Toataimed (1)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Tallinna Mustamäe Gümnaasium
Toalilled
Uurimistöö
G1L
juhendaja :
Tallinn 2009
Sisukord

Sissejuhatus ....................................................................................... lk 3

Inglitrompet ..........................................................................................lk 4

Ogaõun ....................................................................................……… lk 5

Dendroobium .......................................................................................lk 6

Agaav .........................................................................……………….. lk 7

Adiantum .....................................................................................…… lk 8

Allamanda ........................................................................................... lk 9

Aaloe ................................................................................................ ..lk 10

Flamingolill ..........................................................................................lk 11

Ananass .......................................................................................... .. lk 12

Aphelandra ..........................................................................................lk 13

Jõulutäht ............................................................................................. lk 14

Rododendron ...................................................................................... lk 15

Tähiline justiitsia ................................................................................. lk 16

Marantna ........................................................................................ … lk 17

Brovallia .......................................................................................…… lk 18

Vahalill ....................................................................................... ……..lk 19

Kinglill .................................................................................………….. lk 20

Kellukas ...........................................................................................….lk 21

Katleia ........................................................................................……...lk 22

Tsineraaria ...........................................................................................lk 23

Kokkuvõte .......................................................................................... .lk 24

Kasutatud kirjandus ............................................................................ lk 25

Inglitrompet ( Datura )

Kasutatakse õistekoratiivse põõsana siseruumides , talveaedades või verandadel . Suveks võib viia ka õue , kus seda tuleb hoida kaitstud kohas . Pärit on see taim Kolumbiast , Ecuadorist , Peruust ja Põhja-Tšiilist . Inglitrompet on suurte , ovaalsete , sametjalt karvaste lehtedega puukujuline põõsas . Rippuvad kellukjad õied on rohelise tupe ning kollase , punase või oranši krooniga . Kasvab hajusvalguses ning tuleks vältida otsest päikesepaistet . Temperatuuriks sobib soe kuni jahe, talvel eelistab jahedamat kasvukohta . Lühiajaliselt talub kuni 5 soojakraadi . Kasvuperioodil tuleb kasta korrapäraselt , lastes enne järgmist kastmist mullapinnal veidi läbi kuivada . Talvel hoides jahedas kohas tuleb kasta harvem . Liigse kastmise korral taim ei õidse , kuid õitsemise ajal ei tohi muld läbi kuivada . Väetada tuleb vähese lämmastikusisaldusega väetisega , kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant . Sügisel tuleb pikad võrsed tagasi lõigata . Talvel vajab puhkeperioodi , siis tuleb hoida kuivas ja jahedas . Kevadel tuleb umber istutada , lõigata pikad võrsed tagasi ja hakata taas regulaarselt kastma . Kahjuriteks ja haigusteks on villtäid , kilptäid ja kedriklestad . Kokkuvolditud pungad avanevad suurteks rippuvateks 25cm pikkusteks trompetjateks õiteks . Lõhn on tugev , eriti õhtuti . [1][5]

Ogaõun ( Datura )

Kesk - ja Lõuna – Ameerikast pärit olevate mõningate ogaõunte liigid võivad kasvada puu kõrgusteks . Rohtsed liigid on pärit Euroopas ja Aasia troopilisest vööndist . Kõigile neile on iseloomulikud omapärased lehterjad õied , millest arenevad ogalised viljad . Ogaõun kasvab raskusteta toataimemullas , kuhu on segatud savi ja sõnnikut . Ta vajab kasvuperioodil rikkalikku kastmist ja korrapärast väetamist . Talvel võivad vanemad taimed olla jahedas , kuid külmakraaditeta kohas . Noored taimed , mida on kerge pistikutes kasvatada , vajavad talvel siiski 10-15 soojakraadist temperatuuri . Taim on väga mürgine . [2]
Dendroobium (Dendrobium )
Kasutatakse õisdekoratiivse püsikuna siseruumides , talveaedades ja verandadel . Pärit on see taim Lõuna- ja Kagu-Aasiast Kagu-Austraaliani . Dendroobium on peamiselt epifüütne orhidee , mille pikad lehed on vaid taime tipuosas või varrel kahekaruliselt . Varred on pikalt ning mulgjalt paksenenud . Õied on valged või purpursed ., mis on koondunud kaarduvate vartega õisikutesse . Vajab hajusvalgust ja tuleks vältida otsest päikesepaistet . Temperatuur peaks olema soe kuni jahe . Kasta tuleks pehme veega korrapäraselt , muld ei tohi läbi kuivada . Talvel tuleb karvem kasta . Väetada tuleb spetsiaalse orhideeväetisega õitsemisperioodil 1 kord kuus . Ülejäänud ajal ära väeta . Erihooldust vajab talvel puhkeperioodil , mil tuleb hoida valges ning jahedas paigas . Igal teisel või kolmandal varakevadel tuleb umber istutada , kasutades spetsiaalset orhidee-substraati . Kahjuriteks ja haigusteks on kilptäid , kedriklestad ja seenhaigused . Väärisdendroobiumi sordid on saanud väga populaarseks tänu oma kaunitele õitele , mis 2-4 õileiste kimpudena ümbritsevad lihakaid varsi . Õied on pikaealised , mõnikord meeldivalt lõhnavad , vahel erksavärvilise laiguga huule neelus ning neid võib olla korraga nii palju , et varsi ja lheti pole nende vahelt nähagi . Kasvukoht olgu õhurikas ja väga valge , kuid siiski kaitstud kevadise ereda päikese eest . Varakevadel hakkavad arenema uued võrsed ja kasvama rohelised juureotsakesed ning algab uus kasvuperiood . Taimi hakatakse kastma ja iga paari nädala tagant väetama nõrga orhideeväetisega . Dendroobiumi on väga kerge üle kasta , eriti väärisdendroobiumi , seepärast peab pott kindlasti jõudma kahe kastmiskorra vahel ära kuivada . Hea oleks kasutada kastmiseks ja piserdamiseks vihmavett . [1][3]
Agaav ( Agave )
Kasutatakse imposantse sukulendina siseruumides , talveaedades , verandadel ning suvel kaitstud kohtades aedades . Pärit on Mehhikost . Agaav on varretu taim , mille laiad , paksud , lihakad , hallikasrohelised ja teravatipulised lehed moodustavad lehekodarikke . Leheservadel teravad pruunid ogad . Eelistab täispäikest , kuid kasvab ka hajusvalguses . Temperatuurivahemik peaks olema soe kuni jahe , talvel jahedam . Talub ajutist temperatuurilangust kuni 0 kraadini . Ülekastmise korral taim hukkub . Kevadest sügiseni kasta korrapäraselt , kuid harva . Talvel hoida muld peaaegu kuivana . Väetada vähese lämmastikusisaldusega väetisega kevadest sügiseni 1 kord kuus . Ülejäänud ajal ära väeta . Taim vajab oktoobrist aprillini puhkeperioodi , mil teda tuleks hoida valges , ent jahedas asukohas . Iga 2-3 aasta järel kevaditi vajab ümberistutamist . Kahjurid ja haigused puuduvad . Kuna lehed on otsast teravatipulised , tuleks hoida lastele kätesaamatus kohas . Õidsema võib erandkorras hakata vaid vana agaav . Agaavid on kaunid arhitektuurilised taimed . [1][5][2][4]
Adiantum ( Adiantum )
Sellest õrnade ja iluate lehtedega sõnajalast on teada mitmeid like ja sorte . Ta vajab suhteliselt niisket õhku ja sobib selle tõttu kõige paremini kasvuhoonetesse . Siiski saab teda kasvatada ka toas . Sobivaim temperatuur öösel on 10-15 soojakraadi ja päeval 21-26 soojakraadi . Adiantumi mullapall tuleks hoida alati ühtlaselt niiske . Talvel kastetakse tavaliselt vähem , kuid mullapall ei tohi läbi kuivada . Taime ei tohiks liiga suurde potti istutada , kuna ta kasvab paremini hästi juurdunud potis , kus taimi hulganisti koos . Plajundatakse jagamise teel , eostega paljundamine on väga raske . Taim vajab kõrge õhuniiskusega ruumi ning seetõttu on teda pikka aega raske kasvatada . Istutada umber igal kevadel . Kahjuriteks ja haigusteks on hahkhallitus , lehetäid , kilptäid ja villtäid . Pärit on see taim Kesk-Ameerikast ja troopiline Lõuna-Ameerikast . Sellel taimel on mustad leherootsud ja õrnad helerohelised lehed . Kahjuks on nad nii tundlikud , et närtsivad kohe , kui neid soojas ruumis vähe kasta . Nad näivad end kõige paremini tundvat vannitoas . Kahjustunud lehed tuleb ära lõigata . [1][2][5]
Allamanda ( Allamanda )
Allamanda on troopiline kaunitar . Ta võib rahuga olla päikesepaistelisel aknalaual , vaid kesksuvise kõige kuumema leitsaku ajal vajab ta kerget varjutamist . Allamanda vajab kasvuks aasta ringi vähemalt 18 soojakraadist temperatuuri . Peale juurte vajavad niiskust ka lehed . Pehme , lubjavaba , liege vihmavesi sobib kastmiseks ja piserdamiseks kõige paremini . Kasvusubstraadiks sobib savikas muld , kuhu on segatud kõdusõnnikut ja lehemulda . Kasvuperioodil väetatatkse iga kahe nädala tagant . Puhkeperioodiks väetamine lõpetatakse . Kevadelvõib allamanda suuremasse potti istutada . Pistikutega paljundamine on lihtne . Pärit on see taim Lõuna-Ameerikast . Kasutatakse õisdekoratiivse taimena siseruumides , talveaedades või verandadel . Suveks võib viia aeda päikesepaistelisele , kaitstud kasvukohale . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , villtäid , karilased , kilptäid ja kedriklestad . [1][2][5]
