Rapid, Eeva, Profit, artikklid (0)

Harjtus 2

Allalaadimine

Esmalt kirjutaks lähemalt kahe erineva majandustarkvara installeerimisest ja seadistamisest ning võrdleks vastavate tarkvarade väljaandjate või edasimüüjate veebilehtedest ning nendelt info hankimisest.
Rapidi puhul tundus nende koduleht küllalt lihtsasti käsitletav ja suurema vaevata sai vastava raamatupidamise programmi alla laadida . Küll aga arusaamatuks jäi, milleks ma pean MS SQL serveritoe alla laadima , väga lühidalt oli kirjas, et seda on vaja käivitamaks Rapid . Kuid paljudel ehk on see juba vaikimisi arvutisse paigaldatud, ning vastav programm sai ilmasjata alla laaditud.
Eeva puhul oli häirivaks liialt palju lahtreid, mis tuli esmasel alla laadimise ankeedil täita. Eeva kodulehe kujundus ja disain on küll lihtne, aga jätab aegunud mulje, kahtlen, et see kasuks tuleb uute kliendisuhete loomisel.

Installeerimine

Eetasofti majandustarkvara Eeva paigaldamine käis küllaltki lihtsalt ning peale paigaldamist programm edasisi sätteid ei vaja, prooviversioon on kasutamiseks ja tutvumiseks hõlpsasti avatav ja suletav.
Rapidi puhul on aga asi hulka keerulisem, kuna pean mingisugused etteantud andmed sisestama, kuid siiski ikkagi ei saa serveriga ühendust ning Rapidi puhul jääbki programmi otseselt sisenemata.

Tutvumine ja töösse rakendamine

Eeva tundub esialgu ikka väga keeruline ja detailne , siin on olemas kõik lähteandmed mingisuguse ettevõtte kohta, mida ma parasjagu haldan. Esmamulje Eevast on hirmuäratav, kuna ma lihtsalt ei halda neid valikuvõimalusi ja rakendusi adekvaatselt ära, esiti seetõttu, et ma ei saa ise nullist alustada. Ma justkui võtan üle töötava ettevõtte keskmisest suurema andmemahuga. Aga ma lihtsalt hakkan teie poolt etteantud samme ükshaaval läbi viima ja eks ma siis saan täpsmalt kirjeldada tagajärgi ja eelnenud tööd vastavatele programmis sooritatud muudatustele ning majandustehingutele.
Standardseadistused seega on olemas, kuigi mulle ehk meeldiks ise seadistada kõik algusest nö oma maitse järgi. Lõpuks sain bilansi kätte, kuid kahjuks oli see kuhugile keskele ära peidetud. Uue äriühingu loomise asjus kirjutasin meilitsi Eetasoftile. Senikaua tutvun ja üritan teha vastavad lausendid ja toimingud ette antud äriühingu põhjal.
Kontoplaani , kui üles leida, saab siiski võrdlemisi lihtsalt muuta, seega pangakonto sai muudetud arveks krediidipangas. Kontoplaan on küllaltki detailirohke, mis iseloomustab väga hästi ka tervet programmi. Sissemakse või siis antud juhul osakapitali suurendamise lausendi tegemisel soovib programm saada väga detailseid andmeid seesuguses raamatupidamislikus keeles, kus minu teadmistest jääb paraku vajaka.
Uskusin, et sain vajalikud read täidetud, kuid enterile vajutades sootuks programm sulges end.
Kuidagimoodi sain sissemakse osakapitali tehtud, kuid ikka loobib hoiatust "automaatsesse kandeseeriasse ei saanud lisada" , kuid imekombel, juba tavaks kujunenud hoiatavate hüpikakende paraadtervitusel, excelit avades ja bilanssi vaadates, on vastav sissekanne antud seisundiaruandes täitsa kajastatud. Midagigi sai ses esmapilgul väga kaootilisena tunduvas majandustarkvaras tehtud. Aga aru ma jätkuvalt ei saa, kuidas see nüüd täpselt käis ning mingisugusest uue teadmise kinnistumisest esialgu küll juttu pole.
