tuntud riisikad on toorelt kibedad ja lausa mürgised. Porgandriisikas Kübar oranzikaspunane, veidi kleepuv, serv sügavalt sisse rullunud. Jalg lühike ja oranz, kaetud valgete ebemete ja aukudega. Eoslehed on hele- oranzid. Söödav värskelt. Kuuseriisikas Kübar ja vars vigastuse korral muutub vigastatud kohast rohekaks. Seenejalg on oranzi värvi. Kübar noorel seenel kumer, hiljem lamenev, vanemal seenel madalalt lehterias. Eoslehekesed tihedad, las- kuvad, oranzikaskollased. Söödav värskelt. Haavariisikas Kübar noorel seenel kumer hiljem lamenev. Pruunika varjundiga lillakashall. Jalg kõva, kaetud valge kirmega Eoslehekesed paksud ja kollakad. Piimmahl püsivalt valge ja põletavalt kibe Söödav kupatatult. Kollariisikas ehk võiseen Kübar on kollane, kleepuv, kollakaspruunide ringidega. Serv laialt sisse rullunud, karvane.
· Metsades, puisniitudel, võsastikes, väga sgeli, kohati massiliselt ja suurte kogumikena; üks tavalisemaid Eesti seeni. Juunist kuni novembrini. Viimastel aastatel leitud korduvalt jõulude ajal, kannatab nõrku öökülmi. Hinnatav söögiseen värskelt. Austerservik · Kübar: hallikas-, oliiv- kuni violetjaspruun või mustjas, tihti sinkjas, kleepuv, keeljas, väga lihakas ja suur, kuni 15 cm. · Eoslehekesed: valkjad, hallikad, kollakad või kahvatuvioletjad, jalale laskuvad. · Jalg: valge või hallikas, üleni (isegi eoslehekeste vehele ulatuvalt9 või vähemalt alusel viltjaskarvane, külgmine, mõnikord Seeneliha: valge, tüse. peaaegu puudub, kuni 4x3 cm. · Metsades, parkides, aedades, puiestikes, kalmistutel, surnud ja elusatel lehtpuudel, kändudel, pakkudel, põõsjalt, harva. Aastaringselt, eriti hilissügisel ja talvel. Värskelt hea
Seeneretk sarnaste seente maailma Valge kärbseseen ja metsašampinjon Valge kärbseseen ja metsašampinjon Kasvavad okas-ja segametsades kuuskede läheduses. On olemas valget värvi kübar, krae ja jalg. Seen on üleni valge, sh eoslehekesed, mille värvus ka vananedes ei muutu. Seen on valge, aga eoslehekesed on roosakad, punakad või lõpuks mustad. Jalg on otsapidi kotjas tupes, mis võib maa seest märkamata jääda. Jalg on alt muguljalt jämenenud, aga tuppe ei ole! Vigastus-või lõikekohad jäävad valgeks. Vigastus-või lõikekohad muutuvad
(lk 71) Esitatud tagasivaated minevikku. 10. Näide: Veel 19. sajandi esimesel poolel oli meil laialdaselt kasutusel tuletael. Seda kasutati süütematerjalina tule saamisel tuleraua ja ränikivi abil. (lk 70) Õpiku keelekasutus Laused on enamasti lühikesed ja selged. Mahuvad õpilase töömällu. 11. Näide: Üldse on Eestis umbes 200 mürgist seent. (lk 67) Üksikud laused liiga keerulise konstruktsiooniga. 12. Näide: Sampinjonidel on eoslehekesed juba noorelt roosad või hallid, hiljem pruunikasroosad, sokolaadipruunid kuni peaaegu mustad, tupp puudub, kuid rõngas on olemas ning jalg täiesti sile. (lk 67) Parandus: Sampinjoni eoslehekesed on noorelt hallid või roosad. Hiljem muutuvad eoslehekesed pruunikasroosadeks, sokoladipruuniks või peaaegu mustaks. Sampinjonidel on sile jalg, esineb rõngas, kuid puudub tupp. Õpiku keelekasutus Laused on arusaadavad. 13
