige toitumine, puhkus, ilmastik. 18. Sajand- variolatsiooni levik Türgist Euroopasse. Millised probleemid takistasid (arsti)teaduse arengut keskajal Euroopas Keskaegse meditsiini ja kogu teaduse arengut takistas SKOLASTIKA, mis oli kirjasõnakeskne
Ta arvas, et eesmärgi arvestamine on väga oluline, kuid see omakorda tõstatab küsimuse eesmärki kandvast subjektist. Üksikisikud, ühiskond ja riik- need on eesmärgi kandjad ja huvide teostajad. Ühiskond olevat tõeline seadusandja, kusjuures igaüks teostab iseenese huvisid. Iheringi arvates oli õigus riigi sunnijõu abil loodud tagatisena elutingimustele ühiskonnas. Õigusteaduse matemaatiline käsitlus ei olnud Iheringile meeltmööda. Nii seadusandja kui ka kohtuniku tegevus peab seisnema huvide hindamises ja väljavalimises. Huvijurisprudents: Seadused pidid lahendama huvide konflikti. Seaduses eneses sisaldus mõte selle kohta, et üks huvi peab taanduma. Lühidalt võib selle algse sõnumi kokku võtta nõnda, et kohtunik peab õigusemõistmisel lähtuma mitte seaduse sõnastusest, vaid seadusandja poolt kaalutud huvidest. 7. Õigusfilosoofia koht õiguse mõistmisel. Õigus ja eetika. Juristi eetika. Õigusfilosoofia on filosoofia , mille huviobjekt on õigus
Tekstid jagunevad kirjeldavateks, jutustavateks, arutlevateks kõikides keeltes ega sõltu ühiskonna omapäradest. Kultuur ja harjumused ei räägi kaasa. Keelelised põhitegevused on universaalsed: sündmuste kirjeldamine, neist jutustamine ja arvamuse väljendamine kõikjal sama. - Deskriptiivse teksti keelelised tunnused: 1) Konkreetsed (olema, seisma, paiknema, asuma, paistma) või abstraktsed seisundiverbid (tähendama, väljendama, sisaldama, koosnema, osutama, seisnema) 2) Põhiliselt olevikus või lihtminevikus 3) Olemasolulaused kohamäärustega 4) Liigitavad või nimetavad öeldistäitelaused 5) Lause alus on abstraktne, elutu mõiste või passiivne, ei tegutse (nt inimese kirjeldamisel). 6) Iseloomulik teaduslikele tekstidele, õpikutele, artiklitele ja enamasti esineb põimununa. - Narratiivse teksti keelelised tunnused: 1) Jutustamise järjestus sageli kronoloogiline. 2) Aktiivsed tegevusverbid 3) Elus tegijad 4) Ajavorm tüüpiliselt lihtminevik
suurim erinevus kahe soo tulemuste vahel on 5. klassis. Tulemustest võib järeldada, et vanemaid õpilasi takistab vaba aja vähesus rohkem kui nooremaid. Seega võib vanematel õpilastel küll olla raamatuid, mida tahaks lugeda, kuid aeg kulub muudele tegevustele ning lugemise väiksema tähtsuse tõttu jäetaksegi see ära. Samas noorematel lastel, eriti 5. klassi poistel aega nagu oleks, seega peab nende puhul lugemist takistav põhiline asjaolu muus seisnema. Teine oluline raamatute lugemist takistav väide on huvitavate raamatute vähesus või suutmatus neid leida. Huvitavate raamatute leidmist takistuseks pidanud õpilaste hulk on ära näidatud joonisel 27. 43 50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 5 8 11 Klass Joonis 27