Aaloe ( Aloe )
Aaloedei tunta mitte ainult toa - , vaid ka ravimtaimena . Taimemahl on osutunud heaks põletushaavade ravimiks . Aaloe küll õitseb , kuid teda ei armastata vaid selle tõttu . Oma kaheksajalga meenutava välimuse ja kaunite roheliste lehtedega , mis väga hästi naturaalse puiduga kokku sobivad , on aaloe aknalaual väga dekoratiivne . Paljundamine on lihtne . Külgvõsud eemaldatakse emataimest . Lõikekohad lastakse paar päeva kuivada ja seejärel istutatakse võsu temale mõeldud potti . Suvel kastetakse mõõdukalt , sügisel ja talvel harva . Aaloe ei nõua kõrget temperatuuri kuigi talub seda hästi . Suvel sobib aaloele päikesepaisteline aknalaud ja ta vajab palju värsket õhku . Talvel on sobivam jahe ning kuiv kasvukoht . Märtsist augustini väetatakse üle kahe nädala lahja väetislahusega . Pärit on aaloe Aafrikast , kuiva kliimaga aladelt . Kahjurid ja haigused on lehetäid ja kedriklestad . Aaloed on üldiselt lihtne kasvatada ja ta on vähenõudlik . [1][2][3]
Flamingolill (Anthurium )
Flamingolill peab oma nime eest tänama oma ilusaid , tavaliselt roosa või punasevärvilisi õisi . Ta on valgusetundlik , kuid tundlik otsesepäikese suhtes pole . Tepmeratuur ei tohi langeda alla 15 soojakraadi . Kastmine ja väetamine on taime nõrgad kohad . Seetõttu tuleb vesi pehmendada või kasta vihmaveega . Tavalistes taimeväetistes on palju ühendeid , mille suhtes flamingolill on tundlik . Aseainena võib kasutada hüdrokultuuridele mõeldud vedelväetisi . Normaalse arengu tagamiseks kasutada just flamingolilledele mõeldud turvast ja turbasammalt sisaldavat kasvusubstraati . Paljundatakse jagamise teel või seemnetega , mis on aga suhteliselt aeganõudev . Kasutatakse õisdekoratiivtaimena siseruumides . Päris on flamingolill Kolumbiast . Vajab igal teisel kevadel ümberistutamist . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , kilptäid , kedriklestad ja hahkhallitus . Flamingolilli on palju like , millest mõned on väga suured ja neid kasvatatakse lõikelilledena lillemüüjatele . Kodude jaoks on aretajad loonud kompaktsed taimed , kes peavad paremini kodustele tingimustele vastu . Õied ilmuvad vahelduvalt läbi kogu aasta , ent isegi ilma õiteta on nad atraktiivse lehestikuga taimed . Õitel on väga omapärane välimus , nii et andke oma taimele silmapaistev positsioon . Flamingolille on kõige parem esitleda üksikult lihtsas , kuid stiilses potis , mis ei ürita õitega võistelda . [1][2][4]
Ananass ( Ananas )
Tavaliselt ei ole lillepoodides müügil mitte looduslik liik , vaid sama perekonna dekoratiivsordid . Looduslik taim on sagely toas kasvatamiseks liiga suurekasvuline . See ei tohiks aga taime hankimisel takistuseks saada . Kuid tugevate ja teravate ogadega lehed on ohtlikud eriti lastele . Tuntakse mitut erinevat suuruse ja lehevärviga ananassi liiki , peale selle veel mitmeid triibuliste lehtedega sorte . Ananass hakkab õitsema alles vanas eas . Pärast õitsemist taim sureb , kuid enne seda arenevad taime alaosas tütartaimed , need võib omakorda istutada uutesse pottidesse . Kasvukoht peab olema valge ja soe ning temperatuur ei tohi talvel olla alla 15soojakraadi . Väetatakse mõõdukalt ja kastetakse vihmaveega nii , et vett satuks ka leherosetti . Ananassil pole puhkeperioodi , seega vajab ta nii palju otsest päikesevalgust kui võimalik . Sooja temperatuuri , piisava valguse , mõõduka niiskuse ja kergesti vett läbilaskva bromeeliamulla on see hoolsamiseks lihtne taim . Paraku võtab vilja küpsemine aega mitu kuud , samuti ei kasva vili eriti suureks ega ole siseruumides kasvatatuna söödav . Ogaliste servadega lehti tuleb ettevaatlikult käsitleda . [2][3][4]
Aphelandra ( Aphelandra )
Aphelandra on kirjuleheline kollaste või oranšide õitega taim – õitevärv sõltub sordist . Peale õitsemist võib taim kergesti oma lehed kaotada . Ta vajab toaleiget vett , kõrget õhuniiskust ja palju valgust , kuid mitte otsest päikesevalgust . Kastmisvee kvaliteet on sellele õrnale taimele olulise tähtsusega . Nõuab pehmet , seisnud vett . Mullapall ei tohi mitte mingil tingimusel kuivada ning kuiva õhu tagajärjel muutuvad lehed pruuniks . Peale selle on ta tundlik putukamürgi suhtes . Paljundatakse pistikutega kile all . Kasutatakse õisdekoratiivtaime püsikuna siseruumides , talveaedades või suvel verandadel . Pärit on aphelandra Kagu- Brasiiliast . See taim on tihedakasvuline , lehed on vahajad , tumerohelised , silmatorkavate valgete roodudega . Tipmised värvikad õisikud koosnevad pikaealistest vahajatest , kollakstest kandelehtedest ja kollastest õitest . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , kilptäid , kedriklestad ja hahkhallitus . Tasub kasvatada tumeroheliste läikivate lehtede pärast , mida läbivad kreemvelged pea- ja külgrood , ning silmatorkavate õite pärast , millel on erekollased oranšiservalised kandelehed. [1][2][3]