tarrendav aine, mida saadakse punavetikatest. Veeõitseng-kahjulik nähtus, vetikate ajutine vohamine veekogus. Porfüüra-Hiinas toiduks kasutatav punavetikas. Hüüf-seeneniit. Mütseel- seeneniidistik. Nõiaring-kui viljakehi moodustab ainult seeneniidistiku noorim osa. Pärmseen-üherakuline organism. Käärimine-pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas tekib süsihappegaas ja alkohol. Pungumine-paljunemisviis. Kübarseen-seen, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Eoslehekesed-kübara alapoolel enamikel kübraseentel kiirtena paiknevad liistakud. Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid
Eriti sage on ta Taru ja selle lähiümbruse parkides. Punakas narmasnutt kasvab parkides siis, kui sinna hakkavad ilmuma ka esimesed kahvatupunased pilvikud. Linnaparkides tuleks aga seenekorjamist üldse vältida.Samuti võib teda segi ajada söödava kevad-võluheinikuga ja linnašampinjoniga (Agaricus bitorquis) . Alati tuleb enne seene söögiks korjamist vaadata kübara alumist poolt ja jalga. Kevad-võluheinik on üleni jäävalt kreemikasvalge, ka eoslehekesed on valged, tihedalt asetunud ja kitsad, jalg rõngata, tugeva jahulõhna ja -maitsega, mingisugust värvimuutust viljakehadel ei ole. Linnašampinjonile on iseloomulik noorelt hästi nähtav valkjas nahkjas rõngasloor, mis algul katab eoslehekesi üleni, vananedes rebeneb ja jätab jalale kaks valget eraldi paiknevat kitsast nahkjat rõngast; kübar on püsivalt hallikasvalge, eoslehekesed noorelt roosad, vanalt mustad, seeneliha värvub lõikel aeglaselt roosaks, lõhn meeldiv.
kasutada. 4. Pärmseened on looduses mullas, lihakviljadel, taimede mahlas ja ka vees. Nad toituvad vees lahustunud suhkrust. Paljunevad, kas pungudes või moodustavad eioseid. 5. Kübarseente viljakehad koosnevad mütseelist. Paljunevad eostega, mis valmivad kas eostelehekestel või torukeste seintel. 6. Arusampinjonil on sile jalg, valgel kärbseseenel aga ebemeline. Valgel kärbseseenel on tupp, mis puudub arusampinjonil. Valge kärbeseene rõngas on vähenähtav ja selle eoslehekesed on valged. Küll aga arusampinjonil on roosad kuni pruunid eoslehekesed. 8. Roosteseen Kasvab teraviljade kõrtel ja kukerpuu lehtedel. Taimed jäävad kiduraks ja teraviljasaak väheneb. Nõgisseen Teraviljadel. Rikub teriste sisu või hävitab õisiku. Jahukasteseened Tavalistel taimedel ja ka kultuuritaimedel. Tekitavad taimele jahuka kirme ja rikuvad saagi. 9. Jalaseen - Mitte olla paksute jalatsitega koguaeg nii, et jalgadel on väga soe. Sinna tekib jalaseen. 10
