Kõrbed, niiske ja kuiv lähistroopika (2)

Kõrb võib olla

• Liivane
  
• Savine- taimkate peaaegu puudub.
  
• Kivine –II-
  

Tunnus : kõrbetes on kuiv.aastas sajab keskmiselt 250mm sademeid, mõnel aastal ei tule aga tilkagi sademeid.Ka auramine on kiire ja ületab sademete hulga.paljud kõrbeloomad on öise eluviisiga .

• Kõrbed laiuvad parasvöötme lõunaosas ja lahistroopilises ning troopilises kliimavöötmes.(lõunA ameerika, lõuna aafrika).
  
• Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist.
  
• Sajab vähe ja põhiliselt ainult talvekuudel. Vahel sajab kuiva õhku e.sademed auravad veel õhus.temp. amplituud on päeva jooksul väga suur.liiv peegeldab soojuse atmosfääri tagasi,ega neela endasse.
  

• Päeva õhutemp. +50
  
• Öösel temp.0.
  
• Kõrbele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad ülekasvada kõrbetormiks.
  

Põhjavesi on väga sügaval, allikate ja kaevude juures paiknevad oaasid nn.vähese teimkattega rohelised alad.

• Kõrbes on soolajärved, mis tekivad kui aurumine ületab sademete hulga.
  

TÜÜBID

• Savikõrb – iseloomustab savikas ja tihe muld ja muutlik veerežiim.kevadel võivad pindmised kihid olla liigniisked ja kohati tekivad ajutised pinnaveekogud.suvel aurab vesi ära. Kuivamise tagajärjel moodustub koorikuline savikas pinnas, mida kutsutakse takõrriks.savi kõrbed esinevad kõrbevööndi põhjaosas nt.aarali mere ja balkaši järve vahel .savikõrbes on maapind soolakas ning võib suviti praguneda .
  
• Lössikõrb – on tekkinud seal, kus leidub mäestikest väljakantud peeneteralist materjali.löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi ,mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel.Lössikõrb saab rohkem niiskust,sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni.lössikõrbes areneb kevadet lopsakas taimestik (liblikõielised)tüüpilised lössikõrbed : atacama , gobi.
  
• Soolakõrb- on nende kõrbete üldnimetus, kus on pinnase soolasisaldus suur ja kus soolad kogunevad kirmena maapinnale.(suur nõgu)soolade rohkus takistab taimedel vee vastuvõtmist.soolalembelistel taimedel on lihakad lehed ja varred ning nad kasvavad aegalselt.taimed:saksauul,raagpõõsad,maltsalised.
  
• Kivikõrb- on maapind kaetud jämedama kivimaterjaliga enamasti teravaservaliste kivikestega .sellised kõrbed on tüüpilised mangooliale ja põhja aafrikale.kivine pinnas sisaldab tavaliselt kipsi ja taimestik on kipsi lembeline.taimed : poolpõõsad, ogamalts , läätspuu.
  
• Liivakõrb – Kõige levinum.Sademetevesi nõrgub sügavale ja moodustub vee varu . põhjavesi on saadaval ainult pikkadejuurtega taimedel.tuuletõttu esinevad luited, mis vb ohustavad inimtegevust.liikuvad liivad takistavad taimede kasvu.kui taimed liivaall mattuvad, kasvavad kiiresti uued asemele.tähtsamad eluvormid on kõvalehelised põõsastimed.taimed:valge saksauul,liiva akaatsia.
  

• Kõrbeid eristatakse pinnase iseloomu ja veerežiimi järgi .
  

Elustik
Taimestik : talub suurt kuumst ja kuivust .Kõige rohkem on taimedest liblikõielisi, korvõielisi, altsalisi.
Kuivalembelised taimed on : saksauulid, kolligoonium, agaav, aaloe , kaktused, piimalill .
Mitmeaastased rohttaimed :puju, kaameliastel.
Kõrbepäritolu kultuurtaimed on arbuus ja melon.kõrbes kasvatatav tähtsaim kultuurtaim on datlipalm .
kÕrbeloomad: taluvad hästi kuumust.neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus.+väike veevajadus .enamik loomi on oma eluviisilt uru- ja ööloomad, osa neist teeb ka suveuinakut.
kõrbe loomad :suslik, liivarott.kobra , eefa, .tuntuim kõrbeloom on kaamel.
Inimtegenus

• Rändkarjakasvatus (rändkarjus e.nomaadid)- kitsed , lambad, kaamlid (tänapäeval kasutuses ka maastur ja veoauto )
  
• Põlluharimine(seal, kus leidub vett)
  

Oaasides kasvatatakse : datleid, arbuuse, aprikoose, virsikuid, meloneid, puuvilla, nisu , otra.
NB! Nafta ,maagaasi ja soola kaevandamineja töötlemine laieneb.
LÄHISTROOPILINE KLIIMAVÖÖDE
Asub 30 ja 40 laiskraadi vahel .nii põhja, kui lõuna poolkeral.
Vihmase talve ja kuiva suvega lähis. troop .kliima ja vastav taimkate on iseloomulik vahemereäärsetele lähistroopilistele aladele , kuid ka mandrite läänerannikutele.
Lähistroopikas ei lange ühelgi kuul temp.alla +4.temp.aastane amplituud on u.10 kraadi.püsiv lumekate puudub.
VAHEMERELISED ALAD
Looduslikus taimkattes on iseloomulikud kõvalehelised igihaljad metsad ja põõsastikud.(vahemerelise ilmega on nt.p-ameerika lääne rannikul ja austraalia kagu ja edelaosas.
VAHEMERELINE KLIIMA : kuum ja päikesepaisteline suvi ning soe ja sademete rohke talv.suvel mõjutavad kliimat troopilised õhumassid, talvel aga parasvöötme õhumassid.vahemerelised alad paiknevad aktiivses alas, kus esineb vulkanismi ja maavärinaid.maastikke on mõjutanud inimene –metsade maharaiumine , loomakarjatamine.levinud on huumusrikkad pruunmullad .taimedest kasvavad: küpressid,piiniad, õlipuud. vahemeremaade idaosale on tüüpiline kõvaleheline taimkate,kus puurindes kasvavad:õlipuud, pistaatsiad, eukalüpt , seedrid ja jaanileivapuud.paljude puudelehed on jäigad ja kaetud vahakihiga.(seal on peamine taimekasvuaeg talv .)
VAHEMERELISTEL ALADEL ON TÄHTSAMATEKS TERAVILJADEKS: NISU JA MAIS .
Sobivatel mäeorgudes laiuvad viinamarja ja teeistandused apelsini, mandariini, sidruni, virsiku ja mandlipuude salud.