Koigi karjäär (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Maateadus - Paekursus

1 Hindamata

Geograafiline asukoht
Mäeeraldis pindalaga 77,67 ha asub Järva maakonnas Koigi vallas, Tallinn- Tartu maantee 95. kilomeetrist 2,5 km ida pool, ligikaudu 5.6 km Koigi külast põhja pool RMK Türi Metskonna maatükil. Haritavat maad taotlevale alale ei jää. Kogu ala on kaetud segametsaga, milles domineerivad okaspuud . Maapind on on suhteliselt tasane, kohati lainjas moreenmaastik. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 70 – 75 m üle merepinna.
Taotletaval mäeeraldisel puudub asustus, territooriumi läbivad metsakvartaleid eraldavad metsasihid. Piki territooriumi lõuna-, kagu- ja kirdepiiri kulgeb kohalik kruusatee , millelt karjääri keskossa suundub metsasihte ühendav tee. Territooriumi põhja-, kirde- ja kagupiiridega külgenvad naaberkinnistud. Mäeeraldisest lääne suunas paralleelselt mäeeraldisega ligikaudu 2,5 km kaugusel asub Tallinn – Tartu maantee ja põhja suunas Mäeküla – Koeru maantee. Lähimad elamud asuvad territooriumi kagu-, kirde- ja läänepiirist 350 – 400 m kaugusel. Kärjääriga piirneval aktiivse reservvaruga alal on põllumaa.
Kaevandatava mäeeraldise piirides puuduvad rajatised, mida kaevandamine võib kahjustada (elektriliinid, sidekaablid, vee- või gaasitrassid)

Geoloogiline iseloomustus
Kavandatud karjääri territooriumil paiknevad Alamsiluri Raikküla lademe Mõhküla ja Imavere kihistud, mis on kaetud Kvarternaarisetete kihiga . Ehituskivi lasund lasub 1,5 -5.7 m paksuse kattekihi all, mille keskmiseks paksuseks on 2,9 m s.h kasvukiht 0,3 m ja kaljukatend 0.6 m. Ülejäänud 2,0 m koosneb munakatega liivsavimoreenist ja karbonaatse
rähaga lokaalmoreenist.
Kasuliku kihi keskmine paksus on mäeeraldise äärealadel 10 m ja keskosas 6 m, keskmiselt 8 m. Kasuliku kihi väiksem paksus taotleva mäeeraldise keskosas on tingitud piirkonna dolokivi kulutatusest ja katendi paksuse suurenemisest sellel alal.
Mõhküla kihistu ja Imavere kihid moodustavad mäeeraldise piires ühtse kompleksi, kus eristatakse kolme kivimitüüpi (ülalt alla):

Dolokivi laiguline, kirjuvärviline (beežid, roosad, sinakashallid toonid), peene- kuni keskmisekristalliline. Tekstuur ebaselge, keskmise- kuni paksukihiline, õhukeste domeriidikelmetega. Esinevad suured kavernid, korallide fragmendid, püriidikristallid.

Dolokivi lausteraline, valkjashall kuni hall, pisi - kuni keskmisekristalliline, paksukihiline ja massiivne . Kivimis on leitud kaltsedoni mugulaid,

Dolokivi mudaline, hall, läbilõike allosas tumehall, savikas , kusjuures sügavusega savika materjali sisaldus suureneb. Kivim on pisi- kuni peitkristalliline, peenekihiline, esinevad katkestuspinnad ja mudasööjate elutegevuse jäljed.
Kasuliku kihi lamam lasub kõrgustel 57,65 – 60,48 m. Lamami pind tõuseb äärealade suunas, eriti itta ja loodesse.
Kareda uuringualal leviva dolokivi survetugevus kuivalt on 60 – 142 Mpa ja külmakindlus 25 tsüklit, mis vastab ehitusotstarbeliste karbonaatkivimitele esitatavatele nõuetele: (survetugevus kuivalt vähemalt 20 Mpa ja külmakindlus vähemalt 15 tsüklit).
Dolokivi survetugevus veega küllastatud olekus on 54 – 138 Mpa ja külmakindluse määramisel oli massi muutus vahemikus 2,84 – 2,88 g/cm3, mis on tüüpiline Eesti dolokivile.
Kivimi poorsus muutub vahemikus 9,9 – 21,2% ja on keskmiselt 14%.
Ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru on: vee pealne – 3565,0 tuh m3
Vee alune – 3619,4 tuh m3
KOKKU – 7184,4 tuh m3
Kareda dolomiidimaardla hüdrogeoloogilise läbilõike moodustavad:

Kvarternaarisetete vesi;

Siluri veekompleks ;