- Seenekübarast ja seenejalast. Moodustub paljunemiseks. Miks ei tohi korjata söögiseeni linnast?- Seened koguvad endasse raskemetalle mida autod heitgaasidega õhku paiskavad. Milliseid seeni kupatatakse ja miks?- Kupatatakse siini mille mürk vees lahustub, selleks, et neid saaks süüa. 1) Kuidas vältida hallitusseente levikut eluruumides?- Tuleb koristada ja vältida niiskust. 5) Mille poolest erinevad arusampinjon ja valge kärpseseen?- Arusampinjonil on roosakad eoslehekesed, sile jalg, nähtav rõngas, ning tal pole tuppe. Valgel kärpseseenel on aga lumivalged eoslehekesed, ebemeline jalg, vähenähtav rõngas ja tal on tupp. Milles seisneb seeneniidistiku eelis taimejuurte ees?-Seeneniidistik moodustab suurema pinna ja saab seega ka vett ja mineraalaineid kiiremini ja rohkem. 1)Miks on seened metsa ökosüsteemis tähtsad?- Nad lagundavad aineid, oma elutegevuses kasutavad neid taimed ja nii hakkab ringlus uuesti. Miks ei loeta samblikke taimede hulka
Tavaline saartel ja Lääne-Eestis, mõnel aastal massiline, mõnel aastal vähearvukas, mujal väga haruldane. Valge kärbseseen ehk Amanita virosa: Valgel kärbseseenel on jalal rõngas ja jala alusel avar kotjas tupp, jalg on ebemeline, viljakeha üleni muutumatult valge. Levib kuusikutes, okas- ja segametsades, kaunis sageli.Tunnused: Viljakeha valge, siidiläikeline. Kübar teravalt koonusjas-kellukjas, ebemeteta, sügavalt sisserullunud servaga, 6-10 cm. Eoslehekesed vabad. Jalg vatjas-ebemeline, mugulja alusega, avara kotja tupega ja äärmisse tippu kinnituva kiiresti laguneva vatja rõngaga. Ebameeldiva lõhnaga. Valge kärbseseen on Eestis sage seen, kuid massiliselt esineb teda tavaliselt üle mitme aasta. Esinemisaeg: hilissuvi. Kasvukoht: okas- ja segametsades, eriti kuusikutes, ka rabastunud pinnasel. Punane kärbseseen ehk Amanita muscaria: Punane kärbseseen on kärbseseentest esimene kes kasvama hakkab ning ta on ka
Sirmikud Sirmikud on soomustega kaetud,suurte kübaratega ja kõrgete jalgadega seened.Eoslehekesed ei ole jala külge kasvanud.Jala ülaosas on lahtine suur rõngas, mida võib liigutada pikki jalga üles-alla.Sirmikud on saproobindid ja eelistavad kasvukohanaKvaliteetset pinnast kas toitainerikkas metsas võiinimasustuse lähedal.Need on väga head söögi seened.Suur sirmiku levik on sageli huumuserikkates,põlluservades,aedades,metsaservades ningmetsalagendikel juulist-oktroobini.Suure sirmiku kübar kasvab isegi 30cm laiuseks.See on algul munakujuline seejärel
Katsumisel, lõikel ja vananemisel muutuvad laiguti roosakaspunaseks. Päris vanalt on üleni määrdunud-pruunikaspunased, tüsedad ja lihakad. Kübar on kühmuga, noorel seenel koonusjas kuni kellukjas, hiljem lamenev (lame-kellukjas või peaaegu lame). Algul valkjas kuni kahvatukollakas, vanemalt muutuvad roosakaskollaseks ja laiguti punakaks. Kuiv, radiaalkiuline ning enamasti lõhestunud servaga. Kübara läbimõõt on kuni 10 cm. Eoslehekesed on noorelt valkjad, vanemalt pruunikad kuni oliivpruunid ning jalale kinnitunud. Vajutamisel muutuvad punakaks. Jalg ja kübar on ühte värvi. Jalg on ühtlase jämedusega või alusel veidi jämedam, kiuline. Kõrgus kuni 8 cm, läbimõõt kuni 2,5 cm. Seeneliha on valge, muutub punakaks. Maheda maitsega ning ebameeldiva lõhnaga. Eospulber mida seen eritab on ooklerpruun. Kasvukoht on enamasti parkides, näiteks paljal toitainerikkal mustal mullal või rohus, koos pärnadega. Väga sageli
