Suur sirmik Harilik murumuna Macrolepiota procera Lycoperdon perlatun Kasvukohad: Rohtunud valgusküllased kasvukohad: Kasvab üksikult või väikeste männikuservad, metsalagentikud, teeääred ja rühmadena metsades ja raiesmikel maantevallid. Tundemärgid: Hariliku murumuna viljakeha on Tundemärgid: Kübar 10- 30cm läbimõõdus, pirnikujuline, seene pinnal kergesti lahti tulevad noorelt munajas, hiljem kellukjas- sirmjas laia teravad körbud. Noore seene sisemus on valge, madala kühmuga, lõpuks lame. Jalg 15- 20cm vanemal seenel sisemus koltub, muutub kõrge, 1,5- 2cm läbimõõdus, silindriline, kiuline, rohekaks ja lõpuks pruuniks tolmuks. Eosed õõnes, aluse suunas kergelt jämenev
12.Mille poolest olid teistest erinevad Aruski Peeter ja Ants Timmusk? 13.Mille põhjal otsustad, et Silbe oli väga vaene? Too kolm näidet. 14.Kes tuli elama majja, kust Arusk oli Lutsud välja saatnud? 15.Miks oli Eedi alati kurb? 16.Mida räägivad Peep ja Andres Peetrile talvisest kalapüügist? Kuidas nad kalu püüdsid? 17.Mis pilli mängis Jakobson? 18.Miks oli Andrese jaoks vastumeelseim koolipäev esmaspäev? 19.Milles kahtlustatakse Andrest koolis? 20.Mille kingib Murumuna Andresele? 21.Miks oli Murumuna oma sakste juurest ära tulnud? 22.Kuidas käitub Murumuna Lutsude juures? 23.Mida õpetasid Murumuna ja Peep Andresele? 24.Koolmeister käis jõulude ajal vaestemajas kinke jagamas ja nägi sealset rasket olukorda. Mida ta lubas Ludvig Silbe heaks teha? 25.Mis sai hõbeseeklist, mille Andres andis Ludvig Silbe emale? 26.Mida otsustas Andres pärast vaestemajas käimist? 27.Mida arvas virmaliste kohta Murumuna? 28
Hermafrodiitsetel (Mõlemasoolistel) on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Näiteks: Viinamäetigudel, vihmaussidel ja kaanidel. 6. Portegenees: Erandkorras võib organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda esineb putukaliikidel näiteks: Mesilastel ja lehetäidel 7. Portenogenees: Võib esineda mõningatel selgroogsetel Näiteks: Sisalikel, kaladel ja kahepaiksetel. Kuidas paljuneb: LaanikEostega Meritähtsuguliselt ja mittesuguliselt Sõnajalgeostega Murumuna(taim)eostega Pajuvegatiivselt ja suguliselt RohukonnSuguliselt Koersuguliselt Tigusuguliselt Liiliasuguliselt ja vegatiivselt Kaanidsuguliselt Vaarikasvegatiivne Vihmausssuguliselt Käsnsuguliselt ja mittesuguliselt Havisabasuguliselt Lehetäisuguliselt Haugsuguliselt Pärmseenmittesuguliselt (pungub)
Lakkrupik Laccaria laccata Sgk Inocybaceae Veinpunane narmasnutt Inocybe adaequata Siid-narmasnutt Inocybe geophylla Vill-narmasnutt Inocybe lanuginosa Kuhik-narmasnutt Inocybe rimosa Punapruun narmasnutt Inocybe umbrina(assmiliata) Sgk Lycoperdaceae Pirn-murumuna Lycoperdon pyriforme Harilik murumuna Lycoperdon caudatum Sgk Lyophyllaceae Soo-kobarheinik Lyophyllum palustre(Tephrocybe palustris) Valge kobarheinik Lyophyllum connatum Sgk Marasmiaceae Jõhvnööbik Marasmius androsaceus Laialehine hiidkõrges Megacollybia platyphylla
s segametsas kibe marineer, sool, hape Harilik Leht-, okas- ja kukeseen segametsades Kuldharik Okasmetsades Söödav värskelt ainult noorelt Harilik Mets ja puisniit Värskelt ja noorelt murumuna valge, valmides viljakeha pruun Kausjas Leht- segamets, August, september, maatäht huumusrikas pind haruldane kuju Soomus- Prahipaik, park, Söödav noorelt,
* Umbes 90% seeneviljakehast vesi * 10% kuivained, peamiselt rakuseinte kiudained, toitained, vitamiinid, mineraalid. * Osades seentes toiduks kõlbmatud ained * Põhjamaades sadakond väga häid söögiseni http://seenteolulisus.weebly.com/soumloumlgiseened.html http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Söögiseened * Austerservik * Prgandriisikas * Harilik murumuna * Timpnarmik * Kukeseen * Mürkel * Veinipunane pilvik * Männiriisikas * Kollane pilvik * Puravik * Ere pilvik * Põdramokk * Tuhmuv pilvik * Piprariisikas * Mage/Kibe pilvik * Pilvik * Soopilvik * Rädipiimik * Oranzh riisikas * Soomustoorik * Kuldriisikas * Kevadkogrits * Seaseen * Kitsemampel * Kollariisikas * Kamperriisikas * Tore riisikas * Hallipiimane riisikas
,,looduslik kloonimine" e. geneetiliselt samasugune pärilikkusaine. Enamus taimi ja algelisemad loomad (hüdrad, käsnad). o EOSELINE Üherakuline Kestadega kaetud Geneetiliselt vanemale identne Näited: SÕNAJALG maarja sõnajalg, kilpjalg VETIKAD põisadur SEENED murumuna (v.a PÄRM!) SAMMALTAIMED SAMBLIKTAIMED o VEGETATIIVNE Vanim teadaolev paljunemisviis. Paljunevad enda kasvuosaga. Lühikese ajaga palju järglasi. Identne geneetiliselt. Ei evolutsioneeru kiiresti. Alatüübid: 1. POOLDUMINE bakterid, protistid.