Ise ka ei usu, kuidas ma selle ostuarve tehtud sain, aga kuidagi läbi häda sain. Kandsin kontoripaberi kantseleikuludesse ning kreediti poolele võlad tarnijatele, ning kanne on täitsa olemas päevaraamatus. Siiski liialt vara hõiskasin, millegi pärast bilansist järele vaadates on kantseleikulusid krediteeritud maksuvõlgade kontol, täpsemalt käibemaksu real . See on ju absoluutselt loogika vastane, kas siis maksuamet tegeleb äritegevusega? Oh seda jama, kui ma nüüd juba programmi sisestatud kannet muutma tahan hakata, siis nüüd olen ma küll plindris, ei saa muuta, ei saa kustutada , tore tarkvara küll(vähemalt demoversioon) ja minu juhe on kokku aetud tänaseks.
Kinnitatud dokumenti ei saa kustutada, lööb ette hüpikakna. Väga raske on aru saada iseseisvalt, kuhu ma peaksin mida sisestama, ostuarve puhul, ma saan küll kantseleikulud kajastatud, kuid lausendi kreeditpool ning sisendkäibemaks loogikavastaselt jääb kajastamata, kuid tegu on ju ostuarvega! Ning antud äriühing on käibemaksukohustuslane, veel enam, kontoplaanis on väga palju kontosid, mis on rohkemal või vähemal määral seotud käibemaksuga.
Kui ma millestki aru olen saanud senimaani, siis sellest, et Eeva selgeks saamine võtab terve igaviku , või siis olen ma liialt kärsitu. Otsustan uue raamatupidamiseprogrammi kasuks.

Profit , Harjutus 2

Otsustasin uue programmi kasuks, ning leidsin selleks Profiti, mille laadisin lihtsasti arvutisse ning peale paigaldust ei ole vaja mingisuguseid üleliigseid liigutusi teha ning saan kohe kasutama hakata ja uue äriühingu luua, ideaalne. Profiti kohta leidsin infot rmp.ee foorumist ja intellisofti veebilehelt. Profiti kasuks otsustamisel sai määravaks, et see pigem ongi mõeldud alustavale väikeettevõtjale ning mitte ülemäära keeruline.
Enne profiti juurde jõudmist proovisin veel ka Verpi, kuid paraku jälle ei õnnestunud programmi sisse saada lisaks Rapidile, ning lisaks tundus Werpi tarkvara ajast maha jäänud, ennekõike lõi see välja installeerimisel, kus lõi nii viirusetõrje kui ka Windows 8 poolt mitmeid hoiatusi ette. Pärast arvutisse paigaldamist järgisin etteantud samme, kuid ikkagi tööle ei saanud, jällegi pettumus.
Installeerimine käis lihtsalt ning vastupidiselt Rapidile ja Verpile, mida üldse tööle ei saanud, ning Eevale, mis on ülemäära keeruliseks aetud, on see väga kaasaegne ning ka Windows 8 ning ka viirusetõrje igati aktsepteerib antud programmi vastukaaluks Verpi installation guide'le, mis on ikka väga klikiaegne.
Programmi esileht meeldib mulle väga, kus on kohe eraldi välja toodud tähtsamad otseteed. Kujundus on hea käepärane ja kaasaegne.
Firma sai hõlpsasti moodustatud ning ka esmane kapitali sissemakse tehtud, kus ma hõlpsasti moodustasin programmi ka vastava kande tüübi, ehk siis vastavlt omakapitali sissemakse; suurendamine /vähendamine(KAP).
Ostuarve sisestamisel esialgu lõin eraldi maksetingimuse grupp ning ka uue laogrupi, milleks sai siis omatarve ( kontor ), aga ei midagi üleliia konti murdvat. Standardseadistused on siiski kõik olemas, vaid täiusta vastavalt oma maitse järgi.
Ostuarve sai edukalt sisestatud omatarve kulusse ning sai hetk hiljem eraldi kandega ka tasutud . Kuid päevaraamatus ei ole mingil mulle teadmatul põhjusel ostutehing kajastatud, kapitali sissemakse on täiesti olemas seevastu. Sain jälile, mul ei olnud lihtsalt ostuarvet ja vastava inventari eest tasumist kinnitatud lisaks salvestamisele, mis sai tehtud koheselt peale vastavate kannete sisestamist programmi.