Karbonaatkivimites paiknev Ordoviitsiumi veekompleks;

Ordoviitsiumi – Kambriumi veekompleks liivakivides

Liivakivide ja aleuroliitidega esindatud Kambriumi - Vendi veekompleks.
Kvarternaarisetetest katet võib käsiteda kui aeratsioonivööd, läbi mille Siluri veekompleks toitub. Kvarternaarisetted on kohati veerikkad, seda põhiliselt kevad- ja sügisperioodil.
Siluri veekompleks levib kogu maardla alal. Vettandvateks kivimiteks on Alam- Siluri Raiküla lademe lõhelised dolokivi ja lubjakivi . Veekihi paksus on ligikaudu 60 meetrit. Sügavuse suurenedes kivimite lõhelisus väheneb. Pideva levikuga veepide puudub. Kvarternaarisetete all avanevat Raiküla lademe lubjakivi ja dolokivi iseloomustab suur veerikkus. Puurkaevude erideebit ületab valdavalt 5 l/s ja deebit muutub 2 – 5 l/s, alandusel 0,1 – 0,2 m. Veekiht on maardla-alal surveta, vabapinnaline veetase jääb maapinnast 6 – 8 m sügavusele, põhjaveevoolu üldine suund on kirdest edelasse. Kivimites on levinud ka karst , mis mõjutab põhjaveevoolu üldist suunda.
Siluri veekompleksi põhjavett kasutatakse kogu ümbruskonna veevarustuses. Kõige suuremate veetarbijate puurkaevud on kuni 60 m sügavused, taludes on veehaareteks nii 20 m sügavused puurkaevud kui ka kuni 8,5 m sügavused salvkaevud. Vee juurdevool karjääri moodustub Siluri veekompleksi põhjaveevoolust ja karjääri veekogumisalale langenud sademetest. Tegelikku vee juurdevoolu saab määrata kaevandamise käigus, arvestades kaevdandamisloaga antud tingimusi.

Kasutus

Tootja firma põhiandmed ja kaevandatava materjali kasutusala
OÜ Väo Paas tegeleb maavara kaevandamise, ehitusmaterjalide tootmise ja teede ehitusega. Praegu kaevandab ettevõte lubjakivi üleriigilise tähtsusega Väo lubjakivimaardlas ja Harju maakonnas. Kaevandatud lubjakivist valmistatakse ehituskillustikku ja ehituskivi. Arendaja taotles maavara kaevandamise luba Kareda dolokivimaardlas seoses vajadusega jätkata ehitusmaterjalide tootmist väljaspool Harju maakonda .

Karjääri iseloomustus ja tööde kirjeldus
Maavara lamami reljeef on langusega mäeeraldise keskosa suunas. Kattekihi paksus on 2 – 5 m, maksimaalne paksus on mäeeraldise kesk- ja põhja osas. Karjääri keskosast suundub olemasolev tee kagusuunas kohalikule teele, mida saab kasutada toodangu väljaveoks. Mäetöödega alustatakse mäeeraldise läänepiirilt, esialgu üldine liikumine on ida suunas, karjääri eluea teisel poolel liigutakse põhja suunas. Vee juurdevool karjääri võib olla üsna suur ja see võib põhjustada kaevandamise käigus tõsiseid probleeme.
Kasuliku kihistiku peal asuv katend kooritakse kahes järgus. Esmalt kooritakse buldooseri abil kasvukiht ja ladustatakse aunadesse mäeeraldisel. Teises järgus eemaldatakse moreen ja dolomiidikihindi ülemine, porsunud osa, mis paigutatakse puistangusse, hiljem vajadusel puistangusse väljakaevandatud karjääri põhja.
Sõltuvalt katendi paksusest toimub teises järgus õhema katendi eemaldamine buldooseriga või kopplaaduriga, paksema eemaldamine ekskavaatoriga laadimisega kallurautole veoks puistangusse.

Kivimi kobestamine
Põhiprotsessiks on kihi eelnev kobestamine puur -lõhketööde abil ning kobestatud dolokivi laadimine kalluritele. Puur- lõhketööd toimuvad vastava projekti järgi. Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv ülepuure. Lõhkamine toimub lühiviitmeetodil. Sellega tagatakse üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja vähenevad lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, lööklaine, tükkide laialipaiskumine). Saab kasutada ka mitteelektrilist lõhkamist.
Kareda dolokivikarjääris puur- lõhketöödeks käesoleval ajal piirangud puuduvad v.a mäeeraldise idaserval, millest 300 m kaugusel asub talumaja . Seal tuleks kasutada alternatiivset kobestamist või teise lahendusena vähendada lõhketöödel lõhkeaine koguseid.