analüüs) olemus? Otsustusanalüüs seisneb otsustusprotsesside analüüsis – miks tehakse otsuseid nii ja mitte teisiti, kas motivaatoriks on olnud ühiskondlik heaolu või otsustaja omakasu jne. Mõjuanalüüs selgitab aga välja, millist mõju otsustus ühiskonnaprotsessidele avaldas – mis suunas, kui intensiivselt ning kui laialt. 50.Milline peaks olema rahandusanalüütiku roll ühiskonnas? Rahandusanalüütiku roll ühiskonnas peaks seisnema järgnevas: 1) poliitilise otsustusprotsessi olemuse analüüsis ja kujundamises selliseks, et poliitilisest süsteeemist väljastataks majanduslikult põhjendatud ja ühiskondlikult aktsepteeritavaid otsuseid 2) otsuste ex ante analüüsi instrumentaariumi täiustamises, et otsuste rakendamise tulemusi prognoosida; 3) otsuste mõjuanalüüsi metoodika väljatöötamises, et tagada adekvaatne ühiskondlik tagasiside poliitilisele juhtimissüsteemile;
Lisaks intellektuaalses sõnavaras on mõisted tõene ja väär, ja need on keegi määratlenud. See tähendab seda, et tõe ja väära mõistete taga on teatud võimustruktuurid – kes on õigustatud tõde ja väära määratlema. Määratletakse mõisteid, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mida nad teevad. On oluline välja määratleda, kes on autoriteet neile mõistete määratlustele? Siin on tegemist vaimulikega. Ptk 13. Milles peaks seisnema tulevane filosoofia – Esimene komponent: kõigi väärtuste ümberväärtustamine. Tõde ja väärus on ka väärtusmõisted. Siiamaani on need määratletud kristluse poolt – tõene ja võõrus. Uues väärtustesüsteemis tuleb vanad väärtused ümber muuta. Hüperborealased on nagu vabad vaimud – vabad vanadest väärtustest, valmis vana traditsiooni hülgama. Ptk 14. Tulevase filosoofia teine komponent: uus antropoloogia. Teadus inimesest. Tulevane
Samas annavad enamus neist vastuse eluvaldkonna täpsusega s.t. analüüsides inimese vastuseid tema isiksuseomaduste kohta, leitakse eluvaldkond, milles vastaja võiks oma ametialase õnne leida. Mina otsustasin analüüsida inimest, kes on haridusalase eluvaldkonna (täpsemalt siis infotehnoloogia) juba valinud ning leida, kuidas vastaja isiksuseomadused võiksid ta paigutada kitsasse erialasse nissi. Minu poolt realiseeritava süsteemi originaalsus peaks seisnema järgnevates omadustes (õigemini nende kombinatsioonis): · süsteem on piiratud infotehnoloogia erialadega · süsteem võtab arvesse olemasoleva IT-alase teadmise · süsteem leiab vastaja praeguse spetsialiteedi valupunktid (ebameeldivused) · süsteem leiab vastaja soovid ning ootused eriala kohta · süsteemi otsus baseerub sellel, millisesse valdkonda võiks vastaja suunduda, et tulemuseks oleks sobivaim spetsifitseerumine minimaalse
3.6. REAKTIIVVÕIMSUSE KOMPENSEERIMISÜLESANDE HIERARHIA Kompenseerimisseadmete optimaalse paigutuse ülesanne peaks võimaldama määrata nende summaarse võimsuse ja ka jagunemise võimalike paigaldus- kohtade vahel kogu elektrisüsteemis. Kui ülekandevõrgul võib olla sadu sõlmi, siis igast sõlmest toidetakse oma- korda üsna suure sõlmede arvuga jaotusvõrke. Kompenseerimisseadmete pai- gutuse ülesanne kogu elektrisüsteemi võrkudes peaks üldjuhul seisnema nende seadmete optimaalse võimsuse määramises igas võimalikus sõlmes. Samal ajal tuleb arvestada, et pinged on suuresti sõltuvad reaktiivvõimsusest. Pinget reguleeritakse aga põhiliselt koormatult reguleeritavate trafodega toite- alajaamades. Saadakse ülesanne, milles tuleb samal ajal lahendada reaktiiv- võimsuse kompenseerimise ja pinge reguleerimise probleem. See on äärmiselt keerukas kompleksse optimeerimise ülesanne, mille praktiline lahendamine