19. sajandil soovitasid meditsiiniteadlased sellega ravida paljusid haigusi: krampe, närvihaigusi, tuberkuloosi angiini, kilpnäärmehaigusi, veresoonespasme jt. haigusi. Et saada haigele kohale pealemäärimiseks kasutatavat ravimit, pannakse kärbseseene tükid kinnisesse pudelisse või purki ja lastakse paar päeva seista, misjärel muutub seen kollaseks õliks. Ravi kärbseseenega peetakse siiski ohtlikuks ega reklaamita selle kasutamismooduseid. 3. Harilik murumuna (Lycoperdon perlatum) 36 Seent võib kohata metsades, karjamaadel, parkides ja koduaedades lehe- ja oksavarise mädandajana, üksikult või rühmiti. Juuli oktoober. Noorena, kui seeneliha on veel puhasvalge, on harilik murumuna hea söögiseen. Oma erakordse suuruse tõttu pälvib meedias rohkesti tähelepanu samasse sugukonda kuuluv hiidmuna. Murumunaga on seotud peamiselt kaks, kummalisel kombel üksteisele üpriski vastukäivat uskumuste rühma
kõrgesed, käbikõrgesed, pisisirmikud, nööbikud. Sampinjonilaadsed. Sampinjonid, sirmikud, tindikud. Kärbseseenelaadsed. Napsikulaadsed. Punalehikulaadsed. Vöödikulaadsed. Vöödikud, värvikud, kollanutid, mamplid. Pilvikulaadsed. Pilvikud, riisikad. Puguseened. Viljakeha sageli kerajas, vähemalt noorena kaetud nahkja kattega (periidiga). Eosed arenevad vähemalt alguses viljakeha sees. Tanuseenelaadsed. Murumunalaadsed (murumuna, hiidmuna, maatähed). Murukeralaadsed. Luiteseenelaadsed. Vakkseenelaadsed (eoslava jagunenud mõneks või üheks osakeseks (periooliks), need levivad vihmapiiskade abil vihmapiisk lööb periooli vakast välja ja selle sabaniit kerib ümber kõrgel asuvate taimevarte või tähtkuulilistel "tulistatakse" periool seene enda jõul kuni meetri kõrgusele.) Mükoriisa e. seenjuur. Taime ja seene vastastikku kasulik kooselu. Taim annab seenele
Enamjaolt hallitusseened: kottpärmseen Metsaseened, täpphallikud ed puuseened: (toiduainete hallitus) murumuna pilvikud rohehallik (penitsiliin) jahukasted kärbseseened mürkel majavamm Seeneniit on hulkrakne Koosnevad 1 hüüf on 1 rakk
kõrgesed, käbikõrgesed, pisisirmikud, nööbikud. Sampinjonilaadsed. Sampinjonid, sirmikud, tindikud. Kärbseseenelaadsed. Napsikulaadsed. Punalehikulaadsed. Vöödikulaadsed. Vöödikud, värvikud, kollanutid, mamplid. Pilvikulaadsed. Pilvikud, riisikad. Puguseened. Viljakeha sageli kerajas, vähemalt noorena kaetud nahkja kattega (periidiga). Eosed arenevad vähemalt alguses viljakeha sees. Tanuseenelaadsed. Murumunalaadsed (murumuna, hiidmuna, maatähed). Murukeralaadsed. Luiteseenelaadsed. Vakkseenelaadsed (eoslava jagunenud mõneks või üheks osakeseks (periooliks), need levivad vihmapiiskade abil vihmapiisk lööb periooli vakast välja ja selle sabaniit kerib ümber kõrgel asuvate taimevarte või tähtkuulilistel "tulistatakse" periool seene enda jõul kuni meetri kõrgusele.) Mükoriisa e. seenjuur. Taime ja seene vastastikku kasulik kooselu. Taim annab seenele
suur sirmik (Macrolepiota sirmik (Macrolepiota) sampinjonilised (Agaricaceae) procera) punane kärbseseen (Amanita kärbseseen kärbseseenelised muscaria) (Amanita) (Amanitaceae) kitsemampel (Rozites kitsemampel vöödikulised (Cortinariaceae) caperatus) (Rozites) tõmmuriisikas (Lactarius riisikas (Lactarius) pilvikulised (Russulaceae) necator) harilik munumuna (ämmatoss) murumuna murumunalised (Lycoperdon perlatum) (Lycoperdon) (Lycoperdaceae) meririst (Aurelia aurita) Aurelia Ulmeridae harilik vihmauss (Lumbricus vihmauss vihmauslased (Lumbricidae) terrestris) (Lumbricus) harilik järvekarp (Anodonta järvekarp (Anodonta) jõekarplased (Unionidae) anatina) söödav südakarp südakarp südakarplased (Cardiidae)
K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND TARTU 2006 Õppematerjali koostajad: Ave Nõmme ja Kadri Joost (Elva Lasteaed Murumuna) Toimetaja: Kalle Hein Kujundaja: Eesti Loodusfoto Trükk: Triip AS Koostööpartnerid: Projekti rahastavad keskkonnakaitsefond Eesti Ornitoloogiaühing Stiftung Naturschutzfonds Glücksspirale Tartu Keskkonnahariduse Keskus loterii kasumi vahenditest, Global Fund for Nature Saksa fond 5000xZukunft ja Keskkonnainvesteeringute Keskus
annaabi.ee 
