Tekstianalüüs (1)

Tehke kõik harjutused raamatu „Sissejuhatus tekstiõpetusse” (R. Kasik) abil.
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
I OSA
Ülesanne 1. Mis on tekst?
Ülesanne 2. Mis on kohesioon ?
Ülesanne 3. Võrrelge järgmisi tekstivariante grammatilisuse, vastuvõetavuse ja sobivuse seisukohast.
A. Juulis riigikontrolli avalduse põhjal Eesti Liikluskindlustuse Fondi endise direktori VT suhtes seoses Nordika Kindlustuse peamaja ostuga tegelikust turuväärtusest 40 miljonit krooni kallimalt algatatud uurimise tõttu ärevaks muutunud ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi pankrotti kartvate kindlustusseltside survel otsustas fondi nõukogu pöörduda kaitsepolitsei poole palvega uurida fondi ebaõnnestunud tehinguid, millest saadav kahju võib ulatuda 70 miljoni kroonini.
B. Juulis algatas kaitsepolitsei uurimise Eesti Liikluskindlustuse Fondi endise direktori VT suhtes. Uurimist taotlenud riigikontroll kahtlustas, et Nordika Kindlustuse peamaja osteti turuväärtusest 40 miljonit krooni kallimalt. Juhtum muutis ärevaks kindlustusseltsid , kes hakkasid kartma Eesti Liikluskindlustuse Fondi pankrotti. Kindlustusseltside survel otsustas fondi nõukogu pöörduda kaitsepolitsei poole ja paluda , et kaitsepolitsei uuriks fondi tegevust laiemalt. Ebaõnnestunud tehingutest saadav kahju võib ulatuda 70 miljoni kroonini.
Ülesanne 4. Kirjeldage viitesuhteid (osaliste, aja-, koha-, sagedus- ja hõlmavad suhted ning muud keele sidusvahendid).