Sissejuhatus

Uurimistöö eesmärgiks oli uurida oma kodus kasvavaid või üldiselt levinud toataimi . Mina uurisin taimi , mis olid minu jaoks huvitavad , sest mul ei kasva kodus väga palju toataimi ning need mis kasvavad , ei ole just väga huvitavad . See eest on mul aias väga palju erinevaid taimi , aga uurimistöö eesmärk on just toataimede uurimine .

Kokkuvõte

Uurimistöö koostamiseks käisin ma raamatukogus ja laenutasin sealt päris mitu raamatut toataimede kohta ning avastasin enda jaoks palju uusi ja huvitavaid fakte taimede kohta . Sain teada , et erinevad taimed võivad vajada väga erinevat hooldust ning et mõnda taime on väga lihtne hooldada ja et mõne taime hooldamisega ei saa igaüks hakkama .

Kasutatud kirjandus

Toataimede piibel , Sinisukk , 2005

Kaunid toataimed , Sinisukk , 1996

Iga toataim õigel kohal , kirjastus Varrak , 2000

Toataimed ronitaimedest kaktusteni , kirjastus Varrak , 2006

Potis toataimede stiilipiibel , kirjastus Maalehe Raamat , 2002

Orhideeraamat algajale , AS Ajakirjade kirjastus
Jõulutäht ( Euphorbia pulcherrima )
Jõulutähte kasutatakse õisdekortaiivse püsikuna siseruumides , eriti jõuluajal . Pärist on see taim Lõuna-Mehhikost ja Kesk-Ameerikast . Jõulutäht on rikkalikult harunev , munajate , tumeroheliste , odajate lehtedega põõsas ; kaunite valgete , lõheroosade , helepunaste , tumepunaste või purpursete kõrglehtede vahel väikesed kollased õied . Taim sisaldab valget piimmahla . Eelistab hajusvalgust , kuid talub ka otsest päikesevalgust . Temperatuurivahemik peaks olema soe kuni jahe . Lühiajaliselt talub ja kuni viite soojakraadi . Kasta tuleb jõulutähte korrapäraselt , kuna taim ei talu mulla läbikuivamist . Kastmiseks tuleb asetada pott kümneks minutiks veeanumasse . Väetada ei ole vaja . Vajab kaitset külma eest , kuna vastasel juhul võivad lehed maha variseda . Piimmahl on tugevalt nahkaärritava toimega , seega tuleb vältida selle sattumist nahale või silma . Pärast õitsemist võib taime ära visata . Kahjuriteks ja haigusteks on villtäid , kilptäid , kedriklestad , karilased ja hahkhallitus . Jõulutähte on palju lihtsam õitsema sundida , kui seda tavaliselt arvatakse . Kõiki sorte tuleb kasvatada lühipäevameetodil , et nad uuesti õitsema hakkaksid . Kohe , kui nad on saanud 10 tundi valgust päevas , hakkavad nad õitsema . Nii võib õitsemise üsna täpselt määrata . Sellest hoolimata tuleb meeles pidada , et juba toa valgustus mõjutab õitsemise õnnestumist . Seetõttu tuleks taim kinni katta , et lehtedele ülemäärast valgust ei langeks . Taime kandmine valgest pimedasse pole soovitatav . [1][2]
Simsi rododendron ( Rhododendron simsii )
Simsi rododentrot , ehk asalead kasutatakse õisdekortaiivse põõsana siseruumides , talveaedades ning verandadel , suvel ka aias . Päris on azalea Hiinast ja Taiwanist . Asalea on nahkjate , munajate lehtedega tihe põõsas . Suured valged , roosad , lõheroosad , punased , vaarikapunased või purpursed täidis- või pooltäidisõied võivad katta üleni kogu põõsa . Vajab kasvamiseks hajusvalgust kuni varjukat ning vältida tuleks otsest päikesevalgust . Temperatuur peaks olema soe kuni jahe , lühiajaliselt talub kuni 5 soojakraadi . Sügisel vajab jahedamat kasvukohta . Kasta tuleb pehme veega korrapäraselt , lastes enne järgmist kastmist mullal pisut läbi kuivada . Jahedas kasvukohas kasta harvem . Väetada tuleb happelise väetisega õitsemise ajal ning sügiseni 1 kord kuus . Ülejäänud aja mitte väetada . Soetada tuleks paljude õiepungadega ning väheste avanenud õitega taim , et õitsemisaega pikendada . Istuta umber pärast õitsemist , kasutades happelist substraati , kuigi taasõitsemist on raske saavutada . Mai – ja juunikuus hoia õiepungade tekke soodustamiseks soojas paigas . Juunist augustini istuta aeda varjulisse paika . Septembris too siseruumi valgesse ning jahedasse kohta ning viies ühe kuni kahe kuu pärast soojemasse , võib taim hakat uuesti õitsema . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , kilptäid , kedriklestad , karilased ja hahkhallitus. Paljud sordid õitsevad juba detsembris , kuid mõned alles mais . Kasvavad 30-50 cm kõrguseks . Paljundatakse pistikutega . Kui pott on pungil täis mulda ja juuri , on parem pott tervikuna vette kasta kui proovida pealtpoolt niisutada . Tuuletõmbuse ja ebakorrapärase kastmise korral puitab oma lehed maha . Ka palava kuiva õhuga ruum ning radiaatori lähedus võivad taime tappa . [1][2][3][5]
Tähiline justiitsia ( Justicia brandegeana )