kärbseseenelaadsete seltsi, kärbseseeneliste sugukonda ja kärbseseente perekonda. Eluviis: Valge kärbseseen kasvab sageli kogu Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades, augustist oktoobrini. Enam-vähem iga kümne aasta tagant ilmneb valge kärbseseen Eestis paiguti hulgaliselt, viimane valge kärbseseene aasta oli 2010. Valge Kärbseseen on inimesele surmavalt mürgine. Välimus: Valge kärbseseen on üleni valge, ka eoslehekesed ja lõikel seeneliha. Kübar on kuni 12 cm läbimõõduga ja kleepuv ning iseloomulikult koonusjas-kellukja kujuga. Jalg on üleni vatjalt ebemeline, alusel avara kotja tupega ja äärmises tipuosas ebemeteks laguneva kaduva rõngaga. Valget kärbseseent võib sagedasti segamini ajada šampinjonide, kitsemampli ja sirmikutega. Kasulikkus: Valgel kärbseseenel ei ole inimesele mitte mingit kasu. Tokiskoloogia: Valge kärbseseen põhjustab amanitiinimürgistust. Amanitiin tingib surmava
Nutthallik moodustab võrgutaolise kirme, mustade täppide ehk eoslatega. Pintselhalliku mütseel koosneb läbipaistvatest seeneniitidest. Pärmseened on üherakulised, toituvad vees lahustunud suhkrust. Käärimine - nende elutegevuses anaeroobses keskkonnas tekkiv süsihappegaas ja alkohol. Paljunevad pungudes ja eostega. Kübarseened, seened, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Juur koos seeneniitide põimikuga - seenjuur ehk mükoriisa. Eoslehekesed - kübara alapoolel paiknevad liistakud. Nende pinnal ja torukestel valmivad eosed. Viljakeha arenemiseks peab kaks mütseeli liituma. Hallikuid kasutatakse juustu ja antibiootikumide tootmiseks(pintselhallik- penitsilliini) Pärmseened (sisaldavad valku, B-grupi vitamiine)on katseobjektiks bioloogia üldiste seaduspärasuste uurimisel, söödapärmi ja ravimite valmistamisel. Osa seeni sisaldab värvaineid. Seened võivad nakatada inimesi ja ka looi ning taimi. Taimedel nt
Linnasampinjon Kuhikmürkel Agaricus bitorquis Morchella conica Kasvukohad: Asulate pargid ja rohumaad ning Kasvukohad: Rohtunud pinnasel metsaservadel, teede ja tänavate servad. puisniitudel, hõredates metsades, aedades ja Tundemärgid: Linnasampinjoni kübar on parkides. Eelistab lubjarikast pinnast. koltunudvalge, eoslehekesed alguses valged, siis Tundemärgid: Kübar on koonusjas, tume- või punakad ja vanal seenel mustjaspruunid. Jalg on helepruun. Kübara pind on kaetud võrkjate valge, lühike ja kõva, alusel ahanev. Jala ülaosas kõrgendikega ja õõnsustega. Jalg valkjas, kaheosaline rõngas. Viljakeha on paks ja valge, teraline, tüveosas paksenenud. Õhuke viljakeha lõikepinnal punakas ja kollakas. on hallikas.
.. 75 Tv 32.1, 32.3, 34.1 1.Millised tingimused sobivad seentele kasvamiseks? 2.Millest koosneb kübarseente viljakeha? 3.Miks moodustavad seened viljakehi? 4.Kus valmivad seente eosed? 5.Kuidas lagundajad seened toitu hangivad? 6.Mille poolest erinevad pärmseened teistest seentest? Leia söögiseened õpikus lk 80 ... 81 · riisikad: jalg seest õõnes, eraldab (enamasti) kibedat piimmahla kupatada! · pilvikud: jalg õõnsuseta · puravikud: kübara alaküljel on eostorukesed mitte eoslehekesed · harilik kukeseen · suur sirmik · kuhikmürkel kevadseen Uuri seinatabelit! Tv 34.2 Seenelise meelespea: · Korja ainult tuttavaid seeni! · Ära korja seeni linnast ega maanteede lähedusest, sest seened koguvad endasse raskmetalle! Sampinjon Valge kärbseseen (hea söögiseen) (surmavalt mürgine) Tv 35.4 Torikseened pikaealised lagundajad · tuletael · kännupess · kasekäsn · must pässik
