10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristiine kääramees
Õppematerjali autor
Sotsiaaldemokraatia Kristel Metsla G3L Mis on sotsiaaldemokraatia? Vasaktsentristlik ideoloogia, mis pooldab demokraatiat ja stabiilsuse huvides riigi sekkumist majandusse. Sümboliks punane roos või punane nelk Eesmärk Inimeste võrdsed võimalused sõltumata sotsiaal-majanduslikust olukorrast Progressiivne tulumaks (tulude ümberjaotumine) Heaoluriik "Kolm noolt" Click to edit Master text styles Second level Monarhia, Third level
sai 26 kohta. Künnist ei ületanud Erakond Eestimaa Rohelised, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Iseseisvuspartei, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ja Vene Erakond Eestis. Eesti Reformierakond- klassikaline liberalism /Andrus Ansip Eesti Keskerakond- tsentrism, sotsiaalliberalism /Edgar Savisaar Isamaa ja Res Publica Liit- konservatism, liberaalne konservatism /Urmas Reinsalu Sotsiaaldemokraatlik Erakond- sotsiaaldemokraatia, Kolmas tee /Sven Mikser A. Inimese täieliku vabaduse rakendumise üks tingimusi on võimalikult vähe riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema, tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete — seaduste täitmist. Klassikaliste liberalistide arvates peab riik olema kui öövaht, kelle roll on piiratud indiviidide kaitsega teiste indiviidide eest. Kõik teised vastutusvaldkonnad tuleb anda suveräänsete indiviidide kätte.
3. LOENG 9. Nimetage heaoluriigi neli arenguetappi ja iseloomustage lühidalt (poliitika, majandus, sotsiaalpoliitika, valitsuse roll). Heaoluriik sündis rohkem kui sada aastat tagasi tööstuse arengu ja suurte sotsiaalsete ning poliitilisete käärimiste ajajärgul. Esimesena tuli välja sellega Saksamaa. Pärast seda levis see kiirelt ka teistesse riikidesse. 1880-1930 Poliitilised arengud: Demokraatia kasv, universaalne valimisõigus, ühingute liikumiste areng, sotsiaaldemokraatia, uus liberalism. 2 Majanduse areng: pidurdamatu kapitalismi kuldne ajajärk, Sotsiaalpoliitika: Vaesteseadus annab initsiatiivi uuendustele sotsiaalpoliitkas ( pensionid, töötus, tervishoid). Riiklikud kulutused sotsiaalkindlustusele jõudsin 5% SKP-st. Valitsuse roll: rahvusliku heaolu eestvedamise algus, erainstitutsioonide allakäik (perekond kui
Selle tõttu algas demokraatia suur levik(Soome Vabariik, Eesti Vabariik, Saksa Vabariik) Vabadused laienesid-naised said paljudes riikides valimisõiguse. Levis uus demokraatia suund-sotsiaaldemokraatia, mis pooldas riigi suuremat sekkumist majandusellu. Eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus ebavõrdsust varanduslikult poleks. Eesmärki ei saavutatud revolutsiooni teel, vaid järk-järguliste ümbekorraldustega. Populaarne eriti skandinaavia riikides. 9. Sotsiaaldemokraatia Tekkis 19. sajandi lõpul sotsialisti pooldajate hulgas. On vastukaaluks kapitalismile(vaesus, kehvad olud, totaalne ebavõrdsus, sotsiaalse turvalisusse ja töökaitseseaduste puudumine, sotsiaalne tõrjutus) Eitati revolutsioonilisust ja pooldati ühiskonna arendamist reformide teel. Lahknes sotsialismist I MS-i ajal. Eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks, sõltumata sotsiaal- majanduslikust olukorrast, heaoluriik.
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa
Nt Itaalia, Prantsusmaa. Naine on pigem koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul. Vanurid on pigem suguvõsaliikmete hoole all või siis elavad tasulises hooldekodus. Kristlik demokraatia Tekkis Teise maailmasõja järel. Pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Kolmanda sektori ülesanne on leevendada majanduslikku ebavõrdsust. Nt Saksamaa. Sotsiaalturumajandus (vabaturumajandus koos avaliku sotsiaalturvasüsteemiga). Vasakpoolsed ideoloogiad: sotsiaaldemokraatia, kommunism. Sotsiaaldemokraatia Keskseks väärtuseks on võrdsus, võrdsed võimalused kõigile. Ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada arstiabi, haridust, omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldatakse segamajandust, kus erasektori kõrval on kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab tagama igale inimesele väärika elatustaseme.
nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: 1) Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). 2) Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia).
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid