Suvelillede ülesanne (2)

f
f
2011
SUVELILLEDE TUNTUMAD LIIGID, NENDE KASVATAMINE JA
KASUTAMINE HALJASTUSES
Konspekt aines „ ilutaimede kasutamine“
… rohtsed taimed, mis õitsevad ainult ühe suve.
1-aastased lilled – õitsevad külvjärgselt sama aasta suvel ja annavad sügisel seemet .
2-aastased lilled – kahe aastase elutsükliga taimed, kus esimesel aastal moodustuvad taime vegetatiivsed organid ja teisel aastal generatiivsed organid.

Begoonia (Begonia)

-alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens)
Kõige vähenõudlikum varjutaluv suvik. Kasvab hästi päikeselises ja poolvarjulises kohas, eelistab head niiskusreziimi ja toitaineterikast, liivasegust, vett läbilaskvat mulda. Kõik begooniad on väga soojalembelised taimed, seetõttu ei tohi neid enne öökülmade möödumist õue istutada . Kasutatakse peenra- või äärelillena. Olenevalt kompositsioonist sobib alatiõitsev begoonia nii aktsenttaimeks kui ka täitetaimeks või kasvatamiseks pottides-amplites.
Joonis 1. alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens)
( http://static1.nagi.ee/i/p/304/25/0760629378db90_l.jpg )
-mugulbegoonia (B. × tuberhybrida)
Eelistab päikselist kuni poolvarjulist, tuulevaikset ja huumusrikast, vett hästi läbilaskva pinnasega kasvukohta , regulaarset kastmist ja väetamist. Begoonia õitsemiseelne kasvuperiood on Eestimaa kliima jaoks küllaltki pikk, siis õitsemisperioodi pikendamiseks võib taimi pottides ette kasvatama asuda juba märtsi keskel. See võimaldab juuni algul, kui öökülmade oht möödas, õienuppudega taimed välja istutada. Ettekasvatamiseks vajab mugulbegoonia umbes 13 cm läbimõõduga potti. Mugulbegooniat sobib istutada peenardele, rõdukastidesse, ripp -vaasidesse või aiapottidesse, samuti kalmistutesse. Dekoratiivsed õied ja pikk õitseaeg laiendab mugulbegoonia kasutamisampluaad – kõige sobivam aktsenttaimena, kuid võib kasutada ka täitetaimena või kasvatada amplites.
Joonis 2. mugulbegoonia (B. × tuberhybrida) ( http://www.thefloweringgarden.com/pics/begonia-tuberhybrida.jpg )

Fuksia (Fuchsia)

-värdfuksia (F.×hybrida)
Kasvukoht peab olema tuulte eest kaitstud, huumus - ja toitaineterikas, niiskusthoidev. Sobilik potis-kastis kasvatamiseks, kui ka peenrale. Sobib siseruumidesse ja klaasitud rõdudele, välisterrassidele. Rippuva kasvuga sorte kasvatatakse eelkõige amplites. Väga dekoratiivne , seetõttu sobib hästi aktsenttaimeks, saab kasutada ka kontrasttaimena.
Joonis 3. Värdfuksia (Fuchsia x hybrida) ( http://static2.nagi.ee/i/p/367/76/09194209d33726_l.jpg )

Gasaania (Gazania)

-särav gasaania (G.rigens)
Eelistab kohevat, rähalist mulda ja avatud päikselist kasvukohta, niiskuse suhtes vähenõudlik. Kasvukohale istutatakse alles siis kui on möödas öökülmade oht. Talub ka väga tugevaid tuuli . Vajab harvendamist, rohimist, kobestamist, kastmist ja väetamist kompleksväetisega. Hooldamata taimed võivad kergesti taimehaigustesse nakatuda. Kasvatatakse peenras , kiviktaimlas ja nõlvakutel. Sobib teiste taimede vahele täiteks, peenardesse äärelilleks, rõdukastidesse ja konteineritesse.
Joonis 4. särav gasaania (Gazania rigens) ( https://lh5.googleusercontent.com/-BhWeAK8Xe1A/Ru57jhAsJfI/AAAAAAAAAzg/MS46dvOtcQs/s640/Picture%252520026.jpg )

Heliotroop (Heliotropium)

-harilik heliotroop e. peruu heliotroop, aedheliotroop (H. arborescens sün. H.corymbosum)
Kasvuks vajab toitaineterikast, niisket , kuid vett hästi läbilaskvat mulda ja päikeselist, tuulte eest kaitstud kasvukohta. Kasvatatakse tavaliselt potis. Sobib taustataimeks, fooniks.
Joonis 5. harilik heliotroop e. peruu heliotroop, aedheliotroop (H.arborescens sün. H.corymbosum) ( http://em.ca/garden/Heliotropium%20arborescens1.jpg )