selles, et eoses on toitainete varu uuele sellest kujunevale organimisle hoopis väiksem kui seemnes. Eosed on enamasti üherakulised ja kaetud paksu rakukestaga. Nad võivad asuda eoslas ehk sporangiumis. Sõltuvalt eoste geneesikohast eristatakse eksospoore ja sporangiospoore. Eluvormist sõltuvalt saab eristada näiteks vetikate aplanospoore ja rändeoseid. Suurel osal kübarseentest paiknevad seenekübara all ribasid meenutavad lamellid ( joon. 1 ) ehk eoslehekesed. Nendel lehekestel paiknevadki seene eosed. Joonis 1. Seente lamellid Puravikel võid näha eoslehekeste asemel hoopis kärjekujulist mustrit. Nende seente eosed paiknevad torukestes ( joon. 2 ), mille avasid sa kübara alt võid näha. Joonis 2. Torukestes paiknevad eosed Nii eoslehekesed kui torukesed paiknevad alati seenekübara all, et kaitsta veel valmimata eoseid väliste ohtude eest. Näiteks võib tuletael muuta oma kasvamise suunda juhul, kui teda
Suve: Sügis: Talve: 12. Too näiteid mürgistest, kupatatult söödavatest, värskelt söödavatest ja lihtsalt mittesöödavatest seentest. 13. Mürgised:tavahelik, kärbseseen , Kupatatult:männiriisikas,kevadkogrits Värsked:kuuseriisikas, timpnarmik,porgandriisikas Mittesöödavad: 14. Kuidas eristada valget kärbseseent ja arusampinjoni? Valge kärbseseen on üleni valge , jalal on tal rõngas ja jala alusel avar kotjas tupp .Ta jalg on embeline . sampinjonidel on eoslehekesed juba noorelt roosad või hallid ,hiljem pruunikasroosad , sokolaadpruunid kuni peaegu mustad , tupp puudub kuid rõngason olemas ning jalg on täiesti sile. 15. Miks kasvavad seened just vihmase ilmaga? Kuna seened koosnevad pmst veest . (90%) 16. Miks ei tohi korjata seeni linnast või maanteede lähistel? Kuna nad koguvad endasse erinevaid aineid(metallide ühendi ) ehk mürgiseid aineid., mida nad saavad koos toitaainetega saastunud mullast . 17
2 Perekond Riisikas, Lactarius Pers. Umbes 400 liiki, Eestis 57 Tuupilised sugisesed metsaseened Tuntud soogiseened Maitse valdavalt kibe Tihti sümbioosis puudega, moodustades mükoriisa 3 Kirjeldus Seenekübar nõgus, kuni lehtrikujuline Kübaral enamasti kontsentrilised ringid Seenejalg suurel osal nõgus Viljakehad piimmahlasoontega Erineva pikkusega eoslehekesed Membraanne voi intertsellulaarne pigment 4 Söögiseened Mõned riisikad toorelt söödavad, enamik mitte. Peale kupatamist mürgid kaovad, kuid kõiki siiski ei soovitata süüa. Parimad söögiseened on maheda maitsega riisikad: porgandriisikas, kuuseriisikas ja veririisikas. Kibeda maitsega riisikatest tuntumad on männiriisikas, kaseriisikas, kollariisikas ja tõmmuriisikas.
