ühiskonna konspekt (0)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Ühiskonnaõpetuse konspekt

Max Weber- võimu teoreetik, ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine, võim on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud, domineerimine. Võimu ressursid võivad olla ainelised (omand ja kapital) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused, nüüdisajal ka inimkapital ja sotsiaalne kapital. Autoriteerne võim-inimesed kuuletuvad mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, karismaatilised liidrid- juhid, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskusele (Lenin, Hitler, Churchill, Castro, Mahatma Gandhi). Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) koguda makse ja otsustada maksutulu, 3)sedausega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks, 4)otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Ühiskond, demokraatia, erakonnad, rahva võim.

*rahvasuveräänsus *valitsemine valitsetavate nõusolekul *enamuse võim * vähemusõigus *põhiliste inimõiguste austamine ja tagamine *vabad ja ausad valimised *võrdsus seaduse ees * korrakohane õigusmõistmine *põhiseadusega piiratud riigivõim *võimulahususe printsiibi järgimine *sotsiaalne majanduslik ja poliitiline bluralism *sallivuse, koostöö, programaatilisuse ja kompromissi valmiduse väärtustamine POLIITILINE IDEOLOOGIA See on ettekujutus ideaalsest või ideaali lähedasest ühiskonna korraldusest. Ideoloogia kaudu toimub võimu põhjendamine. Esitatakse seisukohti riigivalitsemise, majanduse ja totsiaalelu korraldamise kohta. ERAKONNAD Erakonnad on ühenduslüliks ühiskonna ja avaliku võimu vahel, nende liikmetele usaldavad valijad ühiskonnaelu juhtimise riiklikul või kohalikul tasandil Erakonna seadus paragrahv 1- erakond on eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendu, mille

Ühiskonnaõpetus

1

doc

12.kl Sp

Klassid ja staatused: jaotatakse klassideks majandusliku positsiooni alusel. Sotsiaalne klass- omandisuhe pole enam ainumäärav. Keskklass- teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Kõrge staatusega gruppe nim eliidiks v kõrgklassiks. Eliidist eristub mass, ka keskklass kuulub massi hulka naq tavainimesed. Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nim alamklassiks. Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse e teisiti öeldes-sotsiaalselt kihistunud. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete v ­sadade jooksul. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste v tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Avalik sektor: tuumaks on riik, nendest eesmärkidest ja ülesannetest tulenevad ka riigi tunnused- Riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu, riigi otsused vormistatakse

Ühiskonnaõpetus

5

rtf

ühiskonna sidusus

Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene ehk avalik sektor ( riigi ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor ( eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus inimesed on ühesugused, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik ja erasektor Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatuid eesmärke. Eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: Riik on alati seotud võimu teostamisega

Ühiskonnaõpetus

4

docx

Võim ühiskonnas, poliitilised ideoloogiad, heaolu 2,5-2,7

võrgustikeni. Võrgustikvalitsemise abil loodetakse muuta valitsemine painlikumaks ja kodanikele lähedasemaks. Võrgustiku eelis on see, et saab kasutada iga osalise tugevaid külgi ja saavutada see läbi parem lõpptulemus. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideloogiad jagunevad: A)Mittepoliitilised ideloogiad, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonna korraldusega (budism, ateism) B)Poliitilised ideoloogiad, millest lähtub erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonna korraldusest. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: A)parempoolsed, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erinevusi. B)vasakpoolsed idoloogiad, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Vasakpoolsed idoloogiad: SOTSIAALDEMOKRAATIA:

Avalik haldus

2

doc

Ühiskonna sidusus

*Õigus kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest. *Õigus kaitsele rassilise, rahvusliku, soolise või usulise diskrimineerimise eest. *Õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele, sõnavabadus jne. (Nende õiguste järgimist ei tohi riik takistada ega keelata) Kodanikuühiskond(KÜ)­ sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Kodanikuühiskonna tunnuseks on huvigrupid, kelle kaudu on inimesed kaasatud riigi ja ühiskonna juhtimisse, olles osaline otsustamisprotsessis ja tagades poliitiliste või ärihuvide avaliku huviga kooskõlla viimisse. Näide kodanikuühenduste kaasamisest riigi valitsemisse: Riik kaasab kodanikuühendusi seadusloomesse. Nad mõjutavad poliitikat osaledes seadusellnõude väljatootamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. Miks on kodanikuühendused riigile vajalikud? *Kontrollivad, piiravad ja tasakaalustavad riigivõimu tegevust

Ühiskonnaõpetus

5

docx

Ühiskonna kontrolltöö - Ühiskonna sidusus

Avaliku sektori tuumaks on riik ­ institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus ­ avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale on tõusnud avalikku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet) *valitsemine ERASEKTOR EHK TULUNDUSSEKTOR ­ üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi ( täisühingud, osaühingud, aktsiaseltsid) suuruse ja ka tegevusala poolest. Ühisjooneks on kasumi taotlemine ja eraomadus. MITTETULUNDUSSEKTOR EHK KOLMAS SEKTOR ­ üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid.

Ühiskond

3

docx

Ühiskonna sidusus

2) kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet silmas pidades KOLMAS SEKTOR *MTÜ; SA;seltsingud. 2.4 Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll: *kiht- straatum *kihistumine- stratifikatsioon * Kihistus paigutab inimese kindlasse positsiooni. * Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. horisontaalne ­ ühest linnast/ majandusharust teise vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks; keskklassist kõrgklassi *Ühiskonna kihistumise mõjutus: - haridusnäitaja - vabameelsus ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine * Põlvkondadevahelie mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ning väärtussüsteemi, kui on nende vanematel. * Positsioon- staatus * kõrgklass-

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)