ekspordisektori. Norra toetub pea täielikult hüdroenergiale, mis muudab tööstusobjektide käitamise võrreldes paljude teiste riikidega ökonoomsekaks ja keskkonnasõbralikumaks. PÕLLUMAJANDUS · Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. · Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km2 MAJANDUS · Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. · Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest. · Norra on kujunenud heaoluriigiks, mis on üks jõukamaid riike. · Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. LOODUSVARAD · Leidub: naftat, maagaasi, vase-,nikli-,raua-,tsingi-, · titaani- ja molübdeenimaaki, kromiiti, püriiti ja kivisütt.
( Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga.). Võrdsed võimalused kõigile- see tähendab, et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused,võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteeemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. 6.slaid Arenguetapid: 19. sajandi lõpp - 1917 - Sotsialistliku mõtte sünd, eraldumine kommunismist. 1917 - 1945 - Sotsiaaldemokraadid hakkasid pooldama rahvuslust 1945 - 1970ndad - Keinsluse põhimõttete kasutamine, heaoluriigi põhimõte 1970 - 1980ndad - sotsiaaldemokraadid loobusid riigistamisest
tegevus, mis annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: 1. parempoolsed, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. 2. Vasakpoolsed, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Vasakpoolsed ideloogiad sotsiaaldemokraatia Keskne väärtus võrdsus võrdsed võimalused kõigile Majandused pooldatakse segamajandust Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. kommunism Radikaalne ühiskonnakäsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel. Parempoolsed ideoloogiad liberalism Ülimaks väärtuseks indiviidi vabadus, sealhulgas tegevusvabadus Majanduses vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minimaalne riigi
Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste süilitamist.On ka majanduses riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt.Konservatiivid kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve.Sotsiaalne heaolu-suguvõsa,naaberkonna tööandja roll. 5. Vasakpoolsed ideoloogiad Enimlevinud sotsiaaldemokraatia. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus,võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldavad segamajandust,kus valitsus reguleerib majandust. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. 6. Sotsiaalne tõrjutus Mida ulatuslikum on riigi sekkumine tulu- jasotsiaalpoliitikasse,seda tõhusamalt on vaesust leevendatud.Eestis on kõrge. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus--Euroopas on sotsiaalsed tagatised.Programmidega üritatakse töötuid tagasi tuua N;ümberõpetamine.Mõjutada tööandjaid,et võtaksid tööle väiksema jõudlusega inimesi(noored,puuetega)
Sotsiaalsed probleemid Eesti ühiskonnas *Kehv integratsioonipoliitika. *Suur töötute hulk. *Narkomaania. *Alkoholi liigne tarbimine. Parempoolne ja vasakpoolne mõtteviis Parempoolsed: *Väärtustavad indiviidi vabadust. *Riik sekkub vähe majandusse vabaturumajandus. *Pooldatakse madalaid makse. *Nt. Liberalism, konservatism, natsionaalsotsialism. Vasakpoolsed: *Keskseks väärtuseks on võrdsus ja võrdsed võimalused kõigile. *Tähtis kollektiivi heaolu. *Majanduses pooldatakse segamajandust. *Leiavad, et riik peaks sekkuma majandusse. *Nt. Sotsiaaldemokraadid, sotsialism, kommunism. Ideoloogiad LIBERALISM KONSERVATISM SOTSIAALDEM. KOLMAS TEE *Ülim väärtus indiviidi *Tugineb traditsioonidele, *Keskseks väärtuseks *Heaoluriik peab muutuma vabadus. rahvuslusele ja kristlikule võrdsus võrdsed võimaluse paindlikumaks ja
rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles, et konservatiivid kaitsevad eeskätt rahvuslikku kapitali ja ettevõtjate huve. VASAKPOOLSED IDEOLOOGIAD Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Laekuv raha kasutatakse eeskätt kohalike omavalitsuste, hariduse ja sotsiaalvaldkonna edendamiseks. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Võim ühiskonnas
Nt mingid allkirjastamised( teed künklikud-ise kaasa aidata parandamisel, nõuda riigilt ka seda.) Majandussüsteemid: iseloomusta käsumajandus- plaanimajanduse äärmuslik vorm, milles turgu ei arvestata. Riik otsustab,mida toodetakse ja mis on asjade ja teenuste hind turumajandust majandust reguleerivad turul kujunenud suhted ja hinnad, aluseks on vaid pakkumise ja nõudmise vahekord, maksimaalne kasum on eesmärgiks. segamajandust- plaani-ja turumajanduse kooslus. Reguleerib ja täiendab turumajandust riik, et rahuldada ühiskonna vajadusi. Milline süsteem neist on Sinu arvates parim? Turumajandus Põhjenda oma arvamust! hind kujuneb nõudmise ja pakkumise vahekorrast, seal on konkurents. Müüjad saavad isee hinna otsustada. See määratakse ostja ja müüja hindadest, turg otsustab. Ettevõtlus ja konkurents: millised on ettevõtluse erinevad vormid üksikettevõtjad- nt
Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Maavaradest aga leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Seega majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Norra on traditsiooniline mereriik. Kalapüük, laevaehitus ja laevandus on etendanud Norra
Rahvastikutihedus on 14,82 in/km². Asulate all on 0.7% riigi pindalast, kusjuures suurem osa rahvastikust on koondunud riigi lõunaossa, kus on suuremad linnad sh pealinn Oslo. Norra on väga hästi arenenud majandusega riik, traditsioonilisteks tegevusaladeks on kalapüük ja metsandus. Pärast II Maailmasõda on väga populaarseks muutunud mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra rakendab põhiliselt segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ning valitsuse sekkumine. Riigis on suhteliselt palju loodusvarasid, mis kõik on tänapäeval kõige tähtsamateks maavaradeks maailmas, nagu nafta ja maagaas. Tänu energia heale kättesaadavusele, soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, laialdasele industrialiseeritusele, kõrgele haridustasemele ja poliitilisele stabiilsusele, on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis oma jõukuselt on väga kõrgel kohal maailmas.