Hõbekakar (Argyranthemum)

-põõsas-hõbekakar (A. frutescens)
Vajab rohkesti vett ning juhul kui õitsemine pole enam nii rikkalik on see märk, et toitained on mullast otsas ning tarvis oleks taime väetada. Päikeselembeline. Sobib valgusküllasesse terrassi, suurde aiavaasi või amplisse. Efekttaim oma ereda õitsevärvuse poolest.
Joonis 6. Põõsas-hõbekakar (Argyranthemum frutescens) ( http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1475.jpg )

Hõbepael (Dichondra)

- kard -hõbepael (D. argentea)
Kasvukoht päikseline või varjuline. Moodustab tiheda pinnakatte, ronivad ja mööda maad juurduvad varred, kasvatatakse lehestiku pärast. Sobib amplisse või teiste taimede vahele (fooniks). Peenrasse pinnakattetaimena, täitva funktsiooniga.
Joonis 7. Kard-hõbepael ‘ Silver Falls ’ amplites ( http://www.backyardgardener.com/tmimages08/280/4/280x280x4223.jpg.pagespeed.ic.inXjUechDh.jpg;http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ca/Dichondra_'Silver_Falls'_Pot_1600px.jpg )

Ilukapsas (Brassica oleracea)

-ilukapsas (B. oleracea Acephala rühm)
Saab hakkama varjulisel rammusal mullal, kuid parim kasvukoht on päikseline ja savikas, avar – siis arenevad värv ja lehe kuju kõige ilusamaks. Vajab kuival suvel kastmist, et olla värviline ja lopsakas – maa ei tohi muutuda kunagi tuhkkuivaks. Kolletunud lehed tuleb ära korjata. Sügisel võib ilukapsa üles kaevata ja istutada taimeklumpidest jäänud tühiktesse. Esimesed külmad muudavad ilukapsa värvid säravamaks. Sobib nii peenrale kui potti. Võib olla nii täitev taim, rohelisemates kompositsioonides ka aktsenttaim või kontrasttaim oma roseti värvuse poolest.
Joonis 8. Ilukapsas ( http://ivynettle.files.wordpress.com/2010/09/100_4361-brassica-oleracea-var-acephala.jpg )

Ilunõges (Plectranthus)

-suva ilunõges (P. forsteri sün. P. coleoides)
Suva ilunõges kasvab nii päikese käes kui ka varjus , kuid väga varjulises kasvukohas lehed kahvatuvad. Lühiajalise läbikuivamise elab taim probleemideta üle, talub ka vihmaperioodi, kui vesi ei jää anumasse seisma, külmakraadid mõjuvad aga hukutavalt. Anumas tuleb jõulise kasvuga taime kindlasti väetada. Rippuv . Kasvatatakse enamasti anumates (amplitaim).
Joonis 9. Suva ilunõges ( http://cikumiku.smugmug.com/School/Suvelilled/P1170050/651329609_fdYBg-L.jpg )

Kannike (Viola)

-võõrasema (aedkannike) (V. x wittrockiana sün. V.hortensis) 
Kasvukohaks parasniiske toitaineterikas, hea drenaažiga muld . Suvelilledest üks külmakindlamaid. Kasvatatakse nii peenral kui rõdukastis, kõikvõimalikes istutusnõudes ja pottides. Kompositsioonis võib olla nii ereda värvilaigu rollis tänu oma ilusatele õitele, kuid võib olla ka aktsenttaime rollis.
Joonis 10. Aedkannike e.võõrasema (Viola vittrockiana) ( http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1515.jpg )

Kilbik (Lobularia)

-kivikilbik (L.maritima sün. Alyssum minimum)
Eelistab kasvukohana avatud, päikesepaistelist kohta. Ei kannata liigset niiskust ja pikaajalist kuivust. Külma- ja põuakindel. Mulla suhtes pole eriti valiv ega nõudlik. Meelitab ligi putukaid. Sobib kohevaks ääristaimeks, konteinerisse, rippkorvi, potti. Võimalik kasutada pinnakattetaimena, täitva taimena teiste suvelillede ning püsilillede vahele.
Joonis 11. Kivikilbik ( http://ak.rapina.ee/maris/kaug/avamaa_ilutaimed_kaug/kivikilbik.jpg )

Kirinõges (Solenostemon)