A. Täna hommikul teatati politseile , et Pirita teelt on taas kord varastatud maadleja Georg Lurichi kuju. Tegemist on skulptuuri koopiaga. Lurich paigutati Pirita tee äärde 1990. aastatel. Kuju ja selle koopiat on varem ära varastatud neli korda. Aluselt maha murtud kuju on kõigil kordadel kätte saadud. Viimane vargus oli 2002. aastal. Pärast seda viidi kuju originaal Tartusse spordimuuseumi. Skulptuuri koopia on olemas ja ausammas taastatakse järgmisel nädalal.
B. Vene piiri äärde sõitvatel inimestel tuleks enne reisimist Vene saatkonnast uurida, ega nad ei satu keelutsooni. Nimelt on Vene julgeolekuteenistus, kellele allub ka piirivalve, kuulutanud kohati kuni 30 km riigipiirist keelutsooniks, kuhu pääseb vaid erilubadega. Piiritsooni jäävad Pihkva oblastis Petseri, Oudova ja suur osa Setumaast.
Ülesanne 5. Kas sama- või ühisviitelisus? Põhjendage
Uurimus hõlmab aastaid 1990–2000. Töö koosneb kolmest peatükist.
Koerad harjuvad kiiresti. Kasse on palju raskem õpetada.
Artikkel on teravmeelne. Teravmeelsusega üksi siiski kaugele ei jõua.
Lilled on kallid. Juba üks roos maksab väga palju.
Kuulasin eile Andrus Ansipit. Eesti peaminister pidas meeldejääva kõne.
Ülesanne 6. Leidke sidendid ja kirjeldage neid (määrake liik).
A. Keeli on võimalik liigitada mitmelt aluselt, kuid olulisemad on sugulus (päritolu) ja ehitus. Suguluse järgi jaotatakse keeled keelkondadesse ja keelerühmadesse. Peale selle võib keeli liigitada ehituse järgi. On olemas nii kõikidele keeltele ühiseid jooni kui ka varieeruvaid nähtusi. Samuti eristatakse sõltumatuid tunnuseid ja tingimuslikke tunnuseid.
B. Esimesel kokkusaamisel jaotati ülesanded. Seejärel peeti nädal vahet, et iga komisjoni liige saaks oma tegevuse läbi mõelda. Kui järgmine kord kokku saadi, siis olid igaühel juba olemas konkreetsed ettepanekud. Pärast nende arutamist hakati teemasid lahti kirjutama, kuni kõik tekkinud mõtted olid koondatud ühtseks tegevuskavaks.
C. Professor oli kaks nädalat välismaal. Seetõttu jäid loengud ära ja osa materjali jäi käsitlemata. Sellest hoolimata hõlmas eksam kogu ainekava. Ometi polnud puuduvat materjali vaja ise hankida, vaid tarvilikud artiklid jagati kursusel paljundatult. Seega ei saa lahendust pidada ebaõiglaseks.
D. Eriti põlastavalt suhtus ta Ameerika kalendritesse, milles nädal algab pühapäevaga. Müügimees, kes ilmselgelt esindas ka mõningaid jänkide kirjastusi, üritas ameeriklasi kaitsta ja lausus , et suurem osa maailma noortest kõneleb Ameerika inglise keelt. Ostja ei lasknud ennast kõigutada ja vastas igati Vesta moodi: „Me tahame Briti inglise keelt.”
Tekstitüübid
Kirjeldav tekst (teadusuurimused, teatmeteosed, reisijuhid, isiku- ja olukorrakirjeldused, õpikud, artiklid jne)
* sarnasuste, erinevuste ja liigituste väljatoomine
* subjektiivne kirjeldus – elamuste ja tähelepanekute esitamine
* objektiivne kirjeldus – tehniliste üksikasjade või mõistete seoste esiletoomine
* põhilised ajavormid: olevik või lihtminevik
* seisundiverbide esinemine: olema, seisma, paiknema , asuma, paistma, tähendama, koosnema, sisaldama, seisnema
* olemasolulaused kohamäärustega (kuskil on midagi)
* liigitavad ja nimetavad öeldistäitelaused (midagi on mingisugune)
* lause alus: abstraktne mõiste või passiivne olukorras olija
Jutustav tekst (uudised, rahvajutud , ilukirjanduslikud jutustused, elulood , ajaloolised ülevaated jne)
* sündmuste edastamine ajalises järgnevuses
* Alguses esitatakse sageli teema ja tegelane, seejärel räägitakse, mida ta tegi.
* põhiline ajavorm : lihtminevik
* tegevusverbide esinemine: tegema, minema, kirjutama
* aja- ja kohaväljendid (kus ja millal midagi toimus)
* Lause alus on aktiivne tegija .
Põhjendav tekst (arvamuskirjutised, esseed , arvustused, dialoogid , teadustekstid jne)
* autori arvamuse ja hinnangu vahendamine ning nende põhjendamine
* nähtuse põhjuse ja tagajärje seoste väljatoomine
* vastandav või võrdlev ülesehitus
* tingiv kõneviis
* eitavad laused
* omadussõnade rohkus
* põhjuslikud sõnad: seetõttu, järelikult, niisiis , seega jne
* võimalikkust või vajalikkust väljendavad sõnad: võib, peab jne
Ülesanne 7. Mis tüüpi on järgmised tekstid? Põhjendage.
Tekst 1. (1) Iga elujõulise nähtuse tunnuseks on eri suundadesse laienemine ja arenemine. (2) Sellest lähtudes kinnitab muuseumiliikide arvu kasv muuseumi kui nähtuse vajalikkust ja eluvõimet. (3) Paljud muuseumid on seotud oma ala või teadusharu arenguga, mõnel juhul on nad mälestusmärk kunagi väga olulistest elualadest. (4) Muuseumikogud säilitavad esemete, üleskirjutuste ja visuaalsete jäädvustuste kaudu omaaegse kultuuripildi. (5) Muuseumidest kõige elitaarsemaks peetakse kunstimuuseume. (6) Etnograafiamuuseumid on tihedalt seotud oma teadusharu arenguga ning rahvusliku eneseteadvuse ja omariikluse kujunemisega, kuid nad on sageli ka rahvusmuuseumiks või selle osaks. (7) Rahvusmuuseum on riigi juurde kuuluv embleemasutus. (Akadeemia 2006)