Müügiarve sain isegi küllaltki lihtsalt sisestatud, salvestatud ning ka kinnitatud. Standardseadistustes on õnneks ka käputäis naturaalnäitajaid juba olemas, sh tunnid(h). Seekord päevaraamatuid sirvides on minu suureks kergenduseks vastavad tehtud kanded täpselt kajastatud.
Nii, printerite soetamine lattu tehtud, tegin veel täpsemaks arvestuseks kauba grupi " printerid " ning võtsin lattu muidugi eraldi arvele erinevad soetatud printerid edasimüügiks kontole ostetud kaubad müügiks.
Olen rahul, hakkan järjest enam aimu saama raamatupidamise programmi tööpõhimõttest, Eevaga ma oleksin seniajani ühe jalaga sohus. Rmp.ee foorumist leian küll positiivset tagasisidet Eevale, kuid minule kui nn alustavale ettevõtjale/raamatupidajale on Eeva siiski liialt kontimurdev. Kuid ei kahtle hetkekski Eeva töökindluses ja pädevuses, lihtsalt liialt keeruline iseseisvalt harjutamiseks. Vastav majandustarkvara oma detailsuse ja multifunktsionaalsuse poolest kuulub kindlasti pigem suurema äriühingu tarkvara portfelli, ühe näitena tean, et OG Elektra AS-s on just see sama tarkvara kasutusel.
Järjekorras teine müügiarve saab lihtsa vaevaga vormistatud ning tunnen ennast juba üpris kindlalt Profiti majandustarkvara käsitsedes, aga täielikus haldamises ma veel nii kindel ei oleks, on ju palju funktsioone, mis mul veel täiesti ilma tähelepanuta jäävad, aga algteadmised on juba head.
No nii, ikka panin millegiga mööda ka selles kasutajasõbralikus Profitis, millegi pärast toimus viimase müügiarve laekumine kohe kassasse , ehk seetõttu, et kontoks müügiarvel olin pannud vaid realisatsioon müügist 20%, pean üle kontrollim veel.
Enamus Majandustarkvarade puhul on huvitav ning harjumatu ka tõik , et kontona tuleb märkida kande tegemisel vaid see konto , millel tekib kandest deebetkäive , vastavad korrespondeeruvad kontode arvestamine on tarkvara poolt, kuid siiski peab ka seal tähelepanelik olema, kuhu vastavad linnukesed märkida.
Inventuuri koostamine programmis ja selle käigus tulenevate uute korrektsete näitajate sisestamine ning lao koosseisu muutmine on hõlpsasti tehtav, ei midagi keerulist. Lisaks on vastava akna avamiskoht loogiliselt leitav, peamenüüs "Ladu" allüksusena selgesti eristatav .
Koostasin edukalt programmis Profit etteantud malliga kassa väljamineku orderi ning sisestasin vastava kande pearaamatusse.
Dokumendi või siis kande lõpetamiseks tuleb antud tarkavaras lisaks salvestamisele tehing ka kinnitada. Nii salvestamine kui ka kinnitamine on ühe hiireklõpsuga lihtsalt teostatav, kuna uue kande lisamisel ilmub automaatselt avatud akna päisesse lisamenüü, kus on vajalikud atribuudid.
Nagu ma aru saan, siis standardset pearaamatu kannet saan kirjeldada peamiselt kahe väljaga, Profitis on nendeks objekt ja selgitus. Ostu- ja müügiarvete puhul on vastavaid välju rohkem, kus on siis lisaks eelpool nimetatule veel mõõtühik , kogus, ostja, müüja , ladu, hind km-ta, hind km-ga, allahindluse %. Erinevus seisneb selles, et märkida tuleb vaid tehingust tulenev deebetkäibega konto, mille hulka ei kuulu ostarve puhul sisendkäibemaks, mis sisestatakse ja arvestatakse automaatselt programmi poolt, märkida tuleks vaid tehingu seadusest tulenev käibemaksu määr.