Värd-kirinõges (S. scutellarioides sün.Coleus blumei)
Kasvukoha muld niiskusthoidev ja toitaineterikas. Eelistab sooja ja valget kasvukohta, kuid ei talu hästi liiga kuuma päikest ja liigniisket mulda, seega võiks olla kasvukoht veidi varjuline. Tuuletõmbust, liiga kuiva ja suuri temperatuuri kõikumisi taim ei talu. Suvel kastetakse väga rikkalikult, vajaduse korral isegi kaks korda päevas. Iga paari-kolme nädala järel antakse väetist. Kasvatatakse nii potis toataimena, kui ka peenral koos teiste taimedega. Olenevalt kompositsioonist ja kujundusest võib olla nii kontrasttaim kui ka täitev taim.
Joonis 12. Värd-kirinõges ( http://y.delfi.ee/norm/129929/11517947_lrcfzC.jpeg )

Kosmos (Cosmos)

-harilik kosmos (C .bipinnatus sün. Cosmea tenuifolia)
Kosmos eelistab kasvamiseks ja heaks õitsemiseks toiteaineterikast mulda ja päikeselist paika. Kui aegajalt näpistada ära õitsemise lõpetanud õisikud, õitseb taim rikkalikumalt. Paigutatakse enamasti iluaia tagumisse osasse , kuna võib kasvada üle 90 cm, kuid võib kasutada ka eripeenral lõikelillena, potilillena. Kompositsioonis enamasti kontrasttaimena.
Joonis 13. Harilik kosmos ( http://guipurdoll.files.wordpress.com/2010/10/cosmos-bipinnatus.jpg )

Käokuld (Helichrysum)

- lamav käokuld (H. petiolare)
Vähenõudlik - kasvab hästi nii päikese käes kui varjus, samuti kannatab ta lühiajalist kuivamist ja liigniiskust, kuid eelistab vett hästi läbilaskvat mulda. Vajab palju ruumi kasvamiseks, vastasel juhul matab teised taimed enda alla. Sobib suuremasse potti ja kasti ning amplisse. Pinnakattetaimena, soovitavalt koos teiste sobivate pinnakatjatega (õitsvatega).
Joonis 14. Lamav käokuld ( http://soquelnursery.com/images/helichrysum_petiolare_ldsp.JPG )

Leeklill ( Phlox )

-suvi-leeklill e. suvifloks (P.drummondii)
Vähenõudlik ja väga külmakindel. Armastab valgusrikast kasvukohta, kerget viljakat mulda. Noored taimed vajavad palavate ilmadega kastmist, ilma väetamata ei õitse nii rikkalikult. Kasutatakse laialdaselt kiviktaimlates, peenarde elavdamiseks. Kasvatatakse nii peenral kui ka amplites, aiavaasides, rõdukastides kus nad moodustades õitsva vaiba . Kompositsioonis võib olla ereda värvilaigu rollis või aktsenttaim.
Joonis 15. Suvi-leeklill e. Suvifloks (Phlox drummondii) ( http://em.ca/garden/phlox_drummondii1.JPG )

Lemmalts (Impatiens)

- balsamiin -lemmalts e. aed-balsamiin (I.balsamina sün. Balsamina hortensis)
Armastab soojust, kasvab hästi viljakal mullal, avatud päikesepaistelises kasvukohas või poolvarjus. Kergel viljakal mullal õitsemine kõige aktiivsem. Taimi tuleb regulaarselt kasta ja kompleksväetisega väetada. Kasvatatakse nii toataimena kui ka peenral. Efekttaim, värv.
Joonis 16. Aed-balsamiin (Impatiens balsamina) ( http://www.houseplant.co.il/image/users/153233/detail/big/2160112.JPG )
- sultan -lemmalts (I.walleriana sün. I. holstii)
Eelistab parasniisket, toitaineterikast sooja kasvukohta poolvarjus. Muld ei tohi läbi kuivada. Nõuab regulaarset väetamist ja äraõitsenud õite kärpimist. Võimalik kasvatada erinevates pottides-anumates, peenral. Võib olla kompositsioonis nii ere värvilaik kui ka kontrasttaim.
Joonis 17. Sultan-lemmats ( http://taimed.files.wordpress.com/2011/06/dsc03882.jpg?w=459&h=345 )
- hertsog -lemmalts (I. schlechteri)
Ideaalis vajaks sooja kasvukohta ja rammusat parasniisket mulda. Kannatab hommikust päikest ja kasvab kõige paremini pärastlõunases varjus. Päikese käes mahlased varred ja lehed lihtsalt närtsiks, kuid poolvarjus ja varjus õitsevad nad kogu suve. Ei talu tugevat põuda. Kasvatatakse tuulevaikses kohas. Vajalik regulaarne väetamine ja kastmine . Sobilik kontenertaim.
Joonis 18. Hertsog-lemmalts ( http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1388.jpg )