Kasutatakse õisdekoratiivse põõsana siseruumides , talveaedades ja verandadel , suveks viiakse aeda . Pärit on see taim Kirde-Mehhikost , Floridas natulariseerunud . Tähniline justiitsia on karvaste , munajate lehtedega väike , tihe põõsas . Punakaspruunide kõrglehtede varjus olevad valged õied koonduvad rippuvatesse õisikutesse . Eelistab täispäikest , kuid talub ka hajusvalgust . Temperatuur peaks olema soe kuni jahe . Kasta tuleb kevadest sügiseni korrapäraselt , lastes enne järgmist kastmist mullapinnal pisut läbi kuivada . Talvel jahedas kasvukohas kasta harevm . Väetada tuleb vähese lämmastikusisaldusega väetisega kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant . Ülejäänud aja mitte väetada . Taasõitsemiseks tuleb põõsast sügisel tagasi lõigata ja umber istutada . Asetadataim valgesse , jahedasse paika ning hoida kuivana . Varakevadel , kui ilmuvad uued võrsed ja õisikualged , vii taim soojemasse kohta ning alusta kastmist . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , villtäid , kedriklestad ja hahkhallitus . Seda taime peetakse sagely üheaastaseks taimeks . Selline väärarusaam on tulnud sellest , et kui teda ei ole veebruaris -märtsis küllalt tugevasti tagasi lõigatud , kaotab taim oma põõsataolise kuju . Paljundatakse ladvapistikutega . Pintseerides noorte taimede võsutippe , haruneb taim rohkem . [1][2]
Maranta ( Maranta )
Kasutatakse lehtdekoratiivse püstikuna siseruumides , talveaedades ning suvel verandadel . Sobib kasutamiseks pinnakattetaimena . Pärit on maranta Brasiiliast . Maranta on tihedakasvuline , ovaalsete , hallikasroheliste , ööseks kokkutõmbuvate lehtedega püsik . Kummalgi pool pearoodu , külgroodude vahel on tumepruunide laikudega rida . Valgus peaks olema varjuline kuni hajusvalgus . Vältida otsest päikesepaistet . Temperatuur peaks olema soe . Katma peab korrapäraselt , hoides mulda pidevalt niiskena . Talub vaid kerget läbikuivamist . Kõrge õhuniiskuse hoidmiseks piserda sagely käsipihustiga . Väetada vähese lämmastikusisaldusega väetisega kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant . Ülejäänud aja mitte väetada . Igal teisel kevadel tuleb umber istutada ning vajab kõrget õhuniiskust . Kahjuriteks kedriklestad . Marantad on väga ilusad , kui neid vaid talvel liiga jahedas kohas , temperatuuriga alla 10 soojakraadi ei hoita ning liiga lubjarikka veega ei kasteta . Paljundatakse kevadel jagamise teel . Ei talu tõmbetuult ja teda tuleks selle eest hoida . [1][2]
Brovallia ( Browallia )
Brovallia on püsik , mida enamasti kasvatatakse üheaastase taimena . Tal on teravatipulised lehed , mis puudutamisel tunduvad veidi niisked , ning valged suvised õied . Põõsasja kuju hoidmiseks näpistage võrsetipud tagasi . Brovallia on pärit Lõuna-Ameerikast ning ta on vähenõudlik . Sobib eriti algajale toataimede kasvatajale . Seemnete külvamisest esimeste õiteni läheb vaid neli kuud ning edaspidi on juba kerge paljundada pistikutega . Brovallia vajab üsna rikkalikult vett , regulaarset väetamist ja kobedat substraati , milleks sobib lehemulla , savi ja kõdusõnniku segu . Suvel võib brovallia viia aeda pool varjulisse kohta . Ilmade jahenedes tuuakse brovallia jälle tuppa , kus sobivamaim temperatuur on 12-16 soojakraadi . Brovallia õitsemise soodustamiseks tuleks närbunud õied eemaldada . [2][3]
Vahalill ( Hoya )
Kasutatakse õitseva lehtdekoratiivse , roomavate vartega taimena siseruumidesse , talveaedadesse ning verandadele . Sobib ideaalselt amplisse . Pärit on see taim Birmast . Vahalill on põõsasjas , allapoole kaarduvate okste ja väikeste , lihakate , nahkjate , tumeroheliste , ovaalsete lehtedega taim . Valged , vahajad õied on purpursete keskosadega ning koondunud rippuvatesse õisikutesse . Vajab hajusvalgust ning tuleks vältida otsest päikesevalgust . Temperatuur peab olema soe kuni jahe . Kasvuperioodil tuleb kasta korrapäraselt , lastes enne järgmist kastmist mullapinnal pisut läbi kuivatada . Ülejäänud ajal hoida muld peaaegu kuivana . Väetada tuleb vähese lämmastikusisaldusega väetisega kevadest sügiseni 1 kord kuus . Ülejäänud ajal mitte väetada . Õitsemise stimuleerimiseks peab taim saama valgust üle 12 tunni päevas vähemalt 1 kuu jooksul . Pärast õitsemist võib taime tagasi lõigata . Vajab talvel puhkeperioodi , mil paigutada kuiva ning jahedasse paika . Kasvab hästi amplis . Igal teisel varakevadel taim ümber istutada . Kahjuriteks ja haigusteks on villtäid , kilptäid ja kedriklestad . Et taim kenamaks muuta , põimitakse teda sagely mitu korda edasi-tagasi . Vahalilli kasvatatakse peamiselt õite pärast . Vahalilled vajavad potti , kust vesi saaks hõlpsasti ära valguda , selleks tuleb põhja asetada potikilde . [1][2]

