Kõrb (0)

Kõrbed:
Levivad Põhja-Ameerikas ja Ees-Aasias. Ameerikas levib poolkõrbete ja kõrbete vöönd põhjast lõunasse.
Kliima on kuiv (alla 250 mm). Temperatuuriamplituud on suur: päeval võib ulatuda 50, aga öösel alla 0. Ka talvise ja suvise temperatuuri vahe on suur. Kõrbetele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad tormiks kasvada.
Taimestik sisaldab vastupidavaid taimi. Kaktustel on vee omastamiseks lai juurestik ja aurumise vähendamiseks muundudnud lehed – okkad. Mitmeaastased taimed on puju ,kaameliastel. Tähtsaim kultuurtaim on dattel ,kultuurtaimed arbuus ja melon.
Loomastik on hästi kuumust taluv. Neil on soomuseline kehakate,varjevärvus,väike veevajadus . Loomad on võimelised kiiresti liikuma ja nad tegutsevad öösel,teevad suveuniakut. Palju närilisi: suslik ,liivarott. Roomajad : gürsa,eefa. Tuntuim kaamel .
Inimesed tegelevad rändkarjakasvatusega , vähesel määral põlluharimine,nomaadid rändavad. Oaasides kasvatatakse puuvilju . Nafta !
Keskkonnaprobleemid on maa “ära” kasutamine,kliima muutused,erosion,rahvastiku kasv
Kõrbete tunnused ja tekkeviisid (näited)
Tunnused
Sademed alla 250 mm/aastas
Suur t kõikumine
Pinnakate on liiv,savi,kiviklibu,sool
Kidur taimestik
Tekkeviisid
Asend mandrite sisealadel ( Gobi kõrb)
Asend 30. Laiuskraadidel,püsiva kõrgrõhuga alal ( Sahara kõrb)
Asend külmade hoovuste piirkonnas (Atacama kõrb)
Asend mägedega ümbritsetud nõos(Suur Nõgu P-Ameerikas)
Kõrbete tüübid
Savikõrbe iseloomustab savikas muld ja muutlik veereziim . Tekib, kuna kevadel on peamised kihid liigniisked ja suvel aurab vesi ära moodustub takõrr
Lössikõrb on tekkinud kohtades, leidub mäestikest väljakantud peeneteralist materjali. Löss on tolmjas liivsavi. Lõssikõrbes on mägede tõttu rohkem vihma ja taimestikku
Soolakõrbed on kõrbed , mille pinnase soolasisaldus on suur, soolad kogunevad kihina maapinnale.
Kivikõrb on kaetud maapind jämeda kivimaterjaliga,mis on pärit mäestike kulumisprotsessidest.Pinnas sisaldab kipsi
Liivakõrbed on levinumad,maapinda katab paks liivakiht
Niiske lähistroopiline loodusvöönd
Levik: mandrite idarannikuil
Kliima: talvel, on kuivad,jahedad ja selged ilmad ,suvi soe ja vihmane,põhjuseks mussoonid .
Taimestik: igihaljad taimed ja puud,ronitaimed
Inimesed: põlluharimine,viljakasvatus,turism, elektroonika
Keskkonnaprobleemid: Mullad on kemikaalide tõttu rikutud ja muutunud karjamaadeks,
Vahemereline lähistroopiline loodusvöönd
Levivad Vahemere ääres
Kliimale on iseloomulik kuum ja päikesepaisteline suvi ja soe ning sademeterohke talv. Sademeid toovad läänetuuled
Taimestik on kõvalehine, jäikade, õlikihiga lehtedega (oliiv, pistaatsia ),lehed hõbedased eukalüptid
Loomastik on vähene
Inimesed kasutavad oliiviõli,kasvatavad vilju , korki ,turism.
Keskkonnaprobleemid….
Mõisted:
Oaas : ala kõrbes, kus põhjavesi on maapinna lähedal
Soolajärv: soolaseveeline järv kuiva kliimaga alal, kus auramine õletab magevee juurdevoolu
Soolak : soolarikka pinnasega ala kõrbevööndis
Kõrbestumine: kõrbete tekkimine ja laienemine
Vahemereline kliima: lähistroopilised kliimavöötmes mandrite lääneosas kujunev kliima,päikseline suvi,vihmane talv
Mangroovtihnikud: troopiliste merede varjatud lahtedes kasvavate puude tihnik .