Lobeelia (Lobelia)

-sini- e. aedlobeelia (L. erinus)
Sooja- ja valguslembene. Muld toitainete- ja huumusrikas, niiskust hoidev. Ei talu põuda. Kestvamaks ja rikkalikumaks õitsemiseks on vaja äraõitsenud võrseid kärpida. Kasutatakse amplites, konteinerites-anumates, peenral.
Joonis 19. Sinilobeelia ( http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_850_big.jpg )

Maajalg (Glechoma)

-harilik maajalg e. kassiratas (G. hederacea sün. Nepeta hederacea)
Kasvukoht: talub ühtmoodi nii varju kui päikesepaistet. Päikese käes on padjand 5-10 cm, varjus 8-20cm. Avatud kasvukohas tuleb maajala padjaneid hoida eraldi konkureerivatest umbrohtudest. Samas aga võib maajalg ise oma kiire laialikasvamise tõttu muutuda teistele pinnakattetaimedel ohtlikuks naabriks. Mullastiku suhtes ei ole nõudlik, kuid kasvab kõige paremini viljakas ja kobedas pinnases, mis on piisavalt niiske. Pinnakattetaim.
Joonis 20. Kassiratas ( http://www.wildstauden.ch/pflanzen/bilder_db/GlechomaHederacea2008.jpg )

Metsvits (Lysimachia)

- roomav metsvits (L.nummularia)
Kasvab poolvarjulises ja varjulises kasvukohas, huumusrikkal parasniiskel mullal aga ka tavalisel aiamullal. Sobib kiviktaimlasse, kuivmüüride varjukülgedele, terassidele, astangutele, aiavaasidesse ja veekogu kaldale. Võsunditega katab kiiresti suuri alasid. Eriti dekoratiivne õitsemise ajal. Pinnakattetaim, sobib ka pottidesse-amplitesse.
Joonis 21. Roomav metsvits ( http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pildid/pilt_336.jpg )

Mätashari (Celosia)

-kõrge mätashari (C. argentea var. plumosa)
Kasvab huumusrikkal, päiksesepaistelises, soojas , tuulte eest varjatud kasvukohal, hea drenaažiga mullal. Ei kannata värskeid orgaanilisi väetisi. Vajab regulaarset kastmist, väga soojalembeline, juba esimesed tähtsusetud külmad kahjustavad teda, väga valgust armastav. On hea konteinertaim,aiavaasides. Soovitatakse lillepeenarde ja vaaside ning kuivlillekimpude jaoks. Kompositsioonis sobilik efekttaim ja kontrasttaim oma kauni lehestiku ja kontrastse õitevärvi tõttu.
Joonis 22. Kõrge mätashari (Celosia argentea Plumosa) ( http://www.flickr.com/photos/tony_rodd/509271037/ )
-madal mätashari (C. argentea var. cristata)
Eelistab hea drenaažiga niisket mulda. Ei talu põuda ega külma. Kasvuks vajavad valget päikeselist õhurikast paika ja toitaineterikast mulda. Ei ole väga vihmakindlad – soovitatakse katuse alla tõsta. Kaunis taim peenardesse, pottidesse, ideaalne haljastusse. Konteinerhaljastusse, efekttaim.
Joonis 23. Madal mätashari (Celosia argentea var. Cristata) ( http://www.missouriplants.com/Redalt/Celosia_argentea_cristata_peg.jpg )
-tähk-mätashari (C. spicata)
Taim eelistab päikeselist, tuulte eest varjatud kasvukohta, viljakat mulda. Soojalembene taim, suurima dekoratiivsuse saavutab päikesepaistelises ja tuulevarjulises kasvukohas ja piisavalt viljakas mullas. Olenevalt sordist sobib rühmana peenrasse, teiste lilledega koos bordüüriks, kuiv-ja lõikelilleks. Efekttaim.
Joonis 24. Tähk-mätashari ‘Flamingo Feather’ ( http://www.backyardgardener.com/tmimages08/280/6/6077.jpg )

Neiusilm (Coreopsis)

-värv-neiusilm (C.tinctoria sün. C.bicolor)
Muld peab olema mitte raske, mitte rammus, mitte niiske aiamuld . Valgust armastavad, külmakindlad ja põuakindlad. Regulaarne kastmine, äraõitsenud õisikute eemaldamine pikendab õitseaega. Sobib kompositsioonis aktsenttaimeks, mõningal juhul ka taustataimeks või täiteks.
Joonis 25. Värv-neiusilm (Coreopsis tinctioria) ( http://3.bp.blogspot.com/-uJ9Syq5Ja9U/TeU9lEqbJFI/AAAAAAAAARE/F6doFURLOqw/s1600/coreopsis%2Btinctoria.jpg )

Nemeesia (Nemesia)

-suureõieline nemeesia (N.strumosa)
Valguslembene, külmakindel, vähenõudlik. Kerge, mõõdukalt viljakas ja niiske muld, mis ei sisalda lupja. kuiva ilmaga vajab regulaarset kastmist; väetatakse 2-3 korda suve jooksul. Kui õitsemine hakkab vähenema võib võrsete otsad ära lõigata, hea hooldusega ja päikeselise ilmaga hakkavad taimed uuesti õitsema. Samuti pikendab õitsemist dekoratiivsuse kaotanud õisikute eemaldamine. Tihedama taime saamiseks tuleks võrsete tipud ära näpistada. Sobib ääristamiseks või gruppidena segapeenrasse, sobib ka aiavaasidesse ja rõdukastidesse. Olenevalt kompositsioonist võib olla aktsenttaim või kontrasttaim.
Joonis 26. Suureõieline nemeesia (Nemesia strumosa) ( http://www.swiatkwiatow.pl/foto/nemezja-nemesia-strumosa_402.jpg )

Padipõõsas (Leucophyta brownii syn. Calocephalus brownie)

Eelistab vett hästi läbilaskvat mulda päikeselises kasvukohas. Mullaviljakuse suhtes pole nõudlik. Talub pügamist. Hea külmataluvusega. Juurdunult talub põuda. Kasutatatakse pinnakattetaimena või kasvatatakse konteinerites-anumates. Säilitab külmudes oma kuju.
Joonis 27. Padipõõsas ’Silver Bush’ ( http://www.kanepiaiand.ee/pildid/Calocephalus%20Silver%20Bush.jpg )

Peiulill ( Tagetes )

-kõrge peiulill (T. erecta)
Kasvab poolvarjus või täispäikeses, toitainete- ja huumusrikkal mullal. Väga külmatundlik. Äraõitsenud õied korjatakse ära. Kasvatatakse peenral, konteinerites-anumates ja lõikelillena. Sobilik taim konteinerhaljastusse, peenral aktsenttaimena.
Joonis 28. Kõrge peiulill ( http://hansaplant.ee/static/catalog/pilt_868_big.jpg )
-madal peiulill (T. patula)
Kasvukoha ja pinnase suhtes väga leppiv, kasvab hästi nii päikesepaistelises kui ka poolvarjulises kohas. Eelistab toitainete- ja huumusrikast mulda. Ilmastikukindel. Äraõitsenud õied korjatakse ära. Kasvatatakse peenardel koos teiste taimedega, igasugustes pottides. Sobilik konteinertaim, aktsenttaim.
Joonis 29. Madal peiulill ( http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1413.jpg )
-ahtalehine e. õievähene peiulill (T. tenuifolia sün. T. signata)
Pinnase suhtes väga leppiv, kasvab hästi nii päikesepaistelises kui ka poolvarjulises kohas. Valgusearmastav ja põuakindel. Väga ilmastikukindel. Hea peenra-, lõike- ja potilill – sobib konteinerhaljastuseks, peenrale aktsenttaimeks.
Joonis 30. Ahtalehine peiulill ( http://static2.nagi.ee/i/p/367/77/09194465977549_m.jpg/1 )

Pelargoon (Pelargonium)

-viirpelargoon (P.×hortorum sün. Pelargonium inquinans × Pelargonium zonale)
Sobib igasugune aiamuld, kuid eelistatud on saviliiv-muld ja päikeseline või poolvarjuline kasvukoht. Vajab rohkesti vett ja toitaineid, soojust. Ilus peenra- ja toalill. Sobib konteinerisse ja rõdukasti. Konternerhaljastuseks, efekttaim.
Joonis 31. Viirpelargoon ( http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1450.jpg )
-ripp- e.luuderohulehine pelargoon (P. peltatum sün. Geranium peltatum)
Ripp-pelargoon kasvab hästi päikeselisel või poolvarjulisel kohal. Kasta kasvuperioodil korrapäraselt nii, et enne järgmist kastmist jõuaks mullapind pisut läbi kuivada. Ära õitsenud õisikute eemaldamine soodustab uute õite tekkimist. Õitsemist soodustab väetamine suvelilleväetisega. Suurepärane taim amplite ja suurte nõude tarvis. Talle meeldib klaasitud välisruum, terrassid ja teised kaitstud kasvukohad . Peamiselt amplitaim.
Joonis 32. Ripp-pelargoon ( http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_872_big.jpg )