1000 mm. · Norra muldadele on iseloomulik karbonaatsus, mistõttu on nad vähearenenud ja väheviljakad. Sellest hoolimata on mõnes piirkonnas võimalik tegeleda põllumajandusega. · Kõige saagirikkamad põllud on Jaereni tasandikul, kus on head liustikutekkelised mullad, väga mahedad talved, pikad põlluharimishooajad ja rikkalikult sademeid. 2. Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks · Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud turumajandus ja riigi sekkumine. · Põllumajanduslikult toodavad nad oma tarbeks, sestg saagikus on väike ja põlluharimiseks maad vähe. 3. Põllumajanduse spetsialiseerumine ja eksport · Peamisteks põllukultuurideks lõunas ja läänes on kartul ja muud juurviljad, mis ei vaja väga viljakat mulda. · Põllumajanduse on enamjaolt tegu naturaalmajandusega ning põllumajandussaadusi ei ekspordita.
· Riigivõimul on ainusõigus koguda makse ja otustada maksutulu · riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. · Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territoorimil asuvatele isikutele. 10)Sotsiaaldemokraatlik ideoloogia · keskseks väärtuseks on võrdsus võrdses võimalused kõigile. · Majanduses pooldatakse segamajandust · suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse · tagama igale inimesele väärika elatustaseme 11)Konservatiivne ideoloogia · ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kritlikule moraalile · kollekiiv on tähtsam, kui üksikisik · sostiaalsete erisuste säilitamine · majandus vabaturumajandus, konkurents, avatud turud ja minimaalne riigi sekkumine 12)liberaalne ideoloogia · indiviidi vabadus
on eraomandi puutumatus, traditsiooniline peremudel ning religioossne moraal. Heaolu aluseks on töökus ja ettevõtlikkus. Vasakpoolsus: vasakpoolse maailma üldistavaks sünonüümiks on sotsialism, mis näeb, et ühiskonna arenguks on oluline saavutatu jagada võrdselt kõigi ühiskonna liikmete vahel. Sotsiaaldemokraatia ,,Võrdsed võimalused kõigile!". Riigivõim peab tagama tasuta hariduse, tervishoiu, kõigile võimaluse elukutse omandamiseks ning töö. Sotsiaaldemokraadid pooldavad segamajandust ehk on eraettevõtete kõrval palju riigiettevõtteid. Astmeline tulumaks. Filosoofia Teema: Eutanaasiaprobleem Näidisküsimused: Kas legaliseeritud eutanaasia puhul peaks kehtima vanuseline piirang? Kas pooldad aktiivset või passiivset eutanaasiat? Materjal: http://prezi.com/b_b9_m-z58fj/eutanaasia/ Legaliseeritud eutanaasia puhul peaks olema minu arvates vanuseline piirang, sest noor inimene
Põhitegevusteks põllumajandus, käsitöö Majanduse põhiküsimused lahendab perekond, hõim 8) Mis iseloomustab käsumajandust? Majandusmudel, kus omandiõigus on riigi käes Valitsus otsustab majanduse põhiküsimusi Valitsus annab käske: mida, kuidas, kellele 9) Mis iseloomustab turumajandust? Turg korraldus, mis võimaldab ostjal ja müüjal teha vahetustehinguid Ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel 10) Mis iseloomustab segamajandust? Majandusmudel, kus segunevad vabatahtlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid. Valitsus peab mitmed ühiskonnakihid oma kaitse alla võtma 11) Millised on turumajandussüsteemi eesmärgid? Õiglus erapooletu suhtumine kõigisse isikutesse, majandussüsteem peab pakkuma võrdseid võimalusi kõigile Tõhusus mõõdab kui palju tarbitud ressurss kasu toob, majandusel peab olema võime piiratud ressursside juures võimalikult palju toota 12) Kuidas toimub tulude ümberjaotamine ühiskonnas
vasakpoolsetest poliitilistest ideoloogiatest on enamlevinud sotsiaaldemokraatia. Radikaalsemat ühiskonnakäsitlust, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismina. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. St. , et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Moodne vasak- ja parempoolsus: Poliitilised ideoloogiad pole mingid jäigad tõekspidamised(dogmad), mis ühiskonna arenedes ise ei muutu. Tänapäevased ideoloogiad ei orienteeru enam selgelt kas töölisklassile( vasakpoolsed) või omanikele (parempoolsed), nagu tööstusühiskonna ajal
