Toataimed (1)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Tallinna Mustamäe Gümnaasium

Toalilled
Uurimistöö

G1L
juhendaja :
Tallinn 2009
Sisukord

Sissejuhatus ....................................................................................... lk 3

Inglitrompet ..........................................................................................lk 4

Ogaõun ....................................................................................……… lk 5

Dendroobium .......................................................................................lk 6

Agaav .........................................................................……………….. lk 7

Adiantum .....................................................................................…… lk 8

Allamanda ........................................................................................... lk 9

Aaloe ................................................................................................ ..lk 10

Flamingolill ..........................................................................................lk 11

Ananass .......................................................................................... .. lk 12

Aphelandra ..........................................................................................lk 13

Jõulutäht ............................................................................................. lk 14

Rododendron ...................................................................................... lk 15

Tähiline justiitsia ................................................................................. lk 16

Marantna ........................................................................................ … lk 17

Brovallia .......................................................................................…… lk 18

Vahalill ....................................................................................... ……..lk 19

Kinglill .................................................................................………….. lk 20

Kellukas ...........................................................................................….lk 21

Katleia ........................................................................................……...lk 22

Tsineraaria ...........................................................................................lk 23

Kokkuvõte .......................................................................................... .lk 24

Kasutatud kirjandus ............................................................................ lk 25

Inglitrompet ( Datura )

Kasutatakse õistekoratiivse põõsana siseruumides , talveaedades või verandadel . Suveks võib viia ka õue , kus seda tuleb hoida kaitstud kohas . Pärit on see taim Kolumbiast , Ecuadorist , Peruust ja Põhja-Tšiilist . Inglitrompet on suurte , ovaalsete , sametjalt karvaste lehtedega puukujuline põõsas . Rippuvad kellukjad õied on rohelise tupe ning kollase , punase või oranši krooniga . Kasvab hajusvalguses ning tuleks vältida otsest päikesepaistet . Temperatuuriks sobib soe kuni jahe, talvel eelistab jahedamat kasvukohta . Lühiajaliselt talub kuni 5 soojakraadi . Kasvuperioodil tuleb kasta korrapäraselt , lastes enne järgmist kastmist mullapinnal veidi läbi kuivada . Talvel hoides jahedas kohas tuleb kasta harvem . Liigse kastmise korral taim ei õidse , kuid õitsemise ajal ei tohi muld läbi kuivada . Väetada tuleb vähese lämmastikusisaldusega väetisega , kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant . Sügisel tuleb pikad võrsed tagasi lõigata . Talvel vajab puhkeperioodi , siis tuleb hoida kuivas ja jahedas . Kevadel tuleb umber istutada , lõigata pikad võrsed tagasi ja

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gerligerli Õppematerjali autor

uurimistöö toataimedest . väga põhjalik .

toataimed bioloogia

Sarnased õppematerjalid

doc

Toalille kasvatuse referaat

..............................................................6 DRAAKONIPUU.................................................................................................................................7 FLAMINGOLILL EHK ANTUURIUM..............................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................9 ORHIDEE Orhidee on habras ja elegantne toataim. Üle maailma kasvab neid enam kui 20 000 väga eripalgelist orhideeliiki. Igas riigis on olemas mõni kohalik orhideeliik, mis muudab enda jaoks sobiva stiili ja värvusega orhidee valimise üsna lihtsaks. Eksootilise välimusega orhideed teevad kodu külluslikumaks ja erksamaks. Orhideesid saadab teatav kurikuulsus, nagu neid oleks raske kasvatada. Mõningate teadmistega pole orhideede hooldamine aga sugugi nii keeruline. Peaasi, et taim saaks kõik, mida vaja.

Bioloogia

docx

Kümne toalille kasvatamise juhend

taim pärinedes Madagaskarilt. Ta võib kasvada 25 m kõrguseks, kuid kasv on aeglane. Kodustes tingimustes kasvab umbes 1,5 m kõrguseks. Lehed on pikad, kitsad, oliivrohelised ja punaka äärisega, tavaliselt 3090 cm pikad ning 27 cm laiad. Lõhnava draakonipuu lehed on laiad ja rohelised või rohelise-kollased. Kasvab kodustes tingimustes 1,5-2 m kõrguseks. Käänd-draakonipuu oksad käänduvad tihti huvitava nurga all moodustades laia ja koheva võra. On levinud toataimed tänu vähenõudlikkusele ja vastupidavusele. 7.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Kasvab hästi toatemperatuuril (18-23 kraadi) ja keskküte ei tee taimele liiga. Siiski eelistab ta niisket õhku. Kuivas õhus võivad lehtedele tekkida pruunid laigud. Sobivaim temperatuur on 15-18 kraadi, hariliku draakonipuu puhul isegi 10 kraadi. Vältida tõmbetuult. Pehme veega mõõdukalt aasta ringi sama tihedalt, suvel siiski tihedamini (2 korda kuus). Vältida