Petuunia (Petunia)

-hübriidpetuunia e. köstrilill  (P.x hybrida sün. P.axillaris x P. integrifolia)
Mullaeelistus sorditi veidi erinev: Grandiflora ja Multiflora sordirühmad eelistavad veidi kergemat, uuemad tugevakasvulised sordid huumusrikkamat mulda. Päikseline kasvukoht. Peenardel, konteinerites-anumates, on ka amplites kasvatatavaid sorte. Efekttaim, sobib amplitaimeks.
Joonis 33. Hübriidpetuunia ( http://static3.nagi.ee/i/p/593/90/1484771183d016_m.jpg/1 )
-padjand-puispetuunia e. padjandpetuunia (Calibrachoa parviflora sün. Petunia parviflora)
Moodustab tiheda, matja padjandi. Eelistab kasvada niiskes, liivases kasvukohal. Sobilik kiviktaimlasse, pinnakatjaks.
Joonis 34. Padjandpetuunia (Calibrachoa parviflora) ( http://fireflyforest.net/images/firefly/2005/December/Calibrachoa-parviflora.jpg )

Puhmikmalts (Bassia)

-aed- puhmikmalts e. aedkohhia (B. scoparia sün. B. alata , Kochia scoparia)
Eelistab päikeselist kasvukohta, kuigi kannatab ka kerget varju. Pinnas peaks olema kobe , toitaineterikas ja suhteliselt kuiv. Kuival perioodil hästi kasta. Sobivad nii soolotaimena kui ka grupis . Sügisel vahetab värvi – muutub rohelisest punakaks. Lehtdekoratiivtaim – kompositsioonis täitetaim, foon .
Joonis 35. Aedkohhia (sügisvärvus) ( http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/48/Kochia_scoparia1.jpg/220px-Kochia_scoparia1.jpg )

Päevakübar (Rudbeckia)

- karvane päevakübar (R. hirta )
Eelistab avatud päikesepaistelist kasvukohta, hästi kultiveeritud, viljakat ja savist mulda. Kuumal ja soojal päeval kasta, sest lill ei kannata liigset kuumust. Kui vanu õitsenud õisi pidevalt ära noppida, siis õitsemisperiood pikeneb. Pikemad taimed tuleks kinni siduda. Aktsenttaim, sobib ka konteinerites kasvatamiseks.
Joonis 36. Karvane päevakübar ’ Rudbeckia hirta (mix)’ ( http://2.bp.blogspot.com/-BGw7J3tEGW4/Tl6Yfz1KaVI/AAAAAAAABV8/Glz8oQFJfDk/s1600/IMG_8071.JPG )

Päsmaslill (Ageratum)

- mehhiko päsmaslill (A. houstonianum sün. A. mexicanum)
Mullastiku suhtes vähenõudlik, siiski eelistab huumusrikast mulda. Soojalembene. Sobib kasvatamiseks peenral, rõdukastis, konteinerites-anumates, lõikelillena. Ilus välisäärtel. Konteinerhaljastusse, aktsenttaim, võib olla ka täite rollis.
Joonis 37. Mehhiko päsmaslill ( http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1502.jpg )

Raudürt (Glandularia)

-aed-iluürt e. aed-raudürt (Glandularia ×hybrida sün. Verbena ×hybrida)
Taim on valguse ja soojuse armastaja , õitseb ja kasvab hästi valges, soojas kohas, hästi väetatud ja kobestatud pinnases. Olenemata eelnevast , on taim siiski vähenõudlik, küllaltki põuakindel, kannatab ka väiksemat külmaperioodi ( -2-3 kraadi). Kasvab üldiselt igal pinnasel . Sobib peenrale, rõdukasti, konteineritesse-anumatesse. Kontenerhaljastusse, aktsenttaimeks.
Joonis 38. Aed-raudürt ( http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_878_big.jpg )

Rebashein (Amaranthus)