Kinglill ( Calceolaria )

Kevadel ilmuvad kummalised kirkavärviliste laikudega paunakesekujulised õied . On olemas suur valik eri värvikombinatsioonidega taimi . See eelmise sajandivahetuse lemmik edeneb kõige paremini kruusaga kaetud alusel . Nime on see taim saanud oma kinga meenutava õie järgi . Meil saadaval olevad kinglilled on hübriidid , üheaastased taimed , mis visatakse pärast õitsemist ära . Levinuim on Multiflora sordirühm , kuhu kuuluvad taimed kasvavad umbes 30 cm kõrgeks ja mille läbimõõt on 3 cm . Grandflora sordirühmal on 5 cm läbimõõduga õied . Kääbussort kasvab 20cm kõrgeks . Kõik kinglille sordid õitsevad väga rikkalikult ja neid on mitut värvi : kollaseid , oranše , punaseid ja lillasid , ka mustrid on väga varieeruvad . Kinglill on pärit Lõuna-Ameerika Andidest ja seetõttu tuleb teda meil harilikust natuke jahedamas ja niiskemas keskkonnas hoida . Parim kasvukoht on põhjapoolsel aknalaual . kinglille tuleb talvel kaitsta tuuletõmbuse eest , vastasel juhul hakkavad levima lehetäid ja taim hukkub . Mullapall tuleb hoida ühtlaselt niiske , muidu vajuvad lehed ja õied longu . Paljundatakse seemnetega . [2][3]
Kellukas ( Campanula )
Kasutatakse õitseva rohttaimena siseruumides , talveaedades ja verandadel . Peab hästi vastu ka aias . Pärit on kellukas euroopast . Kellukas on tihedakasvuline , südajate lehtedega ja pilkupüüdvate kellukjate , velgete või sinister liht- või täidisõitega rohtne püsik . Kasvamiseks vajab täispäikeselist kuni hajusvalget kasvukohta . Eelistab jahedat . Muld tuleks hoida niiske , eriti suvel . Taim ei talu läbikuivamist . Väetada tuleks vähese lämmastikusisaldusega väetisega kevadest sügiseni 1 kord kuus . Ülejäänud ajal mitte väetada . Eemaldada tuleks äraõitsenud õied , et soodustada uute õiepungade teket . Kui taim on õitsemise täielikult lõpetanud , viska ta minema või istuta suveks aeda . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , kedriklestad , karilased , hahkhallitus ja jahukaste . Kellukas ei talu tõmbetuult . Kellukad kasvavad väga ruttu ja seetõttu vajavad ka rikkaliku kastmist . Õitsevad suvel ja sügisel . Vajavad lehemulda , kuhu on segatud savi ning natuke liiva . Eelistavad parajat õhuniiskust . Juurdumiseks võib panna pistikud vette . [1][2]
Katleia ( Cattleya )
Katleia kuulub käpaliste sugukonda . Tavaliselt soovitatakse katleiat kasvatada soojades kasvuhoonetes . Kuid õigetest kasvunõuetest ja tingimustest hoolikalt kinni pidades võib ta kasvada ja õitseda ka toas . Suvel vajab katleia palju soojust ning õhuniiskus peaks olema nii kõrge kui toatingimustes vähegi võimalik . Kasvu saab soodustada kaitstes taime tõmbetuule eest ning asetades poti alla suure laia veenõu . Kasvuperioodil väetatakse katleiat kord kuus ühes liitris vees lahustatud 1g toataimeväetisega . Plastmasspotile tuleb kindlasti panna põhja potikilde või puusöetükke üleliigse vee äravoolu soodustamiseks . Puhkeperioodil , mis nagu õitseminegi sõltub liigist ja sordist , hoitakse taim kuivas ja soojas . Talvel jahedamas . Kastmiseks kasutada ainult pehmet vett , mis ei tohi lahtedele ja õitele tilkuda , sest sellest võivad lehed laiguliseks muutuda . Paljundatakse jagamise teel . [2][6]
Tsineraaria ( Pericallis )
Kasutatakse õisdekoratiivse üheaastase taimena siseruumides , talveaedades ja verandadel . Pärit on tsineraaria Kanaaridelt . Tsineraaria on heleroheliste , altpoolt sinaka või purpurse varjundiga suurte lehtedega tihe üheaastane rohttaim . Värvuselt valgest oranši , roosa , purpurse või siniseni ning keskosast kontrastse ringiga karikakrasarnased õied moodustavad tihedaid õisikuid . Valgus peaks olema päikeseline kuni hajusvalgus . Temperatuur soe kuni jahe . Muld tuleb hoida pidevalt niiske , vastasel juhul taim närbub . Kasta altpoolt , asetades poti kümneks minutiks veeanumasse . Väetamist pole vaja . Pärast õitsemist tuleb taim ära visata . Pole vaja umber istutada , kuna taim on üheaastane ning õitseb vaid korra . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , hahkhallitus ja jahukaste . Paljundatakse kevadel seemnekülviga . Tsineraaria on igale maitsele , sest õievärvusi on aretatud hulganisti , rohekast hõbedaseni . Suurus on väga varieeruv . Saab kasvatada ka õues , millest võib järeldada et liiga kõrge temperatuur pole soovitatav . Liiga soojas hakkavad arenema kahjurid . [1][2]