Laoseisu ja aruandeid vaadates tekib laos hp printerite hindadega vastuolu. See võib ehk olla ka minu sisestamistehnikaga seotud, aga see on põhimõtteline programmi vastuolu, usun. Esialgselt müües HP printereid 1 ühik, lisaks 2 Canoni oma, mis aga antud juhul ei oma tähtsust, kuna inventuuri käigus Canoni printerite arv ei muutu. Seevastu aga ilmneb, et HP printeri asemel on 1 vähem hoopistükis Epsoni omadest , seega nende jääk 4 ühikut ning HP jääk 5 printerit. Kuna aga programm koostab kohe vastavate kaupade nende müügi korral kuludesse kandmise, siis kanti automaatselt vastava müügitehingu toimumise hetkel kulusse 2 Canoni ja 1 HP printer , nii nagu müügiarvel ette nähtud. Hiljem aga inventuurist ilmneb, et HP asemel on justkui Epsoni oma kliendile tarnitud. Programm aga kannab küll kulusse selle ühe Epsoni printeri, mida laos enam ei eksisteeri, kuid ei võta eelnevalt kulusse kantud HP printerit tagasi lattu tema soetusmaksumuses , vaid vähendab kokkuvõtvalt kogu laos olevate HP printerite omahinda. HP printerite jääk laos summas 480. 480/4= 120( ostuhind ) Uus omahind vastavalt programmi seisukohalt: 480/5= 96 EUR printer.
Sellest tulenevalt on kasumiaruandes kulusid kokku arvestatud 120 euro võrra rohkem tegelikust kulude summast. Kõik kulud kokku kasumiaruandes on 470 eurot. Tulud on 450 (kauba realisatsioon) + 128 (teenuste relisatsioon) = 578. Aruandeaasta kasum on 108 eurot.
Käibedeklaratsioon näitab enammakstud käibemaksu summat 246 eurot ja 40 senti.
Dokumentide parandamine on küllalt lihtne. Esiteks tuleks lahti võtta pearaamatu kanded, kuhu on välja toodud kõik programmi sisestatud tehingud /kanded. Sealt valin vastava muutmist vajava dokumendikande, klikin "muuda", võtan kinnituse maha(tabaluku ikoon ) ning saan muuta dokumendi ja/või kande sisu. Kassaraamatu kannete puhul eraldi kinnitust ei olegi, piisab vaid klikkida nupul muuda.

Artiklite analüüs, Harjutus 1

Tark otsus- investeering oma ettevõtte majandusinfosüsteemi.
Tõenäoliselt on vastav esitatud artikkel ajendatud majandussurutise ajast, mil ettevõtted pidid oma ressursikasutust ja oma ärisüsteeme täpsemalt üle vaatama ja vajadusel ümber kujundama või siis välja vahetama .
Esmalt oleks tähtis, et ettevõtjad oleksid kursis igapäevaste tehingute arvu ja olemusega ning nende sobivusega kasutusel oleva majandustarkavaraga. Tarkvaraga seotud probleemid tulevad enim ehk päevakorda suurematel äriühingutel, kus erisuguste tehingute arv on arvestatavalt mahukas. Nagu artikklis oli välja toodud, siis seaduspärasus on sinna suunas, et mida suurem ettevõte ja tehingute arv, seda sõltuvam on vastav äriühing oma majandustarkvarast. Ärisüsteem on suurettevõttes väga määrava tähtsusega, kuna kogu ettevõte toetub sellele, kogu info on tallel antud infosüsteemis ja kogu äriline suhtlus on väga tihedalt seotud läbi tarkvara. Väikeettevõtted on vastupidiselt iseseisvamad ja mobiilsemad, infoliiklus ei ole niivõrd tarkvaralist ressurssi nõudev ning kasutusele on juurutatud pigem vajaminevad tarkvaralised programmid , kui loodud terviklik infotöötlemise süsteem.
Probleem ehk on selles, kuidas teha õigeid otsuseid suures infokülluses liigselt detailidesse laskumata. See suur infoküllus tuleneb siis vastavalt infosüsteemide jõudluse kasvust tänu üldisele tehnika arengule. Töödeldavate andmete maht on tõusnud niivõrd suureks, et raske on nende põhjal kasulikke otsuseid teha ilma liigselt detailidesse laskudes. Paraku seetõttu aga pidurduvad vastuvõetavad otsused ja kannatada võib kogu ärimudel.
Ehk siis infosüsteemidel ja nende kasutajatel on veel pikk tee minna, et just nende koostööst võiksid sündida strateegilised ja ärilised otsused. Just edasise äritegevuse planeerimise seisukohalt ei tugineta kasutusel olevasse majandustarkvarasse või tervikliku infosüsteemi võimalustesse küllaldaselt, vastavalt artikklile on siin pool süüd ka tarkvaraarendajatel.