- longus rebashein (A. caudatus)
Eelistab keskmise viljakusega huumusrikast niisket mulda ja tuulevaikset päikeselist kasvukohta. Longus rebashein talub ka toitainetevaest pinnast. Põuaperioodil on soovitav kasta, et pikendada õitsemisaega. Aktsenttaim.
Joonis 39. Longus rebashein ' Crimson Tassels' ( http://www.plantpost.eu/images/preview3/Lilleseemned/K120212.jpg )
-pööris-rebashein (A. paniculatus)
Eelistavab keskmise viljakusega huumusrikast niisket mulda ja tuulevaikset päikeselist kasvukohta. Sobib murupindade kaunistamiseks , kasvab ka varjulisemas kohas. Sobib aktsenttaimeks – sügisel värvuvad rohelised lehed punaseks.
Joonis 40. Pööris-rebashein ( http://gruntopis.w.interia.pl/am.pygmyt1.jpg )

Riitsinus (Ricinus communis )

Tavaline riitsinus kasvab kõige paremini ja on dekoratiivsem päikesepaistelistes, soojades ja niisketes kohtades. Ei kannata öökülmasid ega pikemaid külmasid ilmasid! Eelistab sügavaid, kobestatud, kultiveeritud pindasid. Sobib viljakas must muld. Kasvatatakse gruppidena, või üksikult ja teiste kenade õitega lillede taustana – olenevalt kompositsioonist foon või aktsent.
Joonis 41. Riitsinus (Ricinus communis) ( http://dtirp.dtra.mil/images/RicinusCommunis.jpg )

Ristirohi (Senecio)

-vilt-ristirohi (S. cineraria)
Eelistab hea drenaažiga mulda, päikselist kasvukohta (kuid mitte otsest päikest). Vähenõudlik rohttaim . Põuakindel, pinnase suhtes vähenõudlik. Kastmine on soovitav väga rikkalik, kuna taimel on niiskuse suhtes kõrge nõudmine. Õied ei oma dekoratiivset väärtust. Täitetaim.
Joonis 42. Vilt-ristirohi ( http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1451.jpg )

Ruse (Bidens)

-feerulalehine ruse (B. ferulifolia)
Külmakindel, põuakindel, valgust armastav. Ei ole kapriisne kuid kasvab paremini kergetel, liivastel muldadel. Rikkalik õitsemine on garanteeritud, kui vegetatsiooniperioodil viia mulda fosfor - kaaliumväetisi pealtväetisena iga 10-14 päeva järel. Kasvatatakse gruppides, kuid ka rõdukastides, konteinerites terrasside kaunistamiseks, samuti rippkorvides. Efekttaim, amplitaim.
Joonis 43. feerulalehine ruse ( http://www.croftonplants.co.uk/templates/default/images/plants/Bidens-046.jpg )

Salvei ( Salvia )

-kirju salvei (S. viridis sün. S. horminum)
Väga vähenõudlik kasvupinnase ja asukoha suhtes. Eelistab päikesepaistelist kasvukohta. Armastatud lill kasvatamiseks lilleklumpide ja peenarde ääristaimena, konteinerites. Olenevalt sordist ja kompositsioonist aktsenttaim või täitetaim.
Joonis 44. Kirju salvei ’White Monarch’ ( http://seemnemaailm.ee/userfiles/Salvia%20horminum%20White.jpg )
- leek -salvei (S. splendns)
Eelistab päikeselist kasvukohta, hea drenaažiga mõõdukalt viljakat ja kobedat mulda, rikastel ja niisketel muldadel õitseb nõrgalt. Põuakindel. Leeksalvei on efektne esinduspeenardes, klumpides. Aktsenttaim.
Joonis 45. Leek-salvei ( http://y.delfi.ee/norm/129929/11055283_9gxkH5.jpeg )
-hall salvei (S. farinaceae)
Kasvab hästi päikeselistel kohtadel,aga talub ka poolvarju. Vähenõudlik. Kannatab edukalt ära varasügise väiksemad külmad. Õige ilusam gruppidena istutamisel ja segaistutusel madalamate ja värviküllasemate taimedega. Olenevalt sordist sobilik pinnakatja või toetav taim.
Joonis 46. Halli salvei kultivaar ’Victoria Deep Blue ’ ( http://static2.nagi.ee/i/p/355/41/0888530718e100_m.jpg/1 )

Sanvitaalia (Sanvitalia)

-lamav sanvitaalia (S. procumbens)
Eelistab päikselist või poolvarjulist kasvukohta, huumusrikka ja liivaseguse mullaga. Kasutatakse amplites, konteinerites-anumates, peenral, pinnakattetaimena.
Joonis 47. lamav sanvitaalia ( http://robsplants.com/images/portrait/SanvitaliaProcumbens040617.jpg )

Sigaretilill (Cuphea)

