Eesti Vabadussõja algus: Saksa okupatsiooni lõpp, Punaarmee rünnak Narvale, ja ETK, Landeswehr (0)

Ajalugu
Eesti Vabadussõja algus: Saksa okupatsiooni lõpp, Punaarmee rünnak Narvale, ja ETK moodustamine, murrang sõjas, Landeswehri sõda.
Saksa okupatsiooni lõpp: 11. november 1918 toimus üle mitme kuu legaalne Ajutise Valitsuse koosolek. Samal õhtul alustas tegevust Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi poolt loodud põrandaalune Eesti Kaitseliit. Järgnevatel päevadel võtsid rahvuslased okupatsioonivõimudelt asjaajamise järk-järgult üle. Lõplikult läks siiski võim eestlastele 21. novembril Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele vastavalt.
Punaarmee rünnak: 28. novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat, kuna sarnaselt Saksamaaga ei tunnustanud ka Nõukogude Venemaa Eesti Vabariiki.
ETK ehk Eesti Töörahva Kommuuni moodustamine: 29. november kuulutati välja Narvas Eesti Töörahva Kommuun. Tegu polnud iseseisva riigiga vaid Venemaast sõltuva moodustisega, millega taheti varjata Nõukogude Venemaa agressiooni ning näidata, et Eestis on käimas kodusõda.
Murrang sõjas: jaanuaris 1919 peatati Punaarmee pealetung ning sellega toimus murrang Vabadussõjas. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, millega veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium vabastatud.
Landeswehri sõda: kestis 5. juunist kuni 3. juulini 1919. Landeswehr tähendas maaväge, mis oli 1918. kuni 1919. aastani tegutsenud Baltisaksa vabatahtlike väekoondis. 23. juunil 1919 saavutati võit Võnnu lahingus Landeswehri üle, mida alates 1934. aastast tähistatakse võidupühana.
Landeswehri sõja tähtsus: 1) Eesti kindlustas sellega oma lõunapiiri 2) aidati taastada Läti Vabariik ning võimule naasta seaduslikul Läti valitsusel.
Ühiskond
Poliitilised ideoloogiad ning parem- ja vasakpoolsus : liberalism , konservatism , sotsiaaldemokraatia .
Ideoloogia on maailmavaade, millel on seos suurema filosoofilise süsteemiga. Poliitiliste ideoloogiate eristamiseks kasutatakse mõisted parempoolsus (uuendusmeelsed) ja vasakpoolsus (traditsioone austavad).
Parempoolsus: liberalismi all mõeldakse vabameelsust. Liberaalses ühiskonnas on esikohal indiviid ning tema õigused majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik sekkub liberalismi korras indiviidi igapäevaellu vähe, kuid peab tagama julgeoleku ning sõltumatu kohtusüsteemi. Majanduses on oluline vaba konkurents , avatud turg ning võimalikult vähene riigi sekkumine. Liberaalid ei poolda rohkeid seaduseid ega kõrgeid makse. Riigi kohustuseks on inimeste motiveerimine rohkem töötama.
Sotsiaalliberalism – riik sekkub rohkem kui teeb seda klassikalise liberalismi puhul kuid peab looma majanduspoliitika , mis tagab kõigile kodanikele võrdsed võimalused.
Konservatismi all mõeldakse alalhoidlikkust, kus püütakse säilitada seda, mis on juba saavutatud. Põhineb üldjuhul traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel ning eelistatakse järk-järgulisi muutusi väga järskudele muutustele. Kogukonna ning kollektiivi arengut peetakse tähtsamaks üksikisiku arengust. Majanduses ei pooldata liigset sekkumist kuid ollakse kõrgete maksude poolt. Hinnatud on eraomandi puutumatus , traditsiooniline peremudel ning religioossne moraal. Heaolu aluseks on töökus ja ettevõtlikkus.
Vasakpoolsus: vasakpoolse maailma üldistavaks sünonüümiks on sotsialism, mis näeb, et ühiskonna arenguks on oluline saavutatu jagada võrdselt kõigi ühiskonna liikmete vahel.
Sotsiaaldemokraatia „Võrdsed võimalused kõigile!“. Riigivõim peab tagama tasuta hariduse, tervishoiu, kõigile võimaluse elukutse omandamiseks ning töö. Sotsiaaldemokraadid pooldavad segamajandust ehk on eraettevõtete kõrval palju riigiettevõtteid. Astmeline tulumaks .
Filosoofia
Teema: Eutanaasiaprobleem
Näidisküsimused: Kas legaliseeritud eutanaasia puhul peaks kehtima vanuseline piirang?
                             Kas pooldad aktiivset või passiivset eutanaasiat?
Materjal:  http://prezi.com/b_b9_m-z58fj/euta naasia/
Legaliseeritud eutanaasia puhul peaks olema minu arvates vanuseline piirang, sest noor inimene ei pruugi veel elu tegelikku tähendust teada ning liiga varajase eutanaasia korral kaotab ta oma elust väärtuslikud aastad või koguni aastakümned.
Pooldan passiivset eutanaasiat, sest siis ei peaks arst rikkuma hippokratese vannet ning patsiendi veri ei jääks nii-öelda tema kätele, sest arst laseb patsiendil surra ja samas see ka vabastab ängistavast süütundest, milleks on patsiendi tapmine.