Artikkli läbiv peamõte aga on, et kasutusel olev majandustarkvara sobiks oma funktsionaaluselt äriühingule ega piiraks ettevõtte tööd ning tuleks ennekõike toime kriitiliste äriprotsessidega. Tähtis on, et ettevõtjad endile teadvustaks, et väga hästi toimiv infosüsteem ei tähenda veel, et tarkvaraliselt on nende ettevõte kindlustatud. Nii nagu ka tehnoloogia on pidevas muutumises, võib ka ettevõtte äriolemus ja -protsess muutuda, nende kahe kombineermisel tuleks leida optimaalne, hea toega , sobiv partner majandustarkvaralistes küsimustes.
Artikklist sain uuena teada, et ettevõtte äriprotsess võib teinekord sõltuda täielikult valitud ärisüsteemist ning peamine on majandustarkvara võimekus tulla toime kriitiliste äriprotsessidega. Artikklis kutsutakse ettevõtjaid üles suhtuma pigem kriitiliselt kasutuselolevasse majandustarkvarasse ning autor pigem ärgitab tegema vajalikke muutusi, mis on seotud majandusinfosüsteemiga. Artikkli eesmärk võikski olla, et kui kasutuselolev majandustarkvara külvab pigem segadust , kui lõikab tulu, siis tuleks tegutseda, kuna mittesobiv majandusinfosüsteem võib halvata tulevikus kogu ettevõtte edukat toimimist.
Tarkvarakindlustus lisab paindlikkust.
Et ettevõtte turvatunnet kasutusel oleva majandustarkvara osas suurendada, tuleks kindlasti teha tarkvarakindlustus, mis peamiselt hõlmab vajadusel tarkvara ümber organiseerimist eesmärgiga optimeerida ettevõtte tegevust.
Nagu eelmisest artikklist selgus, siis juba soetatud, integreeritud ja tööle rakendatud majandustarkvara ei tasu lõpuni usaldada ja loota , et sellega on kogu ettevõtte IT-tugi tugev ja turvaliselt tagatud pikaks ajaks. Siiski ratsionaalne oleks, kui ettevõte oleks valmisolekus pidevalt, ehk siis valmis muudatusteks ka IT tasandil. Tasuks arvestada, et tihtipeale võivad mõningad vajakajäämised teatud osakonnas olla tingitud mingil määral ka tarkvara piiratusest. Isegi kui tegu võib olla ka esmapilgul väga vähest mõju avalduvas tõigas, siis tasuks ehk arvesse võtta, et tehnoloogia vallas on areng teinekord väga kiire ja lausa hüppeline, siis vajaks vastav tekkinud olukord, kus on tekkinud teatavaid etteheiteid mõningaste tarkvaraliste funktsioonide suhtes, tuleks siiski reageerida koheselt ja selgitada välja, miks on tekkinud vastavad eeldatavalt tarkvarast tingitud ebakõlad ja kuidas lahendada olukord. Ennekõike aga kindlaks teha, et vead on just infosüsteemist tulenevad ning siis vastavlt edasi tegutseda.
Kuna kogu äriühingu eeldatavalt kõik erinevad andmed on tõenäoliselt arvel elektrooniliselt siis kindlasti tuleks suhtuda kasutusele võetavasse ja ka juba kasutusel olevasse tarkvarasse kriitiliselt ja skeptiliselt, kuna ettevõte usaldab kogu oma ärilise info teatava tarkvara hoolde, mis on küll hallatav ettevõtte enda poolt, kuid tarkvara nö köögipool on hoopis midagi muud ning seda haldavad detailideni ehk vaid partneri peaprogrammeerijad.
Seega majandusinfosüsteemi tehniline pool ei sõltu absoluutselt kasutajast, kui ehk vaid kasutaja poolt loodud tingimustest programmi kasutamiseks, kuid ka seal on omad nõuded ja ettekirjutused tarkvara väljaandja poolt. Seetõttu on ettevõtjatel mõistlik ja tark otsus soetada sobiv infosüsteem koos vastava kindlustusega ehk siis artikklis väljatoodud tarkvarakindlustusega, et mitte kokku puutuda ebameeldivate üllatuskuludega, mis siis hiljem võivad avalduda antud tarkvara aegumisega või siis mittesobivusega tänase päeva üldkasutuses oleva tenholoogiaga.