sotsiaalturva süsteemi. Need, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Vasakpoolsetest poliitilistest on enamlevinud sotsiaaldemokraatia, radikaalsemat ühisonnajaotust, mis nõuab majanduse riigistamist ja rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismina. Sotsiaaldemokraatide keskseks väärtuseks on võrdsus- võrdsed võimalused kõigile(inimõigused, tasuta haridus ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd), majanduse pooldavad segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor, valitsus reguleerib majandust, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse, tagab igale inimesele väärika elatustaseme. Vasak- ja parempoolsus on üksteisele lähenenud, laenates ja segades oma põhimõtteid ja seisukohti, mõlemad rõhuvad aktiivse kodaniku ideaali, suhtumine heaoluriiki, uusvasakpoolsus, mida tuntakse ka kolmanda teena, leiab samuti et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks
Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve. Sotsiaalse heaolu tagamisel esmatähtis traditsiooniline kooslus- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja roll. Pehmem haru on kristlik demokraatia. Vasakpoolsed ideoloogiad: enamlevinud sotsiaaldemokraatia, majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel nim kommunismiks. Keskseks väärtuseks on võrdsus e võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldatakse segamajandust, erasektori kõrval eksisteerib riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Peamised heaolureziimid: konservatiivne heaolumudel orienteerub töötavale inimesele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma kaülalpeetavate pereliikmete vajadused
moraalile. *Majanduse vabaturumajandust. *Ühiskond peab tagama *Pooldavad stabiilsuse ja detsentraliseeritus, toodete *Heaolu tagamisel lähtutakse igale liikmele inimõigused. ettevaatlikke, järkjärgulisi taaskasutus jms vabaduse, konkurentsi ja *Majanduses pooldavad reforme. *Roheline maksusüsteem individualismis põhimõtetest. segamajandust. *Kollektiiv tähtsam kui *Tuumaenergia vastu, *Pole õiglane karistada *Valitsus reguleerib üksikisik. taastuvenergia poolt rikkaid kõrgete maksudega. majandust maksusüsteemi *Pooldavad sotsiaalsete *Globaalselt suurim *Inimesele peab jääma abil. erisuste säilitamist. probleem ülerahvastatus.
toetusi peamiselt nendele, kellel puudub perekonna tugi. Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine on konservatiivide prioriteet. Pehmem haru on kristlik demokraatia. Pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Sotsiaaldemokraatia ja uusvasakpoolsus: Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus võrdsed võimalused kõigile. Ühisknd peab tagama kõigile võimaluse saada haridust, arstiabi, omandada elukutse ja leida töö. Majanduses pooldavad segamajandust. Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Uusvasakpoolsus leiab, et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga. Erakonnad tänapäeva poliitikas:
Riik maksab toidurahasid peamiselt neile, kel puudub perekonna tugi Konservatismi peamiseks haruks on kristlik demokraatia, mis pöördub rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodaniku ühiksonnale. VASAKPOOLSED IDEOLOOGIAD sotsiaaldemokraatia- keskseks väärtusks on võrdsus, täpselmalt võrdsed võimalused kõigile- st et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi. Omandada elukutse ja leida tööd -majanduses- pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori koraal eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust. suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et riik peab tagama idale inimesele väärika elatustaseme. Moodne vasak ja parempoolsus * vasak ja parempoolsus on üksteisele lähenenud. Laenates ja segades oma põhimõtteid ja seiskukohti *mõlemad on hakanud inimõiguste ja kodanikuvabaduste kontekdis rohkem rõhutama aktiivse kodaniku ideaali. - Erinevus
nooremate moodustiste kihiga. 6 Majandus Norra on arenenud majandusega riik. Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja
inimeste vahel, tuntakse kommunismina. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. See tähendab, et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Edasi sõltub heaolu juba sellest, kuidas keegi suudab ühiskonna poolt pakutavad väljavaated realiseerida. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Laekuv raha kasutatakse eeskätt kohalike omavalitsuste, hariduse ja sotsiaalvaldkonna edendamiseks. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme
Rahvastik ei ole koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud. Norralaste kõrval suurim põlisrahvas on saamid. Norras on märkimisväärsel hulgal immigrante, muuhulgas Pakistanist, Vietnamist ja Türgist. Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. 6 Majandus Norra majandus on kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest
annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonna korraldusest. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: A)parempoolsed, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erinevusi. B)vasakpoolsed idoloogiad, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Vasakpoolsed idoloogiad: SOTSIAALDEMOKRAATIA: *Keskne väärtus on võrdsus, võrdsed võimalused kõigile. Majanduses ooldatakse segamajandust *Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil. *Suured tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. *Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme . KOMMUNISM: Radikaalne ühiskonna käsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuste võrdset jaotamist inimeste vahel. Parempoolsed ideoloogiad: LIBERALISM: *ülimaks väärtuseks indiviidivabadus sh tegevusvabadus seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. *Majanduses vabaturumajandus
maailmavaade, mis eelistab järk-järgulist arengut järskudele muutustele. Kristlik demokraatia eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik: kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturumajandusest, riik peab varanduslikku ebavõrdsust leevendama sotsiaal- ja tööhõivepoliitika abil. Sotsiaaldemokraatia riigivõim peab tagama kõigile ühiskonnaliikmetele võimaluse saada (tasuta) haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Pooldatakse segamajandust. 6. Demokraatlik ühiskond Otsedemokraatia otsustamine on aeganõudev ja kallis (referendumid). Ei suudeta adekvaatselt reageerida muutunud oludele ja olukordadele. Esindusdemokraatia kodanikkkond võib oma esindjaid valida erinevalt, kuid sõltumata valimisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. OTSE = OSALUSDEMOKRAATIA. Eliitdemokraatia ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes. Poliitiline eliit
kodanikuühiskonnale. Leitakse, et turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikke ebavõrdsust. Vasakpoolsed ideoloogiad Enamlevinud on sotsiaaldemokraatia (Rootsi, Taani, Soome) Kommunism- radikaalsem ühiskonnakäsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus- võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldavad nad segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust, maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama iagel inimesele väärika elatustaseme. Tänapäeval on vasak- ja parempoolsus üksteisele lähenenud. Mõlemad on hakanud rõhutama aktiivse kodaniku ideaali. Kodanikul pole mitte ainult õigused vaid ka kohustused
järelvalvet on täiendanud läbirääkimised.Poliitika edukas elluviimine on alati nõudnud nii vormilist õigusvõimu kui ettevõtlikkust ja poliitikatunnetust. VALITSUS JA MAJANDUS Poliitilise majanduse ideaaltüübi määramise küsimused:Kes määrab, mida toota? Kes määrab hinna?Kes määrab kuidas kaubad ja ressursid jagatakse? Missugune on riigi roll? MAJANDUSKORRAD On olemas 2 poliitilise majanduse ideaaltüüpi: turumajandus ja käsumajandus. Segamajandust võib mõista kui püüdu ühendada turu-ning käsumajanduse eeliseid ning vähendada puudusi.Segamajandus otsib keskteed.Tänane segamajandus on turutüüpi. SEGAMAJANDUS Kontroll majanduse üle on jagatud riigi ja erasektori vahel. Võtmeharud (ettevõtted) on riigi, enamik majandusest eraomandis. Otsused tootmise kohta on tehtud enamasti lähtudes turumajanduslikust aspektist.Riigiettevõtted töötavad plaanide järgi, riik paneb õigusliku
majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik kodaniku ellu palju ei sekku. Majanduses vaba konkurents, avatud turud, ei pooldata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi. Konservatismid: alalhoidlik ellusuhtumine. Möödukate maksude poolt. Eraomandi puutumatus, traditsiooniline perekonnamudel. Vasakpoolsus - sotsialism. Riigivõim peab tagama kõigile võimaluse saada haridust ja arstiabi, leida töö. Pooldavad segamajandust. Suurema tulu saajad peavad maksma ka kõrgemaid makse. 16. Miks on äärmusideoloogia (natsism, kommunism) levitamine keelatud ja karistatav. Äärmusideoloogiad pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele Üldise olemuse poolest on kõik neli vasakpoolsed, kuna toetavad jõulist riigi sekkumist kuni riigi täieliku kontrollini välja. Samas esindavad natsism ja fašism ka konservatiivseid väärtusi – näiteks ühe rahvuse ülistamine.
Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm. MAJANDUS Norra on arenenud majandusega riik. Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel.Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine.Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad.Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on
Sotsialismi erinevatest vooludest (nt. marksism, kommunism) on tänapäeval levinuim sotsiaaldemokraatia. Sotsiaaldemokraatide peamine hüüdlause on „Võrdsed võimalused kõigile“. Riigivõim peab tagama kõigile ühiskonnaliikmetele võimaluse saada (tasuta) haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Indiviidist sõltub, kuidas ta suudab neid võimalusi kasutada. Sotsiaaldemokraadid pooldavad segamajandust. 1.6 Demokraatlik ühiskond DEMOKRAATIA VORMID TÄNAPÄEVAL Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Tänapäevase demokraatia kõige levinum vorm on Osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. Selle esindusdemokraatia, kus kodanikkond võib oma heaks näiteks on referendum kui valijaskonna esindajaid nt parlamenti või kohalikku kollektiivne otsustamine mõne ühiskondlikult olulise
Sotsiaaliberaalid riigivõimu panud peab olema suurem; riik peab reguleerima majandust; riik peab looma sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. See tähendab, et ühiskond peab igale oma liikmele inimõigused tagama, võimaluse saada haridust, arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Pooldavad segamajandust, ksu on palju riigiettevõtteid; suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. 30. Millised on Milles sarnanevad sotsiaalliberaalide ja kristlik demokraatide seisukohad? Riik peaks looma sotsiaalpoliitikat, mis toeataks inimese arengut. 31. Mille poolest erineb sotsiaalliberalism klassikalisest liberalismist? Sotsiaalliberalistid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. 32. Mis on äärmusideoloogiad? Tooge näide!
sõltumatu kohtuvõimu Konservatismi riigi roll: järkjärguline areng ilma järskude muutusteta Sotsiaaldemokraatia riigi roll: riigivõim peab tagama inimestele võimaluse saada tasuta haridust, arstiabi jne Liberalismi majanduslik taotlus: vaba konkurents; avatud turg ja riigi vähene sekkumine Konservatismi majanduslik taotlus: eraomandi puutumatus; usul põhinev moraal Sotsiaaldemokraatia majanduslik taotlus: pooldatakse segamajandust, kus on palju riigiettevõtteid Liberalismi sotsiaalsed nõudmised: ei toeta kõrgeid makseid ja rohkeid seadusi ning eeskirju Konservatismi sotsiaalsed nõudmised: inimeste toimetuleku aluseks on isiklik ettevõtlikkus ja töökus Sotsiaaldemokraatia sotsiaalsed nõudmised: suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Liberalismi sihtgrupp: üksikisik Konservatismi sihtgrupp: kollektiiv ja kogukond Sotsiaaldemokraatia sihtgrupp: kõik 12
Riigi liigse sekkumise vastu ja mõõdukate maksude poolt. Eraomandi puutumatus, traditsiooniline perekonna mudel ja religioosne moraal. - Kristlik demokraatia mõõdukas heaolu riik: kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturu majandusest, riik peab leevendama varanduslikku ebavõrdsust. VASAKPOOLSUS: *Sotsiaaldemokraatia ,,võrdsed võimalused kõigile". Võimalus saada (tasuta) haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida töö. Pooldavad segamajandust, kus eraettevõtete kõrval eksisteerivad riigiettevõtted. Majandusliku ebavõrdusese vähendamiseks peab maksma võrdeliselt kõrgeid makse. Parempoolsed leiavad, et riik peaks vähem majandusse sekkuma, kuid vasakpoolsed arvavad vastupidi. 3. Milline on ,,õige" ideoloogia ehk kuidas valida erinevate ideoloogiliste tõekspidamiste vahel? Mida oli ühist 20. sajandi vasak- ja parempoolsete äärmusideoloogiate kommunism, natsism, fasism ellurakendamisel? - 1.6 1
Kanadas veidi üle 432 000 välisnorralast. Viimastel aastatel on just immigratsioon olnud Norra rahvaarvu suurenemise põhjuseks. Statistika Keskbüroo andmetel elas Norras 2011. aasta alguses u. 883 000 immigranti, mis moodustab 18% rahvastikust. Suurim Euroopa-väline vähemus riigis on Pakistani norrakad (31 000 in.), enamus neist elavad Oslo ümbruses. Euroopasiseselt on enim inimesi Norra sisse rännanud Poolast, Saksamaalt, Rootsist, ja Lätist. Majandus Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja metsandus, pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne.
