Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Johannes Aavik (0)

3 HALB
Punktid

Johannes Aavik
Johannes Aavik
Sündis 8.detsember 
1880 
Suri 18.märts 1973
Oli Eesti keeleteadlane
Suure osa oma elust 
elas Saaremaal ja teise 
suure osa oma elust 
elas ta Rootsis.
Aavikule kuulub 
tähelepanuväärne koht 
eesti tänapäeva 
kirjakeele kujundamises.
Õpingud
Kuressaare Poeglaste gümnaasium 
1894– 1902
Tartu ülikooli vanade keelte osakond 
1902–1903
Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituut 
1903–1905
Helsingi ülikool 1906– 1910 , lõpetas 
filoloogiakandidaadina
Filosoofiamagister 1920
Töökohad
 Aavik tegutses keeleõpetajana Jaltas, 
Tartus ja Kuressaares.
  Ta töötas ka "Postimehe" toimetuses.
  Aastail 1926–1934 oli ta 
gümnaasiumiõpetaja ja Tartu ülikooli eesti 
keele  lektor .
 1934. aastast haridusnõunik.
 1940–1941 kirjastuses toimetaja.
  Stockholmis  tegutses ta arhiivitöötajana, 
tõlkijana, keeleartiklite ja kooliraamatute 
autorina.
  Aastail 1960–1962 oli ta Rootsi Eestlaste 
Esinduse esinduskogu liige.
Tegevus
1912. aastal algatas ta 
keeleuuendusliikumise
Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu 
(eeskätt soome keelest), murdesõnu ja 
uudistuletisi
Aavik on tõlkinud soome, prantsuse, 
inglise ja vene kirjandust ning 
avaldanud eesti, soome ja ladina keele 
ning väliskirjanduse õpikuid (osa neist 
koos teiste autoritega).
Eesmärk
Arendada eesti 
keel  lühikese  
ajaga  
võrdväärseks 
Euroopa vanade 
kultuurkeeltega.
Arendada keele 
väljendusrikkust, 
rahvuslik 
omapära ja ilu. 
Kasutusele võetud sõnad tänu 
Aaviku  tegevusele. Näiteks :
• haihtuma
• hurmama
• kiinduma
•  kogema
• arusaamatus
• eelnema
• eriskummaline
•  häving
• igihaljas
• jultumus
•  kalduvus
• loovutama
• lugemus
•  lõpmatus
• mängur
• pettumus
• saabuma
•  saavutama
• seisnema
• seisund
• tavapärane
• teravdama
• vallutama
• vastustama
• vedur
• üllatama
• lakkama
• moodustama
• omama
• süvenema
• üllatama
    jne
Mälestus
Johannes Aaviku Selts asutati Tallinnas 
Nõmmel 26. septembril 1992. aastal. 
Seltsi juhib Helgi Vihma.
19. juunil 1992 avati Kuressaares 
Aaviku vanematekodus Saaremaa 
Muuseumi  filiaalina  Johannes ja  Joosep  
Aaviku  Majamuuseum .
Tunnustused
1938 Valgetähe 
III klassi 
teenetemärk
28. aprill 1940 – 
Eesti Kirjanduse 
Seltsi auliige
Teosed
Uute ja vähem tuntud sõnade  sõnastik  
(1921)
Õigekeelsuse ja  keeleuuenduse  
põhimõtted (1924)
Keeleline   käsiraamat  (1932)
Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika 
(1936)
Kultuurilugu kirjapeeglis (1990)
Lõpp.
Aitäh, et kuulasite! 

Document Outline

  • Slide 1
  • Johannes Aavik
  • Õpingud
  • Töökohad
  • Tegevus
  • Eesmärk
  • Kasutusele võetud sõnad tänu Aaviku tegevusele. Näiteks :
  • Mälestus
  • Tunnustused
  • Teosed
  • Lõpp. Aitäh, et kuulasite! 
Vasakule Paremale
Johannes Aavik #1 Johannes Aavik #2 Johannes Aavik #3 Johannes Aavik #4 Johannes Aavik #5 Johannes Aavik #6 Johannes Aavik #7 Johannes Aavik #8 Johannes Aavik #9 Johannes Aavik #10 Johannes Aavik #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkkatrinn Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Johannes Aavik referaat
10
doc

Johannes Aavik referaat.