Tarkvarakindlustuse peamine funktsioon ongi, et see võimaldab tarkvaralitsentsi vastavalt siis tekkivale vajadusele ümber kohandada. Ümber kohandamise vajadus tekib tavaliselt ettevõtte majandustegevuse muutustest, kus siis vastavalt majanduslikule olukorrale muutub ka ettevõtte äriline tegvus ja ülesehitus või üleüldisest tehnoloogia arengust. Viimase puhul tagab kindlustunde kasutusel oleva tarkvara uute ja täiustatud versioonide juurutamine, mis kaasneb siis kokkuleppest partnerfirmaga või tulenevalt tarkvarakindlustusest. Kuna kaalul on terve ettevõtte infosüsteem, siis suurim kindlustunne on tagatud koos tarkvarakindlustusega.
Artikklist sain teada, et majandustarkvara on pidevas arengus ka ettevõtte siseselt uute funktsioonide, kasutajate ja versioonide näol ning vastavate vajaminevate muutuste teostamiseks on parim variant tarkvarakindlustus, mis hoiab ära lisakulud tarkvarale. Kui ettevõte on pidevas muutuses, siis tuleb ka mjandustarkvarasse vastavalt suhtuda, seda ei tohiks võtta kui staatilist süsteemi! See on artikkli peamine sõnum.
Juurutamisel tekib paratamatult probleeme
Antud juhul on tegu siis kliendihaldustarkvara juurutamisega ettevõtte sees igapäevaste äriprotsesside kõrvale. Otsustatud on kasutusele võtta keskne kogu müügipersonali hõlmav kliendihaldustarkvara, kuhu vastavalt registreerida kogu kliendisuhtlusega seonduv info. Varasemalt on müügiesindajatel kasutusel vaid exceli tabelid , kus on kirjas nende kogu vajalik info ja mida nad siis igapäevatöös kasutavad, klienditeenindajatel on küll keskne register , kuid sealt puudub müügimeeste suhtlus klientidega.
Probleem seisnebki justkui selles, et klienditeenindajad on teinekord infosulus. Olukorra lahendamiseks peavadki ettevõtte IT-juht ja müügijuht käivitama projekti keskse kliendihaldustarkvara juurutamiseks. Müügiprotsesside kaardistamises ja koordineerimises osalevad IT-juht, müügijuht ning veel üks müügiesindaja .
Hiljem avaldub probleem, et uut keskset kliendihaldussüsteemi kasutavad vaid otseselt selle töösse rakendamise juures olnud müügimehed ning projekt ei ole saavutanud seatud eesmärki. Põhjuseid, nagu selgub, on selleks mitmeid, alustades personali ja ka klientide vähesest kaasamisest, ning lõpetades tarkvara ülesehitusest vana süsteemi alusel, mis võib ostuda põhimõtteliseks veaks .
Probleemide tekke aluseks võikski ehk lugeda artikklis välja toodud tõde, et majandustarkvaral on arvestuspõhimõtted seadustest ettenähtud, aga kliendihaldusprogrammil vastav raamistik puudub ning ülesehitus tuleb teha nullist. Vastavat raamistikku luues tuleks kaasata kõik liikmed, kes hiljem hakkavad töös rakendama väljatöötatud lahendust.
Artikklist sain teada, et uue tarkvaralise lahenduse välja töötamisel tuleks kaasata kõiki, kes seda hiljem igapäevaselt töös rakendavad, arvesse võib vajadusel võtta ka klientide arvamusi . Pigem kaasata rohkem, kui vähem. Seda võiks nimetada põhimõtteliseks protsessiveaks.
Endal siiski artikklis kirjeldatud probleemist reaalsed kogemused puuduvad. Artikklis teadvustatakse pigem tekkivat probleemi personali vähese kaasamisega uue (kliendihaldus)tarkvara juurutamisel, millel puudub kindel raamistik ning kus mänguruumi ja nö omaloomingut vastavalt seatud eesmärgile on palju.
Artikkli avaldamise eesmärk võikski antud juhul olla, et teadvustada ettevõtteid tegemast "lihtsaid" töötajate kaasamisega seotud vigu tööprotsessi efektiivsemaks muutmisel.