Riik ei peaks tegelema sotsiaalprogrammidega. Konservatism- Ühiskond tugineb traditsioonidel, rahvuslusel ja kristlikul moraalil. Hindavad kollektiivi, kuid sotsiaalsete erinevuste säilitamist. Majanduselt on riigi sekkumise vastu, mõõdukate maksude ja eraomanduse poolt. Kaitsevad rahvuslike huve. Sotsiaaldemokraatia- Pooldavad majanduse riigistamist, rikkuse võrdset jagamist inimeste vahel. Keskne väärtus on võrdsus. Võrdsete võimaluste loomine kõigile. Majanduses pooldavad segamajandust, kus riiklikul sektoril on kaalukas osa. Valitsus reguleerib majandust, põhiliselt maksudega. Riik peab pehmendama turukonkurentsi ja tagama igale inimesele väärika eluaseme. Tasuta haridus- ja meditsiiiniteenused. 38. Võrdle liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale omaseid tunnuseid. Too välja erinevusi. Liberalism ja konservatism mõlemad pooldavad riigi vähest sekkumist majandusse, sotsiaaldemokraatia aga pooldab riigi suhteliselt suurt sekkumist majandusse
aastatel. Norra on ka pikkade meresõidutraditsioonidega riik, kes omab maailma suuruselt neljandat kaubalaevastikku. Rahvusliku rikkuse jagamise meetodina on kasutusel aktiivne sotsiaalse jaotamise poliitika. See on viinud üleüldise sissetulekute võrdsustamiseni hoolimata asukohast, soost, vanusest või elualast, ning on aidanud luua varanduslikult ja sotsiaalselt ühtlase ühiskonna. 2. NORRA KUNINGRIIGI MAJANDUS Norra majandust kirjeldatakse üldiselt kui segamajandust kapitalistlik turumajandus selgete riigi mõjudega. Nagu ka mujal Lääne-Euroopas, on Norra tööstuse edenemises juhtrolli mänginud õigus eraomandusele ja selle kaitsele ning erasektor. Siiski on osa tööstusest riigi omanduses või valitsemise all. Riigiomand ja erasektori reguleerimine teevadki Norra majandusest turu- ja plaanimajanduse segu. Riigi valitsemine väljendub maksudes, aktsiisides ja toetustes, samuti on
SOTSIALISM vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustab väärika elatustaseme igaühele. Põhiseisukohad: - keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile, st. - ühiskond peab tagama igale oma liikmele võimaluse saada haridust, omandada elukutset, leida tööd, edasi sõltub heaolu juba sellest, kuidas keegi ühiskonna pakutud väljavaateid suudab realiseerida - majanduses pooldatakse segamajandust - majandust reguleerib valitsus, maksusüsteemi abil - suuremate tuludega ettevõtjad ja isikud peavad maksma kõrgemaid makse (progresseeruv maksumäär) - see kasutatkse ära sotsiaalsfääris - riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme - sotsiaalpoliitikasfääri sees samuti pooldatakse võrdsuse ideed odavaid haridus-, meditsiiniteenuseid ja abirahasid võivad taotleda kõik (rikkad, vaesed, põliselanikud, immigrandid); 13.Mõisted
16 aasta seisuga) teisel kohal Islandi järel (kuigi inimarengu indeksid olid Islandil ja Norral samad vastavalt 0,967 ja 0,968) Majandus Norra on arenenud majandusega riik. Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid
Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempooluse mõistest. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. nn kolmas tee ehk vasaktsenter selge klassiorientatsioon puudub: tegu on kodanikuideoloogiaga; pooldab uut segamajandust nt MTÜ-d) ja kosmopoliitilist rahvuslust, eeldab, et riik oleks aktiivse kodanikuosalusega demokraatia ning soovib luua ühiskonnas b) Parempoolsed ideoloogiad Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad, väiksemad maksud, üksikisikut peetakse tähtsamaks kui kollektiivi. Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Liberalismi iseloomustab järgmine:
Kolmanda sektori ülesanne on leevendada majanduslikku ebavõrdsust. Nt Saksamaa. Sotsiaalturumajandus (vabaturumajandus koos avaliku sotsiaalturva süsteemiga). Vasakpoolsed ideoloogiad: sotsiaaldemokraatia, kommunism. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, võrdsed võimalused kõigile. Ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada arstiabi, haridust, omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldavad segamajandust, kus erasektori kõrval on kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Nt Skandinaaviamaad. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Kõrged maksud on vajalikud, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi. Progresseeruv tulumaks