.DOC Laadi alla originaalfail 25 lk · .doc · 36 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gerligerli Õppematerjali autor

uurimistöö toataimedest . väga põhjalik .

toataimed bioloogia

Sarnased õppematerjalid

doc

Toalille kasvatuse referaat

..............................................................6 DRAAKONIPUU.................................................................................................................................7 FLAMINGOLILL EHK ANTUURIUM..............................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................9 ORHIDEE Orhidee on habras ja elegantne toataim. Üle maailma kasvab neid enam kui 20 000 väga eripalgelist orhideeliiki. Igas riigis on olemas mõni kohalik orhideeliik, mis muudab enda jaoks sobiva stiili ja värvusega orhidee valimise üsna lihtsaks. Eksootilise välimusega orhideed teevad kodu külluslikumaks ja erksamaks. Orhideesid saadab teatav kurikuulsus, nagu neid oleks raske kasvatada. Mõningate teadmistega pole orhideede hooldamine aga sugugi nii keeruline. Peaasi, et taim saaks kõik, mida vaja.

Bioloogia

docx

Kümne toalille kasvatamise juhend

taim pärinedes Madagaskarilt. Ta võib kasvada 25 m kõrguseks, kuid kasv on aeglane. Kodustes tingimustes kasvab umbes 1,5 m kõrguseks. Lehed on pikad, kitsad, oliivrohelised ja punaka äärisega, tavaliselt 3090 cm pikad ning 27 cm laiad. Lõhnava draakonipuu lehed on laiad ja rohelised või rohelise-kollased. Kasvab kodustes tingimustes 1,5-2 m kõrguseks. Käänd-draakonipuu oksad käänduvad tihti huvitava nurga all moodustades laia ja koheva võra. On levinud toataimed tänu vähenõudlikkusele ja vastupidavusele. 7.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Kasvab hästi toatemperatuuril (18-23 kraadi) ja keskküte ei tee taimele liiga. Siiski eelistab ta niisket õhku. Kuivas õhus võivad lehtedele tekkida pruunid laigud. Sobivaim temperatuur on 15-18 kraadi, hariliku draakonipuu puhul isegi 10 kraadi. Vältida tõmbetuult. Pehme veega mõõdukalt aasta ringi sama tihedalt, suvel siiski tihedamini (2 korda kuus). Vältida