Põllumajandus

odt

Kasvatamise juhend

Ratsuritäht (Hippeastrum) Päritolumaa: Lõuna-Ameerika mägedes, poolkõrbetes ja hõredates põõsastikes. Ajalugu: Ratsuritähed kuuluvad amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda. Kasvukohanõudlus Valgus: täispäike, alates augustist tuleb teda pimendada. Temperatuur: soe ruum, 18–23°C. Õitsemise ajal võib ta tõsta ka jahedamasse, see pikendab õitsemisaega. Puhkeperioodil veidi jahedam, 15–20°C. Substraat: nõrgalt happeline muld, sobib tavaline toalille- või kaktusemuld. Õhuniiskus: talub hästi kuiva õhku. Sobiv kasvukoht: valge õhurikas ruum, suvel võib õue tõsta varjulisse kohta. Kasv Õitsemisperiood: detsembrist aprillini, õis püsib tavaliselt 2 nädalat. Õievart tasub toestada, muidu kipub a viltu kasvama või ära vajuma. Puhkeperiood: algab hilissuvel-sügisel, sel ajal tuleb ka kastmist järk-järgult vähendada kuni lõpuks ei kasta üldse. Sel ajal lehed kolletuvad ja toitained liiguvad sibulasse. Pära

Põllumajandus taimed

odp

Mürkgaaside eemaldajad.

võimalik, siis nädalas paar korda piserdada lehti veega. Kui Golden Coasti lehtedele tekivad tumekollased laigud, siis selle järgi on võimalik aru saada, et talle kas ei sobi kasvukoht või on hooldamisel tehtud vigu. Laikude põhjuseks võib ka olla tõmbetuul. Nefroleep Kõrge nefroleep on pärit troopilistest Ameerika metsadest, kus ta kasvab pea meetri pikkuste kogumikena. Nefroleep on väga levinud toataim, mida tihti nimetatakse lihtsalt sõnajalaks, kuigi sõnajalgade liike on tegelikult väga palju. Nefroleep sobib nii kontorisse kui koju, sest ta on vähenõudlik taim, mis kasvab nii valges kui ka poolpimedas kohas. Golden Coasti kasvutingimused Vaatamata sellele, et draakonipuu on väga vastupidav taim, vajab ta valget või poolvarjulist sooja kohta. Temperatuur ei tohiks langeda alla 15 kraadi. Otsest päikesevalgust draakonipuu ei talu.

Bioloogia

pptx

SUVELILLED

SUVELILLED Jane Sisask 1MK2 2014 AEDLEVKOI Matthiola incana AEDLEVKOI Matthiola incana Kõrgus 30 cm Heleroheline taim Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse. Eelistab päikesepaistelist kuiva kuni parasniiske mullaga kasvukohta. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis 0,5 cm sügavusele (pimedas idaneja) ja istutada kohale mais -

Rohttaimed

pdf

Püsikute õppematerjal

Püsikute õppematerjal Marju Saag 17MESÕ1A Sinine käoking (Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel).

Lillekasvatus

doc

Kaktuselised

kõrgusi puukujulisi sammaskaktusi, kerakujulisi kaktusi, lapikute varrelülidega kaktusi ja pikkade peente vartega epifüüte. Paljudel on viljad ja varre lihakas sisu söödavad. Kaktusepuitu kasutatakse ehitusmaterjalina meenete valmistamiseks, mitut liiki kaktusi tarvitatakse kosmeetika- ja farmatsiatööstuses. Sooja kliimaga aladel kasvatatakse paljusid kaktuselisi aedades ja parkides ilutaimena, neist istutatakse ka elavtarasid; põhjapoolseil mail on nad kasvuhoone- ja toataimed. [1. lk 288] 3. KAKTUSELISTE HOOLDAMINE Looduses kasvavad kaktused väga erinevates kohtades. Neid võib leida nii vihmametsadest, mägedest kui ka kuivadest kõrbetest. Kasvatamine läheb õnneks, kui me oskame oma kaktustele luua võimalikult looduslähedased tingimused. Laias laastus võib nad jaotada kahte gruppi: vihmametsades ja kuivas kliimas kasvavateks. Kaktus annab õigest hooldamisest märku õitsemisega. [2. Internet]

Uurimistöö

docx

Sisehaljastus - sõnajalgade kasvatamine ja hooldamine

Kastmiseks sobib toasoe, pehme ja puhas jõe- või järvevesi. Otse kraanist võetud vett ei ole kloorisisalduse tõttu soovitatav kasutada, sellel tuleks enne lasta ööpäev seista või pehmendada näiteks oblikhappega (1 g hapet 5 liitri vee kohta). Kuna paljude toasõnajalgade lehed on õrnad, siis pole soovitatav neid piserdada. Tugevamate lehtedega taimi (n kõrge nefroleep) võib piserdada, kui vesi lehtedel umbes tunni jooksul kuivab. (Rünk, 1999 ja toataimed.eu ... 19.01.2020).) 3.2. Väetamine Väetamise üldreeglina tuleb ka sõnajalgu enne väetamist kasta, et väetisega taime mitte ära kõrvetada. Väetatakse kasvuperioodil kaks korda kuus. Kindlasti ei tohiks väetisega lehti märjaks teha. Väetada ei tohi äsja ümberistutatud taimi – seda võib teha umbes kolme nädala pärast, kui taim on juba juurdunud. Väetada ei tohi ka haigeid taimi, sest need ei suuda väetisi niikuinii vastu võtta. Sobivaimad on kloorivabad mineraalväetised

Aiandus

Rohkem sarnaseid