Tekst 2. (1) Taasiseseisvunud Eesti leidis endale palju toredaid abistajaid, kes meile raskel ajal suureks toeks olid. (2) See paneb ka meile kohustuse aidata abivajajaid. (3) Ometi tundub, et Eestis on see kena eesmärk hägustunud, abistamine on väljunud kontrolli alt. (4) Võtsime Tartusse õppima mari üliõpilased, aga kuskil pole infot, palju neist siia jäi ja palju tagasi läks. (5) Vene päritolu multimiljonärile RA-le anti eriliste teenete eest Eesti kodakondsus. (6) Kas Preatoni näide ei õpetanud meile juba piisavalt, et siia ei ole riisujaid ja kelme vaja? ( Postimees 2006)
Ülesanne 8. Tekstis on kolm lõiku. Määrake igas lõigus tekstitüüp ja lisage põhjendus.
Autoriõiguse kaitsmine on saanud mõnes ringkonnas lausa sõimusõnaks. Nii kaebavad autorid, et neilt nõutakse tasu enda loomingu esitamise eest, autoriõiguste hammasrataste vahele jäänud arvavad , et neile peaks maksma rohkem raha.
Eile võeti valitsuses vastu määrus, millega kehtestatakse kord, kuidas riik tasub isiklikul või õppe-eesmärgil tehtud koopiate eest raamatu autorile. Selle korra kehtestamine lõpetab pikaks veninud saaga. Eesti võttis autoriõiguse seaduse vastu juba aastaid tagasi, kuid koopiamaksu rakendamine venis. Mai lõpus kehtestati seadusemuudatus, millega Eestis tasub reprolõivu riik, sest Euroopas levinud variant, kus maksu tasuvad koopiamasinate sissetoojad, ei läinud kuidagi käima.
Niinimetatud koopiamaksu kehtestamine on kahtlemata õigustatud. Raamatute paljundamine on samasugune teose reprodutseerimine nagu iga teinegi ja autor peaks selle eest raha saama.
(Postimees 2006)
Ülesanne 9. Missugused tekstiliigid ehk žanrid on olemas? Mille järgi tekste liigitatakse?
Ülesanne 10. Järgnevalt on antud samast tekstist neli varianti . Kirjeldage, millised keelevahendid määravad teksti stiili.
1. Neutraalne jutustus
Direktor tahtis halva töötaja lahti lasta. Töötaja ei tahtnud kohta kaotada ja võttis haiguslehe. Seejärel läks ta kaheks kuuks puhkusele. Kui puhkus lõppes, oli olukord muutunud: tööd oli palju ja töötajaid vähe. Seetõttu loobus direktor oma plaanidest.
2. Emotsionaalne jutustus
Boss tahtis ühele torujürile kinga anda. See ei tahtnud vallandamisest kuuldagi ja nihverdas endale sinise lehe. Pärast sokutas ennast veel mingiks ajaks puhkusele. Ja kas te kujutate ette – tal läkski õnneks! Sügiseks oli kari töölisi jalga lasknud ja polnud enam kedagi, kes tööd teeks . Boss pidi hambad kokku suruma ja selli tööle jätma. No oli see alles stoori!
3. Ametlik raport
Ehitusalal tegutseva ettevõtte juhttöötaja tegi talle alluvale spetsialistile ettepaneku töösuhte lõpetamiseks, põhjuseks tööga mittetoimetulemine. Nimetatud spetsialist ei olnud eespool mainitud lahendusega nõus, hankis endale töövõimetustõendi ja siirdus seejärel korralisele puhkusele. Puhkuse lõppedes oli situatsioon tööturul tööülesannete lisandumisega seonduvalt muutunud ja ettevõtet ähvardas tööjõupuudus. Direktor oli sunnitud oma varasemast otsusest taganema ja nõustuma töölepingu jätkamisega.
4. Ajaleheuudis
Ehitusfirma Kivid ja Mört direktor Jüri Jürisson (44) soovis vallandada TU (35). „TU hilineb, puudub tihti ega täida tööülesandeid korralikult,” põhjendas direktor oma otsust ajalehe Meie Elu korrespondendile. TU tõi põhjuseks, et tal on tervisega probleeme ja arst on kirjutanud talle töölt vabastuse tõendi kümneks päevaks. „Mul on saada ka kaks kuud puhkust,” lisas TU. Kui ajakirjanik 23. novembril uuesti TU-ga ühendust võttis, sai ta teada, et direktor on vallandamisest loobunud. „Osa inimesi on lahkunud ja tööd on rohkem kui enne,” sõnas TU rahulolevalt.
II OSA
Keeleline mõjutamine (lugege see peatükk läbi ja vastake allolevatele küsimustele)

Mis on suhtluse põhieesmärgid?

Klassikaline retoorika ja uus retoorika

Mille poolest erinevad kaks mõjutamise põhitüüpi (teoreetiline ja ateoreetiline argumentatsioon)? Tooge näiteid (muu hulgas tekstiliikide kohta).

Mis on argumentatsiooni lähtekohad ja argumenteerimisvõtted?

Leksikaalsed valikud otsese mõjutamisvõttena. Tooge näiteid.

Mida tähendab varjatud mõjutamine? Tooge näiteid.

Mis määravad teksti autori ja lugeja suhtlusolukorra ?

Kuidas saab teksti autor lugejat mõjutada?

Adressaadi relevantsuse põhimõtte kaks võimalikku rakendamisviisi

Mille järgi teksti koostaja fakte valib?

Kirjeldage hinnangulisi omadussõnu, mis tekitavad semantilist müra.

Mida tähendavad tembeldavad üldistused? Tooge näiteid.

Milles seisneb saatja usaldusväärsuse põhimõte suhtlusanalüüsis?

Millega püüab teksti autor veenda lugejat oma usaldusväärsuses? Kirjeldage lähemalt viit võimalust.
5