-Varandusliku ebavõrdsuse leevendamiseks peab riik omama korralikku sotsiaal- ja tööhõive.. Vasakpoolsus -vasakpoolsus-üldistavalt sotsialism(ühiskondlik) -eesmärgiks võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkuse õiglase jagamise -Sotsialismi levinuim vool on sotsiaaldemokraatia -Peamine loosung: ,,Võrdsed võimalused kõigile !" -Riigivõim peab tagama inimestele võimaluse saada tasuta haridust, arstiabi jne -Palju sõltub inimesest, kuidas ta neid võimalusi kasutab -Sotsid pooldavad segamajandust, kus on palju riigiettevõtteid -Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Tsentristid või nisiparteid -Tänapäeval maailma riikides on palju erakondi, mis ei kuuluta end vasak- või parempoolseks ning püüavad ühendada mõlema ideoloogia parimaid külgi.Seetõttu nimetatakse nein tsentristideks ehk keskel asuvateks. -Lisaks on viimastel kümnendikel tekkinud erakondi, mis püüavad populaarsust kindlate valuküsimuste abil.Nt rohelised, kelle peamiseks huviks on erinevad
Käsumajandus riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine. Turumajadnus Eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 9 Turumajanduse iseloomustus. Turutüübid ja nende iseloomustus Eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omanduõiguse ja kaitseb seda. Piiratud hüviste kasutusõiguse tagab turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkurentsis. Tegelikult kujutab enamik turumajandusi endast segamajandust, kus ressursside jaotuse määravad ära riik, traditsioonid ning turg käsikäes. 10 Mis on turunõudlus ja kuidas iseloomustatakse turunõudluskõverad. Nõudlusseadus Turunõudlus on teatud hüvise nõutavate koguste summa iga vaadeldava turuhinna korral. Turunõudluskõver on kõigi indiviidide nõudluskõverate horisontaalsumma. Nõudlusseadus väidab, et inimesed ostavad rohkem kui hüvise hind langeb ja vähem kui hüvise hind tõuseb. 11 Nõudlust mõjutavad faktorid
Pooldavad stabiilsust ja vaid järkjärgulisi reforme. Kollektiiv (rahvus, suguvõsa, kogukond jne) on tähtsam kui indiviid. Pooldavad siiski sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses riigi sekkumise vastu, kaitsevad eelkõige rahvuslikku kapitali. Pooldavad eraomandit ja möödukaid makse. Peavad olulisemaks pigem füüsilist kui sotsiaalset turvalisust; viimase peab tagama perekond. Sotsiaaldemokraatia keskne väärtus on võrdsus (võrdsed võimalused kõigile). Majanduses pooldavad segamajandust, st erasektorile lisaks on suur roll ka riiklikul sektoril. Majandus reguleeritakse eelkõige maksusüsteemi abil, vältimaks suuri toimetuleku erisusi eri ühiskonnakihtide vahel. Pooldavad astmelist tulumaksu suurema palga saajad maksavad rohkem makse, raha laekub sotsiaalvaldkonna edendamiseks, tagamaks kõigile väärika elatustaseme. Kommunism on radikaalne vasakpoolne ühiskonnakäsitlus majandus on riigistatud, eraomand puudub
o Nimeta peamised ressursid (3tk). Ole valmis arutlema, milline ressurss mängibSINU hinnangul arenenud ühiskonnas kõige olulisemat rolli ja milline kõige väiksemat? Kas SINU meelest saab üldse teha sellist liigitust? Miks? •Maa –Loodusressursid –Kliima –Maa •Kapital –Raha –Reaalkapital (taristu, seadmed jms) •Inimkapital –Tööjõud (kvantiteet) –Tööjõud (kvaliteet o Võrdle naturaalmajandust, plaanimajandust, turumajandust ja segamajandust Tunnus Naturaa Plaanimaj Vabatur Segamaj. lmaj. . umaj. Valitsuse roll Polegi Kontrollib Olematu Valitsus ametlikk kogu või väike kujundab u majandust roll seadused ja valitsust. reguleerib Feodaali majanduste
ka tema tütar Indira Gandhi ja tütrepoeg Rajiv Gandhi. Rahvuskongress sai rängalt lüüa 1989 ning pidi võimupositsioonid loovutama muudele erakondadele, kelle seast vahest olulisim on hindu natsionalismi rõhutav Bharatiya Janata (BJP). 2004 suutis Rahvuskongress siiski üllatuslikult valimised võita ja taas võimule kerkida. Algupärane Rahvuskongress pooldas mõõdukat sotsialismi ning oma vajadusi rahuldavat planeerivat segamajandust. Rahvuskongressist välja kasvanud ja selle koha üle võtnud india Rahvuskongress (I), milles nimes ,,I" tähistab India Gandhit, toetab nüüd riigi kontrolli vähendamist, erastamist ja välisinvesteeringuid. Ka BJP suundus 1990. aastate alguses eemale gandhilikust sotsialismist, hakates kritiseerima riigi sekkumist majandusellu. India on äärmiselt tsentraliseeritud ja ühe domineeriva poliitilise erakonnaga riigist
Vasakpoolsus Vasakpoolsus = üldistavalt sotsialism. Eesmärgiks võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkuse õiglase jagamise. Sotsialismi levinuim vool on sotsiaaldemokraatia. Peamine loosung: “Võrdsed võimalused kõigile!”. Riigivõim peab tagama inimestele võimaluse saada tasuta haridust, arstiabi jne. Palju sõltub inimesest, kuidas ta neid võimalusi kasutab. Sotsid pooldavad segamajandust, kus on palju riigiettevõtteid. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse 10. Liberalismile ja konservatismile mis on iseloomulik? (Vaatan eelmise küsimuse pealt) 11. Demokraatia vormid tänapäeval Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Tänapäeva demokraatia kõige levinum vorm, kus Osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat.
