Kõrbete tüübid (0)

Kõrbetüüp
Iseloomustus
Savikõrb
Savikas, tihe muld ja muutlik veerežiim. Kevadel pindmised kihid liigniisked, tekivad ajutised vooluveekogud. Suvel aurab vesi kapillaarselt ära, kuivades tekib takõrr ehk koorikuline savikas pinnas. Peamine eluvorm on poolpõõsas- puju , mille alumine osa on puitunud ja moodustab suurema osa ta biomassist. Maapind soolakas, suvel võib praguneda ja klaaskõvaks kuivada, lahti kooruda.
Lössikõrb
Kohtades, kus leidub mäestikest valja uhutud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi , mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel. Liikuvad soolad on välja uhutud. Saab teistest kõrbetüüpidest rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Kevadel lopsakam taimestik .
Soolakõrb
Kõrbed, mille pinnase soolasisaldus on suur ja soolad kogunevad kirmena maapinnale. Soolade rohkus pinnases takistab taimedel pinnasest vett vastu võtta. Soolalembelistel taimedel on lihakad lehed, kasvavad väga aeglaselt.
Kivikõrb
Maapind kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservalise kivikestega, mis on pärit mäestike kukumisprotsessist. Kivine pinnas sisaldab palju kipsi, taimesti kipsilembeline. Taimedest levinumad poolpõõsad, ogamalts , efedra ja läätspuu.
Liivakõrb
Kõige levinum kõrbetüüp. Sademetevesi liigub sügavamale, mis moodustab põhjavee varud. Selle saavad kätte ainult pikemate juurtga taimed. Esine palju tänu tuulele liikuvaid liivaluiteid, mis võivad olla ohtlikud inimteevusele ja takistavad taimede kasvamist. Enamikul taimedel mitmesugustel sügavustel pungad, mis hakkavad liiva alla sattudes võrsuma. Taimed kasvavad enamasti liivaluidetevahelistes nõgudes, on enamasti kõvalehelised põõsastaimed.