Programmide võrdlus

Võrdlen raamatupidamiseprogramme Rapid ja Eeva. Veebilehed tunduvad esmapilgul informatiivsed ja infomahukad. Rapidi puhul ei ole võimalik otseselt välja lugeda, kes oleksid programmi loojad ja konsultandid, küll aga on välja toodud mõningad positiivsed kommentaarid programmi kasutajate poolt, kus mõne kommentaarist on võimalik välja lugeda, et tegu võiks olla ka konsultandiga. Kontakti saamiseks on küll märgitud konsultantide telefoninumbrid(2), ning veel võimalusena ühendust saada Skype kaudu. Eeva puhul ka tegijate ja konsultantide andmeid kodulehelt ei leia, kuid kontktnumbrid on olemas.
Majandusnäitajatest vähemalt kodulehele tuginedes võib taaskord suu puhtaks pühkida.
Majandustarkvaralised artikklid üldisemalt mõlema puhul paraku puuduvad, ei ole ka viidatud mõnele eraldi veebilehele seoses vastavate artikklitega, kogu info puudutab oma programmi promomist. Demo on mõlema programmi kodulehelt vabalt allalaaditav, siiski installeerimisega on asjad juba keerulisemad , vähemalt Rapidi puhul, mille paigaldamisel ilmub töölauale juba 7 erinevat kiirteed, funktsiooni. Rapidit lõppkokkuvõttes tööle ei saagi, programmi jääb sisenemata. Eeva puhul seevastu on vastav toiming väga lihtne ning piisab vaid ühest ikoonist töölaual, kuid paraku sellega lihtsus ka piirdub , millest arutlesin ka eelnevalt.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et mõlemad veebilehed on informatiivsed ja oma olemuselt küllalt sarnased, ja siiski toote funktsioonide tutvustamisele ja ka promomisele suunatud. Viimane avaldub selgesti Rapidi puhul, kuhu on välja toodud vaid positiivsed kommentaarid. Mitte kummagi veebilehel ei ole selgelt piiritletud , millise struktuuriga ja millistele äriühingutle võiks antud programm kõige paremini sobida.
Hinnakiri on pigem siiski arusaadavalt välja toodud , kuid mingil määral segadust loov on ta Rapidi puhul, kus hinnakiri on liialt kirjuks aetud, aga üldjoontes saab vajaliku info kätte, mis tuleks aga kindlasti hiljem pakkujaga läbirääkida juba konkreetse ostuhuvi korral.
Järgnevalt toon välja hinnakirjade võrdluse funktsioonide lõikes. Siia juurde siiski märgin, et hinnakirjad antud programmide veebilehtedel ei ole sedaviisi funktsioonide haaval välja toodud nagu allolevas tabelis, seega olen ma nad siia kuidagi kohandanud, mugandanud ja antud tabel ei pruugi just anda põhjapanevat infot hindadest vastavalt allolevatele funktsioonidele. Näiteks Rapidi puhul on vaid Peamooduliga (sh müük, ost, pank , kassa, pearaamat , andmevahetus pankadega, äriregistri aruanded ) nõutav tasu 0 eurot, kui aastane dokumentide arv jääb alla 100, ning sealjuures võib teha raamatupidamist kuni 5 ettevõttele. Võimalus on ostmise asemel ka rentida raamatupidamiseprogrammi, aga ma ei oska täpselt kirjeldada, kuidas see võiks välja näha, aga tõenäoliselt oleks tegu veebis toimiva süsteemiga serveritoega.
Hinnad on välja toodud käibemaksuta ja eurodes.
Funktsionaalsus
Eeva
Rapid
Ostuarved
170
125-380
Müügiarved
170
125-380
Kassadokumendid
170
125-380
Finantskanded
+220
125-380
Laotoimingud
+280
+80-315
Programmi kasutab 2 kasutajat
+190
+125
Programmiga raamatupidamine kolmele firmale
+2*190
+0
Kolme järgneva aasta versiooniuuendused + abi telefoni ja e-posti teel
Versiooniuuendused 50% ülaltoodud osadest aastas, abi 50% ülaltoodud osadest a, aga mitte alla 99 eur/kuu
Tarkvara uus versioon : 70% soodustust mooduli maksumusest 1a vanuse versiooni uuendamisel,
40% soodustust mooduli maksumusest 2a vanuse versiooni uuendamisel,
15% soodustust mooduli maksumusest 3a või vanema versiooni uuendamisel. Abi kohta vastavat hinnakirja eraldi välja toodud pole.