verifikatsioonitingimuses ehk tähendus ei seisne milleski muus kui nendes tingimustes, mille esinemine on väite tõesuse korral kindlaks tehtav; väite tähendus ehk verifitseerimistingimus peab olema avalikult vaadeldav, sest muidu ei saaks väitel olla avalikku tähendust, mida saaks omavahel jagada; avalikult on vaadeldavad üksnes käitumuslikud ja füüsikalised nähtused; seega peab iga tähendusliku psühholoogilise väite tähendus seisnema avalikult vaadeldavates verifikatsioonitingimustes, mis kirjeldavad käitumuslikke ja füüsikalisi nähtusi. Protokoll-laused. Kõige elementaarsemad laused empiiriliste faktide kohta. Keerukamad laused on empiirilise kontrolli käigus viidavad tagasi protokoll-lausetele, mis on kinnitamise viimaseks instantsiks(epistemoloogiline fundatsionistlik ettekujutus). Hempel ja kontroll-laused. Ühendteadus. Eriteaduste laused taanduvad fundamentaalteaduse lausetele. Teaduse jagunemine
ühiskonnas vajalik, samas ei tohi piirang moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Tegemist on riigi tegevusele seatud proportsionaalsuse nõudega, mida intensiivsem on riive põhiõiguse ja vabaduse kasutamisele, seda enam tuleb eesmärgipärasust ja mõju hinnata157. Selleks, et tegu oleks põhiõiguse piiranguga, ei pea avaliku võimu tegevuse eesmärk olema konkreetse põhiõiguse piiramine. Samuti ei pea ebasoodne mõjutus seisnema isiku vastu suunatud haldusaktis või seaduses. Põhiõigusi saab piirata nii õigusaktiga kui ka faktilise tegevusega. Piirangu analüüsimisel ei ole oluline ka see, kas tegemist on õigusloova akti või üksikaktiga. Piirang võib seisneda nii keelamises, käskimises, kui ka muude negatiivsete ning isegi positiivsete tagajärgede loomises. Oluline on seos põhiõigusega, mitte vahend. 158 Näiteks on põhiõiguse riivega tegemist juhul, kui kinni peetavale isikule on suitsetamiseks
rahvuse au midagi reaalselt olemasolevat. Rahvad, kes ei soovi kaitsta oma au, kaotavad varem või hiljem ka oma vabaduse ja sõltumatuse, mis, lõppude lõpuks, on ainult õiglane, kuna närused põlvkonnad, kaotanud au, ei ole väärt kasutama vabaduse hüvesid. Kes tahab jääda araks orjaks, see ei saa omada au, kuna selle eest tuleb vältimatult minna kokku nende või teiste vaenulike jõududega. Saksa rahvas pidas võitlust inimliku olemasolu eest ja meie sõjapropaganda eesmärk peab seisnema selles, et toetada seda võitlust ja kaasa aidata meie võidule. 89 Kui rahvad meie planeedil peavad võitlust oma olemasolu eest, kui rahvaste võitluses otsustatakse nende saatusi, siis kõik ettekujutused humaansusest, esteetikast jne., langevad muidugi ära. Ei ole ju kõik need arusaamad võetud õhust, vaid lähtuvad inimese fantaasiatest ja on seotud tema ettekujutlustega