stabiilsus valuutaturul. Juhitava rahasüsteemi pooldaja, mis peaks aitama saavutada säästmise ja investeerimise tasakaalu. Riigitellimuste tähtsus majanduslanguse perioodil. Riigi majanduspoliitika eesmärk - madal töötus. Keynesi teooria pooldajad soovitavad avaliku sektori sekkumist rahanduspoliitika kaudu, mida teostaks keskpank, ja fiskaalpoliitika kaudu, mida teostaks valitsus eesmärgiga stabiliseerida tootlus äritsükli käigus. Keinslikud majandusteadlased toetavad segamajandust, milles on põhiosa erasektoril, kuid mõjukas osa on ka valitsusel ja 11 avalikul sektoril. Sellist mudelit kasutati suure depressiooni hilisemas osas, Teises maailmasõjas ja selle järgses majanduskeskkonnas aastatel 1945–1973. 24. Vaba ettevõtluse teooriad Liberaalne majandusmudel. Riigi sekkumist majandusse nähakse probleemina. Riik ei sekku ettevõtete tootmis- ega kommertstegevusse
n Töötajate õiguste eest seismine lähendas liberaalidele, samas kontrolli nõudmine tootmise üle eemaldas neist. Internatsionaalsus oli oluline eristav tunnus, st klassi-, mitte rahvussolidaarsus. Rootsi oli erand, kus sotsialistid said stabiilse parlamendienamuse ja enamik soovis toimida läbi olemasolevate institutsioonide. n Pärast 2. maailmasõda taas oluline muutus paljud aktsepteerisid segamajandust ja võtsid omaks keinsismi (J. M. Keynes´i majandusteooria). Seotus ametiühingutega enamuses tugev, v.a. Prantsusmaa. n 1973. aasta naftakriis ja uusparempoolsete ideede pealetung, sundis veelgi enam üle võtma liberaalseid positsioone. Liikumine lähemale tsentrile. Kristlik-demokraatlikud erakonnad n Tekkisid 19. sajandil, kuid oluliseks jõuks said Euroopas pärast Teist maailmasõda. Itaalia kristlike demokraatide tähelend 1945-95. Saksamaal
Poliitika ülekandmine ühe riigi toimimisviis teatud küsimuses võetakse teise riigi poolt üle Mitmetasandiline valitsemine - autoriteetse otsustamise hajutamine/hajumine erinevatele territoriaalsetele tasanditele(riigiülene,riiklik,riigitasand) 1 Tutvusta riigi tegevusvõimalusi majanduses. Milles seisneb turu- ja käsumajanduse erinevus? Tutvusta nende põhitunnuseid ja võimalikku kompromissi: segamajandust. Riigi tegevusvõimalused majanduses: 1)võib olla tarbija,ostest tootjalt kaupu 2)võib olla majandusüksus,kontrollides tootmisfaktoreid 3)võib olla ettevõte,tootes kaupu 4)võib reguleerida tarbijate-tootjate suhteid 5)võib maksustada majanduses osalejate vahelisi tehinguid 6)võib ükskõik kellele raha anda Turumajandus majandusvabadus,konkurent ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena
valitsustele olulist lõppotsustusõiguse kadu n Poliitilised tasandid on seotud, mitte ainult ühendatud: liikmesriigi valitsus ei kontrolli kõiki sidemeid n Liidu ühtne inimõiguste kaitse raamistik piirab oluliselt liikmesriikide tegevusvõimalusi oma kodanike suhtes Majanduskorrad On olemas 2 poliitilise majanduse ideaaltüüpi: turumajandus ja käsumajandus (100% puhtal kujul kumbagi ei eksisteeri). Segamajandust võib mõista kui püüdu ühendada turu- ning käsumajanduse eelised ning vähendada puudusi. Ei ole puhas ideaaltüüp. Segamajandus otsib keskteed kõikides ülaltoodud nõuetes. Segamajandus Kontroll majanduse üle on jagatud riigi ja erasektori vahel. Võtmeharud (infrastruktuur, strateegilised ettevõtted) on riigi, enamik majandusest eraomandis Otsused tootmise kohta (kui palju toota), on tehtud enamasti lähtudes turumajanduslikust aspektist
2009. aastal oli Norras 303 000 välisriigi kodanikku ehk 6,3% elanikest. Norra on arenenud majandusega riik. Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja
annaabi.ee 