Abi saamise võimalused: mõlemal on olemas telefoni ja e-maili tugi, Rapidil ka Skype tugi. Kasutusjuhend on olemas mõlemal programmil. Kasutusmanuaal on mõlemal programmil küllalt põhjalik. Rapidi puhul sain demo pailgaldamiseks ka selged instruktsioonid, kuid ikkagi jäi mul programmi mingil mulle teadmata põhjusel sisenemata.
Konsultandi kohalekutsumisest ei ole kummalgi kodulehel midagi märgitud. Abi saab telefoni teel tõenäoliselt koheselt, kuid meiliteel tuleks Eeva puhul küll kauem varuda, kuna minule ei ole sealt nädala jooksul vastatud, kui ma soovisin abi teatud funktsioonide kasutamisel .
Programmi täpset kasutajate arvu ei ole paraku mõlema tarkvara puhul välja toodud. Uuendustest veel lisaks, et Rapidi puhul on küll näidatud , kuidas versiooni uuendust läbi viia, aga sellega ka vastav info piirdub. Taaskord kahjuks ei ole võimalik mõlema tarkvara veebilehtedelt väga palju infot välja lugeda, siinkohal pean silmas programmide tarkvara uuenduste sagedust. Rapidi puhul siiski leidsin üles vastava koha, ning tundub, et uuendused toimuvad iga kuu, kahe tagant. Selle info põhjal võiks väita, et programm on aastast 2008. Eeva puhul ei ole mul võimalik selgeks teha programmi vanust , kuna vastav info veebilehelt leitav ei ole.
Tagasiside antud programmide kohta foorumitest.
Foorumitest loen nii kriitikat kui ka kiitust Eeva aadressil. Nagu ma aru saan, siis Eeva on küllalt võimekas ja võib lugeda ka majandusinfosüsteemiks. Eeva kohta veel nii palju, et klienditoe üle on nurinat küllalt, kus siis probleem kipub seisnema programmi isikupärastamises vastavalt sellega igapäevaselt töötava raamatupidaja järgi. Eeva pluss aga olevat, et seal on vajalikud funktsioonid kõik ühes kohas, mida kogesin ka ise. Siiski minule Eeva just üleliia kasutajasõbralik ei tundu. Majandustarkvara usaldust võiks näidata ka see, kui paljud selle hiljem mõne teise programmi vastu välja vahetavad.
Eeva kohta sain infot:
http://web.finance.ee/index.php?option=com_simpleboard&Itemid=54&func=view&id=13075&catid=3
Rapidi kasutajaskond on kindlasti väiksem, mis mulle koheselt foorumitest otsides silma jäi, aga seevastu tagasiside on seal positiivne, midagi niivõrd negatiivset ei kohanud Rapidi kohta, kui Eeva kohta. Rapid on pigem riigiasutustele ehk suunatud. Rapidi kasuks veel: Skype kasutamise võimalus, kaughaldus, teevad täiendused ise ära, saab osta esialgu väiksemas mahus ja hiljem vastavalt dokumentide arvule mahtu juurde osta, ei ole liigselt kallis ja kasutajasõbralik. Programmis on olemas massarved ja programm arvutab ise, kas inimene on rohkem maksnud või võlgu, see kajastub järgmisel arvel automaatselt.
Pangast saab importida klientide laekumisi ja need programmi tõmmata, programm teeb automaatsed kanded. Rapid on sarnane Merit Aktivaga. Samas on programmil ka suur miinus võrreldes Merit Aktivaga, nimelt seda programmi saab kasutada ainult ühes arvutis, sest seda ei anna kopeerida. Kuna Rapid Plus töötab koos Microsoft SQL serveril , siis sealt tuleb ka probleeme. Viimasega puutusin ka ise kokku ning kahjuks demo versiooni ei saanudki tööle.
Rapidi kohta sain infot: http://www.rmp.ee/foorum/majandustarkvara/23639?HL=rapid