tervisekahjustused kogu ülejäänud eluks. Teised eluohtlikud seened nt. kastan ja tore vöödik kuuluvad ohtlike seente perekonda, mida pole üldse soovitatav süüa, punakas narmasnutt on "vale aja ja koha" seen kevadsuvel parkides, lehtmetsades. Paljud teised väga mürgised seened on väikese niru välimusega, vahel ka ebameeldiva maitsega. Valge kärbseseen Sampinjonid Jala alusel kotjas tupp Jala alusel kotjas tupp puudub Eoslehekesed jäävalt valged Eoslehekesed värvunud, roosakad-pruunikad kuni mustjad. Vaid väga noortel seentel võivad olla peaaegu valged. Eelkõige kuuse-segametsades, tavaline. Niitudel, ka metsades, eriti kuuskede all (mets- Aastati hulk väga kõikuv. sampinjon) tavalised. Roheline kärbseseen Rohelised pilvikud
kogu laias servaosas aga tumedam pruunikas, alati niiske või nõrgalt limane. Värvipiir kuiva ja märja kübaraosa vahel on väga järsk. Jalg, mis on 4 8 cm kõrge ja 0,5 0,8 cm läbimõõdus, on peenike ning sitke, võruga, võrust allpool pruunide soomustega kaetud. Ülalpool rõngast on helepruunikas, allpool rõngast tume- kuni mustpruun. Eoslehekesed on algul helepruunid, hiljem kaneel- kuni roostepruunid, õhukesed, tihedalt asetsevad, jalale hambaga külge kasvanud või veidi laskuvad. Seeneliha on kübaras valkjas ning jalas roostepruun, õhuke. 3.3 Kasutamine Kännumampel on kännul kasvavatest seentest parim söögiseen. Söödavad on ainult kübarad, mis hariliult on seeneussidest vabad. Ei vaja eeltöötlust, sobib värskelt praadimiseks, suppides ja kergelt sügavkülmas säilitamiseks. Eriti sobilik on
enamasti arukase all, ei saa küll kahe silma vahele jääda. Kübarad (läbimõõt kuni 12 cm) on pealt tumedamate rõngasjate vöötidega. Vanemad viljakehad pole enam nii karvased ja võivad pleekida beezhikaks, roosat tooni jääb siiski jala tippu ja kübara serva. Eoslehekesed on valkjad või roosakad, vanematel viljakehadel kollaka varjundiga. Jalg roosakas, enamasti tumedamate laikudega, torujas. Lõikekohalt ohtrasti eralduv valge piimmahl on põletavalt kibe. Viljakehad kasvavad juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes, kase-segametsades või metsaservades, sageli suures rohus
Teised eluohtlikud seened nt. kastan ja tore vöödik kuuluvad ohtlike seente perekonda, mida pole üldse soovitatav süüa, punakas narmasnutt on "vale aja ja koha" seen kevadsuvel parkides, lehtmetsades. Paljud teised väga mürgised seened on väikese niru välimusega, vahel ka ebameeldiva maitsega. Valge kärbseseen Sampinjonid Jala alusel kotjas tupp Jala alusel kotjas tupp puudub Eoslehekesed jäävalt valged Eoslehekesed värvunud, roosakad-pruunikad kuni mustjad. Vaid väga noortel seentel võivad olla peaaegu valged. Eelkõige kuuse-segametsades, tavaline. Niitudel, ka metsades, eriti kuuskede all (mets- Aastati hulk väga kõikuv. sampinjon) tavalised. Roheline kärbseseen Rohelised pilvikud
Okkaks on nende puhul allergilisus mõnedele inimestele. Seda põhjustavad eosed, mille abil seened looduslikult paljunevad. Toidus valmis kujul või marineerituna, keedetuna või praetult nad vaevusi ei tekita. Valge Sampiljon Valge sampinjon on kõva viljalihaga ja peaaegu valge värviga, maitse on mahe ja suhteliselt nõrk. Seenekasvamisel ja seenekübara avanedes muutub seene värvus tumedamaks, eriti märgatavalt muudavad värvi kübara all paiknevad eoslehekesed. Pruun Sampiljon Pruun sampinjon on kohe sündides helepruun ja valgest liigikaaslasest palju tugevama maitsega, ka sisaldab ta vähem vett ja vajub seepärast kuumtöötlemisel vähem kokku. Nii valge kui pruuni shampinjoni puhul on vanemate seente maitse alati tugevam kui noortel. Austerservik Austerservik on serviti kasvupinnale kinnituv, austrikarpi meenutav seen, mis kasvab metsikult lehtpuude tüvedel ja kändudel pea kogu maailma mõõduka ja niiske kliimaga aladel,
uued lehed. Jänesekapsas on lemmiktoiduks jänesele, metskitsele ja teistele taimtoidulistele imetajatele metsas. 2.3 Kuuseriisikas Kuuseriisikas on oranzi seenelihaga riisikas, maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata. Kuuseriisikal on oranz või heleoranz kübar, mis vananedes muutub keskelt rohekaks. Kübara läbimõõt on 4-14 cm. Riisikas eritab oranzi piimmahla, mis värvub 15-30 minuti jooksul veinpunaseks. Eoslehekesed on hele-või tumeoranzid. Seenejalg on oranzi värvi. Kuuseriisikas levib Euroopas ja Põhja-Ameerikas kõikjal kus kasvavad kuused. Eestis esineb väga tihti. Seen kasvab sümbioosis kuusega ning levib arvukalt loometsades, palumetsades, sürjametsades, laane- ja salumetsades, kõige rohkem kuivendatud turbaaladel suurte magistraalkivide läheduses kõdusoometsades ja kuusenoorendikes. Kuuseriisika sugulasliik on porgandriisikas ning varem peeti neid üheks ja samaks liigiks.
8). Eoslava e. hümeenium, hymenium - *kand- või *kotteoseid produtseeriv, vastavalt eoskandadest või eoskottidest ja nende vahel paiknevatest steriilsetest elementidest koosnev kiht *viljakehal; tüüpiline näit. eoslavaseente (Hymenomycetes) *eoslavakandjal. Eoslavakandja e. hümenofoor, hymenophore - *eoslava kandev *seenekoest pind eoslavaseente (Hymenomycetes) *viljakehadel, võib esineda *eoslehekestena, *torukestena, *narmastena, *voltidena või olla täiesti sile Eoslehekesed, lamellae - paljude lehikseente ja väheste mittelehikseente *viljakehadel*eoslavakandjat moodustavad plaatjad liistakud, mis tavaliselt paiknevad radiaalselt *kübara alaküljel ja mille välispinnal tekib *eoslava . Eostugi e. sterigma, sterigma -*eoskanna tipus paiknev väljakasv, millele kinnituvad *kandeosed. Etsiospoor, aeciospore - vt. kevadeos. Fragmobasiid, phragmobasidium - risti- või pikivaheseinte abil tüüpiliselt neljaks osaks jagunenud *eoskand
asetsevate peente torukestega, mille siseküljel arenevad eosed. Torikseente hulka loetakse ka jäigalt korkjad või puitkõvad eoslehekestega liigid. Teisalt on aga paljud torikseened pehmed ja haprad ning kasvavad puidul õhukese kihina. On ka jalaga, maapinnal kasvavaid like. Tüüpilistele torikseentele on iseloomulikud tugevad viljakehad ja nende pikk eluaeg, isegi mitu aastat, samuti viljakehade eoseid produtseeriva osa koosnemine püstistest torukestest (mis on tugevam struktuur, kui eoslehekesed). Puit ja selle mädanemine Puit tekib nii, et taimerakkude seined muutuvad kasvades paksuks ja jäigaks. Jäikus on tingitud rakuseinte koostisosadest; tselluloosist, ligniinist ja osalt ka hemitselluloosist. Puidumädanik on taimehaigus, mida iseloomustab mädanemine- seente poolt puidu lagundamine puitunud rakuseinte lõhustamise tagajärjel. Nakatunud puit kaotab oma vastupidavuse ja tugevuse, muutudes pehmeks ja rabedaks.
pintsehallik, rohehallik (hallitusjuust!). 2) eostega paljunemine kottseentel eosed moodustuvad eoskotis raku sees. Eoseid on eoskotis 4-8. kottseente näideteks pärmseened, kübarseened (viljakihi moodustavad seened). Kübarseenest kuuluvad kottseente hulka: mürklid, kogritsad. 3) HÕIMKOND: kandseened eosed valmivad spetsiifilistel rakkudel eoskandadel. Eosed valmivad rakuväliselt. Eoskannad moodustavad eoslava ja see paikneb kübara alaosas kolmel erikujul. Esiteks eoslehekesed pilvikud, riisikad. Teiseks- eoslava moodustab torukesed puravikud, tatikad. Kolmandaks eoslava esineb narmasja kihina: narmikud ja põdramokk. Selleks, et tekiks mütseel, mis annaks viljakehi peavad liituma kahest erinevast eoses pärinevad hüüfid ehk seeneniidid ja tekivad kahetuumalised struktuurid ja nendest tuleb mütseel, millest arenevad viljakehad. Eostega paljunemine eostaimedel. SAMMALTAIMEDE ELUTSÜKKEL:
annaabi.ee 