Kaevise laadimine ja vedu karjääris
Kaevise laadimiseks kasutatakse ekskavaatorit ja kopp -laadurit, mis laevad kobestatud dolokivi massi kallurveokile, mis toimetab kaevise purustuskompleksi.

Killustiku tootmine, sorteerimine, ladustamine ja transport
Valmistatavad killustiku fraktsioonid olenevad turu nõudlusest, peamisteks fraktsioonideks on 8 – 16 mm, 16 – 32 mm, 32 – 64 mm. Sorteeritud killustik ladustatakse selleks ettevalmistatud laoplatsidele. Kui purustus -sorteerimissõlm asub astangu peal, moodustatakse laoplatsid katendist vabastatud maavarakihile, hiljem paigutatakse need koos purustus-sorteerimissõlmega karjääri põhjale. Sorteerimisjäägid ja sõelmed kasutatakse kaevandamisega rikutud maa korrastamisel.
Valmistoodangu laadimiseks kasutatakse kopp-laadurit. Valmistoodangu väljavedu toimub valdavalt tellija transpordiga.
Karjääri teenindamiseks on vajalik tee, milleks on algperioodil majanduslikum kasutada olemasolevaid teid. Karjääri toodangu suurenemisel , umbes 3-4 aasta pärast on otstarbekam ehitada karjäärsit kohaliku teeni uus, laiem ja raskemate masinate liikumiseks sobivam tee.

Kaevandamisega rikutud maa korrastamine
Kaevandamisega rikutud maa korrastamine toimub kaevndamisloa tingimuste kohaselt selleks koostatud projekti järgi. Korrastamiseks ettevalmistus algab juba katendi eemaldamise ajal. Kui kaevandamine toimub ühe astmega, toimub korrastamine paralleelselt mäetöödega. Korrastamisprojektis määratakse tehtavate tööde tehnoloogia , järjestus ja mäetöödele järgnevus.
Lähtudes geoloogilistest ja hüdrogeloogilistest tingimustest on Kareda karjääri kaevandatud ala võimalik korrastada tehisveekoguks. Sellisel juhul katendi materjal kasutatakse veekogu kallaste kujundamiseks ja võimaliku variandina ka täiendavateks maastikuelementideks.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 36 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

badboy554 Õppematerjali autor

Karjääri üldiseloomustus

karjäär koigi koigi karjäär

Sarnased õppematerjalid

doc

Põlevkivi

Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist

Geograafia

doc

Põlevkivi

Sissejuhatus Põlevkivi on kiltne settekivim, mis tekkis kauges minevikus (ordoviitsiumi ajastul, ~400 - 450 milj. aastat tagasi). Põlevkivi lähtematerjaliks loetakse primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning teiste füto- ja zooplanktoni esindajate biomassist moodustunud orgaanilist ainet. Põlevkivi võib olla süngeneetiliselt seotud karbonaatsete või terrigeensete settekompleksidega, moodustades kihilaadseid kehasid. Põlevkivid on maailmas küllaltki laialt levinud. Teada on enam kui 600 leiukohta . Enamik leiukohti on koondunud suurematesse levilatesse nagu Balti, Volga, Karpaatia jne. Tööstuslik tähtsus on peamiselt platvormsetel leiukohtadel, kus suurel levialal on tootsate kihtide lasuvad rõhtsalt ja väikesel sügavusel ning nende paksus ja kvaliteet on püsiv. Käesoleval ajal kaevandatakse põlevkivi Eestis, Venemaal, Hiinas, Austraalias ja Saksamaal. Eesti maardlas on põlevkivi kaevan

Geograafia

Turbatootmise kordamisküsimuste vastused

102

docx

Turbatootmise kordamisküsimuste vastused

Turbatootmine-kordamisküsimuste vastused 2014 1. Seetõttu vastus sellele, kas vajatakse uut maad põllumajandusliku tootmise jaoks on mitmetahuline: maailmas tervikuna väheneb põllumaa pindala, elanike arv suureneb ja vajatakse rohkem toitu. Suureneb kõrbestumine ja kuni 1 miljardil inimesel on joogivee kvaliteet paha, seda on vähe või puudub sellele juurdepääs. Seetõttu mõõduka kliimaga piirkondades peaks säilitama tootmise. Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab väga väikese kasumi,

Metsamajandus

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa

pdf

Geoloogia eksam 2018

Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumi

Geoloogia ja hüdrogeoloogia

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s

Eesti loodusgeograafia

pdf

Geotehnika

Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele vundament 2. toetavad pinnast tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika arvutus

Geotehnika

doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad

Rohkem sarnaseid