-tulipunane sigaretilill (C. ignea)
Sigaretilill armastab päikselist ja sooja kasvukohta, kuid lepib ka poolvarjuga. Vihm ja tuul taimele olulist kahju ei tee. Taime edukaks kasvuks sobiv muld võiks olla küll toitaineterikas, kuid kerge ja vett hästiläbilaskev. Kasta regulaarselt, mitte lasta mullal (eriti hoolas olla amplis ja lilleanumates olevate taimedega) läbi kuivada. Väetada õitsvatele taimedele mõeldud väetisega umbes 2 korda kuus. Ta sobib kasvatamiseks nii amplis, mitmesugustes lilleanumates kui lillepeenras, kus teda võib kasutada pinnakattetaimena või peenarde ääristamiseks.
Joonis 48. Tulipunane sigaretilill ( http://www.hear.org/images/thumbnails75h/cuphea_ignea.jpg )

Suutera (Sutera)

-südajas suutera (S cordata sün. Bacopa 'Snowflake')
Kasvab rammusal, niiskust hoidval pinnasel, poolvarjus või päikese käes. Kasutatakse eelkõge suurtes pottides ja amplites. Tänu oma tihedusele , kasutatakse teda ka pinnakattetaimena konteinerites, samuti kiviktaimlate ja veesilmade kujundamisel.
Joonis 49. Südajas suutera ( http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pildid/pilt_660.jpg )

Tubakas (Nicotiana)

-lilltubakas e.lõhnav tubakas (N. alata sün. N. affinis)
Eelistab päikeselist kasvukohta, viljakat niisket mulda. Meeldib niiskus, kuid talub ka kuiva. Taim on vähenõudlik, kuid kuna tal on suur lehemass, vajab ta kuival ajal kastmist. Kannatab kergeid öökülmi. Efekttaim.
Joonis 50. Lilltubakas ( http://images.whiteflowerfarm.com/76795a.jpg )
-metstubakas (N. sylvestris) (Argentiin)
Eelistab päikesepaistelist kasvukohta, mõõdukalt viljakat ja niisket mulda. Taim armastab küll niiskust kuid on ise küllaltki kuivakindel. Vajalik regulaarne kastmine. Kannatab väiksemaid öökülmi. Kasvatatakse lillepeenras ja gruppidena. Aktsenttaim, fookus .
Joonis 51. Metstubakas ( http://www.mooseyscountrygarden.com/dog-garden-path/nicotiana-sylvestris.jpg )

Ämbliklill (Cleome)

-ogane ämbliklill (C. spinosa)
Vähenõudlik taim, kasvab hästi nii päikese käes, kui ka poolvarjus. Ämbliklill on valgus-ja soojalembene, küllaltki põuakindel. Eelistab neutraalseid muldi ja talub halvasti liigniiskust. Efekttaim, fookus, kuna on suur ja pilkupüüdev.
Joonis 52. Ogane ämbliklill ( http://www.missouriplants.com/Pinkalt/Cleome_houtteana_plant.jpg )
SUVELILLEDE KASUTAMINE
AVALIKUL HALJASALAL
Tartu kaubamaja ja Vanemuise vahel olev haljasala lillepeenar
Kuna ei olnud võimalust minna Võru avalikule haljasalale kasutatavatest suvelilledest pilte tegema, võtsin vaatluse alla Tartu kaubamaja ja Vanemuise vahel oleva haljasala ringikujulise lillepeenra, mille kompositsioon põhines kolmel erineval liigil, mis minu määramise järgi oleksid:
1) hall salvei (Salvia farinacea)
2) padipõõsas (Leucophyta brownii syn. Calocephalus brownie)
3) värd-kirinõgese (Solenostemon scutellarioides) kollakasroheliste lehtedega sort (näiteks ’ Golden Coleus’)
Joonis 53. Lillepeenra üldkuju – näha kõik kompositsioonis kasutatud taimed
Kogu kompositsioon oli madal ning kasutatud taimedel suhteliselt võrdne kaal kujunduse ülesehituses. Hallil salveil ja värd-kirinõgesel oli võrdne kaal – värd-kirinõgese värv muudab ta silmapaistvaks, samas kui hall salvei püüab pilku oma kõrgusega, padipõõsal oli antud lillepeenral täitev funktsioon.
Joonis 54. Lillepeenral kasutatud kollase lehevärviga värd-kirinõgese sort
Joonis 55. Padipõõsas vaadeldaval lillepeenral
Joonis 56. Hall salvei vaadeldaval lillepeenral
Joonis 57. Kolme lillepeenra kujunduses kasutatud taime vaheline värvikontrast ja kõrguste vahe
Joonis 58. Halli salvei ja värd-kirinõgese kontrast vaadeldaval alal
34