Põllumajandus

odt

Kasvatamise juhend

Ratsuritäht (Hippeastrum) Päritolumaa: Lõuna-Ameerika mägedes, poolkõrbetes ja hõredates põõsastikes. Ajalugu: Ratsuritähed kuuluvad amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda. Kasvukohanõudlus Valgus: täispäike, alates augustist tuleb teda pimendada. Temperatuur: soe ruum, 18–23°C. Õitsemise ajal võib ta tõsta ka jahedamasse, see pikendab õitsemisaega. Puhkeperioodil veidi jahedam, 15–20°C. Substraat: nõrgalt happeline muld, sobib tavaline toalille- või kaktusemuld. Õhuniiskus: talub hästi kuiva õhku. Sobiv kasvukoht: valge õhurikas ruum, suvel võib õue tõsta varjulisse kohta. Kasv Õitsemisperiood: detsembrist aprillini, õis püsib tavaliselt 2 nädalat. Õievart tasub toestada, muidu kipub a viltu kasvama või ära vajuma. Puhkeperiood: algab hilissuvel-sügisel, sel ajal tuleb ka kastmist järk-järgult vähendada kuni lõpuks ei kasta üldse. Sel ajal lehed kolletuvad ja toitained liiguvad sibulasse. Pära

Põllumajandus taimed

odp

Mürkgaaside eemaldajad.

võimalik, siis nädalas paar korda piserdada lehti veega. Kui Golden Coasti lehtedele tekivad tumekollased laigud, siis selle järgi on võimalik aru saada, et talle kas ei sobi kasvukoht või on hooldamisel tehtud vigu. Laikude põhjuseks võib ka olla tõmbetuul. Nefroleep Kõrge nefroleep on pärit troopilistest Ameerika metsadest, kus ta kasvab pea meetri pikkuste kogumikena. Nefroleep on väga levinud toataim, mida tihti nimetatakse lihtsalt sõnajalaks, kuigi sõnajalgade liike on tegelikult väga palju. Nefroleep sobib nii kontorisse kui koju, sest ta on vähenõudlik taim, mis kasvab nii valges kui ka poolpimedas kohas. Golden Coasti kasvutingimused Vaatamata sellele, et draakonipuu on väga vastupidav taim, vajab ta valget või poolvarjulist sooja kohta. Temperatuur ei tohiks langeda alla 15 kraadi. Otsest päikesevalgust draakonipuu ei talu.

Bioloogia

pptx

SUVELILLED

SUVELILLED Jane Sisask 1MK2 2014 AEDLEVKOI Matthiola incana AEDLEVKOI Matthiola incana Kõrgus 30 cm Heleroheline taim Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse. Eelistab päikesepaistelist kuiva kuni parasniiske mullaga kasvukohta. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis 0,5 cm sügavusele (pimedas idaneja) ja istutada kohale mais -

Rohttaimed

pdf

Püsikute õppematerjal

Püsikute õppematerjal Marju Saag 17MESÕ1A Sinine käoking (Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel).

Lillekasvatus

doc

Kaktuselised

kõrgusi puukujulisi sammaskaktusi, kerakujulisi kaktusi, lapikute varrelülidega kaktusi ja pikkade peente vartega epifüüte. Paljudel on viljad ja varre lihakas sisu söödavad. Kaktusepuitu kasutatakse ehitusmaterjalina meenete valmistamiseks, mitut liiki kaktusi tarvitatakse kosmeetika- ja farmatsiatööstuses. Sooja kliimaga aladel kasvatatakse paljusid kaktuselisi aedades ja parkides ilutaimena, neist istutatakse ka elavtarasid; põhjapoolseil mail on nad kasvuhoone- ja toataimed. [1. lk 288] 3. KAKTUSELISTE HOOLDAMINE Looduses kasvavad kaktused väga erinevates kohtades. Neid võib leida nii vihmametsadest, mägedest kui ka kuivadest kõrbetest. Kasvatamine läheb õnneks, kui me oskame oma kaktustele luua võimalikult looduslähedased tingimused. Laias laastus võib nad jaotada kahte gruppi: vihmametsades ja kuivas kliimas kasvavateks. Kaktus annab õigest hooldamisest märku õitsemisega. [2. Internet]

Uurimistöö

docx

Sisehaljastus - sõnajalgade kasvatamine ja hooldamine

Kastmiseks sobib toasoe, pehme ja puhas jõe- või järvevesi. Otse kraanist võetud vett ei ole kloorisisalduse tõttu soovitatav kasutada, sellel tuleks enne lasta ööpäev seista või pehmendada näiteks oblikhappega (1 g hapet 5 liitri vee kohta). Kuna paljude toasõnajalgade lehed on õrnad, siis pole soovitatav neid piserdada. Tugevamate lehtedega taimi (n kõrge nefroleep) võib piserdada, kui vesi lehtedel umbes tunni jooksul kuivab. (Rünk, 1999 ja toataimed.eu ... 19.01.2020).) 3.2. Väetamine Väetamise üldreeglina tuleb ka sõnajalgu enne väetamist kasta, et väetisega taime mitte ära kõrvetada. Väetatakse kasvuperioodil kaks korda kuus. Kindlasti ei tohiks väetisega lehti märjaks teha. Väetada ei tohi äsja ümberistutatud taimi – seda võib teha umbes kolme nädala pärast, kui taim on juba juurdunud. Väetada ei tohi ka haigeid taimi, sest need ei suuda väetisi niikuinii vastu võtta. Sobivaimad on kloorivabad mineraalväetised

Aiandus

Rohkem sarnaseid