või kui üksiku osakohustuse rikkumist saab lugeda oluliseks lepingu suhtes. Ülesütlemine (§116, §196) Materiaalsed eeldused: 1. kehtiv kestvusleping (kestvusleping VÕS § 195 lg 3 – püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Oluliseks tunnuseks on ajaline kriteerium, st kestuslepingud on lepingud, mida ei täideta ühekordselt, vaid mingi pikema aja jooksul, samuti peab kohustuse täitmine seisnema mingis püsivas seisundis nt üürileping, rendileping, käsunudleping, arveldusleping) 2. mõjuva põhjuse olemasolu lepingu ülesütlemiseks Formaalsed eeldused: 1. ülesütlemise avaldus (võimalikud vormi- ja sisunõuded – nt nt §325) 2. etteteatamistähtaeg: vt § 196 Taganemine enne kohustuse sissenõutavaks muutumist - kui on ilmne, et lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse
laenu (rahasumma) andmiseks. See aga tähendab krediidisaajale kohustust maksta rahasumma kasutamise eest tasu ehk intressi. Krediidilepingule kohaldatakse VÕS § 401 lg 3 kohaselt laenulepingu kohta sätestatut ulatuses, milles konkreetset võlasuhet reguleerivate normidega ei ole ette nähtud teisiti. See tähendab, et krediidilepingu poolte suhtes kuuluvad kohaldamisele kui laenulepingut reguleerivad normid. Krediidi andmine ei pea seisnema üksnes rahasumma kasutusse andmises laenuna vaid VÕS § 401 lg 2 kohaselt võib krediidilepingu esemeks olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. 7 Riigikohtu 29.01.2007.a otsus nr 3-2-1-137-06 3 Krediidi andmine maksetähtpäeva edasilükkamise vormis võib toimuda erinevate kokkulepete puhul, millega annab
2. Sotsiaalsed põhjused tulenevad bioloogilistest, sest ilma vastavate bioloogiliste eeldusteta ei saa ühiskond tagada nendel indiviididele positsioone kihistumise e stratifikatsiooni kõrgemal astmel See pole inimese enda teha, millised bioloogilised ja sotsiaalsed eeldused tal on. Nende inimeste puhul, kes oma n.ö puudulike eelduste tõttu pole võimelised ühiskonna poolt pakutud privileegidest osa saama, nende puhul tuleks rakendada teatud kompensatsiooni, mis peaks seisnema selles, et ühiskonnad peaks mõtlema, kuidas nende elu elamisväärseks muuta. Hüvesid on ühiskonnas piiratud hulgal, siit tuleneb hüvede jaotamise probleem. Algpositsioon. Selleks, et sotsiaalne õiglus võiks reaalsuseks saada peaksid ühiskonna juhtivad institutsioonid, nt kasvõi seadusandja oma igapäevase töö teostamisel looma sellised normid, et kui nad ise satuksid ühiskonna kõige madalamale kihistumise astmele, siis nad leiaksid, et need seadused on loodud nende hüvanguks.
juhtimispraktika ,,vastandina" (juhtimisõpetuse asemel võiks kasutada paremini juhtimisteadus), samuti on vaieldav juhtimisõpetuse (või juhtimisteaduse) sisuselgitus. Kolm nimetatut (juhtimisstiili, -kontseptsioonid ja mudelid) kuuluvad kahtlemata juhtimisteadusse, kuid viimaseuurimisobjekt on tunduvalt laiem ja sügavam. Kolmas juhtimismõõde ulatus avab kõige enam kasutatavad juhtimise liigid, kusjuures liigitamise loogika peaks seisnema liikumises kitsamalt laiemale või osalt tervikule. Järelikult iga järgnev liik peaks olema ulatuselt laiem ja sisaldama eelmist, väljendades teatud hierarhilist struktuuri. Juhtimise mitmemõõtmelisust silmas pidades on võimalik juhtimist defineerida inimeste, protsesside, instrumentide, organisatsiooni, suunitluse ja ulatuse alusel. 1.3. Juhtimiseetika ja sotsiaalne vastutus32 Juhtimiseetika on moraaliprintsiipide, -normide ja väärtuste kogu, mis juhib indiviidi või grupi käitumist