Poolkõrbed ja kõrbed (0)

Küs:Kus paiknevad kõrbed?(4)
Vastus:Põhja-Aafrika,Ees- Aasia , Austraalia siseosa,Ameerikas Põhjast-Lõunasse
Küs:Nim 10 suurimat kõrbe.
Vastus:Sahara,Liibüa, Gobi ,Suur nõgu,Kalahari,Ar-Rubal-Khali, Nuubia , Atacama ,SuurLiivakõrb,Karakum
Küs:Iseloomusta kõrbete kliimat.
Vastus:Kuiv,Aastas kesmiselt alla 250m sademeid,Mõnel aastal ei tule tilkagi vihma,kiire auramine .
Küs:Mida tähendab kuiv vihm?
Vastus:Sademed auravad õhus,jõudmata maapinnani.
Küs:Mida tead kõrbetuultest?
Vastus:Kuumad ja kuivad tuuled mis võivad kasvada kõrbetormideks.(Saharas Samuum )
Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid ?
Vastus:Oaas on vähese taimkattega rohelisem ala,ned asuvad allikate ja kaevude juures.
Küs:Nim 3 jõge mis voolavad kõrbetes.
Vastus:Niger, Niilus ,Amudarja,Sõrdarja.
Küs:Kuidas tekkivad soola järved?
Vastus:Soolajärv tekib sest auramine ületab mitmekordselt sademete hulga,vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi.
Küs:Mida tead soolakutest?
Vastus:Soolakud on kuivad,madalad nõod,märgivad kõrbes kohti kus on põhjaveetase kõrgem,auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad pinnasesse.
Küs:Kudias eristatakse kõrbeid?(2)
Vastus:Kõrbeid eristatakse pinnase iseloomu ja veerežiimi järgi.
Küs:Nimeta 5 kõrbeliiki.
Vastus:Savikõrb,lössikõrb,soolakõrb,kivikõrb ja liivakõrb.
Küs:Iseloomusta kõiki kõrbeliike
Vastus:Savikõrb-Savikas muld ja muutlik veerežiim,liigniiskus,koorikuline savikas pinnas ehk takõrr.
Lössikõrb-Löss on tolmjas liivsavi ,lössikõrb saab rohkem niiskust sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni.lössikõrbes on lopsakas taimestik .
Soolakõrb-Pinnase soolasisaldus on suur ja soolad kogunevad kirmena maapinnale.Soolade rohkus pinnases takkistab taimedel vee vastuvõttmist.
Kivikõrb-Maapind on kaetud jämeda kivimaterjaliga,enamasti teravaservalised kivid .Taimestik on pinnas sisaldab palju kipsi ja taimed on kipsilembelised.
Liivakõrb-kõige levinud.veerežiim on vastupidine savikõrbetele,sademetevesi nõrgub sügavale ja nii moodustub põhjavee varu.Esined palju luiteid,mis võivad ka ohustada inimtegevust.
Küs:3 kõrbe taimede kohastumust.
Vastus:Kuumuse ja kuivuse taluvus,vähene auramine,sügavale ulatuvad juured.
Küs:3 kõrbe loomade kohastumust.
Vastus:soomuseline kehakatte ,kaitsevärvus,väike veevajadus .
Küs:Mida said teada kaamelitest?
Vastus:Nad taluvad väga hästi kuumust ja on väga väike veevajadus,kaamelitelt saab piima,liha,nahka,villa ja peamiselt on ta trantspordiks.
Küs:Nimeta 5 riiki mis on enam vähem kõrbes.
Vastus: Mehhiko ,liibüa, Sedaan , Egiptus ,Saudi Araabia .
Küs:Iseloomusta inimtegevust oaasides .
Vastus:Kasvatatakse datleid,arbuuse,aprikoose,virsikuid,meloneid, puuvilla , ka visa ja otra .Karjakasvatuses peamiselt kitsi, lambaid ,kaamelid,eesleid,veiseid.
Küs:Mida said teada kõrbestumisest.
Vastus:Kõrbestumine on kõrbealade laienemine,nende pealtung naabruses asuvatele rohtlatele ja savannidele.Selle peamiseks põhjuseks on pinnase kahjustamine ülekarjatamise tagajärjel.´
Küs:Seleta mõisted
Vastus:Nomaad-Rändrahvas.
Jurta-Kuplikujuline telkelamu,mida on kerge paigaldada.
Mošee- Mošee on islamiusu pühakoda.
Samuum-kõrbetorm Saharas
Löss-Peeneteraline kollakashall,tolmjas sete.
Takõrr-Kõrbes asuv savika ja sooldunud pinnasega tasane ala.
Rähakõrb-ehk kivikõrb
Hamaada-kivikõrb saharas
Erg-Liivakõrb saharas
Sahel -Piirkond mis kannatab eriti palju kõrbestumise all.
Küs:Kudias tekkis Atacama kõrb?
Vastus:tänu laskuvatele õhuvooludele ja külmadele hoovustele.
Küs:Kudias kujunes Gobi kõrb?
Vastus: Aasia mandri kuivas siseosas
Küs:Miks on kõrbetes ööpäevane ja aastane temperatuuri kõikumine suur?
Vastus:Heleliiv peegeldab enamiku soojusest atmosfääri tagasi ega neela endasse.
Küs:Miks on aasia keskosas levinud kõrbed ja poolkõrbed?
Vastus:Sest see on mandri keskosa ja seal on kõige kuivem .ja ka sest mäestiked on ümber ja ned takistavad vihmapilvede liikumist.
Küs:Kõrbetega seotud keskonna probleemid.
Vastus: Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks.