Pirita teelt paistabki vaid kaks horisontaalset triipu: terassi betoopiire ja kohviku lai karniis. Pormeister tahtis saada võimalikult avara ilma tugedeta kohvikusaali, mida ümbritseksid ainult klaasist seinad, sellest tulenesid puitfermid ja lai karniis. Aiapoolset fassaadi ilmestab ajastule iseloomulik keerdtrepp. 11. Kohvik Tuljak Tõeliseks etapiliseks hooneks Eesti arhitektuuriajaloos kujunes Valve Pormeistri esimene maa keskusehoone Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam (1965-1966) 12. 1966 Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam Enne planeerima hakkamist kujundas Pormeister Kurtnasse maastiku: tõstis ümber masse, korrastas teid ja haljasalasid, kujundas paisjärve kalda. Maja koosneb kahest hästi proportsioneeritud mahust: kahekorruseline kontoritiib on rõhutatult horisontaalne, selle taustal lehvikukujuline astmeliselt tõusva laega saaliosa. 13. Viimistluseks nii sees kui väljas punased puhta vuugiga tellisseinad. Laiad karniisid kaetud
soovitav enne kala söömist kindlaks teha selle päritolu – näiteks Vaiksest ookeanist püütud kala süüa ei tasuks. Arvatakse, et maailmas ei ole tegelikult olemas ühtegi täielikult loodusjõudude eest kaitstud ja turvalist reaktorit. Et veidikenegi aimu saada Jaapanis toimuvast, tasuks Fukushimat võrrelda 1986. aastal Ukrainas toimunud Tšornobõli katastroofiga. Tšornobõli tuumareaktor oli justkui katsejaam, mis pidi olema teoreetiliselt võimalik. Reaktor oli lohakalt ehitatud, sest kogemusi nappis – näiteks puudus seal kaitsemahuti, mis oleks pidanud õnnetuse korral takistama radioaktiivsete ainete liigkiiret levikut jaamast välja. Õnnetuse toimudes paiskus suures koguses radioaktiivseid elemente tohutu plahvatusega õhku ja molekulaarses olekus tolm, mis sisaldas radioaktiivseid aineid, kandus õhus minema ning sadas hiljem erinevate sademetega taevast alla
Sooparanduse Selts Toomale sookatsejaama, millele kuulus üle 120 ha maad. 1928. aastal rajati Toomale kool. Tähtsam ülesanne oli Sooparanduse Seltsil rohumaade rajamine, parandamine ja teaduslik juhtimine. Just looduslikud rohumaad, mis enamuses asusid soo- ja soostunud maadel, vajasid kultiveerimist. Selle tarbeks osteti 1910. aastal Tooma talu, mis andiski Tooma Katsejaamale ja hiljem Tooma Katsebaasile nime. Algas hoogne areng ja see kestis kuni 1914. aastani, mil algas I Maailmasõda. Katsejaam alustab tööd uuesti alles 1920. aastal. Balti Sooseltsi poolt kinnitatud temaatika kohaselt oli uuritavate küsimuste ring lai ja mitmekesine. Katsejaam pidi hindama balti soid taimekasvatuse, alus- ja kütteturba tootmise seisukohalt, uurima soode kuivendust, mullaharimise ning väetamise viise, ühtlasi aretama turbamuldadele sobivaid taimesorte jne. Eriline rõhk oli pandud kultuurrohumaade sooniitudele rajamise küsimustele. Tuli uurida madalsoode kuivendus- ja kasutusmeetodeid
MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mull...
võõrutusmass. Emise reproduktsioonijõudlusnäitajate ja söötmise vahelised seosed (fläsing, embrüonaalne suremus). Kuldi reproduktsioonijõudlus. 9. Sigade nuumajõudlusnäitajad : varavalmivus, söödaväärindus ja keskmine ööpäevane massi- iive. 10. Sigade lihajõudlusnäitajad. Sigade lihakeha tailihasisalduse määramise metoodika. LIHAJÕUDLUSNÄITAJAD 1970 Taanis Kontrollnuum 1931 Eestis Kuremaa Seakasvatuse katsejaam (10a) 1957 Eestis Kehtna Seakasvatuse katsejaam Metoodika 1: mõõtmine toimub 2 punktis: (elusa sea pekipaksuse mõõtmine) Viimase roide joonel, 7 cm selja keskjoonest külje suunas: - X1 seljapeki paksus 1 - X2 seljalihase läbimõõt 11. 12. roide vahel e 10 cm pea suunas mõõtekohast 1 - X3 seljapeki paksus 2 Nende näitajate alusel arvutatakse ,,Piglog 105" Y = 64,39 0,28x1 + 0,14x2 0,55x3, kus
Spiku1 MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise lev...
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