KURESSAARE GÜMNAASIUM IX Klass Eliis Mets Johannes Aavik Referaat Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus Johannes Aavikust………………………………………………………… 3 2. Elulugu ………………………………………………………………………………. .. 4 3. Õpingud ………………………………………………………………………………… 5 4. Töökohad ……………………………………………………………………………….. 6 5

Ajalugu
Johannes Aavik
11
ppt

Johannes Aavik

Johannes Aavik Kuressaare Gümnaasium 9a Eliis Mets Sissejuhatus • Valisin 20. sajandi tunnustatud inimeseks Johannes Aaviku, sest kindlasti peaksid kõik saarlased teda teadma, kuna Johannes on sündinud Saaremaal ning ta oli üks silmapaistev eesti keeleteadlane. • Oma esitlusel räägin järgmistest teemadest: elulugu, õpingud, töökohad, keeleuuenduse mõju ja mälestus temast. Elulugu • Ta sündis Laimjala vallakirjutaja Mihkel Aaviku (1844–1909) pojana. • Ta elas oma vanematekodus Kuressaare Gümnaasiumi õpilas ena aastail 1898– 1902. • Hiljem, 1919–1926 samas koolis eesti keele õpetajana. Elulugu

Ajalugu
Johannes Aavik
18
docx

Johannes Aavik

.....................................................................................5 4.Kokkuvõte........................................................................................................7 5.Kasutatud allikad..............................................................................................8 6.Lisamaterjal.......................................................................................................9 1.Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on tutvustada Johannes Aavikut ja seda mida ta tegi eesti keele jaoks. See oli tema panus eesti keele rikastamisele. 2.Lapsepõlv Johannes Aavik sündis 8.detsembril 1880. aastal Randvere külas Laimjala vallas, Saaremaal. Johannese isa nimi oli Mihkel Aavik ja ema nimi oli Ann Aavik. Mihkli vend Jakob Aavik ostis Mihklile Kuressaarde maja, kuhu ka Mihkel oma perega elama suundus. Johannesel oli ka vend Aadu ja õed Liisi ja Juuli. Kui Johannes oli kuue või seitsme aastane, õpetas ema teda lugema

Keeleteadus
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915

Kirjandus
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Aja veetmine Õpetab inimesi tundma Arhitektuur- ,,Triumfikaar", ,, Jumala ema kirik Pariisis" Illustreering- E. Valter ,,Sipsik" Helilooming- ,,Mu isa maa ja mu arm" Muusikalid, teater- ,,Hüljatud" ,,Carmen" Filmikunst- ,,Kevade" 2. Elulooraamat- Usain Bolt 3. Noor-Eesti ja Arbujad I RÜHMITUS NOOR-EESTI (1905-1915) Tartu Gustav Suitsu algatusel loodud kirjanduslik rühmitus. Rühmituse tähtsamad tegijad olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala. Vähesemal määral on kokku puutunud Eduard Vilde, A.H.Tammsaare, Aino Kallas, jt. Kunstnikest tegid koostööd Nikolai Triik, Konrad Mägi, Kristjan Raud. Nooreestlaste juhtlauseks oli ,,Enam kultuuri! Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!", st tuua Eestisse Euroopa kirjandust. Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahastusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja ­ ja Lääne-Euroopasse (Skandinaavia, Prantsusmaa)

Kirjandus
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg). Alles tema surma järel hakati teda trükikunsti leiutajaks nimetama. Varem tehti plokiraamatuid, st tõmmiseid võeti ühelt puuklotsilt

Sotsiaalteadused
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun